Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 31. jaanuari sündmustest. Stuudios on toimetaja Mari Rebane. Valitsus arutas Estonian Airi ümberkorraldamiskava, kuid vajab otsustamiseks veel lisaaega ja lisateavet. Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul on tegu äärmiselt keerulise teemaga ning otsus võib tulla alles ülejärgmisel nädalal. Riigikogus oli olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutlusel erivajadustega inimeste turule kaasaminek. Põhja-Tallinna piirkonnas leidub 300 takistust liikumis- või nägemispuudega inimeste jaoks. Nõnda selgus Tallinna liikumispuudega inimeste ühingu läbi viidud uuringus. Täna jõudsid uuringu tulemused abilinnapea Kalle Klandorfi kätte. Viru Keemia Grupp avas ametlikult uue ojamaa põlevkivikaevanduse põlevkiviga. Vabandusi pole Eestis avatud 40 aastat. Läti parlament võttis vastu eurole üleminekuseaduse, mis kehtestab Lätis Euroopa ühisraha kasutuselevõtu reeglid. Süüria lubab arvata õhurünnaku teinud Iisraelile omakorda vastuse anda. Kultuuriministeerium jagab täna õhtul Lennusadamas muuseumide aastaauhindu. Selline kaaluõhtu toimub esimest korda ja auhindu jagatakse kokku 10. kategoorias. Eesti olümpiakomitee peasekretäriks kiintati ühehäälselt Kultuuriministeeriumi endine kantsler Siim Sukles. Ilmast. Öösel on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lörtsi ja lund, kohati on udu ja jäidet. Õhutemperatuur langeb hommikuks nulli kuni miinus kolme kraadini. Homme päeval on pilves selgimistega ilm. Ennelõunal sajab enamasti Ida-Eestis vähest lund, edaspidi sadu lakkab. Õhutemperatuur on null kuni miinus kolm kraadi. Valitsus hakkas täna arutama lennufirma Estonian Airi ümberkorralduste kava, mille ettevõtte juhatus sel nädalal nõukogule esitas. Arutelu jätkub järgmisel nädalal ja võib-olla jõutakse ülejärgmisel nädalal otsusteni, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Tema sõnul on tegemist äärmiselt keerulise teemaga, jätkab Mall Mälberg. Estonian Airi tulevikuga seoses on laual mitu varianti, et firma tegevus jätkub, et sihtkohti on 10. Nüüd uus plaan, mis Estonian Air esitas, keskendub lennufirma juhi Jan Palmeri sõnul lisaks ka sellele et opereerida Estonian Airi lennukitega teiste ettevõtete Euroopa liine. Ja lõpuks on õhus ka need variandid, et meie liini teenindaksid teised ettevõtted või et Estonian Air läks pankrotti. Juhan Parts. Alates novembrikuust on meil kogu aeg, need erinevad stsenaariumid laua peale ka praegugi, kindlasti peame me võimalikke alternatiive silmas pidama, et võimalik, alternatiivne on mitu veel kord on ju, me oleme kolme aasta jooksul üritanud ettevõtet viia nagu kõvadele jalgadele kogu see asja nagu keerukus on see, et lennundus on absoluutselt sajaprotsendiliselt tuhu põhiselt korraldajate Euroopa liidus mitte mingisuguseid rahvuslikke piiranguid, mitte midagi sellist ei ole. Ja ega me valitsuses ei tunne ennast väga kindlalt maksumaksja rahadega sekkuda tegelikult turule, kus toimub täielik tuhk. Täielik tuhk. Mitte midagi ei ole teha. Kamberke. Millised on Estonian Airi kasumi lubadused ja millise perioodi peale sellele minister vastata ei saanud? See restruktureerimiskava on üks ja tervik, see on ettevõtte restruktureerimiskava, mul ei ole õigust võtta ühtegi detaili välja tervikuna, see restruktureerimiskava on ju selle ettevõtte äriplaan. See, kui ettevõte ise otsustab, et need andmed on need, mis võivad olla avalikud, ei kahjusta selle ette, võtta meie positsiooni, siis seda saab teha ettevõte. Ma ei saa aktsionärina teha ettevõtte eest, et vot mulle see number meeldib ja vot see asi meeldib ja nii edasi ma lihtsalt seda teha ei tohi. Ma rikun sellega seadust. Pisut sai Juhan Parts aimu anda, kuhupoole kaldub valitsus Estonian Airi küsitud kapitalimakse asjus. Selle kohta on ilmunud erinumbreid 50 kuni 70 miljonit eurot. See on pigem väiksem, aga me peame juba arvestama, et see ettevõte on sellises seisus, et kui me anname praegu riigina krediiti, siis ega siis need laenumaksed hakkavad omakorda mõjutama ettevõtte finantsnäitajaid rahavooge ja me tahame seda laenu tagasi saada. Teatavasti sõltub Estonian Airi tulevik suuresti sellestki, mida otsustab Euroopa komisjon riigiabi lubamise kohta. Ministri sõnul on Euroopa komisjon esitanud meie riigiasutustele hulgaliselt küsimusi, millele on ka vastatud. Riigikogus oli olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutlusel erivajadustega inimeste tööturule kaasamine. Kokkuvõtte teeb Kristi Sobak. Ettekandega esinenud töötukassa juhatuse liige Pille Liimal nentis, et praegune töövõimetus pensionisüsteem ei motiveeri erivajadusega inimesi endale võimetekohast tööd otsima. Töövõimetus pensioni saamiseks ei pea täna inimene üles näitama aktiivsust, et me ei oota temalt, et ta näiteks otsiks endale võimetekohast tööd, et siis mulle tundub, et see süsteem nagu kannab endas seda sõnumit, et kui sul on see töövõimetuse, siis protsent määratud, ükskõik kui väike või suur, et siis sa oledki töövõimetu ja, ja süsteem rõhutab seda, mida kõike sa enam teha ei saa, aga ei paku nagu seda võimalust, et vaadata, mida inimene siiski saaks teha. Peamiste takistustena puuetega inimeste tööturule jõudmisel näeb Pille Liimal siiski teadmatust ja eksiarvamusi. Levinud on ikkagi veel arvamus, et justkui puuetega inimesed ei suuda töötada või kui nad töötavad, siis kindlasti ei ole nende töö samaväärne või, või niisama tulemuslik kui, kui teiste inimeste töö. Tööandjad, kellega ma olen kohtunud ja puuetega inimeste teema rääkinud, ei ole tegelikult põhimõtteliselt puuetega inimeste töölevõtmise vastu, enamasti tähendab selle võimaluse peale lihtsalt mõelnudki need, kes olid mõelnud tegelikult ei oodanudki minu arusaamist mööda nii väga, et neile selle eest hirmsasti peale makstaks. Pigem oli neil küsimus, et kust ma üldse puuetega inimesed üles leian ja kust ma saan sellist praktilist abi ja nõu seoses nende värbamise ja nende töökorraldusega. Samuti riigikogus ettekande pidanud erivajadusega inimesi tööle vahendava MTÜ abikäsi juhatuse liige Indrek Külper tegi paar ettepanekud, mida võiks olukorra parandamiseks kaaluda. Avalik sektor võiks olla eeskujuks ja palgata rohkem erivajadusega inimesi või seal võiks olla mingisugune seadusandluse nüanss, et kui inimene märgib ära enda c5 ja tal on puue, siis mitte seda kõrvale visata, vaid pigem tuua kohustuseks, et see inimene peaks saama tööintervjuule. Indrek ülber leidis veel, et riigihangetel võiks kaaluda näiteks abikäe vahendatud erivajadustega tööjõu eelistamist ning MTÜ-del võiks olla võimalus taotleda investeerimistoetusi sotsiaalettevõtluse valdkonnas. Kuna paljud MTÜ sealjuures ka meie, me oleme rohkem sotsiaalne ettevõte, kui MTÜ ei tegutse nii väga klassikalise MTÜ vormis, kes siis taotleb rahasid fondidest ja selle abil töötab vaid, me oleme ise ka tööaineid ja ettevõtjad, ehk siis sotsiaalne ettevõte. Momendil ei ole ühtegi meedet näiteks KredExis ega ka EAS-is, mis aitaks investeeringuid sotsiaalse ettevõtlusele. Liikumispuudega inimeste ühing ulatas täna abilinnapea Kalle Klandorf vileuuringu tulemused Põhja-Tallinna kõnniteede ja ülekäiguradade kaardistamisest. Uuringu eesmärk oli välja tuua ohtlikud kohad liikumise nägemispuudega inimeste jaoks. Tulemustega käis tutvumas Siim Jõgis. Põhja-Tallinna linnaosas käisid ratastoolidega olukorda Mardistamas Arko vool ja Jüri Järve. Nad läbisid 100 kilomeetrit teid ning fikseerisid 300 erinevat takistust, mille ületamisel võivad nägemis- või liikumispuudega inimesed hätta jääda. Vaegnägijate seisukohast hinnati 18 olulise ülekäigurajaja ristmiku ohutust. Selgus, et nägemispuudega inimesele vajadustele täielikult vastavat ristmiku Põhja-Tallinna piirkonnas ei olegi. Liikumispuudega inimeste ühingu esimees Jüri Järve ütles, et kalamaja piirkond paistis silma lagunenud ja kõrgete äärekividega seisundi ratastooli kasutajaid liiklema sõiduteel. Järve lisas, et kui inimesel puuet ei ole, siis tihti ei oska ta mõeldagi, et näiteks kõrge teeserv on ratastooliga liikujale takistuseks. Kui kerge või raske on liikumispuudega inimesel Põhja-Tallinna piirkonnas liigelda? Ma arvan, et ta ei ole päris kerge, sest et kui nüüd võrrelda kesklinna piirkonnaga, mida ma aasta varem tegime, siis kesklinnas on see liikuna märksa suurte teedemagistraalide ülekäigu kohal on ikkagi noh, kaasas taastatud ja madalamad, puuduvad küll need reljeefsed kivid, aga noh, nagu siin räägitud täna sai, et uutesse projektidesse. Me juba nõuame ülegi kohtadesse reljeefse kivi kasutamist. Põhja-Tallinn on kesklinnaga võrreldes nagu kehvemas seisus, kuna terve see kalamaja piirkond on ikkagi vana amortiseerunud, et seal on kohati tehtud mingeid renoveerimisi ja, ja need on päris head balti jaama taga näiteks kopli Kotze puunurk ja edasi kuni Telliskivi ristmikuni oligi me isegi ma vaatasin täna kaardilt, et ei olnud ühtegi nagu märki seal peal. Uuringu tulemused jõudsid täna abilinnapea Kalle Klandorfi kätte. Ta ütles, et tänavu läheb rekonstrueerimisele soo tänav ning seal tehakse ülekäigurajad liikumispuudega inimestele sobivaks. Samamoodi on plaanis remontida ka Telliskivi tänav. Eks meil on, kõige lihtsam on neid probleeme lahendada siis, kui tänavad ja teed lähevad rekonstrueerimisse või hakatakse leid lihtsalt remontima eraldi nendele koht seal võib-olla kõige hullemad kohad läheneda on üsna keeruline ja teistpidi sel aastal meil läheb soo tänav rekonstrueerimisse, siin on juba siis läbi ehitatud need ülekäigukohad ja kuidas me lahendame, noh, minu jaoks oli täna muidugi ka üllatus, et Me oleme liikumispuudega inimestele nagu rääkinud, aga nägemispuudega inimestel tuleb välja, et tihtipeale see ei sobimisele liikumispuudega inimestele sobib, et tegelikult ongi vaja hakata leidma seda ühisosa, selliseid lahendusi, mis rahuldaks mõlemat poolt. Jätkame välisuudistega. Läti parlament võttis täna viimasel lugemisel vastu eurole üleminekuseaduse, mis kehtestab Lätis Euroopa ühisraha kasutuselevõtu reeglid. Seaduse eesmärk on tagada läbipaistev ja tõrgeteta üleminek, mille käigus võetakse euro üheaegselt kasutusele rahana kui ka elektroonilise maksevahendina. Eelnõu kehtestab ka raamatupidamisreeglid ja rahaturgude toimimise eurole ülemineku ajal. Üleminekuseaduse kohaselt kehtivat Lätis kahe nädala jooksul pärast euro kasutusele võtmist seadusliku maksevahendina paralleelsed latid kui ka eurod. Üleminekuperioodi puhul võeti eeskuju Eestist, Sloveeniast, Slovakkiast kui eurole. Üleminekuaja määrab Euroopa ülemkogu Läti eurotsooniga liitumise valmidust hindava raporti alusel. Üleminek on kavas esimesel jaanuaril 2014. Süüria esitas ÜRO-le ametliku kaebuse väidetava eile öise Iisraeli rünnaku kohta, kus surma said kaks haavata viis inimest, vahendab BBC. Süüde lubas arvatava õhurünnaku teinud Iisraelile peagi anda omapoolse vastuse. Süüria Liibanoni suursaadik rääkis Hezbollah võrguväljaandele, et tema riik kavatseb teha üllatava otsuse, et vastate Iisraeli sõjalennukile agressioonile. Suursaadiku sõnul kavatseb Süüria oma suveräänsust kaitsta. Süüria peamise opositsioonirühmituse juht mõistis täna hukka president Bashar Assadi režiimi tegevusetuse päev varem toimunud Iisraeli õhurünnakule reageerimisel. Seeni on tulnud lääneriikide diplomaatide kinnitamata teateid selle kohta, et Iisraeli sõjalennukid pommitasid eile Süüria ja Liibanoni piirialal sõjaväe konvoid, kuna kahtlustati selles veetakse sõjamoona liibanoni. Venemaa statistikaameti Rostat neljapäeval avaldatud andmete kohaselt kasvas Venemaa sisemajanduse koguprodukt eelmisel aastal 3,4 protsenti, mida on 1,2 protsendi võrra vähem kui seati eesmärgiks. Majanduskasvu pärssis põuast tingitud saakide vähenemine 2011. aastal. Majandus kasvanud 4,3 protsenti ja eelmise aasta eesmärgiks oli seatud nelja koma viieprotsendiline kasv. Eelmise aasta viimases kvartalis müüdi maailmas 52 ja pool miljonit tahvelarvutit mis on üle 75 protsendi rohkem kui aasta tagasi samas kvartalis ja üle 74 protsendi rohkem kui eelmises kvartalis, selgub turu-uuringufirma IDC andmetest. Apple'i käes oli ligi 50 protsenti turust, Samsungi turuosa oli 15,1 protsenti, Amazoni turuosa 11 ja pool protsenti ja asuse turuosa 5,8 protsenti. Ja tagasi Eestisse Viru Keemia Grupp avas ametlikult uue ojamaa põlevkivikaevanduse. Põlevkivi kaevandusi pole Eestis avatud 40 aastat. Ojamaa kaevandus kindlustab kolmveerandi Viru Keemia Grupi õlitööstuse vajadusest järgmise paarikümne aasta jooksul. Ojamaa kaevanduses käis Ago Gaškov. Niimoodi võiks ajakirjaniku küsimusele vastata ojamaa kaevanduse üks olulisemaid masinaid, puurmasina ja tööd on sellel masinal päris palju, sest ojamaa kaevanduses on küll väga hea põlevkivi kuid geoloogiliselt ja mäetehniliselt on tegemist väga keeruliseks rabandusega sääsukesed karstialasid, seetõttu on väga oluline kindlustada näiteks kaevanduse lagi. Ojamaa kaevandus on üle 40 aasta, taas esimene kaevandus, mis Eestis avatakse. Vahepeal on avatud küll üks suur põlevkivikarjäär. See on Aidu karjäär, mis nüüdseks on juba suletud ja samuti on hakatud põlevkivi kaevandama mõnes lahtises karjääris, Kiviõli ümbruses ja Ubjal Lääne-Virumaal. Aga allmaa kaevanduse rajatud ei ole. VKG kaevanduste juhatuse liige Margus kotiseb ütles, et see kaevandus on oluline selleks. Viru Keemia Grupp saaks toota põlevkiviõli. Kaevanduse eluiga on 20 aastat, see on võrreldes teiste kaevandustega väga vähe, kuid tegemist on suure investeeringuga. Kaevanduse rajamine läks maksma 120 miljonit eurot. Kaevandusest räägibki juhatuse liige Margus. Varasematel aegadel oli ka arvestatud teatud, kui palju seda vajadust aastast on, keegi ju ilmaasjata midagi ei tootnud ja eks ajama nüüd tõesti oma nii-öelda geograafiliselt asukohalt ei olnud võib-olla kõige parem ja eks siis ka tegelikult needsamad geoloogilised hinnangud, mis olid antud ajama väljale kivi suhtes, olid sellised, mis mäe tehniliselt olid keerukad ja just eelkõige siis geoloogia poole pealt needsamad karstialad ja rikked ja kõik muu, et see jäeti nii-öelda viimasesse otsa, mida meie siis nüüd nii-öelda tõesti koristame. Ojamaa kaevanduses töötab nii Eesti Energia kaevandustest üle tulnud inimesi kui ka täiesti uusi inimesi, kelle on välja õpetanud VKG kaevandused. Kaevanduse tootmisjaoskonna ülem Juri Revušenko on mitmenda põlve mäemees juba tema vanemad ja vanavanemad töötasid kaevanduses ja seetõttu hakkas ka tema kaevuriks. Repson, kui rääkis, et nii tema vanaisa ja vanaema kui ka isa töötasid kaevanduses ja kaevur on ka tema vend. Seetõttu oli elukutse valik täiesti loogiline. Ta lisas, et tal on vedanud, sest taas on Eestis aeg, kui ehitatakse uusi kaevandusi. Tulemus on veel Uus-Kiviõli kaevandus ja veel mõned kaevandused, mille arvud on juba uuritud, rääkis ojamaa kaevanduse tootmisjaoskonna ülem Juri rebušenko. Eesti pank tutvustas täna kahte uurimistööd. Esimene puudutab euroala laiendatud pakti. Selle uuringu tegi Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna uurimistöödejuhataja Karsten Tüür. Teine uurimus on Euroopa võlakriisi mõjust euro vahetuskursile ja selle autor on keskpanga ökonomist Lenna Uusküla, jätkab Mall Mälberg. Euro pluss pakt ehk laiendatud euroala pakti rõhutab põhimõtteliselt seda, et majanduskasvu kaalustamatuse, nagu näiteks jooksevkonto defitsiit võiksid olla põhjustatud sellest, et riikide konkurentsivõime on erinev ja seetõttu tuleks Euroopa liidus rakendada meetmeid, et konkurentsivõime näiteks Vahemere maades jõuaks järele Saksamaa omale. Karsten tööri uuring vaidlustab mõnes mõttes selle tulemuse, ütleb keskpangana majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm. Sest seal uuringus näidatakse, et jooksevkonto defitsiit on eelkõige tingitud kapitali liikumisest riikide vahel ehk siis kapitali sissevoolust mõnedesse riikidesse näiteks kinnisvarabuumi ajal ja siis hilisemast kiirest väljavoolust ning seetõttu siis uuringus väidetakse, et võib-olla sellel euro pluss pakti poolt välja pakutud meetmetel ei pruugi olla erilist edu majanduslike tasakaalustamatuse vähendamisele. Mitmes Euroopa riigis nähti võlakriisi ajal euro vahetuskursi suuri muutusi ja seda uuris teine töö, mida tutvustas keskpanga ökonomist Lenna Uusküla. Mind huvitas see, et kui palju ta päevast päeva muutub ja kui palju inimesed on valmis maksma selle vahetuskursi tulevikus kindlustamise eest, et siis, mis võib olla selliseid muutusid põhjustanud. Kas te saite teada? Ei saanud teada, mis neid suuri muutuseid põhjustab. Paistab, et ta on tantsinud omas rütmis valuutakurss ja ei ole sellistest traditsioonilistest makroökonoomilisest mõjuritest ja, ja siis sellest võlakriisidebatis niivõrd palju mõjutatud olnud, kui inimesed kardavad. Paljud inimesed on rääkinud sellest, et kui Euroopa poliitikud ei räägi häälel siis Euroopat ootab ees kaos. Panime kokku andmebaasi kõikvõimalikest avalikust debatist, sellest, mida poliitikud ja avaliku elu tegelased on öelnud ja me ei näinud, et see omaks valuutakursile märgatavat mõju. Meremuuseumi lennusadama filiaalis algab täna õhtul kell seitse muuseumide aastaauhindade galaõhtu. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Lennusadamas toimuv galaõhtu toimub esimest korda ja auhindu jagatakse seal kokku 10. kategoorias. Hinnatakse nii sündmusi, seadustööd kui ka kontservaatoreidia kogu hoidmist. Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa tõdes, et see, kuidas muuseumi kogudes peituvat vaatajani tuua ongi üks peamisi väljakutseid. Eks see ole iga muuseumi nutikuse küsimus, et muuseumirotikategooriast mul praegu meenub kaks head näidet. Järvamaa muuseumi kinonäitus ja siis Viljandi muuseumi pulmanäitus, mis on väga hea, et sellised kaasamisprojektinäited, kuidas näituse koostamisse on kohalikud elanikud ise saanud panustada ehk siis sellega, sul tekib selline emotsionaalne side ja sa kutsud siis oma tuttavaid ja sõpru vaatama seda näitustega, et seda tüüpi asjad on, ma arvan, ka tõusev trend. Varasemast enam peavad muuseumid vaeva nägema selle nimel, et köitega infotehnoloogilisest kirevusest haaratud nooremat põlvkonda räägib sihtasutuse Virumaa muuseumid, eestvedaja Ants Leemets. Üks selline muuseumi ülesanne on ehitada sild nagu mineviku ja tuleviku vahel, et et see on nagu muuseumiteks püha kohus, ka teatud baasasjade meeldetuletamine. Näiteks on ka täna siin nominentide hulgas üks haridusprogramm, kus räägitakse neljaviljapudrust ehk siis püütaksegi inimestele selgeks teha, et kuidas vili põllult võetakse, kuidas temast saab siis pudrulaua peale nüüdse minevikku. Tulevikku ühendamine on ikka väga palju muuseumid. Nii Virumaa muuseumide kui ka meremuuseumi lennusadama filiaali edulugu näitab seda, et teadusasutus suudab aruka lähenemise korral ühendada äritegevuse ja arhiivitöö. Ott Sarapuu meremuuseumi lennusadama filiaali ärijuht Ma arvan, et muuseum saab olla põnev, muuseum saab olla huvitav ja seda on need külastajate arvud ja tegelikult see tagasiside tõestanud, et, et see nii ka on. Loomulikult, kui me midagi uut teeme juba lennusadamas, meie uut juba kavandame ehk et me polegi ju aastad veel avatud, aga märtsikuu alguses me tuleme välja uue ekspositsiooniga uue ajutise ekspositsiooniga ja eks loomulikult, kui me teeme, me mõtleme ju noorematele. Me mõtleme vanematele. Me mõtleme soomlastele, keda on meie majas olnud tsirka paarkümmend protsenti, aga ikkagi ju tegelikult aines tuleb ikkagi ajaloost ja ajaloolistest esemetest. Ajaloolistest lugudest. Ehkki muuseumid kasumit ei taotle, suudab meremuuseum, kata ise oma kuludest 70 protsenti, ülejäänu tuleb riigilt. Sihtasutus Virumaa muuseumid katab personali palga- ja majanduskuludest iseseisvalt 53 protsenti. Sihtasutuse juht Ants Leemets tõdes, et viimane seitse-kaheksa aastat on olnud Eesti muuseumidele eurorahade tõttu kuldaeg. Praegused ümberkorraldused maakonnamuuseumides on vajalikud muuseumimaastiku korrastamise seisukohalt. Tänased tähtsamad spordiuudised võtab kokku Joosep Susi Eesti olümpiakomitee peasekretäriks valiti eelmise aasta lõpus Kultuuriministeeriumi kantsleri ametikohalt lahkunud Siim Sukles, kes seejuures ei kandideerinud avalikul konkursil. Olümpiakomitee president Neinar Seli tegi Suklasele pakkumise peasekretäriks asuda alles esmaspäeval. Siim Sukles. Ta esitas oma mure ja pigem või nii-öelda palve, et kas ma oleksin nõus, tuleme ju ka lappi, see võttis mul paar päeva aega, siis täna hommikul ma andsin talle oma nõusolekut ja valmis siia appi tulema. Ei, ma ei mõelnud sellele üldse nii tõsiselt, mul olid hoopis teistsugused läbirääkimise hoopis teistsugustes valdkondades käsil. Et ma pean need siis peale, tänas ära ütlema. Neinar Seli sõnul on Sukles Eesti olümpiakomiteele parim valik. Ja mina olen Siim Sukles ega rääkinud juba sellest alates saadik, kui mina selle ametikohale sain, nii et tema vastused on kogu aeg olnud, et vaatame siis, kui ta uuesti ametis oma vanast ametist lahti on ja nii et, et ega me ei saanudki seda ennem kui selle aasta alguses selle teemaga tema juurde ja, ja, ja nii nagu me seda tegime nüüd uuel aastal, siis võttis mõtlemisaega ja õnneks mõtleb kaua, nii et see nõusolek küll tuli viimasel hetkel, aga aga ma arvan, et kõik senised kandidaadid, kirjad mõistavad meid ja, ja saavad ka sellest aru, pidades silmas Eesti spordi kiiret sisselülitamist ametis on see meie otsus ka kõigile arusaadav. Legendaarne Inglismaa jalgpallur David Beckham naaseb Euroopa jalgpalliväljakutele, 37 aastane inglane sõlmis lepingu ülirikka Pariisi meeskonnaga. Sharma. Endine inglise koondise kapten on varem mänginud Manchester Unitedis, Real Madridis ja viimased viis Poolale vastavalt USA meeskonnas Los Angeles Galaxy. Purjetamise maailmakarika teisel etapil lõpetas Lauri Väinsalu Finnil kolmanda võistluse seitsmendana. Laser standardil on Karl-Martin Rammo kvalifikatsioonis seeria järel 14. ja jätkab regatti kuldlaevastikus. Austrias toimuvatel noorte ja juunioride laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel said Eesti noored teatesõidus neljanda koha Regina Oja, Meril Beilmann, Tuuli Tomingas jäid pronksmedalist kolme korda kuue kilomeetrisel distantsil 21 sekundiga. Noormeeste kolmik sai 10. koha. Taani tipprattur Michael Rasmussen tunnistas täna, et kasutas tosin aasta vältel keelatud aineid. 2007. aastal oli Rasmussen juhtimas Prantsusmaa velotuuri, kuid tema oma meeskond võttis ta tuurilt maha, sest taanlanna valetas dopingupassis enda asukoha kohta ja sai hiljem kahe aasta pikkuse võistluskeelu. Ilmast räägib nüüd pikemalt sünoptik Merike Merilain. Lähemad päevad on ilma poolest rahulikud ja samas muutub jällegi talvisemaks. Saabuval ööl on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lörtsi ja lund, kohati on udu ja jäidet. Hommikuks lääne pool sajuhood Rovenevad. Mandril puhub lõunakaare tuul, hommikuks pöördub tuul läände ja loodesse kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, saartel on loodetuule kiiruseks puhanguti 13 meetrit sekundis tundis ning õhutemperatuur langeb hommikuks null miinus kolme kraadini ja teed muutuvad libedaks. Päeval on pilves selgimistega ilm, ennelõunal sajab enamasti Ida-Eestis vähest lund, edaspidi sadu jääb järele. Puhub läänekaare tuul viis kuni 11 meetrit sekundis, õhutemperatuur on null kuni miinus kolm ja päeva jooksul õhutemperatuur veelgi langeb. Küünlapäeval on pilves selgimistega ilm, hommikul ja päeval sajab mitmel pool kerget lund, öösel puhub lõunakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, päeval muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni miinus 10, päeval miinus kaks kuni miinus viis kraadi. Kolmandal veebruaril on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab kerget lund, öösel puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Meil on tuul läänekaarest neli kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni miinus kaheksa, kohati võib langeda miinus 12-ni ja päeval null kuni miinus viis kraadi. Aitäh, sünoptik Merike Merilain, te kuulsite Päevakaja number 18904 head õhtut ja kuulmiseni.