Tere eetris on argipäeva saade ja stuudios on saatejuht Madli lõikop. Me räägime täna eesti keele arendamisest teegiast aastatel 2004 kuni 2010, täpsemalt küll strateegia projektist. Sest tekst vajab veel täiendamist ning seejärel ka riigikogu heakskiitu. Ja saatekülaline on Eesti keelenõukogu esimees, haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik Jüri Valge ja ma väga loodan, et Jüri Valge on nüüd ka Tartu stuudios kuuldel. Tere päevast, sinnapoole. Eesti keeles arendamise strateegia ei ole sündinud nii et tuli üks rühm spetsialiste kokku, midagi pandi paberile ja mindi jälle laialistrateegiale, on päris pikk, sünnilugu ulatub aastate taha. Me sellel hetkel pikemalt ei peatu, aga öelge palun, Jüri Valge, mis seisus on keelestrateegia just praegu? Praegu on olemas keelestrateegia projekt ja selle kallal tehakse tööd. Ja need etapid, mis vahetult enne praegust seisu olid, olid need, et projekt käis ringi ministeeriumides. See oli rahvaarvult talul ja oleme andnud oma ühe eelmistest variantidest ka meie välisekspertidele, kes olid Iirimaalt, Rootsist ja Soomest on oma arvamuse öelnud ja nüüd me üritame oma teksti nende arvamustega vastavusse viia, loomulikult nendega, mis meile vastu võtad. Öelge, palun, miks meil üldse on vaja keelestrateegiat? See aeg, kui keel ise arenes, on päris tükk aega juba läbi. Eesti keel on arenenud kirjakeel, see teenib arenenud ühiskonna ja arenenud riigi huve. Sellel on väga palju kasutusvaldkondi kõige lihtsamast olmesfäärist ja lõpetades siis infotehnoloogiaga. Ja selleks, et keel kõikidele nõuetele vastaks, ongi vaja teda arendada ja arendada. Plaani järgi. Selle keelestrateegia tekst ilmus 22. novembri Postimehes. Tõsi küll, ta oli tõenäoliselt ka enne juba Eesti keele Instituudi koduleheküljel üleval. Parandusettepanekuid oodati 30.-ks novembriks, tegelikult see polnud ju eriti pikk aeg. 22 kuni 30. November. Missuguse hinnangu teie ise annaksite keelestrateegia ümber toimunud arutelule ja laekunud parandusettepanekutele? Ütleksin, et arutelu oli väga kõrgetasemeline, kui silmas pidada seda, et meil olid need väliseksperdid avaldasid oma arvamust ka ministeeriumid ja keelenõukogu käis kohtumas ka riigikogu kultuuri komisjoniga, kus sedasama teksti vaadati ja arutleti, mis ka Postimehes oli. Aga mis puutub siis reaktsioonile Postimehes ilmunud tekstile Delfis Eesti keele Instituudi koduleheküljel ja haridus teadusministeeriumi koduleheküljel siis umbes seitse 80 reaktsiooni tuli avaldati arvamust, niisiis kuidas öelda, selle dokumendi vormistuse kohta tehti toimetuslike märkusi. Samuti oli ettepanek, et meie põhiseadust võiks natuke muuta ja nimelt niipalju, et öelda seal väga selgelt välja. Eesti riigi ülesanne funktsioon on tagada eesti keele säilimine läbi aegade, praegu seda seal sees ei ole, on kultuuri säilimine või säilitamine ja arvatakse, et keel mahub selle kultuuri sisse. Siis arvati ja eriti väliseksperdid arvasid ajakirjanduskeele kohta, millest strateegiaprojektis juttu on. Nimelt me oleme sellel seisukohal, keelenõukogus. Tuleks katsuda mõju toda ajakirjanduskeele kvaliteet, et see paremaks läheks. Ja seal on tõesti niisugune sõna, et kui selle keelega kõik korras ei ole, siis tuleb kasutada mingisuguseid sanktsioone. Ja meie käest on küsitud, et kas see on siis sõnavabaduse lõppijad, kas tahetakse tsensuur? Kordan veel, et tsensuuri ei taha, aga me ei taha ka seda ajakirjaniku keeleoskamatusest tingituna lugeja või kuulaja petta saab. Ja oli teisigi märkusi. Keelestrateegia on siis selline dokument, mis puudutab kogu Eesti rahvast? Põhimõtteliselt küll. Ja olete täiesti kindel, et seal arutelu käigus ka rahvas otseselt sõna sai. Olen kindel selles, et jah, kes sai ligi nendele kanalitele, mida ma mainisin sellel oli igaühel nii posti teel kui ka tavalise posti kaudu võimalik oma arvamust öelda, kas Postimehe 60000 eksemplari kõikidele kõikidele jõudsid ja kas kõik siis Eesti keele Instituudi ja meie kodulehekülge või siis Delfi portaali loevad ja vaatavad, selles on muidugi veendun peale. Ja nüüd siis on asi nii kaugele, et veidi veel seda teksti parandate, seejärel peab selle dokumendi heaks kiitma riigikogu. Aga riigikogus on ennegi juhtunud, et arengukavu on põhja lastud või on neid vastu võetud, nii et rahalisi vahendeid täitmiseks ei eraldata. Missugust matust ootate, loodate nüüd eesti keele arengustrateegiadokumendile Riigikogus? Missugust me ootame sellele vastata? Väga lihtne. Nimelt me ootame, et see vastu võetakse ja leitaks selle rahastamiseks vajalikud lahendid, vajalik raha. Muidugi oleme realistid ja ega vist ei ole naljalt ühtegi programmi ettevõtmist olnud, mida on nii heldelt rahastatud, et kõik vajadused saaksid rahuldatud. Aga ilmselt tuleb hakata tähtsamast otsast peale. Ja mis vastuvõtmisse puutub, siis kui me selle töö, mis on teksti kallal vaja teha, oleme ära teinud ja kas ta nii väga vähe ei olegi siis me oleme suhteliselt optimistlikud vastuvõtmise suhtes, sellepärast et dokumente on tutvustatud ju kogu valitsusele. Sellega on riigikogu meie seisukohalt kõige tähtsamas komisjonis kultuurikomisjonis juba käidud asi on tav. Ja arvan küll, et see peaks läbi minema. Eesti keelenõukogu tegi ligi kahe aasta jooksul põhjalikke uuringuid, mis seisus üldse meil eesti keel praegu on. Kas te saaksite paari sõnaga tutvustada, missugused on tulemused, mida võib öelda meie kirjakeele ja meie kõnekeele kohta? Kuidas, kuidas öelda, ütleksin nii, et meie keelega on asjad suhteliselt ilusas korras. Eesti keel on arenenud kirjakeel. Meil on olemas need sõnad, millest eestlastele, Eesti riigile, eesti ühiskonnale tähtsatest vajalikest asjadest rääkida. Teine asi on muidugi selle keele kasutamisega, sest keelesüsteemi ei saa vaadata lahus keele kasutamisest ja sellega on küll niimoodi, et kuigi võimalused on millegipärast seda keelt mitte alati mitte igal pool kasutada ei taheta. Ja selleks strateegia ongi, et luua Eestis niisugust olukorda, et Eestis eesti keelt kirjutada, rääkida, uurida eesti keeles, laulda oleks kasulikum, kui teha neid samu asju mõnes teises keeles. Mulle tundub, et praegu vist kohati on seda kasulikum teha inglise keeles. Noh, eks ole, üks põhjus, miks me oleme strateegiat tegemas Kuulame siinkohal ühe väikese intervjuu, mis pole küll nüüd otseselt selle keelestrateegiadokumendiga seotud, kuid mis iseloomustab siiski keelesituatsiooni ja annab rohkem aimu sellest, miks peab emakeelele teadlikult tähelepanu pöörama. Ja intervjuu on Eestiga keele Instituudi teaduri Tiina Leemetsaga, kes on uurinud inglise keelelaensõnu eesti keeles. Ma olen uurinud viimase kümmekonna aasta laensõnu. See on ajajärk, kui elu on väga palju ja kiiresti muutunud ja seega on meil tulnud oma sõnavara uuendada ja täiendada ja päris palju uusi sõnu oleme saanud just inglise keelest. Aga kas te saate välja tuua valdkondi, kus kõige rohkem on neid lahendusena juurde tulnud? Jah, täiesti ootuspäraselt on eriti palju uusi laene just nendes valdkondades, mis on hiljuti aktuaalseks saanud ja kus on palju uusi mõisteid. No näiteks infotehnoloogia, kasvõi sellised laenud nagu fail või server või brauser või flopi ehk diskett siis majandus ja pangandus nagu liisima või diiler või futuur üldisemalt tehnika, faks või pleier. Palju laen on ka muusika ja muusikatööstuse valdkonnas nagu reiv või breik või hitt või räppima. Neid on rõivastuse alal. Selline materjal nagu fliis või rõivaese top. Ja traditsiooniliselt juba on palju inglise laanespordisõnavaras ja neis valdkondades tegelikult on inglise sõnad kasutusel kogu maailmas. Inglise keel on niinimetatud liider keel. Ta väljendab uusi mõisteid esimesena ja mõjutab teiste keelte samade alade sõnavara kujunemist. Kuidas üldse laensõna tuleb emakeelde kas ainult siis, kui, nagu oma keeles selle asja tähistamiseks salapuudub? Ükskõik milliste keelte kontakti puhul võib laenud üldiselt jagada kahte rühma. Esiteks jah, need, mis on keelde tulnud koos uue mõistega. Inimesel on lihtsam kasutada kuskil juba olemasolevat sõna, kui hakata mõistele uut tähistust välja mõtlema. Aga teine rühm on siis alati need laenud, mis võetakse olemasolevate sõnade kõrvale või asemele. Neid on eriti palju just argikeeles. Ja eks siin võib olla mitmeid põhjusi, üks on kindlasti laenuandja, keele prestiiž. Missugune on hea laensõna ja missugune on halb laensõna? Heal laenul võiks nimetada kaks põhilist tunnust, esiteks teda on vaja. Ja teiseks ta sobib hästi eesti keelde. Võtame sellise sõna nagu meil. See on laenanud vot just vajadusest tähistada täiesti uut mõistet. Ta tähistab õieti kahte asja, elektronposti ehk arvutiposti, aga selle kaudu tulnud kirja ja siin saab küll kasutada ka teisisõnu võib öelda. Elektronposti. Ta on kiri või arvutiposti arvutikirjaga. Inimeste suhtluses kehtib alati reegel, et mida sagedasem on sõna, seda lühem peab ta olema. Ja meili teel ehk meilitsi suhtlemine on praegune igapäevane asi, et pikki sõnu ei ole siin enam aega kasutada. Ja meil sobib ka selle poolest, et teda on eesti keeles väga lihtne hääldada ja kirja panna käänata. Ning temast saab omakorda uusi sõnu tuletada näiteks seesama määrsena meilitsi, mida ma siin äsja kasutasin. Nii et see on päris asjakohane laen nii-öelda halva laenuga on täpselt vastupidi. Esiteks ei ole teda vaja või teiseks ei sobida kuidagi eesti keelde. Ülearune on näiteks sõna marketing. Struktuuri poolest isegi enam-vähem sobiks, aga selles tähenduses on eesti keeles ammu olemas sõna turundus või teistpidi võima võtta inglise sõna tätsmelt. Ehk siis saadeti meilile kaasa pannakse. Selle mõiste jaoks on sõna tarvis küll ja kontorislängis on üsna lihtne rääkida taitsmendis töötajatšist. Kui nüüd proovime seda eesti keeles kirja panna, siis tulemus ei ole suurem asi, järelikult on targem leida mõni muu sõnu. Aga võib-olla siis ka tegelikult arvatakse attachment ühel hetkel võib-olla meie keelest ikkagi kaob, sest noh, ta ei ole meile nii vastuvõetav, nii suupärane ta ei ole nii eesti keelekohane. Jah, laenudel on ka see omadus, et nad tõesti tulevad ja kaovad ja nende asemele leitakse uusi sõnu. Sellesama thats mendi asemel ongi ju arvutiterminoloogias soovitatud sõna manus. Aga kui see nüüd kellelegi väga harjumatu tundub, siis võib öelda ka kasvõi Lido nagu paberkirjatüki puhul. Ma ajalugu on ka näidanud, et omaaegsete laenude olukord päris paljud on tänapäeval juba käibelt kadunud. Ja jätkame intervjuud stuudiost, saatekülaline on Eesti keelenõukogu esimees Jüri Valge ning läheme nüüd siis konkreetsemalt selle strateegia teksti juurde. Alapunktina on seal välja toodud eesti keele mainekujundajad kujundusega seotud ülesanded. Ma tsiteerin sealt ainult mõnda kohta näiteks korraldada eesti keele mainet parandavaid kam paaniaid võimalikult paljudel elualadel, korraldada emakeeleõpetajatele keelealase mainekujunduse täiendõpet. Eesti keele mainekujunduse arenduskeskus. Mainekujundusega hakatakse teadlikumalt tavaliselt tegelema siis, kui lood on juba väga halvad. Jüri Valge, öelge, millest nüüd räägib soov luua eesti keele mainekujunduse arenduskeskus? Ütleksin, et mõnede asjadega võib hakata tegelema ka siis, kui asjad veel väga halvad ei ole selleks, et vältida, et nad halvaks või väga halvaks läheksid. Aga me oleme tõesti mõelnud seda, et peaks olema midagi eesti keeles eesti keelega seotult vastukaaluks sellele liider keelele, nagu Tiina Leemets ütles. Ja selleks, et seda siis maast madalast juba ja pidevalt teha algul väikestele, siis suurtele lastele ja miks mitte ka täiskasvanutele selgeks olekski vaja niisugust tegevust. See tegevus sugugi tingimata olla niisugune hästi suure kisa ja käraga toimel vaid see peaks olema sisuline. Seda tehakse väga paljudes riikides. Ja miks meie ei peaks seda siis siis tegema? On see lihtsalt praegu veel selline nohu uitmõte, et võiks olla mainekujundusarenduskeskuse jonka mingi konkreetsem nägemus, kas see on mingi täiesti uus asutus või mingi osakond kuskil ministeeriumi juures? Me ei ole mõelnud mitte kunagi seda, et võiks mingi ministeeriumi juures olev asutus olla ja päris kindlasti ei tule see siis ei kujune see mingiks suurte sammastega vägevaks instituudiks. Piisab niisuguste punktide toimimisest. Et neid tegevusi, mida siin ette nähtud strateegia projekti tekstis on, et neid ellu viia. Ja kui lugeda seda teksti, siis seal on viimane punkt käivitada riiklik programm Eesti identity teed 2005 kuni 2009. Selle programmi raames peaksid siis need tegevused saama ülesloetu plätud, planeeritud ja ka rahastatud. Ja ühte asja ütleksin veel, et, et eks see tegevus nii nagu väga paljud strateegia tegevused ju praegu tegelikult käivad ja on väga meeldiv sündmus, näid tuleva aasta algul ootamas, nimelt esimest korda Eesti riigi ajaloos on riik otsustanud anda keeleauhinna välja just nimelt eesti keele alase tegevuse eest. Ma arvan, et tegelikult on vist ikka nii, et eesti keele maine kujundavad ennekõike selle keele kõnelejad ja kirjutajad ise. Ja tegelikult näen mina siin küll nüüd selliseid tuhandeid pisi seoseid ja detaile igapäevaelust, mis lõppkokkuvõttes kõik meie keele mainet mõjutavad. Käepärase näitena kasvõi see, et kui tihti meie postkastidesse pannakse tohutult vigases eesti keeles kirjutatud reklaambrošüüre või näiteks ka meie noorte vähene lugemus, mis ma arvan omakorda on tingitud osaliselt ka raamatute väga kõrgest hinnast kõige sellega ei suuda ju ju mainekujundus võidelda. Kõige sellega kindlasti mitte. Ta on aga üks põhimõte minu meelest on, mida tuleks järgida, on see, et midagi õppida on tunduvalt lihtsam kui ümber õppida. Ja kui juba väikesele lapsele hakatakse selgitama, et eesti keel on eestlase jaoks tähtis asi siis jääb see talle ka ülejäänud eluks meelde. Mis puutub raamatute hindadesse, siis need on tõesti suured kõrged ja ei ole nüüd loota, et selles ühiskonnas, kus me elame, need oluliselt madalamaks läheksid, küll aga võib ju teha mitmesuguseid projekte, leida võimalusi raamatu, et väljaandmist doteerida, miks mitte riigi poolt, miks mitte meelsete erafirmade poolt. Mis riigisse puutub, siis on ju ostetud koolidele nii ajakirja oma keel, on ostetud lasteajakirju. Ja arvan, et miks ei võiks Eestis olla ka mõnda niisugust võimalust, kus riik soosiks just lasteraamatute heade last, raamatute kirjutamist. Te mainisite siin vähest lugemust ja sellest on tõesti räägitud. Et meie lapsed ei loe praegu enam nii palju, kui 10 20 30 aastat tagasi loeti. No sellel on mitu põhjust, üks põhjus, loomulikult see, et on väga palju muid tegevusi, mida tol ajal ei olnud aga vahest teine põhjus on tõesti nii selles hinnas. Nii selles, et häid lasteraamatuid kättesaadava hinnaga on suhteliselt vähe, sest vaadake missugustes järjekordades seista, kui ägedalt loeti Potterit, miks mitte teha oma eesti Potterit ja rahvas loeb, lapsed loevad. Öelge Jüri Valge, mis teie enda silma ja kõrva meie igapäevakeelesituatsioonis kõige rohkem riivab? No ja eks neid asju olen, olen igasuguseid. Kõige otsesemalt muidugi muidugi paistab silma silma tänaval olev olev silt, see kui kusagil ei ole võimalik teenindajaga eesti keeles rääkida. Ja no miks mitte mainida sedagi, kui näiteks mõni üpris kõrgel tasemel olev poliitik Eesti-sisest intervjuud ei anna riigikeeles, vaid siis vigases vene keeles. Ja olen üritanud tanud mõtelda nendest asjadest natukene sügavamalt, et mitte nii-öelda sildinduse tasemele jääda. Ja öelge, palun veel üks kiire vastus, teil on siin ära toodud strateegias, et korraldada emakeeleõpetajatele keelealase mainekujunduse täiendõpet, aga te olete siiski vastaks sellega, nõus, et emakeeleõpetajad on nüüd küll need, kes eesti keele mainest igapäevaselt kogu südamest võitlevad. Ma ütleksin, et paremad ja parimad nendest ja neid on hästi palju, loomulikult teevad seda. Aga eks suures seltskonnas on ka neid, kes sellesse seltskonda kui võib-olla kõige paremini paremini ei passi, neid on loomulikult absoluutne vähemus, aga ka need on olemas. Ja enesetäiendust, täiendusõpet on vaja ka väga heale eesti keele õpetajal alati, sest elu areneb ja eesti keel areneb, ka eesti keel ei ole surnudki. Kuulame nüüd siinkohal intervjuud Tartu Karlova Gümnaasiumi gümnaasiumi õpetaja Külliki kasega, sest et emakeeleõpetajatele on jälle üks probleem, mis seotud õppekavaga ja Külliki Kask on uurinud eesti keele ja kirjanduse tundide arvu muutust aastate lõikes. Ilmselt olen juba uurinud üle 10 aasta, küll kindlasti alates sellest, kui need tundide arvud hakkasid vähenema ka koolis, kus ka mina õpetan. Sest sel ajal, kui esialgu ainult talk Koolist tunnid vähenesid, siis ilmselt eesti keele õpetajateni see veel ka kohe ei jõudnud. Me ei ei tunnetanud seda tundidega vähenemisest tingitud muret enne, kui need väiksemad lapsed hakkasid jõudma põhikooli põhjalikumalt, et hakkasin materjali koguma 97. aastal, siis kui jõustus uus vabariigi valitsuse määrus tundide jaotamiseks kohta. Kui mindi üle kooliastmetele ja kui emakeele tunde tegelikult ikka kõvasti vähendati ja liideti kaks ainet, eesti keel ja kirjandus üheks õppeaineks nimega emakeel. Te ütlesite, et tunda hakkas andma siis, kui need vähem eesti keele tunde saanud algklassilapsed jõudsid põhikooli. Kuidas see konkreetselt siis tunda andis? See oli kuidagi esialgu päris päris imelik õpetaja Nad hakkasid ikka rääkima, et no mis on ometi lastega juhtunud, lapsed loevad palju halvemini, ei saa kõigest kohe aru, et neil läheb õppimise peale tunduvalt rohkem aega. Kõigepealt mõtlesime, et kas on siis lapsed lihtsalt on mingi aastakäik, kes on, kes on niisugused natuke nagu saamatumad, aga terve Eesti ei saa ju olla üks ja sama lugu, et et kõik ühe aastakäigu lapsed on, on natukene nõrgemad kui varasemad. Ja siis hakkasime huvi tundma, et milles on lugu ja koos nende kuueaastaste kooli tulekuga 86. aastal tegelikult toimuski kõige suurem muutus just selles algklassiosas. Sest kui enne seda oli esimeses klassis 12 eesti keele ja kirjanduse tundi siis 86.-st aastast, kui kuueaastased kooli tulid, jäi neid ainult kuus tundi. Ja see suur vahe ilmselt hakkaski väga tunda andma, sest nii nagu ma hiljem olen siin kuulnud logopeedide, eriti Tiiu puigi, kes minu jaoks on tõesti suur autoriteet tema suust, et laps peaks tegelikult kuni 10.-ks eluaastaks ikka vabalt omandama lugemis- ja kirjutamisoskuse ja kui ta seda ei saa selleks ajaks korralikult selgeks, siis hiljem on tal väga raske kõikidest ainetest aru saada. Ja just suurud tundide arvu vähendamine. Algklassides hakkas jah, tunda andma siis, kui need 86. aastal kooli tulnud lapsed jõudsid siis lõpuks ütleme viiendasse klassi, kus tavaliselt hakkavad õpetama juba eesti keele ja kirjanduse õpetajad. Eesti keele grammatika põhivara Se õpitakse tegelikult ju selgeks just nimelt põhikooli astmes. Tooge nüüd palun näited oma arvudest, kuidas on seal aastate vältel muutunud eesti keele tundide arv. Kõigepealt, et noh, võtame aastate need, mis siis umbes lõppesid sellega, kui kuueaastased kooli tulid. Kuni selle ajani oli siis nii, nagu ma juba ütlesin, esimeses klassis 12 nädalatundi, teises kaheksa, kolmandas seitse, neljandas klassis oli kuus, viiendas klassis ka kuus, kuuendas klassis kaaguus. Seitsmendas viis, kaheksandas viis, üheksandas viis ja gümnaasiumis oli siis kokku siis oli 11 klassi. Üheksas oli juba gümnaasiumiklass gümnaasiumi klassis ma vaatan 875. aastal oli näiteks kuus tundi, edaspidi siis viis ja neli. Praegu on näiteks gümnaasiumis niimoodi, et kõikides klassides on ette nähtud ainult neli tundi ja põhikoolis on ikka päris korralikult kadunud, sellepärast et selle uue, selle kõige viimasena määruse järgi on näiteks siis seitsmes, kaheksas, üheksas kooliaste on ainult neli tundi nädalas ette nähtud. Enne seda siis neljas, viies, kuues viis tundi nädalas ette nähtud, nii et tundide arv on noh, tundub esialgu, et mis see üks nädalatund on, aga aasta lõikes teeb see kokku 35 tundi ja kui juba kaks nädalatundi on kadunud, siis see teeb juba kokku juba 70 tundi ja kui neid niimoodi kokku liita, siis lõpuks tuleb ikka see tundide kadu väga suur. Ja mis muidugi selle uue õppekavaga kaasnes, oli siis see, et uus õppeaine emakeel pidi koosnema koosnema kolmest osast see on õigekeelsusteksti õpetus ja kirjandus. Ja kui me nüüd ära jagame, siis näiteks kasvõi seitsmendas klassis, kus on neli nädalatundi ja kolm erinevat niisuguste osaoskust või osa õigekeelsusteksti, õpetus, kirjandus siis paratamatult näiteks eesti keele peale ehk õigekeelsuse peale jääb siis 1,33 tundi nädalas. Seda on ilmselgelt ikka niivõrd vähe, et eks selle tõttu siis lastel keerulisem ongi midagi selgeks saada, sest klassid on paratamatult ikkagi praegu väga suured, vähemalt linnakoolides. Ja iga õpilase jaoks jääb niivõrd vähe aega, et õpetaja ei suuda õpilast korralikult kontrollida ja õpilasel endal jääb liiga vähe aega selleks, et neid põhi, oskus ja vilumus ikkagi kätte saada. Teise õpetajatega praegu seitsmendas klassis Ja ma õpetan seitsmendas klassis Teil on siis aega neli korda 45 minutit ühes nädalased selgeks teha selle ajaga siis kõik nii grammatika, kirjandus, kirjandiõpetus, suuline väljendusoskus. Ja täpselt niimoodi ta ongi. Ja klassis on 35 õpilast. Kuidas ta üldse toime tulete? Väga raske on. Sest pidevalt pean nuputama kõikvõimalikke uusi meetodeid, et mingilgi moel suuta kõik need 45 minutit maksimaalselt ära kasutada, et nad, et nad ikka tõepoolest saaksid selle lugemise kirjutamise ja kõnelemise selgeks ja mis mind näiteks kas või seitsmenda klassi juures eriti häirib. Et kui meil on seal ainult üks õppeaine praeguse nimega, siis eesti keel ja kirjandus siis teisi laineid on seitsmendas klassis väga palju, näiteks seitsmendas on kaks tundi nädalas bioloogiat, kaks tundi loodusõpetust ja üks tund inimeseõpetust. Inimeseõpetus on täiesti uus õppeaine, mis tuli siis 97. aastal õppekavasse ja kõik need on omaetteained, aga eestikeelne kirjandus on siis üks õppeaine sel aastal. Kuna euroinfo telefon pakkus välja võimalust, et küsige kõike Euroopa siis mina küsisin, et kuidas on siis mujal EL-i, Euroopa Liidu riikide ja kandidaatriikide koolides emakeeleõpetus korraldatud ja ma sain sellised arvud, mis ausalt töötas, panid väga tõsiselt mõtlema, et võib-olla me ei ole läinud õiget teed, kui me oleme kõikide teiste ainete juurde toomiseks vähendanud just nimelt emakeele tundide arvu. Ungaris on näiteks algkooli lõikes antud emakeelele kohustuslikust õppekavast 36 protsenti tunde. Eestis on siis emakeelele pisut üle 22 protsendi. Isegi Soome, keda alati meile siin ette tuuakse, et nad Soomes on ikka vähe soome keele tunde. Isegi Soomes on üks protsent rohkem sõna algkoolis, aga vaatame nüüd keskkooli keskkoolis. Eestis on emakeelele antud pisut üle 15 protsendi Ungaris 20 protsendi ja Soomes ka üle 20 protsendi. Nii kõneles siis õpetaja Külliki Kask, meie jätkame siit stuudiost, Aasia stuudios on keelepoliitik haridus ja teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik Jüri Valge. Taas jätkame keelestrateegia projektiga ja just nimelt selle osaga, mille pealkiri ongi haridus ja eesti keele õpe. Ja selles omakorda on alalõik eesti keel eestikeelses üldhariduskoolis, kus tõdetakse, et eestikeelse üldhariduskoolilõpetajate kirjakeeleoskus parandamist ning eesmärk on sõnastatud järgmiselt. Tagada põhikooli ja gümnaasiumilõpetajate hea eesti keele oskus ja positiivne hoiak eesti keele suhtes samas nagu ka praegu ise intervjuust kuulsite, eesti keele õpetajad on mures, et just eesti keele tund on õppekavas aina vähendatud. Jüri Valge, kas te näete siin ühte kitsaskohta või sellist, noh, väga probleemset olukorda. Ta ei ole aga spetsialist. Aga probleem on olemas. Teisest küljest ma ei usu, et kusagilt tund eriti juurde leitakse eesti keele õpetamisele ja sellepärast on siis ka seal ülesannete hulgas, mis sellesama alapunkti juures on sõna tõhustada, tõhustada eesti keele õpetamist. Näeme siin väljapääsu selles, et eesti keele õppeteenistusse tuleb rakendada ka teised õppeained, nii et iga aineõpet tegelikult oleks ka eesti keele õpetaja, nii et nende teiste ainete füüsika-matemaatika, ajaloo ja nii edasi. Hinnete üheks komponendiks oleks ka see, kuidas õpilane suudab nendest ainetest siis kirjutada ja nendest asjadest keda. Ja eks loomulikult alati on võimalik täiendada metoodikat, välja mõelda uusi nippe, kuidas rääkida niisugusest asjast nagu eesti keele grammatika, nii et lastele huvitav on. Mäletan omaaegseid raamatuid, mis olid reeglite harjutuste kogud ja on ju meeletu maa arenetud edasi sellest, kui me vaatame nüüd nüüdsed õpikuid, kus on pildid, kus on elulised olukorrad ja nõnda edasi ja mida, mis minule torkab silma siis inimeste, kellel keeleteadmiste juures on lugemisoskuse puudumine, mitte seda, et keegi ei oskaks kõva häälega teksti ette lugeda, lugeda osatakse küll, aga tekstist sinna pandud sellest ei saada aru. Ja olen olnud mitmeid kordi kirjavahetuses ka mitmete eesti keele õpetaja, et ega, ja kui kirjale tuleb niisugune vastus, mis otseselt näitab, et siis kas kirjast ei olnud aru saadud või ei olnud seda viitsitud lõpuni lugeda, siis ja kui see vastuskiri on eesti keele õpetajalt, siis see teeb kurvaks küll. Mis te arvate, kas sellesse strateegia projekti keelestrateegia projekt ei annaks sisse panna siis ka sellist ülesannet? Meil on ometigi olemas Tartu ülikooli juures konkreetselt õppekavade tegelemisega ja koostamisega õppekavadel koostamisega tegelev keskus, et sinna panna sellist ülesannet vaadata üle meie praegu kehtiva õppekava just selle pilguga, et oleks võimalik juurde leida eesti keele ja kirjanduse tunde. Strateegia on niisugune dokument, mis on hästi üldine ja usun, et see idee, mida teie pakkusite on täiesti mõeldav ja mingil määral on see praeguses projektis selle tõhustada sõna sees. Aga kahtlemata saab seda ka konkreetsemalt väljendada. Missuguseid probleeme näeb nüüd see dokument eesti keele õppes muukeelses üldhariduskoolis, mis on seal probleemiks? Seal on mõnes mõttes olukord isegi samasugune nagu eestikeelses, see tähendab täiesti ilmselt ei piisa ainult eesti keele kui ainetundidest vaid selleks, et selle kooli õpilased hakkaksid Eesti ühiskonnas toime tulema, oleksid konkurentsivõimelised, peaks päris kindlasti olema ka niisuguseid aineid, mida nad õpivad eesti keeles. Rääkimata sellest, et me peame ikkagi liikuma niisuguse eesmärgi suunas. Saaksime 2007. aastal hakata üle minema eestikeelsele naasiumile eesti õppekeelega gümnaasiumile ja ma mõtlen riiklike ja munitsipaalgümnaasiumid. Nii et hetkel on siis see seis, et venekeelses koolis on eesti keele tunde või ka eesti keeles antavaid tunde lihtsalt liiga vähe. Noh vähemalt kolm, kolm liiki põhjuseid eesti keele tunde eesti keele kui ainetunde on seal nii palju, kui õppekava ette näeb. Ja ilmselt ei ole seda arvu väga palju võimalik suurendada. Teine asi kindlasti on võimalik lisada sinna siis eesti keeles õpetatavaid aineid. Edasi päris selgesti vajab tõstmist. Mitte-eesti koolide õpetajate keeleoskuse tase, nagu keeleinspektsiooni siis kontrolli tulemustest selgub, on väga palju neid, kes ei vasta nõutud tasemele ja siis on veel üks liik põhjusi, mille likvideerimisega minu meelest peab terve riik ja terve ühiskond tegelema, see on nende õpilaste motivatsioon. Ma ei taha, paistaks väga halvasti. Siin oli ja on praegugi Marielli vabariigi haridusminister, kes eile külastas Tallinnas keelekümbluskeskust ja rääkis siis suure õhinaga, kuidas seal oli palju säravate silmadega lapsi, kes eesti keelt õppisid ja tema oli küsinud motivatsiooni kohta. Ja need väikesed lapsed olid rääkinud, kuidas nad tahavad Eestis head tööd saada ja tahavad Eestis edasi, mida ja nii edasi. Aga paratamatult on ka selliseid, kes loevad kogu oma elu siin Eestis ainult mingisuguseks noh, äärmisel juhul ette valmistavaks etapiks. Ja kavatsevad nii kiiresti kui võimalik siit lääne poole lahkuda ja neid on eesti keelt õppida motiveerida tõesti tõesti suhteliselt raske. Ja veel, missuguseid probleeme nägi keelenõukogu, seda strateegiat koostades seoses meie kõrgharidusega? See on niisugune teema, millest keelenõukogu liikmed, kellest väga paljud on koolide õppejõud millest me oleme väga palju siis rääkinud, meile väga palju vaielnud. Ja vastamisi on kaks tendentsi poolt meie kõrgkoolide muutumine järjest rahvusvahelisemaks. Siia tuleb järjest uusi ja järjest rohkem üliõpilasi teistest riikidest, kes vähemalt esimestel siin olemise aegadel eesti keelt, et ei oska. Ja teisest küljest on siis täiesti selge soov säilitada rahvuslik kogu teadust, säilitada rahvuslikku kõrgharidust. Sest sellega on ju niimoodi, et kui keelekasutusala hakkab vähenema teaduses ja kõrghariduses, siis lähenemine, vähenemine ei peatu, ei lõpe sellega, vaid see läheb edasi. Gümnaasiumi gümnaasium on ju ettevalmistusetapp ülikooli minekuks ja ülikool on muukeelne, mispärast peaks siis õppima gümnaasiumis eesti keeles ja kui gümnaasium omakorda saaks muukeelseks, siis jõuab põhihariduse juurde ja nii edasi üpris mustad värvid igal juhul. Strateegia tegijate eesmärk on küll niimoodi, et et vältida siis ükskõik missuguse teadusala täielikku võõrkeelestumist ja tagada see, et need, kes Eestis kõrgkooli lõpetavad, oskaksid ka hästi rääkida nii eesti üldkeelt kui ka rääkida eesti keeles hästi oma erialast. Nii mõnelgi erialal vist praegu on tõepoolest see suundumused peaaegu juba kogu kirjandus, kõik materjalid, mida on vaja seal õppeks, on juba inglise keeles. Tähendab lihtsalt ei olegi eestikeelseid materjale, polegi midagi teha, ta peabki inglise keeles. Ei no niisugust eriala, kus muukeelseid materjale üldse ei oleks, on tänapäeval tõesti raske välja mõelda ja eks ole avatuse hind. Aga teisest küljest kahtlemata Ta on võimalik tekitada ka eestikeelset õppekirjandust ja näiteks põhjanaabritel, kellega me koos pidasime ühe seminari strateegia teemadel hiljuti. On olemas isegi niisugune riigi poolt finantseeritava programm, mille abil toodetakse vahendeid. Tõsi, selle programmiga on praegu niimoodi, et kui see algul oli ainult emakeelsete õppematerjalide väljaandmiseks mõeldud, siis nüüd on see programm õppematerjalidest õppematerjalide väljaandmiseks ja see tähendab seda, et selle vahendite abil antakse välja ka inglise keeles. Ilmuvaid raamatuid. Ja veel tahaks peatuda ühel strateegiapunktil, see on nimelt see, mis räägib viipekeelest ja keelelise erivajadustega inimestest. Võib-olla inimene, kes igapäevaselt ei ole keelega ja keeleteadusega seotud, võib mõelda, et no milleks siis see nüüd siia. Mikson strateegia tähtsustanud ka viipekeelt ja keelelisega keelelise erivajadusega inimesi. Kui olla päris täpne, siis eesti viipekeelt, sellepärast et näiteks eesti viipekeel ja Soome viipekeel ja ja teised viipekeeled ei ole päris sarnased, need on iseseisvad keeled. Ja me kõik oleme ju näinud subtiitreid ka uudiste all. Ja mis saab olla loomulikum kui püüda ka nendele inimestele, kellel niisugune probleem on, anda võimalusi siis jälgida meie televisiooni, neid neid ei olegi nii vähe, neid on tuhandeid. Ja võrdluseks see, et Soomes näiteks on ka Soome viipekeel riigi ametlike keelte hulgas ning kui siis nii-öelda taktikaliselt vaadata, mismoodi meie strateegia tekst kõrvaltvaatajatele välja võiks paista, siis see viipekeele osa on just see osa, mille eest me oleme kiita saanud. Nii eestiametnikelt kui ka meie välisekspertidelt. Ja kuulame siia praegu veel ühe viieminutilise intervjuu, see on professor Martin Ehala ka sellest, kas ja kuidas mistahes keelt maailmas mõjutavad teised keeled mida siis selles riigis räägitakse. Ja siis veel lühike lõppsõna, pärast seda intervjuud Jüri valgel, aga praegu siis professor Martin Ehala Jah, see on täiesti normaalne, tõesti, keeled mõjutavad teineteist, kui nad on kontaktis ja selliseid keeli, millel üldse ei ole mingeid kontakte ja peaaegu ei ole. Tõenäoliselt ei tea sellistest keeltest midagi, sest nad sõidan tõesti täielikus isolatsioonis. Mida te ütleksite praegu eesti keele kohta nüüd, kus maailm on avatud ja tõepoolest teiste keelte mõju meil on vast suurem kui kümmekond aastat tagasi. Jah, ma arvan tõesti teiste keelte mõju on suurem kui kümmekond aastat tagasi ja ja põhimõtteliselt kindlasti eesti keel muutub, nii nagu teised keeled muutuvad ka ja muutub ka kohalik vene keel muutub, eesti keel, need kindlasti vastastikku teineteist mõjutavad. Inglise keel mõjutab põhiliselt sõnavaraga, võib-olla ka natukene süntaksit. Niiet noh, ma arvan, et eesti keel muutub küll mitte väga drastiliselt ega väga kiiresti, aga kindlasti ta muutub jätkuvalt näete selles mingit ohtu keele muutumises. Meie seda ohtu kui sellist ei ole, et see on rohkem hüpoteetiline, võib rääkida, et keelne keele struktuur kuidagi ise järelikult kajastab selle keele kõnelejate maailmavaade. Et selline hüpotees on püstitatud juba paarsada aastat tagasi ja seda ei ole kunagi suudetud tõestada ega ei ole suudetud ka päris ümber lükata. Nii et võib-olla et tõesti, kui kui need keel muutub mõne teise keele mõjul väga drastiliselt, siis võib väita, et ta on nagu kaotanud oma isikupära. Näeb, on kõige suurem oht, kui, kui seda nüüd väga suureks ohuks pidada. Teisest küljest ei ole ühtegi keelt, et noh, tähendab, tegelikult võib-olla on, aga põhimõtteliselt kõik keeled on oma aja jooksul saanud mõjutusi ka inglise keele sõnavarast on ligi 80 protsenti laenatud testis keelte prantsuse keelest, William Vallutaja ajal ja ja ladina keeles, nii et et inglise keel ei ole kuidagi mingil moel eriliselt puhas. Kas teie näete mingit sellist ohtu või tule tulevikuperspektiivi, et eesti keel ühel hetkel sureb välja? No see välja suremine ei toimu sellise mõjutamise keelekontaktide kaudu, kus tulevad teistelt keeltelt kas sõnu või grammatilisi konstruktsioone, keeled surevad välja põhiliselt kahel põhjusel, üks põhjus on see, kui valijate hulk lihtsalt kahaneb karskeid haiguste, sõdade lihtsalt väga madalale inimene tõttu, nii kaua, kuni ei jää enam üldse kõnelejaid järgi, see on üks, üks variant. Teine variant on see, et kõnelejad otsustavad mingil ajal lihtsalt vahetada oma keelend mingisuguse teise keele vastu, mis meile tundub millegi poolest parem. Ja see, see teine on hulga realistlikum või palju tõsisem oht kui, kui esimene, see, et, et välja lihtsalt seetõttu, et inimesi jääb väheks. Ja, ja see teine võimalus tõenäoliselt on suurim maailma keelte mitmekesisuse vähendaja sellel sajandil, nii et väga palju maailma kuuest 1000-st keeles tõenäoliselt lakkab olemast seetõttu, et kõnelejad lihtsalt vahetavad oma keele mingi teise keele vastu välja. Teie õpetate igapäevaselt tudengeid puutute igapäevaselt kokku noorte inimestega, kas te näete nende hulgas suundumust, et nad eelistavad inglise keelt eesti keelele? Teatud valdkonnad on väga inglise keelt, et selles mõttes, et popkultuur ja, ja need seriaalid ja popmuusika üldse selline noortekultuur on suhteliselt inglisekeelne, keskne ja noortekultuuri prestiiži keskus. Koht, kuhu poole vaadatakse, kust tulevad uued moed ja ja stiilid ja trendid, nii-öelda see on, on samuti inglisekeelne Ameerika ja Inglise selline popkultuur. Nii et seetõttu võib arvata, et noored on noored, vaatavad sinnapoole teel, kui palju see nüüd mõjutab neid tõsisemalt kui palju nad arvavad, et, et äkitselt oleks vaja näiteks oma lapsed panna teisekeelsesse kooli, et eesti keele on vähe perspektiivi, seda on raske öelda, et hiljutine uurimus näitas, et mingi veerandik võib-olla nagu valiks võib olla võõrkeelse hariduse oma lastele. Kas nad seda ka tegelikult teevad, seda muidugi raske ennustada. Mulle tundub, et ega oma emakeelest ikka nii lihtne loobuda ei ole, sellest ikka nii lihtsalt lahti ei saa. Jah, see seda oleks muidugi tore uskuda samasse keelenõukoguga, Me käisime Soomes ja arutasime sealset keeleoru kolm korda, soomlased mainisid tõesti, et, et neid on hakanud nagu tõsiselt muretsema panema selline tendents. Soome abielupaarid, kes on töötanud mõnda aega välismaal kuskil tagasi tulles ei pane oma last enam soomekeelsesse kooli, vaid, vaid ikka inglisekeelsesse kooli, nii nagu ta oli siis nende välismaal lühise tagajärjel ja et nad jätkavad oma lapsega kõnelemist inglise keeles. Soomlased nägid sellest probleemi. Muidugi, Soomes on olnud vaba liikumine tunduvalt pikaajalisem võimalused suuremad. Nii et ma arvan, et siin siiski teatud oht on. Jüri Valge. Ma tsiteerin nüüd teie sissejuhatust, 22. novembri Postimehes ilmunud eesti keele arendamise strateegiale. Keele hoidmine ja arendamine on kallis ja nõuab igalt rahvalt aega ja vaeva. Mida väiksem rahvas, seda rohkem. Jüri Valge, mis te arvate, kas me saame hakkama? Meil on võimalused selleks, et hakkama saada. Ja me tahame oma keelt hoida ja arendada. Peaksime tahtma aitäh teile selle intervjuu eest selle eest, et selles saates osalesite ja loodame, et keelenõukogu jätkab oma tegevust head selle projektiga. Selle strateegia projektiga läheb kõik nii nagu vaja ja leiab ka see riigikogus heakskiitu. Argipäeva saate tõi teieni toimetaja Madli lõikop, aitäh, et meid kuulasite ja kohtumiseni.