Võib-olla kõigepealt, kes võivad siis ühismetsaomanikud või osanikud olla. Näiteks me teame, et põrmikate klubis võivad olla need inimesed, kellel on see Vana Volkswagen mudel nagu pritsimehe, kiiver, tal peab see auto olema ja just seda marki auto ja siis on ta selle klubi liige. Aga kes saavad olla ühismetsas need omanikud või osanikud. Võib-olla siis Kristjan Tõnisson teie asja ajat, ühismetsaühingu, osanikena, nähaksegi neid inimesi, kellel juba on metsamaad. Või kes seda hetkel tagasi taotlevad või plaanivad seda siis erastada? Tingimus on just nimelt see, et kes ise on juba metsaga kokku puutunud, see oskab hinnata ka seda, kuidas seda ühist metsaomandit majandatakse ja ja kuivõrd hästi heaperemehelikult sellega ümber käidakse. Erametsaliidu esimees Toomas Kree valt palutud mikrofoni lähedale. Kuidas teie kõige üldisemalt sellesse uude ühendusse Vi ühistusse suhtute? Ühismetsaühing on nüüd üks võimalus nende erametsaomanike tulubaasi tõstmiseks, kuna on ju teada, et metsaomandid on väiksed ja nüüd ühiselt vähendades mitte küll konkreetselt öeldes, et see on nüüd minu puu ja sa minu puu kuid läbi ühismetsaühingu majandades neid metsi on, on võimalus metsaomanikul oma tulu suurendada. Millisesse. Kuues, aga see kõik saab nüüd olema, sest ei saa nii, et kolm meest tahavad ja teeme lausa ära, tal peab olema ka mingi vundament või mingi klass, kuhu ta siis kuulub üldisemas mõttes, see, mida teie nüüd looma tahate hakata. Kuivõrd see ühismetsaühingu idee on suunatud ennekõike juba metsaomanikuks olevatele inimestele siis tahetakse ka selle seni küsimärgi all oleva. Öeldud on k, et omanikuta metsamaa saatus siduda nende inimestega kes siis ühes konkreetses maakonnas väiksemas haldusüksuses juba metsamaad omavad. Ja selle ühismetsaühingu asutamine tahetakse teoks teha läbi maareformi. Maa erastamise läbi. Ja selle ühingu vorm on siis äriühing, täpsema nimetusega ühismetsaühing. Ja see sisaldab endas päris mitmeid huvitavaid momente või aspekte seni äriseaduses mainitud äriühingutest, olemata siiski üks neist, vaid täiesti uus ja eraldi seadusega loodav äri, äriühing. Kas kuigi palju siia ka ühistuseadus sobib siia nii-öelda kavandamisel? Võiksin nimetada, et selle ühismetsaühingu seaduse olulised punktid tulevad nüüd osaühingust ja teisena võiks nimetada just nimelt seda tulundusühistute seadust, nii et see on niisugune omamoodi sümbioos, arvestades kõige enam selle ühismetsade ideoloogiat ja seda tausta. Nii ütleme, et jah, kogunevad mehed, kellel on õigus olla selles loodavas organisatsioonis, aga kes seal siis hääleõiguse omanik on või kes siis seal nagu? Kamandab tahaksin märkida seda, et need inimesed, kes siis seaduse silmis omavad õigust nagu ühismetsaühingu asutamiseks et need inimesed nüüd tulevases ühismetsaühingusse ei ole võrdsed niivõrd-kuivõrd, nende osa suurus, osaluse suurus selles ühingus on erinev ja ka nende inimeste hääleõigus nüüd tugineb just nimelt sellele osa suurusele, see on nagu seotud korrelatsioonis. Ja selle ühismetsaühingu kõrgeim juhtorgan on siis üld koosolek kus tulevad kokku kõik need ühingu osanikud langetavad siis otsuseid selle ühingu ja metsade parandamise seisukohalt olulistes küsimustes ja valivad siis enda noh, igapäevase tegevuse korraldamiseks juhatuse juhatusel on nüüd ka võib-olla üks palgaline inimene, näiteks tegevjuht või tegevdirektor, kes siis tõesti korraldab seda, et kui metsas on vaja teha raiet siis sõlmitakse leping raiebrigaadiga. Kui on seal vaja teha metsauuendust, siis sõlmitakse leping sellise firmaga, kes seda metsa omandus teenust pakub. Et selline juhtimine Millega osanik maksab kinni oma õiguse osanik olla kas rahaga või, või metsaga või millega? Selle ühismetsaühingu idee on nüüd kaudselt maareformile kaasaaitamine ja nii-öelda suhteliselt suuremate majandusüksuste või siis erastatavate metsamäeüksuste loomine. Ja siit tulebki meie võib-olla kõige tugevam. Pluss siis on see, et ühismetsaühingu asutamise eesmärgil metsamaa erastamine saab toimuda erastamisväärtpaberite eest. Tähendab seda, et, et inimestel, kellel on oma EVP-sid veel alles saavad need ära kasutada erastades metsa maad ja selle metsamaaga siis tehes oma sissemakse asutavasse äriühingusse, millest kujuneb juba edasise osa suurus selles äriühingus. See peaks olema küllalt soodus momentist. Kahtlematult sest üks asi on see, et need EVP-d on kasutamata. Ja teine asi on see, et siis tekib ka Maal elavatel inimestel soov ja tahtmine oma omale üldse metsamaad erastada saavad need kõik maatükid endale omaniku. Ja päris loogiline on ilmselt erastajaks saavad olla ikka sedasama ühismetsaühingud silmas pidades sama inimeste grupp, kes võivad ka tema osanikud olla, nii et ega siin äkki kõrvalt keegi juurde tulla ei saa. Täiesti õige nende potentsiaalsete ühismetsaühingu asutajatena võiks ära nimetada. Käesoleva seaduseelnõu mõistes on siis juba ühes maakonnas, kus kavatsetakse ühismetsaühingut asutada metsamaad omav füüsiline isik või isik, kes on metsas tagastamise õigustatud subjekt. Kolmandana vast ehk siis taluseaduse alusel füüsilisest isikust metsamaa kasutaja, kes on juba esitanud avalduse kasutatava maa erastamiseks. Need on, need on need isikud, keda nähakse ühismetsaühingu asutajatena. Mina loen välja eelnõust, et omavalitsusel on küllalt suur Rosa selle kodaniku suhtes, kes tahab siis nüüd osanikuks saada, sinna liituda, maad, metsa erastada. Et maavanem võib näiteks isegi kasvava metsa ja selle maa müügihinda vähendada. Meie ühismetsade töögrupiarutelu käigus on mitmeid kordi rõhutatud seda, et inimesed siis kes on juba metsaomanikud ja, ja vastavalt siis ühismetsade asutamise tingimustele ei pruugi tihti olla just need kõige jõukamad inimesed. Sellest hoolimata tahaksid nad võib-olla osaleda selles ühismetsade loomises. Ja ongi nüüd selleks, et ühismetsanduse niisugusteriga poliitilist aspekti silmas pidada ja ja selles sotsiaal reaalset aspekti samuti tahetakse anda, siis on maavanemal õigus selle erastamishinna vähendamiseks kuni poole võrra. Ja selle sellekohase ettepaneku siis peaks tegema kohalike omavalitsus. Ja, ja kui koheselt nii ütled, noh, nii-öelda täna ma ei jaksa kõike maksta, siis ka selle jaoks on teil variant ette nähtud, et saab seda pikema aja jooksul tehingut teha või lõpetada. Siin on mõned terminid sees, mis nagu vajavad lahtiseletamist ja teie olete seda ju palju kordi läbi mõelnud, läbi arutanud, läbi vaielnud ja mis on see variant? Maareformi seadus juba täna ja juba taastuvad ilmselt on sellist lahenduse varianti pakkunud, et kui erastatava maa eest tasumine lühikesem perioodi jooksul ei ole võimalik siis erastatavale maale seatakse asjaõigus seal hüpoteek mis tähendab sisuliselt seda, et selle maa eest on võimalik tasuda viiekümneaastase tähtaja jooksul. Ja omandiõigused maatüki üle lähevad tegelikult uuele omanikule üle. Juba selle ostu-müügilepingu sõlmimisest. Ja viis metsaühingu puhul ongi ost kõige olulisem May seoses hüpoteegiga mainida seda, et omand selle metsamaa üle läheb siis ühismetsaühingule kui äriühingule osanikud füüsilised isikud, kes siis osalevad äriühingus teatud mitterahalise sissemaksega ja ja ka hüpoteeki hakkab tegelikult riigile tasuma äriühing. See on selleks, et, et vältida niisuguseid korduvaid, võib olla inimesele raskesti meeles peetavaid maksmise, mis võib-olla iseenesest ei olegi suured ja, ja siis see ühing peab arvestust selle üle, kui palju on vaja nüüd selle erastatava vahest veel riigile tagasi maksta ja kannab hoolt selle eest, et need maksed saavad õigeaegselt tehtud. Väga loogiline, et kui me ühineme, valime endale siis tegevjuhi, usaldame teda, kontrollime ja tema ajab meie ühist asja, me ei pea iga päev mõtlema, et kuidas oli, millal see tähtpäev on ja kui suur see number nüüd momendiks on? Kindlasti koosolekule antakse, Ruja saab oma küsimusi esitada. Et see organism hakkab kuidagi hing oma elama ja tööle. Ja tundub küll teid kuulates, et ta on väga osaniku, sõbralik siiski siin mitmed soodustused ja, ja tehing viiakse, kui vajadus tekib või raskusi on pika aja peale. Ei ole nii, et kui täna kell 12 sul oma osamaksu pole tehtud, olgu see siis rahaga või metsaga, siis nägemist. Nii et siin ikkagi nähakse jah, ette. Maamets ja inimene saaksid ühte jalga käia, ei, oleksid vastastikku vajalikud. Alguses sai nagu nimetatud, et et kui liitutakse, siis on nagu jõud suurem ja, ja riik peab arvestama selle jõuga, see ei ole üksikisikud või mõned juhid. See on nagu üks pluss. Aga mis plusse sellel liitumisel veel on tegelikult? Üks pluss kahtlematult on see, et mets kui, kui maandamise objekt jõuab majanduskäibesse sest. Maareform on meil sellises staadiumis, nagu ta on ja nagu siin eelnevalt sai öeldud, kuskil 250 300000 hektarit maad on, mille peale ei ole esitatud tagasitaotlemise avaldust üldse või mis on komplitseeritud. Ja just neid, nende maade Andrus käibesse toomine on, on üks, üks selle eesmärk. Seni maareformi käigus tekkinud keskmiselt 10 kuni 12 hektari suuruse pindalaga erametsaomandit on küllalt raske efektiivselt kasutada, sest säästev kasutus teatavasti peaks olema järjepidev. Aga kümnehektarilise metsa pindala puhul on sageli niimoodi, et mets on põhjust minna üks kord 10 aasta jooksul. Meie suunitlus ja taotlusi, soov oleks selline, et tulevikus kui ühismetsaühingud Eestis tegelikult eksisteerivad, siis nende kasutuses oleks ikkagi metsa pindala mida saab kirjutada kolme kohaga. Ja sealt ka see niisugune võimalus efektiivsemaks tegutsemiseks. Me tahame eelkõige luua võimalusi, sest me ei saa karantiin veerida meist keegi ei saa öelda seda, et see, kui ühel inimesel on 5000 hektarit metsa et siis tema seda efektiivselt majandab. Aga tahes-tahtmata see 5000 hektarit loob niisuguse võimaluse annab käsutada niisuguse ressursi, mis põletab oma omandit efektiivselt kasutada. Meie taotlus oleks selline. Ja, ja päris selge on, et kui mul on ainult 10 12 hektarit metsa, siis aastas ei kogune sealt ju puitu kuigi palju. Ja sa oled turul väga tuule käes või õigemini sind lükatakse just sinna hinnaklassi, kuidas need puiduostjad võib-olla õigeks peavad. Kui on juba turule minna suurema koormaga ja paljude koormatega, siis saab müüa ka öelda, et see on hea palk või see on väga värske paberipuit. Ja vot meie arvates võiks see hind olla ka niisugune, nii et kõnelus läheb võib-olla lühemaks müüja ostja vahel, aga tehing läheb omanikule Pulusamaks. Nõustun täiesti ja tahaksin tuua esile veel niisugust aspekti, et kui senini siis puidu varumisega tegelev firma pidi viie tuhandehektarilise toorainebaasi kokkusaamiseks suhtlema võib-olla 500 metsaomanikuga nüüd on tal võimalik suhelda ainult selle ühismetsaühingutega tegevjuhiga mis tähendab noh, mitmekordselt väiksemat ajaja ja, ja rahakulu. Ja võimaldab pakkuda sellele ühismetsaühingule tegelikult ka ühe tihumeetri puidu pealt suhteliselt suuremat hinda, sest et puidu kuusest tarnekogusest sõltub ka selle tarneühiku hind. Ja, ja kui vaadata nüüd metsa poolt valla poole, kui selles metsas käib pidev majandamine no ütleme, et väga efektiivselt, siis liiguvad raha taga, kui rahad liiguvad, siis vallakassa peaks ju sellest saama, sest kui ma tänan lihtsalt metsa maha ja mitukümmend aastat seal midagi ei toimu, siis siis on nagu tühi maavalla jaoks, aga aga selle seaduseelnõu järgi ja selle viis metsaühingu tegevuse tulemusel peaks minema vallad ametlikult rikkamaks. Kui metsa hakatakse kasutama sissemetsast, valatakse puitu. Metsast arvatakse ka marju ja seeni, aga ennekõike võib-olla metsakasutus tähendab tulu siis ühismetsaühingu osanikele. Ja kui nüüd seni omanikuta maadelt vallad said võib-olla ainult maamaksu selle maamaksu maksis neile kinni riik siis nüüd ühismetsaühinguga kaudu on tekkinud valda juurde. Loodetavasti tekib valda juurde täiendavaid töökohti ja üksikisiku tulumaksust 50 protsenti läheb otse valla eelarvesse. See on kindlasti suur asi. Eestimaal on aeg inimene ja metskokku kuulunud. Nüüd tuleb seal lihtsalt korrastada, mis vahepeal seisma jäi või isegi kõrgete seadustega seisma pandi. Teatud tegevused tuleb jälle elu igas mõttes sisse puhuda, nii et. Kuidas küll öelda, kuigi kõik allkirjad ei ole veel asjaajamisel all ja, ja see on kõik eelnõu, millest me räägime. Aga siit on tulemas midagi meie endi jaoks loogilist, vajaliku ja tööd andvat ja usku andvat. Või kuidas teie võtaksite hetkeseisu kokku pilguga tulevikku? Ühismetsade ja põhimõtete väljatöötamisel on oluline see, et kõik Eestis tegutsevad või selle asja vastu huvi tundvad isikud ja isikute rühmitused saaksid oma panuse ühismetsanduse kujundamisele anda. Ja viis metsade töögrupp on niisugune huvigruppide kogum kus kõigil on olnud võimalus seda protsessi mõjutada. Ja praegused seaduse eelnõud, mis ei ole küll veel lõplikult valmis, aga omamoodi ka kõiki seadustele iseloomulikke tunnuseid ongi sisuliselt nende huvigruppide kokkulepped. Ja selleks, et nende huvigruppide poolt tehtud tööd laiemale avalikkusele tutvustada ja saada selle kohta põhjendatud kriitikat ja kommentaare. Selleks korraldati keskkonnaministeeriumis pressikonverents ja loodame väga, et inimesed, kes selle vastu huvi tunnevad, siis saadavad või läkitavad oma kommentaarid ka ka meile sellesse töögruppi, et nüüd see lõpp tuleb. See viimistletud versioon oleks siiski võimalikult paljude inimeste inimeste huve arvestav ja nende soove siis rahuldav. Härra Grey valt, ega teie ei karda, et kui siin nüüd metsaamet näitab initsiatiivi ja hakkab soovitama juhtima ja kogub need huvigrupid kokku ja mängib justkui esimest viiulit, et see era erametsaomaniku osatähtsus kuidagi vähenema ei hakka? Hea küll, siin eelnõus seda kuskilt välja, aga, aga võib-olla mõni arvab, et nüüd pannakse käpp peale. Ei, kindlasti mitte, sest eks erametsaliitki on jõudumööda püüdnud selles töögrupis kaasa teha ja on hoidnud ennast kursis selles töögrupis tehtavaga. Ja noh, eks ühismetsaühing on ikkagi erametsaomaniku jaoks, ei ta ole tehtud riigi jaoks. Nii et, et selles osas ma ei, ei oska küll tonti näha. Ei, ma tahtsin öelda ühe mõtte veel, et mina olen jaotanud erametsaomanikud kolmeks kolme gruppi, Ühed on need aktiivsed metsaomanikud, kes siis, kes siis kasutavad metsa nii puidu varamiseks kui, kui ka ütleme seal seened marjade korjamiseks siis on passiivsed metsaomanikud, keda, keda tänapäeval on enamus kelle jaoks mets on väärtus kui, kui omand, kui, kui lihtsalt kinnisasi, eks ole, ütleme näiteks. Ja, ja kolmas grupp on siis need õpetajad või metsamüüjad. Kahjuks on praeguste tendents sinnapoole, et Need passiivsed metsaomanikud ei muutu mitteaktiivseks, vaid vaid kahjuks nad on võtnud suundumises nende metsamüüjate poole ja ma arvan, et läbi selle ühismetsaühingu on, on võimalik sellel metsaomanikul muutuda aktiivseks metsaomanikuks, mitte küll ise seal metsas raiudes, randades, aga, aga lastes teha seda spetsialistil Või nagu spordis öeldakse, et tekib teine hingamine ja on alati kasu, siis on jälle nagu jaksu, rohkem jah, jõudu. Loodame. Ja kui mõnel kuulajal seal nüüd pärast neid kõnelusi tekkis mõni küsimus, siis võib ju ka meie saatesse kirjutada, sest me teame, kuhu minna, kelle käest vastust küsida, nii et kas siis otse metsaametis või ka üle erametsaliidu või ka Eesti Raadio keskkonnasaadetesse. Püüame aidata nii palju kui oskame ja tundub, et uus asi lihtsalt vajab selgitamist mitte ainult üks kord, vaid ka edaspidi.