Krasnojarski polgu kasarmute õues kell pool viis päeval õhusõitja Uudovskini lendamised. Lendamised pantakse toime selle pääle vaatamata, missugune ilmun. Elame huvitaval ajal meie keskel on veel inimesi, kes oma silmaga näinud esimeste lennumasinate õhkutõusukatseid ning ise hoidnud algelse Pip plaani kõrgustüüri. Ja me elame ühel ajal meestega, kes on istunud kosmoselaevakabiinis ning teinud tiiru ümber planeedi maa. Mõlemad on meie kaasaegsed. Mõlemad võivad rääkida ühes samas saates. Sellepärast ongi algava saate pealkirjaks mehed. Plaanid kosmoselaevad. Õhusõitja Uudovskini lendamised Tartus läksid laupäeval 14 10. ja pühapäeval, 15. aprillil 1912. Hästi korda. Ilm oli küll vilu, aga vaikne, pikk soldatite harjutuse plats peterburi mäel sile ja kuivlendu tõusmiseks ja maha tulemiseks suur küllalt ühele sõitjale. Juba kella neljast hakkas rahvast Raatuse uulitsa kaudu jala ja voorimeestel lendamise platsile voolama. Päält vaatajate arv platsil ulatas tuhandeteni. Palju rohkem rahvast oli muidugi väljaspool. Kohalejõudjad võisid lendamisaparaati, mille kallal õhusõitja mehaaniker veel nokitses ja mille kohta herra Uutotškin pillastele seletusi enne ja pärast lendamist andis ligemalt vaadelda. Lennumasin oli kahe kandepinnaga farmanni süsteemi riist. Peab ütlema, et ta esimesel silmapilgul ligemalt vaadates pettumuse tunnet äratab. Lendamise probleemi kallal on inimese soo erksamad pääd aastasadade pikkuselt mõtelnud ja uurinud, peaks arvama, et masin, selle uurimise vili väga peenikene ja kasulik riist on. Kuid mis sa näed, puust traatidega, ühendatud keppisi ja lihtsa linase riidega ületõmmatud kandepindasid. Kõik nii lihtne materjal ja kergelt tehtud. Imestust äratab kõigepealt 50 hobusejõuline bensiinimootor, mis kahte puus tiiba propeller hirmsa kiiruga ümber kihutab. Terve värk seisab kummiratastel. Kella kuue ümber, laupäeval ronis õhusõitja Uutotškin omaki pakku istme pääle. Et ilm külm oli. Siis paksus ülikonnas pääl ja kõrvad tuule vastu hoolega kinni mässitud. Inimesed taganesid mõlemile poole kõrvale, soldatid hoidsid aparaati sabast kinni. Mehaaniker kallas mootorile õli kurku kuu ja lükkas ta käima. Ägedas urisemisega töötavad väikesed tiivukesed. Ei tahaks uskuda, et need suure aparaadi lendu jõuavad tõsta aga lendav liiv ja tühjade toolide ümber kukkumine hulga maa pääl näitavad, missugust tuult see lihtne õhu Kruuv suure kiirusega jõuab teha. Kergesti jookseb masin ratastel sammu 50 edasi, siis tõuseb ta nagu lastenööriga tõmmatud õhumadu kergelt õhku üle majade ja kaob surisedes Raadi mõisa väljadele. Peale seda, kui tartu lennud olid lõpetatud, ta millegipärast suunas oma aparaadi, mis paketi sisse Monterniti lahti Riiga, kuid hiljem tuli siiski tagasi ja septembrikuu sees. See on vale, vana kalendri oli 19 või 20, pendel oli tal määratud siin lennud Tallinnast arktilise kohaks Kadriorgu ainukene koht, kuna meil siin lennuväli ei olnud muid Kadriorus mereriba kuni Russalkani praegune majasi täis ehitatud, et siis oli viimane see maja, mis praegu alles seal üks puuehitus Halli värvi Blancoli ja selle taga oli kohe lagedam plats rohuni Blaid võrdlemisi sile, nii et seda sai kasutada lennuki õhkutõusmiseks. Sest ega enne seda Tallinnas lennumasinaid käidud ei olnud keegi näinud ka ja vist oli neljapäevane päev oli jällegi ajalehtedes ja selle kohta teadaanne. No mina sel ajal koolipoisina müüsin päeviti lehte ja mul olid need värsketel kõige esimene käes ja mind huvitas üldse see lennuasjas algusest peale huvitanud. Ja see oli reede, peaaegu paduvihm tuli ja mul oli soov näha seda masinat, kuigi oli määratud lennukesel, laupäevane päev ja pühapäevane päev. Mul oli pritsima platsiks Ivanovi nimeline autojuht, tema ravi valge hoopel, sõitsin siis sinna UTawadžine masina juurde. No esialgu ei osanud ette kujutada, mis igavese raamid olid seal üles löödud ja tont teab, et kas tõesti see masin võib ka õhku tõusta? No muidugi seal vihmaga tugev vihm tuli, seal oli sõdurusi kõvasti toni maa külge ankurdatud kinni, et uurida minema, ei vii. Lentseevee toiminud, aga pühapäeval siis kraamise vara kohe kogu perekonna kokku 50 kop oli hinge peal piletiraha ja siis läksime sinna Pirita teele, masin oli väljas, seal, seal askeldas põllumehi ja seal oli jumal, teab vist pataljon sõdurid, mida nimetas Trasnikuid kis ka tõesti, et seda masinat ühest kohast teise ikka ja Udotskin kamandas ka seal vahel. Ja siis tema insener-mehaanik Sosonofoli, see askeldas seal mootori immer ja prooviti seda mootori ikka ei tulnud ja läinud ta lähistel käima jäävad, uuris välja. Lõpuks siiski saadi seal tuurik kuidagi kätte, siis seati lennuks valmis, noh, S lasi tuurid peale, sõdurid hoidsid kinni, siis lasin äkki lahti lenduri käsu peale. Ja siis masin oli pull, mingi seal keret, sellel ei olnud, raamistik, mis kanderinde pealegi kaksised oli kõrvuti ja vasema poole toonivel istus siis silinder üksi, parem jäi tühjaks. Seal vahepeal olid siis need käiguheeblid ja kõik, mis seal oli, mootorigaasia. Tuul puhus läbi. No täitsa ju nii-öelda kuldräästaalune lageda peal kandmine peale, jalad olid ette, pole pandud sinna ja siis ta lasi mootori tuurid peale ja hakkas siis libisema veerema, mööda maad läks tõusiski, õhku. Hakkas rahva hulgas metsik kisa hurra rahvastel palju, oi jumal sees paleer, kõik siin muidugi piiriti, lähme vasaku poole jääb, see oli tühi, sorri, lennumaak seal lennuväljaks arvestada paremal pool-ist nende majade pool seal suli läks, jumal teab vist Russalkani välja. Ta oli nii palju rahvast koosnenud. Midagi meie motokrossivõistlustel, ma ei ole veel niipalju kui seekord oli seal vist kogu Tallinna, seal oli isegi vangerdaga maamehi, tuldi, tagus maalt hobuste valgete ruumidega ja tõuse õhku ja vägevurra kajas. Kostis kaugele see lend ei olnud kuigi pikk, ta sai maast lahti ütlemiks nelja-viie meetri kõrgusele, masin kaldus äkki vasaku kandepinna peale, see oli kahepinnale. Ja keeras nina merre, pole mootori tuurid langesid millegipärast. Kadrioru rand oli täis nihukest, no kes on näinud, kalla raba pruuni muidugi. Milleks nüüd lendur, sinna keeras ta ise keeles, ma sain hiljem aru, et ta ei tahtnud maha laskuda kõvale pinnale, mootorites talle ülesse Jentuuris välja, taanid asi vette. Aga see oli nii madal ja masin vajus peo kandepinda sisse, selle pehme materjali sisse. Hurraa vaikis kohe ja muidugi siis pataljon sõdurini, mis seal olinis, Trasnikud panid hirmsa jooga käsu peale sinna masinale järele testijate kohe õlade peale teevad selle masina porisema, esinesid tagasi veel alguses plangu ääres, siis ta puditati veel seal tükk aega ja viimaks siiski ta tõusis uuesti, lasti masin käima ja siis seekord see lend õnnistas salka poole, seal kirjas mere pole Pirita poole kaunis, madalas ta lendas, nii et suur kõrgus, ta ei olnud võib-olla seal paarisaja meetri kõrgusel, nii et üks osa rahvast, kes olid Lasnamäelt jälginud, nüüd lihtsalt tükati kadus Kadriorg udu taha ära, ei näinudki teda, vahest nähtavasti tegi seal paar tuurikest ära see peali ka ikka võrdlemisi tuule tuuline ilm, niiet tükati, kui ta ringi keeras linna poole tagasi, tuul oli siit linna pealt siis vaestelt eemalt vaadates peaaegu seisis õhus, aga siiski lõikab ja nii edasi, nii palju alla tuulte keeras korra ringi kiiresti, siis ta läks päris sil, nähtud edasi. Ta tegi ka siis esimese Norra tuli maa. Ja siis uusi aastal oli ka seda välja kuulutanud, et aasa reisija reis maksab 100 rubla kuni Tallinnani ta oli vedanud üle 500 reisija ja nende hulgas oli huvitaval kombel 500 reisija hulgas, keda ta oli ära visanud, õhusõitudel 300 naist. Oli välja kuulutanud Carey 100 rubla maksab tükkisidki selles trastikute reast läbi seal üliõpilased ja sajased, Beusja kid Utkini juurde kohe. Utšin vaatas kahtlaselt üles, pole ikka, tuul on tugev ka, see oleks meie mõistes minu mõistes hiljem vaatasin seda asja kindlasti neile, et see oleks päris hea start timiseks kahe inimesega tuul aitab juba iseenesest vastutuult tõusta. Aga siis utad, skin millegipärast ei, ei julgenud kohe kaasa võtta mõttes natuke ja võttis äkki vasaku jala kinga jalast ära ja tagus seda vastu ratast. Nii koputades näis nagu taht liiva välja raputada. Ja meie kõrval seisid ka pealtvaatajaid needki närida vähendab seda lennukaalu viimase kui liivatera kallab kinga seest välja, et kahtleb, kas ta masinaid kahte meest üles või vii. Kuid siiski sellest lennust ikka midagi välja ei tulnud, ta üliõpilaskaasa ei võtnud mõni oma kinga uuesti jalga ja see inseneri mehaanikest Soonukistel, seal oli see masina pubides masinad seal Puttides üles, läkid uuesti. Nad lendasid kell vist paar-kolm ringi, tegid seal ja siis lend lõppeski sel pühapäeval ära ja masinpakid jälle uuesti monteeriti lahti, pakiti kokku ja läks siis siit edasi. Aastat 10 hiljem kandis kõneleja Voldemar Sander juba ise lenduri prille, mütsi, uhkeid nahkkindaid ja vastavaid paberit taskus. Lennukite omavaheline lahing õhus on rumal ja üks ilma kasuta mäng mis võib ainult juhuslikul kombel ette tulla. Nõnda kirjutas Inglise ajaleht Tatari krahv augustist 1914. Tegelikkus ja esimene maailmasõda tõestasid vastupidist. Sadade viisi värbasid kõik sõdivad riigid noori ja hakkajaid mehi lennukoolidesse. Üks neid, kes sellel lendama õppis, oli Edgar Meos. 20. veebruari ummikumatulin Pihkvast, noh ma läksin õhtu vaatama, et mis mul viga on, kui sõitis ette sõiduautosõitu autost tuli välja lühikest kasvu prillidega sõdurisinelis ja sõdurimütsis mees. Keskealine esitas seal oma mingisuguste dokumendis sellele, see hüppas püsti, pani käe mütsi ära, tituleeris teda, seltsimees, see revolutsioonilise komitee aseesimees. See oli kuus vallar revolutsionäär, bolševike õige nimega tradken. Tema tuli juhuslikult küsima, kas ei ole siin saada ühte lendurite masinat, kes kiires korraks? Tišenkond näitas minu ballatuur, mess on siin, et homme hommikul läheb ära hilja, praegu on vaja. Tarmo häda oli lennuasjandus veidi tuttav, sest kuigi oli kuuvalge öö, ta küsis, et kas Morrison lendan olen küll lössi, lend on see, kui ma pean lendama seal, mu 13. lend, palun tulge kaas. Hakkasime sõitma, tiirutasime tükk aega mööda, linn äkki massinud, peatab klaasid, olid ära külmed, näe, smuline ees. Läksime Smoline väravast, tema neid dokumente üldse, seltsimees tuleb minuga kaasa. Läksime siis teisele korrusele. Tuba, kui mu mälu mind ei peta, oli 145. Palus mind oodata, seal toas oli palju sõjaväelasi, üks ohvitser riides papachaga pikka kasvu mees, istus tugitoolis, jalad välja sirutatud, mis mul torkas meele, tema pikad hiiglapikad, vurrud hallid, suured jalad ja suured käed suurte tihedate puhmaskulmude all vahvates mind väga läbilõikavalt, kui see läks seina seisul üks uks, mis oli tapeediga nagu ärad trapeeritud tolli seal. Umbes 10 minuti ümber oli, säält tuli välja, laskis ühe mehe endastel. Mina vaatasin, kus ma olen seda tuttavat nägu näinud. Meil on läinud, kannad kokku kogelesimelised, seltsimees rahvakomissaride nõukogu esimees, ei ole vaja, ei ole. Küssed Te olete lendur, ma ütlesin, just nii, küsis ühte teist minu minevikust ja beetaboss tähendab, seina peal oli suurt kaart. Kas te saaksite viiele seltsimehe kiires korras Pihkva, kas saatejuhist lennata? Ma ütlesin, et ma saan tulla kuuvalge öö, vulgaar tikul ei ole, aga ma pean mööda pikki raudtee siis lendama. No kas saate, mina ei ole asjatundja, mina ei tea. Viis mens kaarti juure, vaatame, meie oleme siin. Soome lahesopis Petrogradis, Pihkva, kuidas läheksite, mõtlesime täitaksinsikatsionad pääle, kus ma olen tulnud luuga pääle ja sealt siis pöörankis papale meelsusemat viis-kuus kilomeetrit Pihkvast Cruz töös vesti. Pöördus siis selle pika vurrulise sõjaväelase poole, ma panin tähele, et seal sõjaväelased, ohvitseri sinel seljas, see ütleb siis Jan francerwiczat, saage siis tuttavaks, küsis minu käest minu nime. Ma nimetasin veel kord oma nime ja siis seal. See andis mulle kätte, aga kogu aeg, tema silmad mind väga kahtlevalt piidlesid. Sniku poisikene hakkab nüüd mind oma meest vist sinna. Ja mina ei teadnudki, et see oli pärastine, kuulus kodussejaid juht, fabritsus. Nooh, tulime tollesama autoga tagasi. Temal võttis ühe paki Sailsalt mullinilist kaasa, seal veel lendlehed. See valitsuse üleskutse, sotsialistlik kodumaa on hädaohus, mis järgmine päev oli Pihkvas seintele kleebitud seda, et kõik kaasMay lendanud kõrgel, umbes kolmesaja-kahesaja meetri kõrgusel kuuvalgel ööl, raudteeliin oli selgesti ilusti näha ja lend kestis umbes paar tundi. Mina siis paar korda tee peal, küsisin ta, niipalju kui karjuda sain, tookord polnud ja telefon ja lennukeseda. Kas teil, seltsimees, on külm ka? Tapummilises midagi mõmmi karm moodi. Õhku tulime maha, seal aitasin tal lennukist välja Graz töös lennuväljal, sest oli meel oli, küsis mu käest, et kuule, poja suhteliselt annab välja, sa pole venelane, ma ütlesin, et ei ole, aga kes seal siis suled? Ma nimetasin oma rahvuslisa rasvunud karuga kasutusse ja et tema on siis naaber, molen windamist pärit ja mu nimi fabritsius. Kolmekümnendatel aastatel kuulutatakse. Kude lennunduses rünnak rekorditele kõrgemale kaugemale. Vahemaandumiseta lend Moskva, Franz Josephi maa Kamtšatka vahemaandumist, et talent Moskva põhjapoolus, Ameerika Ühendriigid, Tškalov on kõigi poiste ebajumalaks kuulsus ja risk on saatjaks säärastele meestre, nagu toidukov veljakov, Coqinaki, Cramo Levanevski. Selle põlve lendurite esindajaks on Nõukogude Liidu kangelane Endel Puusepp. 1900 37. aastal toimus kolmas lend. Kusagil augustikuu. Koos oma meeskonnaga pidi läbima sama teemisele, keda olid läbinud skaalas ja grammofoni meeskondadega, see on Moskva ja Ameerika Ühendriigid. Ja seekord oli see reis suurel nelja mootorise lennukil, kusjuures oli ka juba äri peale mõeldud. Ja neil oli seal mõne miljoni rubla eest karusnahk kaasas siis mudugist, kalamarja, tavaari ja muud rannast kallist, kuid vähe ruumi nõudvat ja seal lennuk kadus palar basseini keskpaigas ära, raadioside katkes ja katkes olukorras, kus lennuki meeskond teatas, et neil üks mootor on rikki läinud. Lennuk jäätub jäätumise oht oli vanasti üks suuremaid ohte, kus lennukaadab kõik oma lennuomadused ja nii kui puutükk võib ilusasti ülevalt alla kukkuda, nii nagu ta ise soovib ja oligi siis nii, et lennuk kadus ära koos meeskonnaga. Mina olin tol ajal sõjaväes. Sain parajasti puhkuse. Tulingi Slovotski. Kolmandal puhkusepäeval sain Telegrami viivitamatult sõita välja Moskvasse. Põhjamereteede ülemjuhataja Otto jõlevismitiga tõhusus. Nii kui ma olin valges kitlis ja valgetes pükstes väike summad on kaasas ja tulingi Moskvas, organiseerib teine ekspeditsioon Lewandowski otsinguteks. Esimene eelses plagiaadiga oli juba põhjas ja kuna neil ei olnud lennukid arvestatud ega ehitatud selleks, et lennata öösel. Ja ka meeskonnad ise ei olnud selleks välja treenitud, siis organiseerisid teine grupp, kus lennukid olid varustatud ja ehitatud nii et võis ka pilkases pimeduses lennata ja sellest ajast algaski minu tegevus arktilises. Mees versioon ei õnnestunud kuigi hästi meieni ise hätta. Ilmastik Rudolfi saarel, kuhu maanduma, viimane punkt enne otsingute alustamist. Oli niivõrd sant et ei näinud ei maad ega taevast. Raadiojaam, mis seal peal oli, töötas küll selle peale võis välja tulla, kuid selleks, et malda oli vaja näha maad. Pilvede ulu oli maani. Ja meie keerulises prantsioodikas haaraskuldis seni, kuni kütust jätkus, mis tüüpi lennukil tulite. Need olid endised pommitajad niinimetatud deebee siis raskepommitajat DB kolm, nelja mootorilised masinat mis tolle aja kohta olid küllaltki võimsad, üsna pikki lende kauge maa taha tagasi tulla. Aga need nõudsid ühtlasi ka siis vist küllalt pikka maandumist. Rada seda just mitte ei kusagil seitsme 800 meetri piires oli juba küllalt sellest, et selles suhtes olete sobivat masinat tol ajal palar basseinis, lennud, roome, kui niisuguseid üldse ei olnudki, maanduti kogu aeg seal, kus looduslik pinnas seda lubas. Olgu see siis jää peal maa peal, lume peal või vee peal ja meie õnnetus oligi see, et lõpuks, kui me leidsime, siis heledama laigu pilvedes. Ilmtingimata oli see jää. Ja sinna maandusime, vaatamata sellele, et meil meeter 60 sentiratta diameeter on maanteele seda põles ja vaat vaatetele lina üle peahäireid. Ja siis oli kõige imelikum see, et nende pikkade tiirdust järelefirmadel pole olnud enam ettekujutust, kus me oleme. Umble mingisugune ettekujutus mudugist oli, kuid täpselt, et näidata kaardi peale panna punkt. Rajoscand keegi teha ja algasid astronoomilised vaatlused. Kuna ta esimesed kaks nädalat mingisugust taevakeha üldse raha ei olnud, tuiskas salas lon, pilved maani. 12. päeval vist oli esimene korpus täppasid taevas putru siis vaatlused ja ühel tüürmannil oli arvestatud, oleme Rudolfi saare põhjapoolses osas, kõik teised, seal oli veel kaks. Koos Beathrmaniga sai ta ka midagi muud. Hiljem muidugist tuli välja üks tüürman kes Rudolfi saare vale Palvajades määranud. Et see oskas oma asju kõige paremini ajada, seal oli õigus, seal oli õigus ja selle õigusega saime teada veel umbes 10 või 15 päeva pärast tuli uuesti selge öö ja polaarjaamas lähedases riiu maanduma. Pandi põlema prožektor, keegi ei tea ja me nägime seda helgiheitjat kuskil silmapiiril üsna kaugel, mitte ta ennast, vaid seda uma võistavasta taevast ei lasknud. Ja see oli lõunas. Sellega oli juba kuu aega otsinguajast ära raisatud, toidumoon väheneb, kogu toidumoon muidugist vähenes. See ei olnud, hirmutas kõrval, oli polaarjaama, seal oli toidutagavarad mõneks aastaks. Oli hirmus, oli see, mis me kõigi südametunnistus piinas, et midagi polnud teinud ja Lewandowski lennukil, oletades, et meeskond on elus, hakkas ka toidumoon natukesehaaval vähemaks jääma. Olgugi, et seal kolmekuune tagala peal oli siis lõpuks traktorite abil toodi meile suusad Göttust. Ja saime sealt minema põhipaasi Rudolf saarel. Praegast võib-olla oleks kergem, aga tol ajal, et teha lendusi polaarbasseini oli see hirmus füüsiline töö. Kõigepealt jäätub ja lumetuks lennuk, teda on vaja käsitsi pealt puhtaks teha, enne kui Nalja saab. Ja meie nelja meeskonnaga saime tavaliselt selleks ajaks, kui oli vaja lendu tõusta. Ja metroloogia Stinopsikutada lubasid. Saime suure hädaga ühe lennuki puhtaks. See üks tegi reisi ära. Järgmine kord holis, järjekord teise käes, jämedasi. Abil, mis nõukogude valitsus talle selleks otstarbeks tuli ostnud? Ale Askav poolt. Ei keegi ei näinud midagi, mis oleks sarnanenud kas või lennuk rusudele või haigus oleks inimeste dialoog, palar, bassein oli tühi muidugi, sest ta võib-olla ei olnud siis veel dif. Aga igal juhul paraabaseenist leida lennuk kusagilt keskpaigast, mis on maasiast oma 1000 kilomeetrit ja rohkem eemal. Ja sirvida läbi üks ruutkilovõi teise järele. See töö on vist ausalt üteldes tänamatum, kui heinakuhjast nõela nööpnõela otsida. Niiet. See ekspeditsioon nurjus, senini pole Põhja-Jäämeri sellest ekspeditsioonist Lewanjovski lennukest, ei tema meeskonna mitte midagi veel midagi välja andnud, olgugi et kõigest teised, mis seni on toimunud, on midagigi kusagil kasvõi veikeri puu tükikene, kus on mõned sõnad pealisannavad arvata, kus sealsed lauakene pärit on. Sellest läänegrupist, kus lennukid oli, tuli tagasi ainult üks. Ja selle veel olin mina ka, teised jäid sinnapaika, ka mehed ei tulnud kõik tagasi tagasi. Nüüd polaarlenduri elu nendel aastatel oli seotud väga suure riskiga. Jah, ja peab ütlema, et aga inimene kord ju niimoodi ehitatud. Et kui on ikkagi riski ja sa vastutad ise kõige selle sõmer toimugi, mis sa teed siis on see kõige huvitavam töö. Vähe, muidu on siis, kui see kõik on ette ja taha valmis tehtud. Ainult söödianeelad. Rekordlendude risk ja raskused olid katsekiviks nii meestele kui lennumasinatele. Tulevik tõi veel raskemaid aegu. Puhkenud Isamaasõda nõudis kõige väljapanemist uskumatuid pingutusi lenduritelt lennukitööstuselt kogu rahvalt. Ja sõja lõpupoole kasvas nõukogude õhulaevastik 40000 lennukit aastas. Esimesest sõjapäevast viimaseni oli õhus lendur polkovnik Aleksander Jakobson. Kes läks välja Stalingradis kuni Berliinini linnani, nii et seal tuli meil võtta osa kooli sakslasi 50 60 hävitadel õhus, vahetpidamata meil ka ei olnud muud, kui pidime lendama 60 ja 60 laevadeid kaitsest. Hakata peale Kurskist kuni sõja lõpuni. Me tundsime tõus, oluline meie peremehed, et võim meie käes sakslast. Praeguses üks ütlesin voodri peal, kus voodri jõgi ja Vardo lähevad kokku seal ka endilise kindlus. Kahe jõe vahel. Köstrani linn oli meie sõjaväepõetud kindlus kahe jõe vahel jäi saksa kätte. Asi on Berliini võtmed. Mustonen on Berliini võtmed ja hävitada sakslasi ärases kindluses. Marshalli suhkruga, seal peab ära hävitanud sakslased, köster Increpressis. Mõlemad tellisin lubaks oda. Kaheteistkümnendal laevaga 10 pikeerisid kaks pildides, nagu õhus pildistasid, jahildistes ja ja 27 marsiks Kristjani räpast langes kõige sõelad, mis seal olid. Ja seda üles anud ainult üks polk ainult üksinda täitsa poole ja Berliini võtmed. Me andsime jalale meeste kätte, te ise võtsite ka sellest lennust osa igas lennus, mina võtsime osa minust kamanda. Arda oligi kaks kolm lendu, iga päev tegite siis puhta töö seal puhastaja 500 250 kilose pommidega sakslaste pommidega nende omapommidega, sest leiame pommist. Nad jätsid mind nii palju, pommisted olid tarvitada kõik ära Kristjani peale, see oli Berliini võtjad köster. Ilma selleta ei olnud mitte mõteldagi, et minna Berliini peale, sest kõik teed läkskistades trädi. Nõmme, võtmendame, ütlesime, andsime oma sõjaväes meestele noot, need võtmed tuli, tarvitseb neil omal. Tunnistan, et jällegi meil oli antud käsk esimesena ilmuda Berliini peale, päeval. Minu polk ei kaotanud ühtegi inimest, ei kaotanud ühtegi laeva, kõigi Berliini atratsi ajal. Aprillikuu 1970. Eesti raadiomikrofoniproov Nõukogude armee keskmajas Moskvas. Kosmonautikapäevale pühendatud pidulik aktus on lõppenud. Paljud saalisviibijad on just saanud kõige väärtuslikuma autogrammidest German Titov. Ja lõpuks, et Jon kosmonaut viieks minutiks vaba et pühendada need teile. Eesti raadiokuulajad. Meenutanud paari sõnaga oma sõbra Juri Gagarini starti räägib teine mees kosmoses, mida kosmonaut tunneb sel suurel hetkel üsna tavaline küsimus ajakirjanike poolt. Esimesest sekundist viimaseni tähendab kosmoselend kosmonaudi jaoks tööd. On tunda, kuidas masin vappub ning väriseb kergelt. Hiljem hakkab vibreerima, mis ei ole samuti iseloomulik lennu, igale tapile. Ja kosmonaut peab kõike tähele panema, mitte midagi kahe silma vahele jätma, kõigest õigeaegselt ette kandma, kõik meelde jätma, et hiljem koostada võimalikult üksik asjalisem, kvalifitseeritud ja ammendavam aruanne. Kas mõnd süsteemi on vaja täiustada või kindlustab olemasolev täielikult lennu õnnestumise? Ajakirjanikud esitavad kosmonautidele alati ja kõikjal ikka samu küsimusi. Huvitav, mida küsis, missuguste sõnadega pöördus pärast maandumist kosmonaudi poole. Esimene vastutulija? German Titov maandus, Saraatovi stepiilm ei olevat olnud, kõige soodsam oli tugev tuul mistõttu kosmonaudil oli maandumisel langevarju taltsutamisega tükk tegemist. Samast lähedalt liis mööda raud, D ja külavahe tee. Viimasele ilmus varsti mootorratas, kolme mehega jäävad Teele seisma. Vaatavad. Ja need siis olidki esimesed sõnad, millega Titovi maa peal vastu võeti. Märganud punases skafandris taeva reisijat, ruttasid põllul töötanud kolhoosnikud kohale. Aga ühtlasi küsisid ka igaks juhuks, kas jälle jõle mõni Powers järsku, sest just 61. aasta kevadel oli Towers Sverdlovski juures alla tulistatud. Pealegi toimus Titovi katatulteerumine suure kärine mürinaga. Mida küsisid aga kosmosest tagasi tulnud Titovilt tema ametivennad, teised kosmonaut. Loomulikult huvitasid kosmonaudikaaslased kõigepealt tehnilistest üksikasjadest. See oli ikkagi esimene ööpäeva kestnud kosmoselend praegu paneb, see võib olla muigama, aga tookord oli selles palju tundmatut, mis pärast tuntigi nii põhjalikku ja sügavat huvi selle eksperimendi vastu. Ja missugune oli German Titov ja abikaasa. Esimene küsimus pärast mehe kosmose, lenda. Palju siis Germanditovi kõige suuremast kriitikast ja kõige lähemast sõbrast elukaaslasest. Missugune sündmus on kosmonaudi isiklikus elus teinud viimastel aastatel kõige rohkem rõõmu? Vastus on tütre Tatjana ja teise tütre kalka sündinud. Et nad on terved. Et oleme terve perekond, nagu kõik teised. Rahvusvahelise lennunduse ja kosmonautikapäeva saade. Mehed, bee plaanid, kosmoselaevad on lõppenud. Diplaanidel lendasid Voldemar Sander ja Edgar Meos. Polaarlendudest rääkis Endel Puusepp lahingulendudest Aleksander Jakobson. Kosmoselennust kõneles German Titov. Saate koostas Lembit Lauri, kes on lennanud ainult lenduri selja taga.