Tere, mina olen Maria Lee Liivak ja vikerraadio eetris on selle nädalakultuuriga ja täna räägime muusikast. Esimesel veebruaril algab nii jazzkaare talvehooaega talve Chazz 2013 Kuimustena Nendest, millest kõneleb festivali kunstiline juht Andres Mustonen. Kumu kunstimuuseumis avati äsja Jaan Koorti näitus Jaan koordist, räägib kultuurikajale näituse kuraator Juta Kivimäe. Ning kui eelmisel nädalal tegime ülevaate Tallinna keskraamatukogu tegevusest, siis tänases saates heidab Eesti rahvusraamatukogus toimuvale palgust Annika Koppel. Kõigepealt aga on sõna annermil, kes räägib talvetšassist ja esimesel ning teisel veebruaril toimuvatest Greta agre ja Ericonoree kontserditel Tallinnasse Viljandisse. Tänases saates kõlab muusikat nii talvejazzi kui Mustonen. Festivali, esinejate ja heliloojatelt. Jazzkaare festivalini on veel mitu kuud, aega toimub aprillis, aga kuni kalender veel talve näitab, see tähendab veebruaris-märtsis toimub talve džäss 2013. Ja esimesed kontserdid On juba esimesel veebruaril Viljandis ja teisel veebruaril Tallinnas. Talvejazzi tutvustab Anne Erm. Tere, head kultuuriga ja kuulajad tõepoolest on nii et sel korral on Talvet hästi kontsentreeritud, et kõik kontserdid on kumus, on mõeldud nii, võiks ennem nagu külastada näitusi ja siis tulla kontserdile ja kõik samad kontserdid on ka Viljandis pärimusmuusika aidas. Nii võiks öelda, et Viljandi eesotsas Aivar trallmanni ka meile väga hea partner. Ja sellest on ainult rõõm, sest et Viljandis on tõesti ärksa vaimuga noori päris palju ja kunagi ei ole kurdetud, et seal oleksid saalid tühjad. Aga see põhimõte on olnud selline, et, et oleks uusi avastusi ja selle vastu ka ei saa nagu kuidagi, kui kellelgi väga-väga tähtis tähtpäev on nagu Valter Ojakäär 90 meie kavas. Ehk siis läbivalt on selline põhjamaine koloriit, et väga põnevad helimaastikud ja natukene näpuotsaga siis hooaja lõpupoole ka prantsuse hispaania selliseid ägedamaid rütme. Esimene kontsert on siis tõepoolest juba esimesel veebruaril, nii et kaks festivali algavad korraga. Andres Mustoneni kaasaegne ja jätskaar hooaeg eri Konoreega me tutvusime siis, kui 2011. aastal käisin külas väga eksklusiivne Norra punktfestival. Ja see festival on just väga uuendusmeelne ja selle formaalne, vaata need pärast kontserti toimub live remix, ehk siis selle kontserdimaterjali põhjal selline uus formaat sellest samast materjalist ja see on tõepoolest olnud väga põnev ja selle punkt festivali eestvedaja, eerika noree on siis meil Tallinnas varem käinud aga lauljat, Kreeta agre ei ole varem käinud ja temast siis teatakse väga vähe. Aga punkt festivalil siis sügisel oli see kõige rohkem tähelepanu äratanud kontsert ja sellest kirjutasid, et paljud maailma muusikakriitikud väga-väga kiitvalt. Ja kui ma seda kuulasin, siis oli kohe tunne, et saan kena põhjamaine ja kuidagi väga eriline, sest et see sõnum ja vallid tähendab tegelikult ühte rasket aastat ja aastas on ju praegu tõepoolest rasked, aga see muusika nagu annab, annab lootust. Termin on tulnud Itaaliast 70.-te aastate Itaaliast, kus oli väga palju vägivalda. Ja siis filmides on kasutatud väljendit Haalier ja Erik mulle kirjutaski nagu meilis, et jah, see võiks olla pigem raske aasta, aga muusika on pigem õhuline kui raskepärane. Selle ideid ammutatud mitmelt poolt maailmast, et Eerik anoree kogus selliseid helilisi postkaarte, kui nii võiks öelda kassi Itaalias kuskil suurest kirikust või Pariisi metroost või või siis New Yorgist, et väga palju on selliseid toredaid helikilde, mis on selle organiseerin, kui see, mis teevad selle väga väga huvitavaks. Ericonoree on ise tuntud kirjanik, tal on ilmunud kolm romaani neljanda kallal ta töötab. Siis ta kirjutab veel filmimuusikat, et parajasti ongi valmimas koos Jan vangiga, kes on samuti punkt festivali asutaja. Filmi muusik, aga ütleme, et tal on tegemist küllaga. Ja Kreeta on lauljatar, kes on väga mitmetes bändides osalenud, laulnud muusikalilaval ja Oslos, õppis ta muusikateraapiat, nii et see on ka siiani väga tähtis. Selline teraapiline moment tuleb esile ka selles muusikas, et mis on õrn pehme, väga ilusa koloriidiga ja ühendab siis erinevaid maailmu, et seda, mida nad nägid-kuulsid maailmades, et ma arvan, et see on põnev kontsert. Need kontserdid on siis esimesel veebruaril Viljandis ja teisel veebruaril Tallinnas kumu auditooriumis. Ja paari sõnaga nendest teistest esinejatest, kes talvejazzi raames Eestisse jõuavad või Eestis esinevad. No kui esimesel puhul on meil tegemist tehti vana hea muusikaühendusega ja elektroonilise helipildiga, siis natukene sama liini jätkab ka ansambel oma ehk Aleksei Saks ja Robert Jürjendal. Ja seekord on neil valmimas heliplaat, et kus kõlavad laulud Anzori Barkalajal sõnadele, et Anzori Barkalajal huvide ring on tõesti väga-väga lai ja ta on kirjutanud ütlenud luulet, laulusõnu väga paljudele artistidele, on siis Liisi Koikson või on see Marko Matvere Jäääär ja väga-väga paljud teised, nii et tal on ilmunud üks luulekogu, teine on kohe ilmumas ja kolmas töös. Ansaarist kuuleme järjest rohkem kui suurepärasest luuletajast jääda, kahtlemata astub ka sellel kontserdil üles ja Iris Oja, teda teavad väga hästi kõik, kes klassikalist muusikat kuulavad klassikaraadiot. Eesti Iris Oja on üks parimaid ja laiema ampluaaga lauljatele üldse, et nii vokaalsümfoonilise suurvormidest kui ka kammermuusikas suurepärane artist. Ja edasi väga lühidalt, et Kadi viia on meile täiesti tundmatu lauljatar, ehk ta on viimased kuus ja pool aastat elanud Soomes ja väga harva Eestisse sattunud, see on tema esimene kontsert siin Eestimaal ja ta on juba salvestanud üht-teist üleis raadios ja mina kuulsin teda pori, jazzi, festivali, nii et see on ka, ma usun, väga põnev kohtumine eesti džässilauljatari ka, keda me varem pole kuulnud, siis edasi on Falt Peeter Ojakäär 90, täpselt helilooja sünnipäeval on meil siis kontsert mille jaoks Raivo Tafenau spetsiaalselt valmistab ettekavani instrumentaalmuusikast, kui ka Valter Ojakääru lauludest uues, värskes võtmes ja neid laule esitab Sis Liisi Koikson ja loodame, et papa Valter on ka meiega, siis ta on meie eesti Tšassile eriti tähtis. Nii tema raamatud, nii tema saated ja küllap paljud mäletavad ka, et Valter mängis imepäraselt Eesti raadio estraadiorkestris. No kõiki tema teeneid ei jõua praegu üles lugeda. Ja siis natukene tulisem pool, mis on talvedžässi lõpu poole. Antonia plas see ja sõrmariimassado ehk siis hispaania temperament ja prantsuse temperament ühendatud Antonio plasse on siis muusik, poeet, leiutaja, ehk nad on leiutanud koos väga erilise keele, mis põhineb silpidel ja ta laulab siis nii hispaania, prantsuse kui ka selles leiutatud keeles ja seal Mariimassado on üks parimaid prantsuse pianist, kes on näiteks kolm heliplaati, salvestanud liivmanniga, kes on absoluut Ameerika džässi tippsaksofonist helilooja. Vaat selline kompaktne kumus. Hooaeg on siis talve džäss, kus saavad kokku luule, poeesia, elektroonika, huvitavad inimesed ja ma usun, et igaüks leiab sealt midagi mõnusat. KUMUs on avatud Jaan Koorti näitus ja keset näituse ülespanemise saginat räägib näitusest kuraator Juta Kivimäe. Ja see on üks meie klassikanäitusi. Meie kultuur on tänaseks nii rikas, et kumu kunstimuuseum, mis ühtlasi on ka meie rahvuslik kunstimuuseum teeb näitusi väga erinevas ajaskaalas. Ja alles äsja meil avati Raul kurvitsa näitus, kes on 21. sajandi üks jõulisemaid kunstnikke Eestis. Ja tõepoolest, täna avatakse Jaan Koorti näitus. Jaan Koort oli üks nendest esimestest, sest meie kultuur on ju suhteliselt noor. Ja ta oli üks esimene eesti modernistidest. Ja nimelt. Me ju teame, et kaks esimest eesti skulptorid Don Weitzenbergi ja Amandus Adamson ja nad on niisugused suured isiksused, kes üleüldse tõid Eestisse Professionaalse kunsti, kultuuri ja enamuse oma eluajast. Nad muidugi tegutsesid väljaspool Eestit, sest siin Eestis on siiamaani probleem nagu sellega, et kunstnikul ei ole piisavalt võimalusi ära elada oma tööst. Ja Jaan Koort alustas võõrsil. Ta alustas põhimõtteliselt oma kunstiõpinguid Štiitlitsi kunsttööstuskoolis Peterburis kuid varases nooruses tal olid niisugused natuke lektistlikud vaated ja võiks öelda tänapäeval, et ta oli sotsiaaldemokraat, aga viienda aasta revolutsiooni sündmustes kool reageeris lihtsalt õpilaste ohutust silmas pidades sellega, et neil ei lubatud osaleda tänava demonstratsioonidel ja nii edasi ja koort seda ikkagi tegi. Ning ta oli üks neist eestlastest, kes just selle revolutsiooni segaduses nagu kaotas oma head suhted kooliga ja siirdus Pariisi. Ja nüüd 1905 tasub Pariisi kunstiakadeemiasse tema tema skulptuuri õppejõud oli antuanmeris see, kes ei olnud kaugeltki modernistlik kunstnik. Pisema võime tema puhul rääkida neobarokist või millestki niisugusest. Jaan Koort oli väga avali kõigele sellele, mis Pariisis oli uut ja ta tunnetas neid uusi kunstivoolusid. Alguses oli ta võlutud ro täänist ja meil on ka siin pandud välja Parro tähenduslikku teost. Hendrik Ibseni portree kirjandusmuuseumist on meile tulnud ja üks niisugune Bono kerjuse või niukse hästi nälginud vanamehe inetu täisfiguur, kus ta kirjeldab siis niisugust elule jalgu jäänud vanameest täies tões ja realismis ja veel ja teist ja siis need Pariisis modelleeritud pead. Ta viibis Pariisis 15. aastani, seda oli palju 10 aastat ja ta modelleeris mõningad asjad juba sel ajal, mis tegelikult on materjalidesse viidud hiljem kaasa arvatud ka suure klassika oma abikaasa, osalt portree basalt on loodud, hiljem aga, aga abi kaasatama modelleeris Pariisis elav ja samuti oma lapsi. Nii et kui me siin ringi vaatame, ta on nii-öelda vanamoeliselt mõttes, on väga palju hingematvalt ilusaid portreid. Ja kodumaale tulles Jaan koordist sai suur uuendaja Eestis, sest Eestis ei olnud skulptuur kaugeltki mitte sellistes kingades ei liikunud, nagu ta liikus Pariisis. Ja ta tõi niisugust värskendust, modernistlikke tuuli. Aga samalajal Ta jäi elu lõpuni figuraalseks kujutajaks, et tal on portreed, täisfiguurid ja mis siis eristab, miks me peame, oleme temast vaimustatud. Eristab väga paljudest teistest see, et ta oli erakordselt andekas vormi loomisel ta on üks teerajajaid kaasaegsesse 20. 100-ni Nende kunsti Eestis. Tema teekond oli väga raske, sest ta kohtas ka vastuseisu. Ja tal on erilisi skulptori andeid, näiteks eriline silueti, puhtus, nisugune, vormiline meisterlikkus. Ta töötas ilmselt väga kaua. Ma usun oma portreede ja muude teoste kallal. Ka tema hauamonumendid paistavad silma just siukse vormi, puhtuse ja iluga. Tema vormi arendus on niisugune peaaegu klassitsistlik, vahest ühesõnaga võime rääkida niisugusest uusklassitsismi-st. Ta on selline looja, kes vihkab pühendus oma loomingule, nii et kaasaegsed rääkisid, kui kaua ta võis üht motiivi arendada. Kui kaua ta võis seda teha? Teda huvitas, milline võib sama portree tulla välja teises materjalis, nii et ta oli ka suurmaterjalide uuendaja eesti skulptuuris. Ta tõi siia oskuse käsitleda väga keerulisi materjale, nagu näiteks purskekivim basalt, mis on väga tiheda struktuuriga. Siin on basaldist imeilusaid töid. Samuti graniit. Enne seda eriti eesti skulptorid graniiti nagu ei pidanud väga oluliseks. Aga ta on loonud ka väga ilusaid puuskulptuure ja ta ei olnud ju ainult skulptor, vaid kuni kuskil 19. aastani. Ta on loonud suurepäraseid ole tema oli ju Pariisis 1907, kui toimus see, see on nii suur mälestusnäitus ja ma arvan, et see mõjutas ka tema loomingut, sest see näitus mõjutas loomingut kogu Euroopa maalikunstis ja mis saigi tol ajal ju kõik alguse Pariisist. Juba tükk aega me mõtleme sellele, et mida kujutas siis tema keraamika, harrastus. Tali, meie naabrimees siin kahekümnendatel aastatel ta Peetri majakese vastas olid endised tsaari hobusetallid. Ta ehitas neist ümber ateljeepinnad ja alustas seal keraamikaga 27. aastal, olles üks eesti keraamika pioneere. Ja praegu vaadates neid keraamilisi nõusid, need on erakordselt ilusad, puhta, vormiliselt väga tagasihoidlikud. Aga võime aimata, kui palju vaeva ja kui palju loomingulist põlemist läks niisuguste keraamiliste glasuguride väljatöötamiseks ja samuti võime temast rääkida kui meie üheksast esimesest animolistist skulptuurist, sest kõik need loomakujukesed, mida me siin praegu näeme, need on tehtud elavate loomade järgi. Kaasaegsed mäletavad, et tal oli kodus mitmeid loomi, tal oli nagu erakordne hea suhe loomadesse. Ja muidugi, loomaskulptuur on ju ka tema tuntud hirved kuju, see hirm, kes seisab Nunne tänaval ilmselt eestlased tunnevad seda meie skulptuuridest kõige paremini. Agoreidsirvi tegelikult on kolm, üks originaal, mis on valatud, ta ise hakkas ka valama, 29. aastal on valatud pronksi tema enda poolt on meie muuseumis ja ootab praegu eriti lapsisin selle silla peal, mis viib kolmanda korruse B-tiiba. Aga muidugi seda hirve ei maksa nüüd eriti minna katsumaga siin üks inimene püüdis talle isegi oma last selga upitada, sest see on ikkagi kunstiteos ja ta võib ümber minna, võib suur õnnetus juhtuda. Teine hirveke linnamuuseumis, see oli see hirv, kellele tehti nii palju liiga omal ajal seal Nunne tänaval saati tema jalakesed ära ja nii edasi. Ta on restaureeritud ja linnamuuseumis ja Nunne tänaval momendil siis aku peamis tehti ars monumentaalis. On ka kolmas koordi enda valatud Hirv ja seletavalask 1935 Moskva Puškini kunstimuuseumi üks. Nii et me teame ju, et tema elu lõppeski väga ootamatult ja liiga noorelt just nimelt Moskvas. Ta kutsuti shelli portselani keraamikatehasesse peakunstnikuks ja ootamatult haigestus seal ning abikaasa käte vahel suri Potkini haiglas kopsupõletikku. Ja tema muutused Eestis kujunesid niisuguseks esimeseks suureks üldrahvalikuks leinaavalduseks eesti kunstniku surma puhul. Tema urn toodi balti jaamast Tallinna kunstihoonesse, seal toimus suur leinaaktus. Inimesi oli väga palju, nii et inimesed tunnetasid, et on lahkunud üks eesti suurtest poegadest. Ja me oleme siin ka eksponeerinud videona. Neid järelehüüdeid tolleaegsetes lehtedes. Aitäh, Juta Kivimäe. Kui eelmise nädala saates tuli juttu Tallinna keskraamatukogust siis praegu olen külas Eesti rahvusraamatukogus ja minu vestluskaaslaseks on Annika Koppel. 2013 on Eesti rahvusraamatukogule mitmes mõttes oluline aasta. Tõepoolest, 2013 on väga oluline aasta Eesti rahvusraamatukogule, sellepärast et Rahvusraamatukogu saab institutsioonina sama vanaks kui Eesti riik, see on siis 95 aastat ja teine selline ilus armas, küllaltki ümmargune tähtpäev juba, mida me tähistame, on siis see, et Eesti rahvusraamatukogul on oma maja juba 20 aastat, ehk siis Tõnismäe kaks hoone valmimisest siis möödub 20 aastat 1009 93 oli siis maja pidulik avamine ja, ja sestsaadik oleme siin selles Raine karbi projekteeritud, Majas elanud ja olnud ja seoses sellega meil on muidugi hästi palju plaane, hästi palju üritusi kavas. Me tähistame, tähistame neid tähtpäevi, siis maja avamist septembris ja Rahvusraamatukogu 90 viiendat sünnipäeva detsembris, siis vastavalt nendele ajaloolistele tähtpäevadele. Aga avalöögi oma juubeliaastale tahame siis anda juba enne vabariigi aastapäeva. Nimelt on meil plaanis 20 kuni 22 veebruar lahtiste uste näevad rahvusraamatukogus, et see võib nüüd natukene tunduda naljakas, et raamatukogu uksed on ju kogu aeg lahti, et mis siin nüüd siis elamuuksi lahti teha. Aga me tahame teha nüüd lahti ka need tagumised uksed, mis viivad nendesse kohtadesse, kuhu lugeda ja igapäevaselt siis seisa, meil on siin kui valmimas väga põnev ja tihe kava, et meil on hulgaliselt ekskursioone, töötubasid kontserte, koolitusi, kohtumisi, loenguid, nii et hästi hästi põnev kava on tulemas, et töötubades saavad inimesed siis nagu praktiliselt näha ja proovida, kuidas raamat eluiga pikendada, esitleme oma harulduste, kogu pärleid saab minna hoidlatesse, saab minna ekskursioonile, jälgima, kuidas raamat jõuab lugejani lugemissaali, et kogu need protsessid läbi käia. Võib-olla vara natukene kõike väga täpselt, äkki ta ka jälgige meie kodulehekülge www punkt Rahvusraamatukogu poee. Tellige meie uudiskiri. Seda saab ka kodulehelt. Tehase tuleb üks kord kuus ja see on väga põhjalik, seal saab nagu kõikide kuu sündmuste kohta põhjalikku info kätte, jälgige meid Facebookis ja Twitteris. Nii et siis te olete kursis asjadega, mida me siin teeme. Aga meil on ka terve rida igasuguseid muid üritusi, mis toimuvad traditsioonilised. Näiteks esimesel veebruaril on tulemast taas kord siis kaunimate raamatute väljakuulutamine, et see on see traditsiooniline konkurss, 25 kaunimat raamatut pluss viis kaunimat lasteraamatut. Ja enne seda siis on, seekord on ka, on ka tüpograafia seminare, ette saab praktilist teavet selle kohta, et kuidas ta kaunist raamatut siis teha ja see seminar tasuta, et seal on kolm ettekannet ja see algab esimesel veebruaril kell üks, nii et kõik huvilised on, on siin oodatud. Ja siis muidugi traditsiooniliselt on meil ka esimesest veebruarist siis peanäitusesaalis on, siis tuleb näitus nendest kauneim vanadest raamatutest, mis siis 2012. aastal valmisid ja sinna on siis lisatud ka soone kaunimat raamatut. Milles seisneb Rahvusraamatukogu koostöö parlamendiga? Ja et rahvusraamatukogul on üsna mitu funktsiooni Rahvusraamatu koguneda kogub ja säilitab rahvusteavikute tagada parlamendi raamatukogu, mis tähendab siis parlamendi teenindamist, info- teenindamist ja meil on ka siis võib-olla jällegi paljud ei teagi, et ka Toompea lossis on siis rahvusraamatukogule parlamendiliikmetele saal ja nendesamade lahtiste uste päevade raames. Muide, ma unustasin öelda, et sinna toimuvad ekskursioonid paar ekskursiooniga sinna, et kus siis saab näha seda, mis tööd seal tehakse, siis seal on ka väljas näitus nendest väljaannetest, mis siis Rahvusraamatukogu koostöös riigikogu kantseleiga väljana andnud ja ühtlasi siis on võimalus teha ka tiirlevad Toompea lossi peal. Ka Tõnismäehoones rahvusraamatukogus on palju erinevaid näitusi, mis vahelduvad päris kiiresti. Tõepoolest, näituste näituste tempo on hästi, tihed just avasime koostöös saksa ja prantsuse kondadega Elysee lepingu 50.-le aastapäevale pühendatud näituse sisse, nagu öeldud, 25 kaunimat tulevad siia. Siis on praegu avatud näitus ka Kaarli kirikust. Võib olla aga väga oluline, näiteks meie enda jaoks on näitus, mille me oleme pealkirjastanud niimoodi, et kingi vanale raamatule uus elu. Et seal neljas nagu üle 50 raamatu väga paljudest valdkondadest ja näiteks ajalehelugeja sõnaraamat ja leivaküpsetamise, õpperaamat ja esimene Eesti moeajakiri selliseid hästi-hästi palju raamatuid, millest tegelikult saab tellida digitaalkoopia, et need on sellised raamatut, mis seal autoriõiguse alt vabad ja me ütleme naljatamisi baasidele ammu läbi müüdud, neid ei ole enam kusagilt saada, keegi tahab endale sellist raamatut tellida, siis, siis on see täiesti võimalik, et rahvusraamatu koostab tellida digitaalkoopia, sellest raamatust likvideeritakse siin Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskusesse ja telje saab selle raamatu ligidalt koopia endale ja see tehakse siis vabalt ka kättesaadavaks pärast Rahvusraamatukogu digitaalarhiivist, Igor, kus siis tegelikult kõik saavad seda vaadata, et see on nagu, mõnes mõttes on ta ka nagu selline kultuuri toetamine ja kultuuriväärtuste kättesaadavaks tegemine, need on tegelikult ka e-kataloogis Ester märgistatud, et seal on Need raamatut, millest on võimalik digitaalkoopiad tellida, et nende juures on siis nupukene märkusega, telli digitaalkoopia. Rahvusraamatukogus on ka püsinud liitlased, et on Eduard Wiiralti galerii, mida võib-olla paljud ei tea, et siin on tõesti eirati originaaltööd ja need on nüüd ka osad restaureeritud värskelt ja, ja uuesti jälle välja pandud ja siis teine on, on Eesti vabariigi teenetemärkide galerii, mis on samuti saanud uuenduskuuri, et need on nagu kaks sellist sellist püsinäitust, mida siin saab alati vaadata. Kes on Eesti Rahvusraamatukogu lugeja või keda Eesti Rahvusraamatukogu ootab siia, kes võib-olla ei ole leidnud oma teed siia? Me tegime just ka lugejauuringu, see oli päris esinduslik kogum 1000 inimest, et mis siis selgitasime välja, kes meie lugejad on ja ja mida nad siis nagu meilt ootavad. Ja eks meie põhilised lugejad ikkagi on, on üliõpilased, ratturid, spetsialistid, kooli õpilased ja muidugi ka teised sihtgrupid, keda me siis võib-olla määratleme nagu, nagu koos, et muud eelmisest aastast. Me kaotasime äraga lugeja nagu, et meil oli tegelikult niimoodi, et Rahvusraamatukogu lugejaks sai tulla alles siis, kui oli 16 aastat täis, et varem sai ka, aga siis oli vaja sellist täiskasvanuluba kirja, et saaksin uurimistööd teha ja nüüd me siis kaotasime selle vanusepiirangu ära. Tegelikult saab tulla igaüks Rahvusraamatukogu lugejaks ja mitte küll selle mõttega, et me hakkaksime töötama lasteraamatukoguna, aga selle mõttega, et need õpilased, kes tõepoolest tahavad oma uurimistööd siin teha, et nad saaksid seda ilma liigset piiranguteta teha, sest meil on tõepoolest väga head materjalid neile pakkuda. Ja võib-olla veel väga paljud ei tea, et tegelikult aastaid ei saanud rahvusraamatukogust midagi välja laenutada, aga nüüd on juba mitu aastat ka see võimalus olemas, et me saame. Saame inimestele raamatuid välja laenutada küll mitte kõiki, aga kogudes on, on siis elektronkataloogides on siis näha, et mis raamatut me saame välja laenutada ja mis on meil kohal kasutamiseks, aga tegelikult see välja laenutamise võimalus on olemas ja seda ka üsna palju kasutatud. Rahvusraamatukokku tegeleta muude paljude asjade kõrval ka kirjastustegevusega. Jah, me anname välja raamatuid, et see tegevus ei ole küll väga ulatuslik, aga, aga siiski meil on näiteks justantsime välja juubeliaasta puhuks kalendri, kus on siis meie, rahvusraamatukogu, maja ja Tõnismäe maja siis saamisest fotod ja väike lugu ja ühtlasi see kalender sisaldab kalendermärkmik kasutatav lauakalendri, näete, sisaldab siis nagu infot raamatukogus toimuvate ürituste kohta, kes on raamatupoodides saadaval, siis meil on, on Rahvusraamatukogu toimetiste sari ACTA ja eelmisel aastal ilmus selles sarjas ja siis tõesti väga hea raamat oli väga huvitav raamat, lugemise, kunstraamat ja aeg selle koostanud siis Piret Lotman ja, ja siin on, siin on siis sellised autorid teinud kaastööd nagu Tiina Kala ja Krista dress, Aivar Põldvee ja paljud teised, et siin see, see on tõepoolest väga, väga huvitav, huvitav lugemine ja siis meil on Rahvusraamatukogu draamasari, millest siis viimati ilmus eesti köitemärgised 1840 kuni 1000 1940, kus on siis sees selle ajajärgu köitemärgised ja selle koostis siis meie oma uurija Indrek ooper, kes on selle teemaga pikalt tegelenud, et see on väga huvitav, huvitav teema, siin on need kõik märgised kõik välja toodud ja siis ka lood, et kes need inimesed olid, kes neid märgiseid siis oma oma raamatutesse panid ja mida need tähendasid ja kus need paiknesid ja miks nad olulised olid. Ja see raamat on huvitav sellepärast et stan erilise köitega, vaat see on eriliselt kavandatud köide. Et see raamat meile osaleb ka 25 kaunima konkursil selle köite maketti tegid siis Eesti kunstiakadeemia nahakunsti osakonna üliõpilased siis professor Lennart Männi juhend andmisel. Nii et see on mitmes mõttes hästi eriline, eriline köide, see raamat on samuti poodides poodides saadaval ja mille üle me võib-olla oleme hästi uhked ja rõõmsad, et tegelikult eelmisel aastal meil valmis siis kaks, kaks köidet eestikeelsest raamatust 1918 kuni 1940. Taas siit on veel kaks köidetud olemas, et kokku on neli köidet, et praegu saab seda juba tellida, aga et see on hästi suur ja hästi mahukas projekt ja ta on, kui palju inimesi on siis pikkade aastate jooksul selle selle nii-öelda rahvusbibliograafia loomisel kaasa löönud ja teinud, teinud väga suurt ja olulist tööd. Et me loodame selle valmis saada siis selle aasta oktoobris ja pidulikult esitleda kõike nelja köidet Eesti raamatut Päeval oktoobris ja siis ühtlasi ka tunnustada kõiki neid tegijaid, kes on sellesse selle, selle raamatu valmimisse panustanud, et see on väga olulise tähendusega meie kultuuriloos, et kui see nüüd on ilmunud, siis on olemas kogu eestikeelse kirjasõna, siis nagu bibliograaf Mafia 1940. aastani trükituna olemas. Ühesõnaga, rahvusraamatukogus algas käesoleval aastal juubeliaasta ja väga palju üritusi on siin toimumas väga palju näitusi, esmajärjekorras. Esimesel veebruaril kaunimate raamatute väljakuulutamine ja veebruari lõpus lahtiste uste päev. Ja jälgige meid kodulehel www. Rahvusraamatukogu poee. Tellige meie uudiskirja, mida saate samuti kodulehelt tellida tuleb kord kuus ja siis te saate nagu jooksvalt kogu informatsiooni, mis kuu jooksul toimub. Jälgige meid Facebookis ja Twitteris, et siis te olete uudistajad ka kursis ja saate kõikidel meie toredatel üritustel osaleda. Tere tulemast rahvusraamatukokku. Rahvusraamatukogu tegevusest kõneles Annika Koppel, aitäh. Esimesest üheksanda veebruarini toimub MustonenFest üle Eesti erinevates kohtades ja vestlen Andres Mustoneniga, kes on selle kava kokku pannud ja külalised Eestisse kutsunud. Mis festival endaga kaasa toob? Vestivali programmi jaotus on nagu kahes suunas on uudislooming, tähendab uudislooming selles tähenduses mitte et ainult see, mis on loodud täna, vaid ka muusika teistest kajastustes, mis mõjub uuena, mis on tegelikult tundmatu, see tähendab seda, et repertuaari mõttes me ei käi mitte ainult tavapärast. Esitame anud tuntud teoseid, mis on üldiselt nagu teada ja teine on muidugi on interpretatsioon, mis on just eriti tähtis interpretatsioon, kuidas lähenetakse muusikale milliste mõtetega ja kui värske on interpretatsioon ja vot nende kahe asja kooslusega on kõik kogu see minu, minu loominguline ja niuke festivalide ülesehitus on üles seatud ja rajaneb sellele, põhineb sellele Seda festivali tutvustab teisitimõtlemise printsiip, mida see muusikas eelkõige tähendab? No teisiti mõtlemine ei ole mitte see, et sa oled kellegi vastu, vaid teisitimõtlemine on, on see, et sa ei käi seda rada, mis on käidud sa kogu aeg pürgid või võitled millegi uute visioonide, uute nägemuste eest. Kunsti ja vaim, mitte kunagi ei saa seista paigal, kui ta seisab paigal ja kui ta ei paku nihukest värsket ja uuesti avastatud maailma sistastage Neerub ja kunstimaailmast Agneerumine väga-väga levinud nähtus nii interpretatsioonis kui loomingus, et lihtsalt luuakse mingit asja kogu aeg nagu uuesti, ilma igasuguse nihukese värskuseta ja ilma trantsetetaalsest maailmast saadud saadud inspiratsiooni deta. See on natukene vastuolus sellise üldise hoiakuga, et teeme ainult seda, mis on teada ja mis on tuttav. Kunstis on see kõige suurem vaenlane, siis mitte midagi kunstis enam ei toimu, aga see ongi juba teisitimõtlemine ja ka interpretatsioonis, kui keegi saab tulla ütlema, et, et see üks mingi asi peab olema niimoodi ja seda peab ette kandma nii ja nii, siis see on, on juba tagasiminek, tohutu tagasiminek ja mina olen kuulnud nagu sellesse maailma, kus on väga lai tee, seal ei ole väga palju käia, et see ei ole mitte see kunsti ja kultuuri kultuma, kus trükitakse ja tahetakse karjääri ja tahetakse saada kõik endale rohkem rohkem tööd ja tööde tööd. Minu tee on väga lai, mul on väga palju tööd ja, ja ma võtan seda, mida ma ise pean vaja valikuks. Aga see on, see on vastuolus väga tihti niisuguste üldlevinud arusaamistega, sellepärast et need üldlevinud arusaamised ei toida mind edasi ja selleks selleks mulle väga tugev koostöö on heliloojatega ja teatud laadi muidugi interbrittidega, kes seda püüavad kogu aeg oma elus edasi viia. Ja muidugi üks suuremaid sele sellel alal on olnud juba aastakümneid, kümneid on muidugi Gidon Kremer olnud, kes on ainult uue looja olnud meie muusikamaailmas. Nii et teine kunstnik Miša Maiski, kes traditsionaalse muusika niinimetatud akadeemilise interpretatsiooni toonud täiesti uue muusikalise lahenduse läbi oma individuaalsuse, see on interpretatsiooni lehekülg. Ja siis muidugi helil heliloojad, eli, stopped, riskid, Jon Keitš kõik sellised erilised indiviidid, kes ei istu ainult selle peal, mida nad on eile loonud. Paidad loovad homme uut. Mis kontsert selle festivali raames täpsemalt kuulage, kus? No põhiline konsultatsioone Tallinnas, mis hakkab siis esimesel veebruaril, kus on Heljo Christoph Penderetski monumentaalne oratoorium kreedo, et ega me esimest korda Eestis tohutu suurele sümfooniaorkestrile segakoorile viiele solistile lastekoorile see on üks 20-l sajandil kirjutatud tähtteos, mida ma võrdlen Brahmsi saksa reekviemi ka Johann Sebastian Bachi passioonidega või Mozarti missa tega sellise tähendusega 20-l sajandil loodud teos, noh, mis on samas reas nii nagu Kiyaganšeelija Sophie tuulina suured oratoriaalset teosed. Ja sellel kontserdil on siis solistiks Miša maski, kes esitab klassikalist muusikat Tšaikovski rokokoooperatsioonid ja respigi variatsioonid. Ning ta esitab soolokontserti väga toredate nihukeste, Rahmaninovi romansid, ega ta on ju suure arranžeerija ilusa muusika organiseerija siis samuti me kuuleme väga, väga iidset vene kirikulaulu, mitte seda, mida nendes kirikutes kuuleme, kui ma uksest sisse läheme tänapäeval vaid muusikat, mis on loodud seda ennem Euroopa tulekut Venemaale nimetame siis seda niukseks iidseks vene kirikulauluks, kus on väga tublid inimesed, töötavad ja uuriv, uurivad seda muusikat ja annavad elustavad seda täiesti uue uuel moel. Ühendame Vivaldi, John kihitši, Bachi Goldbergi variatsioonid, mis, mis on Bachi üks pikemaid ja keerulisemaid teoseid, esitatakse džässmuusikute poolt, mis tähendab seda, et hallo suur suured heliloojad elavad edasi oma ajastu väljunditest jälle jälle see mõtlemine, et ei ole muusika ja interpretatsioon ei ole ainult ühepidine, vaid iga ajastu annab talle nagu oma imingu ja kui see muusika annab teistele ajastutel inspiratsiooni, siis näitab selle helilooja geniaalsust inspireeriks inimesi, siis seda mängitakse sisse siis see muusika on juba kadunud. Ajaloo. Millist kuulajat või keda te ootate kontsertitel? Ma olen seda festivalitiim 27 aastat kohal viibinud üle 40 aastane 45 aastat. Ma ei oska öelda, keda ma ootan. Kontsert ja esinemine ongi see, et suhelda inimesega tähendab, et inimeste vaimudega inimese hingamisega, kas neid on rohkem või vähem, see oma ei oma siinjuures tähtsust, küsimus on selles, et igal inimesel on, on Maimiga, Ingiga inimene hingab ja vot selles hinguses sees sees olla. Ja selle võrra ei saagi öelda, et kellelgi oleks nagu kinni, küsimus on lihtsalt selles, et mida inimene otsib ja kui teatud Niukest heli, müstikat ja nihukest helitut, raiumist niux kombinatsioonis inimene arvab, et see tema elule on vajalik, siis tema tulebki seda kuulama. Aga selleks ta peab olema natuke lahti ennast nagu avamad, et jälle see küsimus, et kas jookseb nagu seda rada, mis voolab nagu iseenesest või sa natuke lood individuaalsemaid rada, oma rada ja kui sul on see osa nagu elus sees, siis sa kindlasti tuleb nendele nendele kontsertidele sellest, et väga palju selles selles üld taas on niisugust sodi ja prahti ja niuksed kanalisatsioonid, mis lihtsalt jookseb läbi sellega kaasa minna. Sealt midagi eriti inimesele juurde ei anna, vaid ta lihtsalt voolab selle tuules. Aga meie ajastu meie ajastu vajab ja üha rohkem tuleb inimesi, kes individuaalselt mõtlevad. Kesi ei ole ainult selles maailmas, nagu öeldakse, vaid ta ise loob endale uut ja püüab endast saada aru, et millistes suhetes ta on, on üldse niux esteetikaga, moraaliga religiooniga ja siis, kui ta ise sellele teadmisele tuleb, siis see on tohutu suur väärtus ja ma arvan, et need kontserdid aitavad selleks väga palju. Kuidas see festival nende aastate jooksul, mis te olete teinud, seda on muutunud? Muutunud on see, kuidas meie aeg muutub, meie esteetika meie ümber muutub ja see, kuidas keegi seda sõnadesse paneb, mis on muutunud, see on juba teine asi, aga kõik peavad tunnistama, et meie ise muutume ja maailm muutub ja et mitte midagi ei ole stagneerunud ega betoneeritud, ei vaim ega interpretatsioon ega helilooming kuskil ei saa olla niimoodi, et me oleme midagi saavutanud, Me oleme ainult teel ja kui me räägime sellest muutusest, siis siin ma olen kõige õnnelikum inimene, et ma olen kogu aeg teel kuhugi, aga see, kuhu ma teel olen, seda ma ei ütle mitte kellegile. Jaan Koorti näitus kumus on avatud 28. aprillini. Ovetškin 2013 kestab terve veebruari ja märtsi ning nendel kontserditel võib silma peal hoida jätskaar aadressil www punkt. Jätskaar. Punkt. MustonenFest kestab esimesest üheksanda veebruarini Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis ja selle täpsema kava võib leida aadressil wwwd festival Spoee. Kogu info on ka kultuurikaja beibi aadressil kultuurikaja punkt punkt com. Tänase saate tegid Viivika Ludwig ja Maria Lee Liivak. Saate lõpetab MustonenFestil kolmel korral üles astuv vene kirikumuusikat esitav Peterburi mungakloostri koor optinapust Tõnn.