Näib, et küla on väga ja Väga-väga vana ja mida enam seda ala uurime, seda rohkem me saame tõendeid selle kohta, et elu on olnud siin juba mitmete märkide järgi enne meie aja arvamist. Ja üks nendest, kes sellel kohal, kus te seisate, selle esimese avastuse tegi, oli teie oma seltsiga vastane Ülo Heinsalu. Ja siin 1000 989. aastal, uurides seda geoloogilist pilti siin sellel karstialal ta järsku Vaatas mutimullahunnikut, me olime kõik siin ümber nagu ikka, uudistades tema järel ja tema kõrval. Järsku ütles, et tulge siia, siin on ilmselt muinasasulakoht, sest mutimullahunnik, mis oli maa peal, oli, kes must ja väikest kivi purukest täis ja nii sealt siis algas avastusretk. Nii et me võime kõik uhkust tunda niisuguse mehe üle, kes lähed ja samm-sammult avastab, leiab ja on ka kohe seletamas, mis see võiks olla. Ja siis hakkaski see süda siin kujunema, sest nagu ikka asustus algab vee ümber ja see kaev, mida te seal näete, on vana muinaskaev, siis mis, mille ümber on küla tekkinud tekkinud ühe suure suure rändrahnu juurde selle tõttu, et paekihte mööda voolanud vesi põhja poolt kõrgemal asuvast põhjapoolsest rabaalalt on lõuna poole voolanud ja toidab siis seda on toitnud kaevu. Seal on üle käinud see uhke maaparandus, mille tõttu kaev on kuiv ja ainult suurvee ajal on talle vesi sees, nii et nii palju me oleme kaotanud selle kultuuriga, mis seda vana kultuuri ei ole arvestanud. See kivi siin on jalase vappi kivi ja nagu te näete, sel aastal pandud, kui kogu Eestimaa tähistas, siis kellel see võimalus oli? Läti Henriku kroonika järgi määratud külade vanust te mäletate 750 oli igal pool, kus oli võimalus tähistati meie ei Sea oma elu kuupäevade ja aastate järgi, vaid me tahaksime, et elujärjepidevalt kestab ja sellepärast me läksime ka pisut teist teed pidi. Ja me siin ei ole ühtki daatumit, siin on ainult jalase. On kahest kestvuse või lõpmatuse märgist kokku põimitud niisugune vapp, milles on neli selgelt eraldatavad Tahku, see on vesi, õhk, maa, ja tuli siis päikese soojus ja meie mõte on olnud selle juures, et kes austab neid looduse ürgsed element. Ta suudab nendest lugu pidada, see suudab ka säilitada elu. Nii on jalase vapi mõte ja sonialase kivil on ta siin, kume, teeääri tegime, on ta sellelt teeäärelt siin saadud, nii et kõik kivid, meil ei olnud ühtegi Lakeeritudega poleeritud kivi siin külas ja me oleme jäänud selle juurde. Ja me katsume seda joont ka pidada, et kõik, mis siin oleks, oleks ehe ja oma. Ja selle tõttu ma arvan, et ei pane pahaks, kui need teile määratud lilled jäävad siia ka sesse. Pidagem meeles, te mäletate ju neid lilli kõik meelespea ja selle ringi on jalas inimesed ise oma kätega siia ümber seadnud ja need on koldekivid, mis on tähistanud esimesi koldeid siin ümber, kui elu hakkas tekkima. Ja siin on olnud nii noored kui vanad käed ja need kaitsevad seda väikest puutson jalase jalakas. Vanasti jalakas. Me sõitsime mööda, me pärast teeme ühe väikese bussiga tutvustus reisi siis seal esimene talu paremat kätt, mis on tühi. Seal on vana Iietse Künnapu, mida rahvas teab siin ainult jalase jalakana. Ja loomulikult on ta looduskaitse all ja me mõtlesime, et kui tema elu kustutan kaugelt üle 100 aasta vana teda mäletatakse kõige vanemad põlved mäletavad teda ikka suurena, et siis jäägu siis see siia muinaskaevu juurde edasi viima ka seda elu kuhu on istutatud 1990. Siinse kiviaed, mille sees on see muinasasulakoha märk. See tähistab sedasama. Et maa ja kivi on siin alati koos olnud baas põhiliselt, aga ka väga palju rändrahne ja see on laotud möödunud aastal võidupüha võidupühal. Me oleme igal võidupühal siis mingise võidu enda üle saavutanud sellega, et me oleme püüdnud oma elu heaks ja looduse heaks midagi ära teha. Ja seesama ongi siis sündinud ka jalase, külarahva ja teadlaste koostöös, nii nagu tänagi sünnib kindlasti siin järgmine jupp aiast teie kaasabil. Tänane ühist akkab juba kõrvu. Traktori abiga. Kliin käidi põllu serva kogutud kivisid. Traktoriplatvormile korjamas ja põhjus lihtne miks nad niisama hunnikus seisavad, ilma otstarbeta. Varem nad juba siis tuua kokku ja laduda kunagise kiviaiapikenduseks uuenduseks siia kus juba seda aeda on laotud. Silmal ilus vaadata, kivi paigas, ei vaja see segu mürty ega ei tea, mis ained ühendamiseks lihtsalt laotakse kenasti üksteise peal. Igaüks saab oma kunstimeel natukene näidata ja. Oskust suuremate kivide puhul on muidugi ka meeste jõud vajalik, aga nii meie grupid täna Tallinna looduskaitse seltsi rahvast ongi jagatud, et kuhu jaks küünib, sinna minnakse appi ja lapsed saavad väiksemaid kive tõsta, paika panna õpivadki ametit. Saavad ka aru, et kiviaiad on olnud ju meie rahadele omased ilusad, otstarbekas ja raamistanud, sageli ju karjamaade karjateede põllu ja koduvahelist serva piir. Nüüd tuli ka teine koorem kive, nii et siin on tööfront küll lõunani juba päris kindlalt ja kõvasti ette antud. Ma vaatan, et siin kolme pooleaastane hõigati Madis tõstis väikesi kive peale, aga püksijalase küla noormees on, kes neid maha tõstab ja vaatab, ikate puuks saab ka paremalal vähem, vaatab ära, kuidas ta sobib ja ei ta läheb. Mina seal Tuhales selle kohvriga. Palju teil aastas 78 siis koos madisega tuleb üle 80 jah, Madisson, kolme-poolene, siingi väikseid kive tõstab siis kahe peal kokku. Kaks neljakümneaastast meest kokku. Ärme jäeti haiglasse sisse teatavad, aga kui ikka liigutab siis ja, ja siin on ju see ülavärske, õhk ja mulla lõhn ja kured kõnnivad kartulivao vahel ja lapsed jooksevad ja. Nii see on, kui töökäsi ikka jätkub, siis müür tõuseb ja võtab ka pikkust juurde, nii et siia nurgani seda veel ei olnud pool tundi tagasi, aga nüüd on nurk laotud ja, ja läheb tee poole vinklist tagasi. Vaatan teiega iga kiviga lähete rõõmsamaks, mis kohale kannate? Heinamaal peab ikka midagi teate ette võtma, ega ei saa ju kõik ilmselt kodus linnas olnud oma aiamaal käis, mul ei ole aiamaad, ma pean teatri ühiskondlikku tööd tegema. Siis on ju tore ka ja, ja üks asi see, et tervisele on ka kasulik. Kui korraks tõstad pilku siis näed seda varasuve tõelist Eestimaa loodust ühes vanaküla kohal ümber. Ja siis, kui jääd põlluservas seisatuma, vaatad, et oras tuleb, mis mühin maa seest välja, kuigi ööd on külmad. Ja see jutt, et põllud jäävad harimata siin jalase külas küll kuidagi ei märka. Hommikul ja pandi viimast kartulite, et koos Tallinnast tulnud abilistega saaks muid töid teha. Nii et ikka oma pere töö, põllutöö peab olema tehtud, aga need talgutööd, need saab siis kokku sättida nädalavahetusel ja need tunnid leida. Jäin just selle koha peale seisatuma, sellepärast et siin kaks lõokest lausa võidu laulsid. Langes laiali tiibadega see väike linnukene, kes teeb nii ilusat häält põldude kohal. Nüüd põllupeen, reserv ju seal ongi, võib-olla tema pesa siit 50 meetrit eemal silm ei seleta. Aga ilus on see. Juunikuu Eestimaa valged vatised, rünkpilved sinises taevas. Rasse nõrk, roheline, metsa tõsisem, siia juurde. Lisame veel haabade pisut kollaka pruunika, punaka lehtede värvi toomingad ja on õitsenud. Kui palju on rohelisel varjundeid tähendust meie jaoks? Igast rohelisest sünnib midagi. Kas tera? Kas kartul, kas mari kas väiksem või suurem metsapuu mis annab materjali kütet, varju, ilmet meie maal? Kõike seda vahel tasub vaadata ja mõelda. Ei ole ühtegi meie Eestini vaene. Siin on rikkust igal sammul, vahel ainult peab loodusele appi minema tegema, targalt, esivanemate kombel mõistlikult, mitte väga suurt kasvu taga ajama. Ja nii nagu seda siin jalase külas on läbi pikkade aegade tehtud. Ja nüüd ettevõtlikumad, et talumeeste kooli õpetajate, looduskaitse inimeste abiga tahetakse seda tähendust jälle nähtavamaks mõistvamaks kuuldavaks teha. Kuid mitte Raadi korras, mitte suure lärmiga, vaid ikka nii loodusega kokku vaadates mõistlikult, teineteist arvestades. Siin ei räägita, loodushoiust isegi öeldi, et me ei räägi mingist koristamisest. Vanasti elasid inimesed nii, et polnudki vaja midagi koristada. Hagu läks ahju, suured puud, maja seinavili, läks salvleiba, söödi, tehti jälle tööd. Kõik oli enesestmõistetav. Ja kus see praht. Aga nüüd on vahepealsed aastakümned tõesti siia-sinna ladestatud ka seda prahti igas mõttes ja sellest tuleb jagu saada ja sellepärast kaugemalt tulnud abikäed vajalikud koostööd ka teha, mõnusam ja toredam ja juttu rääkida. See see kuusk säilib, täiesti amnestia pääses, pääses, pääses välja, ta lõi toomingas nii kõvasti kukil ja täitsa külje külje peal. Ei saanud enam hingatagi muusekene, aga annab neid nüüd neid oksi sikutada, annab ikka jah, aga noh, mis teha, kui tahate ilu vaadata oma kodumas, kaduma metsas ja kõrval on ju nii ilus männik ja kohe kahju on, et need lepad on siin ja toomingad mõnel teisel pool teed nagu võimuv. On küll, kahju, on küll kahju, aga loodame, et me saame ikka midagi, kordasin. Ja see on ka vist tark tegu, et tuli on tehtud niisuguse kuiva ilmaga. Selle laia kruusade ühte serv ongi ainult ühte kohta ei saa panna, sest me panime siia teise poole ka, tegime et muide on liiga palju selles ühes kohas seal lõkkeplatsi ümber ja naised väga tublid ja laanemaa, sealt tulen ja juba paistab, nagu öeldakse, metsküla poole läbi. Aga teil on siin saemehed Gabis ja te teete siin toekamat, tööd peab tegema ikka. Muidu ei maksa tööle tulla, kui sa midagi ei tee. Ja kas on veel käkk, see on ikka praegu veel on. Ja siin suuremad oksad veetakse tulla ja need jämedamad, need lõigatakse, jagatakse eraldi, pannakse tee äärde. Need ei ole mõtet niisama ära põletada, nii et leiavad koha ahjus. Saemees on siin kohalik mees. No linnarahvastik abiga paistab küll. Saega loomulikult saab ka toetamast võsast kergesti jagu ja ja nii, siin noormees lasebki, siis need risustunud ja kuivanud kasvus kinni jäänud puud maha, et jõusam ja silmal ilusam. Tee ääres kaks siis ka välja paistma või nagu siin kenasti öeldi alguses, et anname nendele väärikamatele puudele amnestia. Vabastamenaad vangistuses. Väike abiline hõikas tasakesi, emme, aga ega ta oli tubli, seal teeb. Mina ütlesin, et no lähme emmele ligemale. Kas ta on siis kaasas ja süles, et ei ole kuhugi panna või, või juba näeks ka, kuidas see külaelu ja ja talgud käivad. Oh, me olemegi, hind on kogu aeg kaasas, meid igal juhul. Et minul oli jah kõige väiksem, kolme ja poole aastane On ju veel väiksem, ta ei ole veel pool, teistki, tahab ka teha. Ja enne oli ta kõiki oksake peos ja nagu ema suurega lõkke poole tema oma pisikese enne. Ütlevad, et talgute vii kuhugile ja, ja mis ühekordne töö ära on. Et peab ikka olema kohe organisatsioon ja ettevõtte ja, ja kuidagi nagu ametlikult, aga vanasti vist ju nii väga palju tehti eestimaal. No ja kindlasti tehti oma kogemustest yks ta ühed talgud olid meil ära juba. Minu arust on küll väga palju tehti selle kahe tunniga, nii lõbus oli kõigil, et paari tunniga kiledasin kõigil vahva ju. Ka väikse lapse kõrvalt ikka leiab, miks ei leia, see paar tundi teeb, alati, võib ju selle sinise mütsiga päkapiku panna nende metsapäkapikkude kõrvale, sinna natukeseks ajaks jälle oma oksad ära viia. Ja silmside säilib ja nii rõõmsa näoga teeme nii, et paistab, et tema on ka rahul. Et siin on üks väga uhke paelõhe ja lõpeta niisuguse veel suurema lõhega väga liigirikka taimestikuga. Ja siin on sellest lõhes väga kaunis, näeb ta välja. Ta peidab punast leiuvaipa, ta ulatub ilusasti just siit sellest lõhest välja. Ja seal ääres on väike Raun jalg, niisugune sõnajala iludus siin peal, kus me praegu seisame tänaval aastal, ei ole siin kannikest soli massiline kannikese ja kannikese kasvuala. Me ei tea, mis on talle saatuslikuks saanud, aga ta habras on sellega, ta tuletab meelde. See on väga suur huviobjekt karugela loo kõikidele botaanikutele ja, ja ka aus põhjauurijatele ja väga sügavalt ja tõsiselt uuriski seda Ülo Heinsalu, teie ja meie seltsikaaslane. Ja nägi selles väga suurt tulevikku teaduselegi, et ikka üha enam lahti mõtestada aluspõhjast kuni tõesti selle linnuni taevas seda maastikku, mis inimest ümbritseb. Ja seda ideed. Me püüame kõigest jõust teadvustada ja hoida nii enda jaoks kui ka kui ka Eesti rahva jaoks silmas. See tähendab lihtsalt seda, et me maastikus püüame näha, et nii nagu looja on teda loonud. Et see on kõige parem vorm. Seda tasakaalu hoida ta kõige paremini ennast reguleerib. Me peame ainult aitama talle niiviisi olla. Me ei riku vägivaldselt seda seda kooslust. Katsume mõista teda ikka paremini ja paremini. Ise ta püsib hästi koos, kuigi siin on peaaegu paekivipõrand metsa all ja männid ei ole ju väga kõrged. Ja nüüd krõbiseb talla all juba ja need karukellad on õitsenud. Aga, aga kui vaadata, siis kõik on justkui õigesti. Jah. Ongi praegu, kui siin inimese käsi vahele ei segaks, siis ma arvan, et me oleksime kõige rikkamad. Aga see sügav eetiline mõistmine, see lihtsalt on kadunud. Et milleks, kellele ja lõpptulemuseks. Kas üldse jääme sel viisil ellu? Ja eks siis paistab välja meie tegelik kultuur. Kas näha nüüd selles paelõhes haruldasi taimi või äkki ühes sügavamas lõhes allikat või lihtsalt auku, kuhu pilduda metsa ülestöötamisest, ülejäänud trossid ja kopsikud ja õli? Vaat siin ongi see vahe, kes on inimene nüüd selle suurema tähega, kes väiksema tähega. Mul on hea meel, et te sellele tähelepanu juhiti, sest võib ju arvata, et no mis me siin ikka rabeleme see kuus aastat, et päris hullud ja meil on ka öeldud, et me võime ju parem konverentsil kuulata seda, kuidas loodust kõik elulaad on. Me võime graafikutega seda tõestada. Me võime valemitega seda tõestada, aga paraku see looduslik eluviis on ise nii lihtne, et julgegi ühe valemiga ega ühegraafikuga sinna kallale minna, vaid ta sunnib siin olles, ta sunnib lihtsalt sind temaga elu koos elama. Ja, ja see ongi see väärtusele looduslikku eluviisi juures, et inimene on kasvanud temaga siin ja selles paigas kokku niivõrd et ei teki üldse niisuguseid ekstsesse, et võiks minna seda müüma, seda maad ja seda puud ja iseennast. Lihtsalt seda võetakse kui loomulikku elukooslust, inimest ja tema ümbrust. Me olemegi praegu jalase hiies hiiemetsas ja talu, kus ta mööda sõitsime, ongi saanud selle järgi oma nime seal igivana Iietse. Tavaliselt inimene arvab, et hiis on üks väga võimas tammik või väga suur pärnasalu aga siis tegelikult ei ole mitte midagi muud kui üks väljapaistvam koht kusagil küla juures või ka isegi mõne talu õues olnud puudesalu mis, mida on hakatud pühaks pidama ja just selle tõttu, et ta on pisut kõrgem, on olnud või natukene erinev ümbrusest olnud ja siin jalasel on olnud see just see järsk balti paisjärve serv on külas, tõuseb kõrgemale ja suured puud siin peal ilmselt näitasid, et siin on väga kõrged ja võimsad puud ja siia varju, siis tuldi mõtisklema oma mõtteid sellest sidemest loodusega, aga hiis ise ju see mõista ise kõigepealt on olnud ikkagi seotud. Nagu nüüdsed uurimised näitavad matusepaigaga. Kuidas ta siin just on olnud, on väga raske tagasi mõelda, aga kogu jalase põlvkondade teadvuses on ta ikka olnud viieks kus on koos käidud ja mis on kuulunud selle elu juurde niimoodi, et ta ei ole nii lahus nagu praegu, et me läheme hiide jame, tuleme hiide, see on nagu mingi eriline sündmus. Hiide tuldi ikka siis, kui oli pisutki vaba aega või kui hinges oli raske või, või oli lahkunuga tegemist. Ja ühesõnaga see side loodusega oli nii loomulik, et ei olnud tarvis sinna mingit kunstlikku lisajutu juurde ja selle tõttu ma siingi ei tahaks rohkem öelda, kui sellest. Niikaua kui kirikuid ei olnud, käis jalase rahvas selles ürgses nõndanimetatud looduse kirikus ja sealt, et on siis pärit ka see väga sügav kultuuritunne, et me oleme nii seotud loodusega. Aga meie ise oleme selles looduses ainult nii lühikene hetk, et me tunnetame, et ta meist võimsam, meist suurem ja me peame väga arvestama temaga, kui me tema keskel elame. Ja vot siin yes ongi niisugune väga suur vaikus ja rahu, et kui siia tuled, siis tunnetki, et maandada ennast sellest igasugusest kriisitamisest, küll valitsuse kriisist, ökoloogilisest kriisist ja muudest kriisidest ja järsku oled vaba ja nii ma soovin, et teiegi tuleksite ja siia ja jalutame siin metsal ja mõtiskleme. Kuidas ikka see kriis tekib, kas ta tekib kunstlikult ja kurja mõtte ja käe läbi või, või ta võiks hoopis olemata olla? Tõepoolest mõtlemapanev ja samal ajal südantsoojendav on olla sinihiies ja öelda hüvasti pärast ühist tööpäeva jalase rahvale. Aino Valgma, jalase tänane hing tutvustaja ja sellele elule paadile, mis siin on pikka aega olnud uuesti nagu selle õige tule läitja teadvustaja ka laiemale ringile ütles väga õigesti, et kus on looduses need kriisid, kas äkki meie ise neid ei tee? Siniies tundub küll, et need vanad männid ja vanad kuused on kindlad, rahulikud püsivad on olnud enne meid, Jaan pärast meid ju siis meie selle suure looduse hetke külalised peame tõepoolest arvestama neid reegleid, mis on enne ja pärast meid järsult räpakalt mõtlema. Midagi ümber teha ei ole meie õigus.