Tere, hea vikerraadio kuulaja, siin Tallinn, siin viker raadio ja eetris on rahva teenrid ning täna oleme teie ees Tartu rahu aastapäeval, siis koosseisus Külli-Riin Tigasson, Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht. Ja kui juba tiitlit läks, läks siis Sulev Vedler, Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja ja Lauri Hussar vikerraadio reatöötajana. Ja tänases saates räägime koolikiusamisest, aga ka kuritegevusest. Loomulikult räägime maksudest, sest sellel nädalal on olnud eetris nii mõnedki põnevad maksuvaidlused. Täpsemalt siis arutelu maksude üle. Ja kui siin saate teemasid kokku leppisime, siis eks eileõhtune uudisnupp ma vaatan, on väga palju elavat vastukaja tekitanud. Ja, ja ka meil enne saadet tekkis elav arutelu sellel teemal ja sellepärast alustame just sellest teemast. Nimelt siis riigikogu liige ja Keskerakonna fraktsioon kuuluv Yana toom on andnud ühele vene ajakirjanikule intervjuu valgustades siis venelaste olukorda Eestis ja, ja ta ütleb selles intervjuus ka lause, mis on väga paljudel eestlastel harja punaseks ajanud. Ta ütleb, et eesti keel on väljasurev keel ning eestlased on väljasurev rahvus. Ja see on tekitanud nüüd niivõrd elav arutelu, et püüame siin mõned nüansid sellest arutelust kuulajateni tuua. Tervist minu meelest ütles Yana toom, mitte midagi erilist. Eestlased on kogu aeg sellel teemal sõna võtnud siis kartlikult öelnud, et meie rahvaarv väheneb. Me oleme sellest ise siin saates kogu aeg rääkinud. Et kas kuult eestikeelne televisioon ja raadio juba ainuüksi on sellised väga-väga imelikud nähtused, sest mujal maailmas nii väikesed rahvad selliseid asju üleval ei pea. Me oleme kogu aeg tunneme, muretsed muret, et kas meie rahvus jääb alles või mitte, selles mõttes ta ei väljendanud mitte midagi erilist. Eriline on see asi sellepärast et see intervjuu on antud välja sellise kremli-meelse soft poweri projekti raames. See, see väljavõte, mille Delfi avaldas, on omakorda ära trükitud Baltija EU-nimelises portaalis, mida peavad siis kohalikud venelased, kus taga on põhimõtteliselt kremli-raha. Kokkuvõttes selle, selle portaali meelsus ei ole sugugi selline noh selline, mis eestlastele väga meeldiks, aga ta läheb väga, väga hästi peale kohalikele venelastele. Ja ma olen ka nõus sellega, et see, mida nüüd Jaana Toom välja ütles, et see võib olla võis olla nagu nii-öelda šokeeriv enne niisuguses nagu toore tooruses ja otsekohesus, aga ma mäletan, et ma tegin novembrikuus intervjuud, Jaan Kaplinski ka käsitles ka muuhulgas seal intervjuus, et ta arvab, et eesti keel ja kultuur jää praegusel kujul püsima ja kui me vaatame otsa nendele rahva rahvastikustatistikale, siis tõesti Sulevile on õigus, et eesti rahvas on, on alati kartnud enda, niisuguse eksistentsiaalse püsimajäämise pärast, aga aga kui me mõtleme sellele, et Eestist rändas aastal 2011 välja 11000 inimest ja et meil sündivus on ikkagi väga madalat siin viimased aastad, umbes 14000 lapse ringis ja noh, mõtlema, et siin kaheksakümnendatel sündis aastal aastas kohati isegi 25000 last. Ja et need Nende laulva revolutsiooni ajal sündinud noored paljud rändavad Eestist välja, suutmata siin tööd leida, et see kõik peaks panema meid väga muretsema ja mõtlema. Ma ma, ma siiski läheks juurte juurde tagasi, ma läheksin artikli juurde tagasi, et see on kõik väga ilus jutt, mida te räägite, aga kui me vaatame nüüd seda teksti, millises kontekstis on see intervjuu antud siis selles intervjuus see fookus on väga selgelt venekeelset koolihariduse kaitsmise fookus ja, ja kui me vaatame, millest lähtuvalt need argumendid on kõlanud, siis, siis andke andeks, aga need argumendid ei ole murest Eesti rahva jätkusuutlikkuse või kestmise kestmise ka seoses kantud. Need argumendid on väga selgelt kantud ühelt poolt sellisest varjatud vihast ja teiselt poolt väga selgelt kantud ka sellest, et, et tuleb peatada see, see venekeelse gümnaasiumi eesti õppekeelele üleminek ja, ja see on, see on see kontekst, millest lähtuvalt on, on seda intervjuud ka antud. Ja, ja kui me vaatame kogu selle artikli tonaalsust, siis see on ikkagi väga eestivaenulik artikkel. Eestit näidatakse kas mustades või või, või ülimustades toonides. See on riik, kus ei maksa elada, kus, kus on peale selle, et on igav ei ole, ei ole, ei ole ka, ei ole ka mitte midagi muud ja nii edasi, et, et selle, selle artikli tonaalsus on, on kõike muud, kõike muud kui, kui siinsete tegelik, kust objektiivselt paistavad OSCE või see on ikkagi väga selgelt propaganda artikkel, milles Yana toom on väga selge, positsiooni võtnud ja riigikogu liikmena mitte just kõige Eesti ja eestlaste sõbralikuma positsioonil. Jah, ma olen nõus, et sellest kumab läbi niisugune nagu Rotalistlika paratamatuse vattalistlik paratamatus, aga samas noh, palju palju parem oleks, kui me suudaksime sellest teemast rääkida pigem selle nurga alt, et kuidas ikkagi leida lahendusi, et, et kuidas me saaksime peatada rahvastiku arvu vähenemise. Samas jällegi ütleme, venelased vene keelt kõnelevad inimesed on mures. Nad on harjunud, et nad saavad õppida nende lapsed ja nad ise on õppinud aastaid vene keeles. Ja nüüd järsku tahetakse seda siis muuta, tegelikult muidugi ei ole järsku, et eesti riik venitas ikkagi gümnaasiumi õppeeesti keelele viimisega vene gümnaasiumides vints 10 aastat. Põhimõtteliselt oli aega, kui kaua ette valmistada, et minna üle teiselekeelsele õppele aga mulle tundub, et venelased kas ei saanud sellest aru või nad lootsid seda ei tule ja lihtsalt venis ja venis, kuni ühel hetkel see asi tehti ära. Aga, aga kogu selle asja taustal tundub mulle no selline natukene imelik või või isegi lausa uskumatult, ma hakkasin mõtlema, kuidas venelased on käitunud, mõtlen venekeelsed inimesed selle koha peal, ma ütlen lühemalt venelased, et kuidas kohalikud venelased on käitunud, et nende selline demokraatia areng on käinud tunduvalt kiiremini kui, kui meil, eestlastel siin Eestimaal. Et nendel päevadel möödub aasta ACTA meeleavaldustest, mäletad, kuidas saksa auto seltskond välja kujunelised saks pihta sellistest internetti üleskutsetest ja ühel hetkel tulid siis inimesed tänavatele. Et venelased ja samamoodi kutsusid juba aastal 2006 üles internetti kuuld, hakkan pronkssõdurit, kes venelastest? Kes venelastest? Ma ütleks, et ma võin need nimed ka muuseas kuskilt üles leida kaks venelast, kes tegid esimesed üles kutsuda ja edasi kujuneski välja selline rahva liikumadžhoida sorr, täpselt nii, nagu olid ACTA vastased. Tõsi küll, see venelaste väljaastumine, mida mäletan pronksiöö, oli tunduvalt räigem, eks ju. Ja edasi, kui meie aknast kasvas välja selline, ütleme harta ja ka rahvakogu sai sealt tõuke, siis venelastel samamoodi ühel hetkel, kui see pronkssõdur ära viidi, siis muutus nende üritus mõttetuks. Aga osa sellest organisatsioonis, transformeerus, sellest sai siis organisatsioon. Vene kool Eestis, Nad hakkasid kaitsma vene kooli, osaliselt läks seesama seltskond sinna üle ja täpselt samamoodi, inimesed kogusid, kogunesid kokku, arutasid, kuidas kaitsta venekeelset õpet Eestis olevates vene koolides. Nad hakkasid samamoodi koguma allkirju kogusid, kogusid neid kümneid tuhandeid. Et põhimõtteliselt on eestlased liikunud venelastega, Andrus on lihtsalt hämmastav, aga me pole seda väga tähele pannud. No ma ei ole siin ka päris kindel, et kumb tuli enne, et ma mäletan, et Päevalehes töötades see oli vist aastal 2000 tegin ühe vestlusringi vene kooli üleminekust eesti õppekeelele ja otsisin siis tublisid keskkoolinoori sinna osalema, et kella siis oleks, keegi oleks selle ülemineku poolt ja keegi oleks vastu. Ja selle vastu oleva noormehena jõudis minuni Marxi, kes hiljem sai tuntuks omadele pronksmehe Pronksmehe aktsiooniga. Aga noh, ma ütleksin selle ülemineku kohta, et ma olen ajakirjanikuna ka sellest korduvalt teinud lugusid ja käinud ise nendes vene koolides ja mulle on üldiselt see vene noorte eesti keele oskus gümnaasiumis jätnud väga hea mulje, et et tundub, et sellega ikkagi on suhteliselt hästi toime tuldud. Küll, aga on siin minu arvates üks suur oht, on see, et on tekkinud, toimub niisugune nagu suurem kihistumine nende Eestis elavate vene noorte seas, et tekib üks seltskond neid vene noori, kes oskavad suurepäraselt riigikeelt, kellel on hea haridus, kes on lõpetanud gümnaasiumi ja on need, kes võib-olla ei ole juba kelle kodu ei ole võib-olla nii väga toetanud seda eesti eesti keele õppimist, kes ei ole pandud lapsena keelekümblusklassi keelekümblusrühma lasteaias, kes ei omanda korralikud eesti keelde seetõttu, et nad ei oska seda, eesti keelt langevad, ei suuda õppida ja võib-olla juba ka põhikooli lõpus, kus on ka üha rohkem eesti keele õpet, et tekib niisugune kontingent vene noori, kes ei, sellel pole head haridust ega ka head keeleoskust. Aga samas ma ei ole ka kindel, et kogu seda vastuseisu niisugusele ütleme, eesti keele õpe minekule saab seletada niisuguse mingisuguse laiem organiseeritud poliitilise poliitilise liikumisena, et ma ise teatud osa ajast, kui ma mõtlen oma kooliajale mul õnnestus ka käia koolis, kui ikkagi veel oli see venestamise aeg ja ma mäletan, et kuidas muse endast tekitas ikkagi see pealesurutud vene keele õppimine isiklikult sellist psühholoogilist nagu tõrget ja vastumeelsust ja ma saan selles mõttes aru, et et ka need vene lapsed, kes võib olla. No ma saan aru, mida nad võivad tunda. Noh, sõltub jällegi, kuskohast see kool asuvad, Narvas tundub see kohati vaata et mõttetu nende jaoks milleks eesti keel, kui ei ole väga palju eestikeelseid eesti keelt, kõnelejaid, Tallinnas on teine olukord. Aga. Aga ma tuleks ikkagi tagasi selle Jaana Toomi juurde, et kui riigikogu liige tuleb niivõrd jõulise avaldusega välja bataalse hukku ennustava avaldusega välja, et eesti keel, Meil on väljasurev keel, eestlased on väljasurev rahvas ja kui ta siin selles loos räägib veel sellest, et et eestlased ei suuda kuidagi oma seitsmesaja-aastast orjapõlve unustada ja, ja nüüd püütakse siis justkui nagu ka venelastele selgeks teha, et mida siis eestlased tundsid need 700 aastat või et või et või et kohalikud venelased on olukorras milles eestlased olid 700 aastat, siis siis see on nüüd küll ikkagi nagu selgelt üle võlli jutt ja, ja see, see ei ole ka kõige ausam jutt, kui me vaatame, et tegu on riigikogu liikmena ja kui, kui nagu hakata nagu vaatama seda laia pilti. Et kui siin on pidevalt meie paremerakondade süüdistatud selles, et enne valimisi löövad nad vene kaardi lauale, et siis ma küsiks, et mis asi on siis see, et kui, kui tullakse nagu läbi loetud venekeelse kremli-meelse portaali välja välja mingite avaldustega, mis ilmselgelt mida võib käsitleda ka valimiste kontekstis, mis mis ei aita kaasa teineteise mõistmisele, vaid külvavad viha, et mis see on siis muudkui kaardi väljakäimine, et kui, kui ka Keskerakond on väga osav selle vene kaardi kasutajana pisut teistsuguses kontekstis ja, ja sageli käivad niidid läbi Moskva ehk siis seda sõnumit edastatakse läbi Moskva, siis siis mulle tundub küll, et siin seda vene kaardi kasutamist ka Keskerakonna poolt tuleks tähelepanelikult jälgida, rääkimata siis sellest, et näiteks venekeelne Tallinna maksumaksja poolt kinni makstud linnaleht Stolitsa on ka korduvalt sarnaste käikudega välja tulnud ja kirjutatakse ikkagi sageli sellises võtmes, mis, mis näitab, et mingisugust armastust või austust Eesti riigi suhtes küll olemas ei ole. Nüüd ma olen sinuga selles mõttes täitsa nõus, Yana Toom tehniki plusspunkte kohalike venelaste silmis, ta kaitseb nende huve. Aga oma pikka monoloogi Yana toom on andnud muuseas riigikogu ees ametivande, milles ta on tõotanud ustavaks jääda Eesti vabariigi põhiseaduslikule korrale. See Eesti Eesti vabariigi põhiseaduses ei ole Eesti riik. Keel keel on eesti keel on väga preambulast väljasuremisest seal mingite on väga selgelt Eesti on põhiseaduse preambuli eestikeelse seda küll ja peale selle on kirjas veel, et eesti keel on riigikeel. Seda kindlasti, aga ta, aga ta täitsa selgelt teenib venekeelsete valijate huve sellega, aga ma tahtsin öelda oma monoloogi, mis ma siin enne pidasin selle, selle juurde ühe asja veel, et erinevus eestlaste sellisest rahvaliikumiste vene rahvaliikumisest on see, et vene rahvaliikumine kas saab otse või kaude toetus kremlist, aga eestlased ei saa kuskilt mujalt. Eestlased teevad oma tahtest vabast tahtest seda venelased vabal tahtel lisandub ka veel vene raha ja see on väga suur vahe. See, mida Yana Toom ütles, et ta, nagu öeldud, see kindlasti mõjub nagu väga valusalt Eesti inimestele ja kohatuna. Aga kui ma meenutan jälle neid samu koordiga, ma olen käinud nendes vene koolides Eestis ja vestelnud nende noortega, et ka nii mõnigi nendest vene noortest on öelnud, et aga miks ma pean seda eesti keelt õppima, et niikuinii see sureb välja, et selles mõttes. Jaana toom esindab nagu teatud diskursust mida esindavad ka mitmetest tavaliselt Eestis olevad vene vene noored. Samas ütleme, vene noored oskavad eesti keelt paremini kui eesti noored oskavad vene keelt ja selle tõttu on siinsel tööturul venelastel olukord isegi just noortel on parem ja nõus. Ja selles artiklis, millest me siin on korduvalt rääkinud, tuleb välja veel üksmeelsus. Siin räägitakse, kuidas? Küsitakse, et kas tahaksite tulevikus Eestist ära minna ja peaaegu kõik vene noored ütlevad, jah, me tahaksime ära minna, aga eestlased jäävad kurvalt vait. No see on, see on selge liialdus, et tahan saada Moskva ajakirjanik kremlile ajakirjanik siia, las ta kirjutab midagi ja siis ta loomulikult kirjutab sulle sellise tonaalsusega, me ei tea, aga kuivõrd palju on sellest nagu luulet ja kui palju on selles nagu tegelikku seisu, et et mõneti arvestades artikli tooni ja kuidas see kõik kokku kirjutatud, kuidas on kirjutatud pikalt ja põhjalikult pronksi eest ja nii edasi, siis, siis ma küll ei võtaks seda nüüd nagu väga-väga tõsiselt, et me peame siiski tähele panema ka seda, et see on, see on Eesti riik siin elavad 70 protsendi ulatuses eestlased ja, ja siin on, siin on ka põhiseadusega järjepidevus. Kui meretänasel Tartu rahu aastapäeval räägime sellest, millistel alustel on Eesti riik rajatud, siis on see siin ka siin ka jätkunud ja seda ehitatakse edasi, nii et, et võib-olla nendest eeldustest lähtuvalt me peaksime siis ka siis ka siis ka nii-öelda selles diskussioonis edasi minema. Et see artikkel on väga selgelt ühe poole seisukohta ja see ei kajasta mitte midagi, mis teisel pool, aga, aga mina ikkagi mõttes võime. Ja no ma ikkagi ootaks siin nagu kodanikuna seda, et, et Eesti poliitikud suhtuksid nagu senisest tõsisemalt sellesse probleemi ja, ja et ei, ei kõlaks sellised seisukohad, et, et selles pole midagi hullu, kui inimesed siit ära lähevad, siit välja rändavad vaid ikkagi nagu väga tõsiselt mõtleksid, et mida teha, et, et Eesti oleks oleks nagu elamisväärne koht, et et kui me mõtleme selle peale, et selle kõige madalama sissetulekuga Eestis ei jõua inimene isegi oma elamise eest maksta. Et siis noh, paljudes Euroopa riikides on siiski olemas nagu vastav poliitika, et sa ka väga madalat palka saades tuled ikkagi oma nii-öelda baasbaasvajaduste vajadustega toime. Et need natuke teema huvitavam oleks, siis ma oponeerin sulle siin, et, et kui sa võrdled nüüd nagu sarnaselt stardipositsioonilt alustanud riikide käekäiku, siis ega kusagil ei ole läinud paremini. Et seesama Venemaa ka seal on väljaränne olnud, võrreldav sellega, mis on Eestis, aga seal on läinud ära helgemad pead ja nendel, kellel on rahakott seda lubanud, kes on leidnud, et Neil on välismaal varem ja, ja samas Eestis on läinud ära väga paljud, väga paljud, just sellised inimesed, kes ei ole siin tööd leidnud ja, ja seetõttu on pidanud lahkuma, tõsi, on läinud ära ka head ajud, aga nad on näinud siis välismaale veelgi parema palga peale või, või ka töö peale, nagu ka näiteks arstide puhul, me oleme seda näinud, et et 1800 eurot keskmist palka ei ole piisav, vaid kuskil kolm, neli viis 5000 Eurot vähemalt võiks olla see summa ja seetõttu on, on liigutud ka ära, aga aga ma arvan, et ühel hetkel see, see, see protsess pöördub, vähemalt, kui ma siin Soomet silmas peame. Väga paljud inimesed tulevad Soomest Eestisse tagasi ja on vähemalt oma pensionipõlves siin ka. Muuseas, Soome kõrgem pension on väga-väga sageli põhjus, miks, miks seal töötatakse. Aga kui nüüd seda teemat edasi arendada, siis, siis sissetulekute seisukohalt on siin viimase kahe nädala jooksul käivitunud väga huvitav debatt ja selle üle me võiks siinkohal küll põhjalikumalt arutleda, nimelt maksudebatt on jälle hoo sisse saanud ja, ja, ja alguse on saanud selle maksuvaba miinimumi ettepanekust või mõttest, et võiks hakata tõstma maksuvaba miinimumi ja, ja sellel nädalal on toimunud väga põnev telesaade, nimeks foorum kes ei ole näinud, siis internetis on see veel järele vaadata. Ja seal toimus küll väga erava elav arutelu maksudele, see teema läks lausa ebaviisakaks. Tõsi, need on selle eest vabandatud, et ma ei tea, kas poliitikute viisakuse teemat siinkohal praegu lahkama, kui me aga tõenäoliselt see jookseb teemast läbi, aga aga, aga see maksuvaba miinimumi tõstmise idee on selles mõttes huvitav, et, et seal saates tuli välja, et, et poliitikud läksid lausa omavahel vaidlema, kes on selle idee autor, ehk siis kes on selle idee esmavälja käia ja see on selles mõttes väga, väga kummaline areng kogu selles loos. Jah, et vaatasin huviga seda seda telesaadet ja ausalt öeldes mul on nagu natuke raske, nagu uskuda üldse oma silmi, et keegi räägib tõsimeeli maksuvaba miinimumi tõstmisest 5000 euroni kuus. Ei, no miks minule ütles juba aastal, ma arvan, võis olla 2001 IRL-i kõrge poliitik, et tegelikult on inimeste unistus tulumaksust hoopis lahti saada. Ja selles mõttes oli sele telesaatel kõige hämmastavam asi vähemalt minu jaoks hoopis küsitlustulemused, mis seal all jooksid siuksed praktiliselt neli viiendikku inimestest oli tulumaksumäära alandamise vastu. See oli tõesti täiesti hämmastav. Ma arvan, et inimesed saavad aru, et kui me soovime üleval pidada head haridussüsteemi, mis tõmbab ligi noori inimesi, kes on motiveeritud, kui me tahame üleval pidada normaalset tervishoiusüsteemi, politseid ja nii edasi, siis tuleb paratamatult seda asja ühiselt rahastada, et seda ei saa. Igaüks ei saa palgata Eve endale eraldi lastele eraõpetajaid eraldi politseiniku, et tuleb teha neid asju koos ja selleks tuleb maksta makse. Kuidas see haagib sinu loogikaga tulumaksuvabast miinimumist, et kui, kui, kui me räägime siin maksuvabast miinimumist, mis suurendab inimeste sissetulekuid siis selle võrra riigieelarves? Üks märkimisväärne osa tulust väheneb, et kui me hakkame maksustama oma miinimumi tõstma, siis selle, selle löök on oluliselt suurem kui, kui siin tulumaksumäära langetamine ühe protsendi. No see, kui tõsta seda tulumaksuvaba miinimumi ja nagu mõistlikkuse piirides, ma ei räägi siin 1000 või 2000 või 5000 euroni kuus. See ikkagi noh, natuke ära leevendaks madalamapalgaliste inimeste olukorda, et ma just vaatasin siin enne seda saadet päris huvitavat OECD uuringut kus tuleb välja, et, et Eestis on aastatel 2000 kuni 2000, et 11 on kõige enam suurenenud protsentuaalselt madalapalgaliste kaht last kasvatavad üksikvanemate maksukoormuselt umbes kolmandiku võrra ja teistel on see isegi nagu natuke langenud, et et nendel, kes teenivad 167 protsenti keskmisest palgast, on see siin paari protsendipunkti võrra langenud, näiteks et et see on asi, mis kindlasti vajab diskussiooni. Mina vaataks pigem pigem seda pisut teistmoodi ja püüaks siinkohal mõtestada Reformierakonna loogikat, kui Jürgen Ligi on välja tulnud, võib-olla siis Reformierakond ei ole seda meelt, aga Jürgen Ligi on selle selle ideega tema vist nüüd viimati tuli sellega välja, aga ma ütlen, et see idee on ikkagi väga vana ja kui keegi tahab nüüd tulumaksuvaba miinimumi ideede oma nime taha kirjutada, siis siis see on väga keeruline, sellepärast see on tõesti pea sama vana kui kui kogu maksupoliitika ja, ja maksumaksunduse ajalugu, aga aga, aga, aga millegipärast ma kahtlustan, et reformid erakonda on vaadanud seda pilti, mis meil praegu vastu vaatab ja noh, on täiesti selge, et ühelt poolt majanduse kohanemine pärast masu on toimunud, aga tootlikkus enam ei kasva kuigi kiiresti. Ehk siis me ei ole kuigi kuigivõrd palju tootlikumad, kui me olime aasta tagasi, aga samal ajal väga tugev surve palkade tõstmiseks on olemas. Ehk siis inimeste ootused ja eeldused seoses hinnatõusuga on olemas. Ja, ja nüüd kui öelda, et ei, et me ei tõsta tulumaksuvaba miinimumi, siis erakond, kes on niigi ebapopulaarne, asetab ennast veelgi ebamugavamasse seisu ja see on siis ka põhjus, miks siis tõenäoliselt on, on käidud välja, see ideed võiks nüüd tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseni teed minna. Siis noh, loomulikult on, on maksudebatte nüüd käivitunud täiel hool, astmeline tulumaks on sisse toodud ja täiesti arusaadavalt, sellepärast et vasakpoolsete erakondade puhul on, see on, on see on see kindlasti ise ratsu, mida kasutatakse ja, ja siin siin tõesti tulebki seda võib-olla laiemalt käsitleda, aga, aga mis on nagu huvitav on see, et selle, selle maksudebati sissetoomisega on käivitunud ka maailmavaateline debatt, et Eesti poliitikas ehk siis see, see joondumine parem-vasakskaalal, see hakkab uuesti väga selgeid jooni võtma, et kui me siin mõnda aega rääkisime sellest, et kõik erakonnad ühesugused ja et et eetikaga on meil valdaval osal erakondadest tõsiseid probleeme, siis, siis nüüd see eetikadebatt on jäänud tahaplaanile ja, ja see maailmavaateline debatt on, on vaikselt tulemus fookusesse. Ehkki mul on natuke kahju siin vaadata seda, et et kui ebatõsiseltvõetavat ettepanekutega siiski välja tullakse, et vabandust, kui meil on tulumaksuvaba miinimum, on nii madal, nagu ta praegu on ja siis korraga hakatakse siin rääkima sellest kolmekordistame seda korraga või siis kolmekümnekordistama ja noh, seda ei saa võtta tõsiselt. Need ongi, teed, ei tee seal lihtsalt lollus vabandada. Siiski reaalse ees reaalsuses on kaks ettepanekut tehtud. Riigikogule tegid sotsid ja teise tegid keskerakondlased ja nende ettepanekute vahe on väga väike. Ülejäänud on selline praegu jutu tasemel. Jah, see on jutu tasemel, aga väga kurb ja imelik on vaadata seda, et kuidas inimesed tulevad välja mingite ettepanekutega ja ma ei näe siin taga ühtegi viidet nagu mingisugusele lähtumisele teaduslikust analüüsist keegi lihtsalt vaatab lakke ja mõtlevad mingeid numbreid välja. Mingil hetkel võis tunduda täieliku lolluse, on aga see, et meil on ettevõtete tulumaksuvabastus tihti ära. Praegu võib täpselt samamoodi küsida, kas me vajame seda enam? Jah, sellepärast et kohati on üleinvesteerimist Eestis liialt palju kasumit võetakse välja ettevõttetest. Kuna see kuhjub sinna ja keegi ei taha ju tulumaksu maksta, võetakse välja laenude kaudu. Eks ju, et see raha kasutatakse ikkagi ära. Et võib-olla on mõttekas hoopis näiteks kehtestada Eestile Eestis ettevõtete tulumaks, see oleks üks võimaluse. Ja ja ma olen Professor Urmas Varblane ka tähelepanu juhtunud ja ta ütleb, et me ei vaja enam niivõrd investeeringuid tööstushoonetesse kuivõrd inimvarasse, aga samas ühele pisikesele nüansile, selle selle puhul tähelepanu, et kui nüüd võtta kasum välja ja palgata selle eest inimesi, siis ka paraku selle eest tuleb maksta ettevõtte tulumaksu, et see võib olla olla väikeseks takistuseks ja võib-olla siin siin Tasuks tasuks mõelda, et, et kuidas siin seda, seda, seda probleemi ületada, et ühelt poolt, kui sa teed kinnisvarasse või tööstushoonesse investeeringu, siis siis kuidas siis võiks maksupoliitika välja näha. Ja kui sa, kui sa lood lood reaalset töökohta, mis siis juhtub, kas, kas siin on võimalik kuidagi seda olukorda lahendada või mitte, et siin siin võib-olla kui, kui luua ikkagi hea ja kvaliteetne kõrgepalgaline töökoht, et siis selle puhul ettevõtete võib-olla karistama ei peaks, omal ajal, kui ta investeerib nüüd nagu täiesti ebavajaliku kinnisvarasse või, või tööstushoonesse, siis võiks mõelda, et kas, kas see on kõige mõistlikum investeerida. Ja kui vaadata seda Eesti maksusüsteemi tööjõumaksude ja ettevõtte tulumaksusüsteemi koosmõju siis tõesti, Eestis on ka sellesama OECD järgi on meie, on meie maksukoormus tööjõu pealt on natuke üle OECD keskmise. Ja tervikuna tähendab see seda, et Eesti maksustab küllaltki kõrgelt nagu uue väärtuse loomi selles faasis, kui seda väärtust ei ole nagu tekkinud. Ta maksustab seda protsessi ja mitte siis, kui nii-öelda selle jälle need viljad on juba käes, ehk siis ettevõte reaalselt saanud tulu. Samal ajal me kurdame kogu aeg, et meil ei ole piisavalt raha pensionideks ja meil on piisavalt raha haiglasüsteemi ülalpidamiseks ehk see 33 protsenti sotsiaalplaks pluss siis ravikindlustusmaksed see, seda nagu liialt vähe. Et võiks täitsa täitsa tõsiselt kaaluda seda, kui taastada ettevõtte tulumaksjaid, ehk saab siis sealt saadava raha kasvõi selle arvelt siis täita ühte teist WHO soovituste ehk siis hakata teatud väikest ravikindlustusmaksu maksu maksma pensionide pealt, et oleks tervishoiusüsteemis rohkem raha või ka siis natukene, ehk saab langetada tööl käivate inimeste sotsiaalmaksukoormust. Mind muidugi ajas selle saate juures naerda Kadri Simsonile, vana jutt, et Keskerakond tahab langetada elektriaktsiisi, et seda oli seal küll nüüd väga kummaline kuulda, et elekter on küll kalliks läinud, aga aktsiisile on ikkagi väga selge, mõtteaktsiisiga maksustatakse neid kaupu, mille tarbimist saab riik piirata. Ja elekter on üks neist asjadest ja see on tüüpiline selline ökomaks, mis peaks nagu sellise ökoloogiliselt mõtlevale inimesele vägagi korda minema. Noh, kui me räägime siin ettevõtete maksukoormusest, et siis on ju ka on ju ka öeldud, et kui me selle 33 protsenti võiksime ettevõtetelt ära võtta ja ettevõtted võiksid selle maksu või palgarahana välja jagada ja inimene siis iseendale valib erakindlustuse, millega oma oma oma pensioni tulevikus tagada või siis ka või siis ka oma tervishoiukulusid katta, et see oleks justkui alternatiivne variant, kuidas meil oleks ettevõtete kogu maksukoormust võimalik langetada. Aga, aga see on ebareaalne, on, aga, aga ma küsin, mis te sellest ettepanekust arvavad? Ja miks sa arvad, et see ebareaalne on nad täpselt samal ajal kui toimus foorumi saade, siis võis lehtedest lugeda, et tööandjad ja ametiühingud pidasidki nõu. Et kuidas jagada sotsiaalmaksu kaheksa, et ma arvan, et see, see asi läheb ikkagi väga-väga reaalse otsustamisene ametiühingute uue liidri ajal. See on üks järgmisi muutusi, mis meid ees ootab. Kas ta siis eeldad ka, et haigekassa süsteem tervikuna? Ma mõtlen seda, et jagatakse see max kaheks, et osa jääb siis tööandja kanda ja osa jääb siis töövõtja kanda rahvusvahelistes edetabelites, muutuma. Ma olen küll selles suhtes natukene skeptiline, et juhul kui me teeme selle lahkulöömise ja ütleme, et, et töövõtjad saavad natukene palka juurde, aga peavad ise hakkama maksma üht, teist või kolmandat, siis siis millegipärast ma kahtlustan, et see palgatõus saab olema oluliselt väiksem, kui see vajadus teha neid sissemakseid nendesse sammastesse või, või kindlustusfondidesse ja sellisel juhul töövõtja kaotab ja töövõtja võidab või töövõtja jah, kaotab ja, ja tööandja võidab ja ma arvan, et see ei ole praeguses olukorras kuigi mõistlik selliselt selliste. Aga need arutelud käivad, selle üle tulebki väga tõsine debatt. Vot seda ei saa teha uisapäisa. Tunduvalt lihtsam, muuseas, tõsta tulumaksuvaba miinimumi miinimumi, kui teha sellist otsast No omavahel öeldes, ma ei saa ka päris hästi aru, et mis nagu selle asja mõte oleks, et need töö töötaja ise hakkaks maksma seda näiteks ravikindlustusmaksu osa, et kui kui selle arves lubatakse omakorda tõsta siis töötajate palka. Et mis mõte sellel nagu on tööandjate jaoks ka, et et hea küll, et inimesed, võib-olla siis hakkavad rohkem reaalselt aru saama, et nii või teisiti nende sotsiaalmaks ja ravikindlustusmaks on tööandja kulu ja võib-olla hakkavad siis ka kuidagi survet avaldama nende nende laekumiste kasutamiseks riigile, aga ma nagu ei näe seal midagi tervikuna kuidagi paremaks, muudaks. No eks areng on siin nende maksudega seoses veel nimelt me teame, et surve haigekassale on väga suur ja, ja kui vaadata seda praegust grippi ja paragripilainet, siis see on tekitanud diskussiooni, et inimesed käivad haigena tööl. Kuna nad e kolme esimese päevast haigushüvitist ei saa, siis nad pigem võtavad valuvaigistit või palavikualandajad sisse ja käivad tööl edasi, aga aga võrreldes siin ütlema siin paari aasta taguse ajaga on on nende haigushüvitiste maksmine oluliselt vähenenud ja ka juhtumite arv vähenenud, ehk siis tõenäoliselt inimesed ei ole tervemad, vaid nad käivadki lihtsalt haige tööl ja nüüd on tekkinud diskussioone, et, et kas oleks võimalik seda olukorda kuidagi muuta ja kui me vaatame haigekassa vahendeid, siis tõenäoliselt haigekassas raha piisavalt ei ole. Ja kui me vaatame, et seal on veel arstide, õdede palgatõus ees ja nii edasi, siis siis ka tulevikus seda raha sinna ei teki. Ja, ja nüüd on välja käidud üks idee et haiguspäevade hüvitise maksmine ei oleks mitte haigekassa roll, vaid tuleks avada debatt, kas viia selle hüvitise maksmine töötukassa alla, ehk siis kuna töötukassas on vahendeid ülemaks laekub väga hästi ja, ja praeguste maksumäärade juures pigem laekub raha rohkem, kui kui välja läheb, siis, siis võiks ju siin mingisuguseid ümbertõstmisi teha, et ma tean, et töövõtjad ja tööandjad on, on olnud selle ettepaneku peale väga kurjad, aga aga nüüd vist eile aktuaalses kaameras on riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna selle ettepanekuga jälle välja tulnud ja mulle tundub, et selle üle võiks siinkohal pisut arutleda. No see ei tähenda mitte midagi muud, ainult ta vahetab ära lihtsalt finantseerimisallika. Et töötaja seisukohalt pole vahet, kes talle maksab. Alates neljandast päevast, kas see on nüüd haigekassa ühendusel töötut? Selle jaoks on, seal on siiski väike vahe selles mõttes, et, et töötaja võib saada ka, ütleme võib-olla seal juba näiteks teise kolmanda päeva eest võiks saada haigushüvitist ja, ja seetõttu ta ei peaks haigena tööl käima, saab ennast terveks ravida ja tulla tervena tööle tagasi, kui, kui seda regulatsiooni muudetakse. Aga praeguse haigekassa ressursi juures ei ole see enam võimalik. Et sellisel juhul tuleks tõsta sotsiaalmaksu. Aga sotsiaalmaksu tõstmine käiks väga selgelt, mitte ainult ettevõtja tasku pihta. Kui me võtame selle töötukassast, siis tuleks nii töötaja kui ka tööandja ja tööandja taskust kaks kolmandikku siis töötaja osana, nii et, et sellisel juhul see see koormus ettevõtlusele natukenegi langeks. Jah, aga töötajale mõjub see ainult siis, kui kui ta viiakse töötukassa alla ja muudetakse seda regulatsiooni, mis praegu kehtib, ehk talle hakatakse ka varem haigushüvitist maksma, ainult siis on see töötajana kasulik, muidu on tema jaoks täiesti suva kummast allikast. Seda makstakse. Ja et kui vaadata statistikale näkku, siis me tõesti näeme, et kui hakkas see uus kord kehtima, et inimesed hakkasid palju vähem võtma haiguslehte haigust, päev, et aastal 2008 olid Eesti inimesed ühtekokku 6,3 miljonit päeva haiguslehel ja eelmine aasta siis 3,7 miljonit päeva, ehk siis ikka oluliselt vähem ja seda ei saa nagu seostada ainult sellega, et inimesed on siis nüüd väga terved või et varem võeti justkui väga kergekäeliselt nende haiguslehti, et pigem on see tõesti, et inimesed lähevad, kipuvad ka haigena tööle, mis on teistele ohtlik, võib teisi nakatada, mis, mis siis tekitada ise endale mingeid tüsistusi. Aga kui me hakkame nüüd mõtlema, et, et, et kuidas nüüd seda süsteemi selliselt muuta, et, et et inimesed võib-olla natuke kergem kergekäelisemad või noh, et, et nad ei võtaks nii raske oleme ka seda haiguslehte, et alles siis, kui tõesti palavik on 30 940, ehk siin on ka siiski mingeid muid lahendusi. Et praegu on ju nii, et et kui sa oled kontoritöötaja, sa võid veel tööandjaga kokku leppida, et hea küll, et ma täna teen tööd kodunt, aga et kui sa oled see madalapalgaline, mingi tehase töötaja, seda tööd ju ju kodust teha ei saa, et ehk võiks siis olla kas või et see haigusleht, mida makstakse, et seda riis, võib-olla esimesed kolm päeva oleks näiteks mingi miinimumpalga põhjal, et niimoodi need kõige vaesemad ei, ei, ei kannataks sedavõrd sellest. Aga ikkagi finantseerimisallikas, kui me ütleme, et haigekassa poolne näeme seda, et haigekassa on selgelt miinuses ja on miinuses ka edaspidi, sellepärast et tulevad suured palgatõusud ja nii edasi, et, et siis on ikkagi finantseerimisallikas küsimus, et kas me peame seda maksma haigekassast või me võime selle tõsta kuhugi mujale, kus, kus meil parajasti raha on ja antud juhul meil töötukassas raha on. No selle finantseerimisallikaga on selline lugu, et, et ma kardan, et üldse, kui me mõtleme pikema tuleviku peale Eestis, et Eestis ju see haigekassa rahastab praegu ainult tööealine elanikkond, samas väga paljudes teistes Euroopa riikides makstakse teatud osa ravikindlustusmaksu siiski ka pensionäride pealt, Eestis seda ei tehta ja meil jääb töötajaid järjest vähemaks. Lähema 15 20 aasta perspektiivis ja see süsteem ei ole enam jätkusuutlik. Tuleks mõelda mingi lahendused siiski ka need inimesed, kes on kindlustatud, tega võrdsustatud, et ka nende pealt mingit ravimaksu makstakse, seda oleks võimalik teha kasvõi siis riigi muudest tuludest, olgu siis, ma ei tea tulevikus kasvõi ettevõtte tulumaksu taastamine Skandinaaviast rahastatakse tervishoidu, muuhulgas ka käive maksulaekumistest, et et see, nii-öelda see, see katteallikas ei ole ainult siis töötav elanikkond, vaid ka need teised kogu ühiskond. Ja kui me nüüd hakkame neid haigusrahasid maksma töötus töötukassa rahade peal, siis me tegelikult see tähendaks, et et me ei muuda kuidagi süsteemi ja rahastamist. Aga et ikkagi. Me näeksime põlistama enne põlistama seda, et tervet seda ravikindlustussüsteemi peab üleval ainult nagu töötav elanik kanda, et, et kardetavasti mäe 15 20 aasta perspektiivis ei jõua enam seda süsteemi säilitada. Ma tuleks tagasi sinna statistika juurde, mis sa enne ette kandsid et ühe osa mõjust avaldas ilmselt ka päris suur töötuse laena ikkagi kriisi ajal, eestlased kaotasid päris paljud töö. Nii palju, kui mina aru saan, ettevõtjad vaatasid, keda lahti lasta ja kui sul on valida inimene, kes on kogu aeg terve olnud inimene, kes on päris palju haige olnud siis lahti lastes pigem viimane et sealt võis tulla üks, üks langus ja ikkagi väljaränne avaldab ka teatavat mõju, tõenäoliselt nüüd omakorda, mis siin on tekkinud, on see, et alles jäänud firmades on see inimelud ikkagi väga ära optimeeritud. Et töötajatel on ettevõtjad, loevad oma oma palgakulusid väga, väga tõsiselt seal väga palju inimesi praegu üle ei ole nendel, mis on efektiivsed ettevõtted ja siis käib seal ka jutt sellisest kohusetundest. Et kuulge, teeme ikkagi oma töö ära, inimesele sisendatakse kohusetunnet, ta töötab osaliselt ka sellepärast, et tal lihtsalt on see kohusetunne seisneda talle sisendatakse ta teed tööd ka haigena mitte ainult sellepärast, et raha kaotab, vaid ta teab, et keegi peab selle töö ära tegema. See avaldab ka osaliselt mõju. Nüüd omaette asi veel on see, et Eestis ei ole väga palju sellise osalise tööajaga kohti, näiteks väga paljud väikeste lastega kodus olevad emad tegelikult käiksid tööl, kui neil oleks panna lapsi lasteaedadesse. Ei, ta ei ole piisavalt meelt meie ettevõtjatele harjunud, et nad käiksid tööl, inimesed, kes ei ole terve päeva, vaid on ainult osapäevaste kehade mõnel päeval töö seal on sellega harjunud, mõnes kohas seda saab teha mõnes kohas, isa liinitöölisel noh, ei ole seda võimalust. Eesti kontoritöödes on seda võimalik rakendada. Ma ütlen küll erineval, ainult nii palju, et ükskõik kust otsast ma vaatan, et ka tulevikus tõenäoliselt on töötav elanikkond see, kes ravi kindlasti kinni maksab, ükskõik kuidas me seda, kuidas me seda siis seda maksu kogub, kogume, mis meil ravikindlustussüsteemi või meditsiinisüsteemi jaoks vaja on, aga, aga tõenäoliselt töötav elanikkond on see, kes selle raha kokku kogub. Et kelleltki teiselt meil võtta ei ole. Mittetöötavalt pensionärilt ju midagi võtta ei ole, sellepärast et lõpuks see raha tuleb ikkagi töötavalt inimeselt. No tulevikus, kui inimestel on võib-olla rahakogumispension mis võib olla teatud inimestele, maksab päris korralikult ja nii edasi, et ma ei tea paljudes teistes Euroopa riikides igatahes panustavad väga optimistlik. Aga naaseks veel korra selle peale, et töötukassale nende kohustuste andmine, et ma tõesti ei ole kindel, et see on nagu hea mõte, et pigem võiks kaaluda seda, et siis makstaks mingi väiksema palga ulatuses seda arvestuslikud kasvõi selle esimese kolme päeva jooksul, et olgu see siis miinimumpalk või midagi sellist, et niimoodi see just nii-öelda neid tehasetöölisi ei mõjuta, kes ei saa jääda koju ja kodunt tööd teha. Ja Ligi, Jürgen Ligi küsiks siinkohal ja kus on selle katteallikas? Tahate tõsta maksu? Ära nüüd ära nüüd ikka kaagutada. Haigekassa peaks ikkagi tulevikus leidma endale täiendavaid tuluallikaid. Lisaks sellele ravikindlustusmaksule, mis on töötajatel Nii poliitikute eetikateemat me tõenäoliselt täna lahkama ei hakka, aga aga aga viisakust ja ja väitlemise oskust vahepealsest repliigist kuulsite, oleks oleks neil pasliku ometigi omandada ja siinkohal võib-olla sellele teemale tõmbaks küll joone alla, aga, aga räägime nüüd ühest, ühest juhtumist, loost, mis on sellel nädalal saanud väga palju tähelepanu, millest on millest on räägitud erinevate nurkade pealt, et aga, aga, aga see lugu ise on, on küll selline, mis ei ole, ei ole kedagi ükskõikseks jätnud ja tegu on siis Tõstamaa kooli koolikiusamise juhtumiga ja kui me varem rääkisime sellest, et lapsed kiusavad omavahel koolis, siis oli, oli, oli justkui kuulda hinnanguid selle kohta, et kiusatakse vaatajaid ja nüüd me oleme silmitsi ühe videolõiguga, kus tuuakse välja selgelt kiusatakse õpetajat. Tegu oli siis kasvatusraskustega laste klassiga tegu oli valdavalt, et gümnaasiumiastmes matemaatikatunde tunde andva õpetajaga, kes siis oli endale võtnud selleks, et koormust täis saada, aga kasvatusraskustega laste klassi ja ja, ja selles videos tuleb selgelt välja, kuidas need lapsed seda õpetajat no ikka väga räigelt kiusavad ja, ja see on nüüd tekitanud küll väga palju küsimusi, aga, aga, aga, aga, aga ka šoki, et, et ka õpetajaid kiusatakse koolis. Noh, see pole sugugi esmakordne, siin on mitu kohtuotsust, kus võib välja lugeda näiteks, et Kaagvere koolis samamoodi on õpilased läinud õpetajale kallale, saanud ka selle eest karistada lihtsalt varem ei ole seda kuhugi üles riputatud, filmitud. Praegu me saime seda vaadata, aga kõik inimesed, kes tahtsid varem seda võimalust, ei olnud selles mõttes asi uudne. Mis ei ole õudne, aga sellega peaks kindlasti väga-väga tõsiselt tegelema ja noh, inimlikult natukene kurb ja kole oli näha seda, mismoodi sellest õpetajast korraga niisugune nagu meediafiguur, kes pidi oma näopildiga seda kõike rääkima. Et, et noh, ma arvan, et see ilmselt süvendab veelgi neid isiklikke, psüühilisi läbi läbielamisi, nende raskust, mis ta niigi paratamatult Ta on ilmselt sellises situatsioonis olnuna. Ja noh, ma enne seda saadet vaatasin ka, et kuidas on, on tegeletud noh, koolides õpetajate vastase vägivalla ennetamisega paaris välisriigis vaatasin Kanadat ja Saksamaad ja seal tuli välja, et tõesti, et et ligikaudu ka nendes riikides umbes viis kuni 10 protsenti õpetajatest ütleb, et nad tegelikult kardavad koolis, kardavad anda, tunda. Aga samas seal uuringutes räägiti ka, et, et mida saab ikkagi kool ja mida saab avalik võim teha selliseid juhtumeid nagu juba eos ära hoida ja seal olid soovitused, mis võivad tunduda nii-öelda üldsõnalised, aga ma arvan, mis võivad olla väga noh, väga suure praktilise väärtusega ehk siis see, et õpetajad et kool peaks julgustama seda, et õpetajad omavahel räägiksid igast nagu sellisest õpilastepoolset vägivalla juhtumist, koolides oleksid mingid regulaarsed ümarlauad, kui siis õpetajad jagavad sel teemal kogemusi räägivad konkreetsetest õpetaja õpilastest, kellel on probleem, jagavad, võib olla omavahel niisugusi nagu väikseid nippe, et mis, mis töötab, mis mitte. Et see õpetaja, kelle, kelle vastu ollakse, vägivalda ta ei tunneks, et ta on nagu üksi jätta ei tunneks, et mul on häbi, et mis minul nagu lahti on, et need lapsed minuga niimoodi käituvad, et teistega nad võib-olla nii ei käitunud. Väga tähtis on, et õpetajad oleksid nagu vastastikku solidaarsed, toetaksid 11, et kooli juhtkond seda, seda niisugust nagu avameelset suhtlust ja kogemust vahetust soosiks. Jah, aga seda ei tehta väga palju ja samas lapsed on sellised, kes tunnetavad kohe ära, kas õpetaja jõud käib neist üle või mitte, see saab selgeks veerand tunni poole tunniga väga-väga kiiresti. Lapsed mõistavad ära, missugune õpetaja nende ees seisab. Minu õde näiteks seal õppinud õpetajaks, küsisin ta käest, et kas sulle õpetaja Teet. Tema lõpetas kooli küll paarkümmend aastat tagasi. Ei Talle ei talle õpetanud keegi mitte midagi sellist, küsinud Natoga. Mida sa siis teed? Nende koolis on sellisel puhul selline kord, et nad kutsuvad turvamehe. Nende koolis on see olemas, aga paljudes koolides ei ole turvaline. Aga paarkümmend aastat tagasi turvameest ei olnud. Ja siis ka ei olnud jah, aga ma küsin, mis ta praegu siis teeme? Paarkümmend aastat tagasi võib-olla ei olnud ka selliseid probleeme nagu praegu. Et neid lugusid on igasuguseid. Ma arvan, et see turvamehe kutsumine okei, et sa mundris mees võib niisugusele alaealisele kaagile nagu mõjuda natuke distsiplineerivalt, aga ma arvan, et see ikkagi ei lahenda ära neid probleeme. Et see ei, see ei aita, nagu ennetada seda reaalselt, et need õpetajad oskaksid võib-olla hästi reageerida adekvaatselt reageerida. Siin on kogu selles diskussioonis on juhitud tähelepanu ühele nüansile ja, ja Postimehes kirjutas psühholoog Avo-Rein Tereping, et õpetajal peaks olema õigusel füüsiliselt kaitsta kuna nad on pätistanud õpilaste ees kaitsetud ja seda arvamust, seda on toetanud ka endine haridusminister Tõnis Lukas ja ta ütleb, et et õpetajal peab olema füüsilise sekkumise võimalus õpilaste lahutamiseks, kui ta selle sekkumisega hoiab ära suurema kahju või valutegemise õpilaste vahel ehk siis ka õpilaste omavahelise kähmuse lahutamisel peab õpetaja olema õigus füüsiliselt sekkuda, ta ta siis väljendab ennast nii, aga, ja kui me siin nüüd meenutame, et, et on avalikkuse ette jõudnud ka juhtumeid, kus on õpetajad filmitud, keda on provotseeritud ja kes siis ühel hetkel on käed käiku lasknud, et mis on nende õpetajatega juhtunud, et siis nendega on läinud, läinud väga halvasti, me teame ju, millised on olnud ühiskonna hukkamõistvad hinnangud ja, ja tõenäoliselt ka see oli põhjus, miks, miks see konkreetne matemaatikaõpetaja oli, oli niivõrd vaoshoitud või püüdis ennast kontrollida, kuigi provokatsioonid olid ilmselged sellepärast et ta nägi, et teine poiss filmib mobiiltelefoniga, kusjuures eelnevalt oli see poiss käinud siis videoringis, ma saan aru ja õppinud kadreerimist. Mina arvan, et need ettepanekud on siin tehtud nagu natuke valest otsast, et tuleks alustada ennetusest õpetajakoolitusest. Ma mäletan, et novembrikuus ka, kui olid siin avalikkuseni, jõudsid õpilaste omavahelise vägivalla videot. Ma tegin intervjuu ühe saksa psühholoogia professoriga, kes on uurinud koolivägivalda koolitulistamisi, on kirjutanud sellest nagu kümneid teadusuuringuid ja tema ütles, et kõige tähtsam on see, et kool tervikuna kooli juhtkonna tasandil hakkaks ütlema, et me ei tolereeri mingisugust vägivalda. Et igale vägivalla juhtumile me reageerime. Ja teatud lapsed on pärit kodudes, kus nad on õppinud niisugusi nagu vägivaldseid suhtemustreid, et nad on näinud, et üks vanematest on vägivaldne, saavutab läbi vägivalla oma tahtmist ja nad tulevad seda nii-öelda ka koolis siis samamoodi käituma. Ja väga tähtis on see, et kool ei annaks nagu võimalust õpilastel näha ja hakata arvama, et ka, et, et kas siin aitab vägivald kuidagi minu sotsiaalset positsiooni tõsta või säilitada, et vastupidi tuleb. Igale sellisele vägivalla juhtumile tuleb reageerida ja tähtis on see, et sellele reageeritakse ühtemoodi, mitte nii, et üks õpetaja arvab, et see on okei, kui 11, üks poiss teist akutab ja, ja teine ja teine nagu sekkuma. See on üks väga oluline nüanss, millele sa tähelepanu juhtisid, et et kui vaadata, kuidas meil tekivad need erikohtlemist vajavate kasvatusraskustega laste klassid, siis, siis mina olen küll kuulnud seda, et sinna satutakse liiga kergelt, et õpetaja näeb, et tal on klassis raske, et üks õpilane ilmselgelt segab ja siis, ja siis ta juba juba lükkab selle protsessi käima, et, et saaks selle õpilase ära, sest tal on keeruline temaga toime tulla. Aga samal ajal tõenäoliselt on probleem selles, et tal ei ole võib-olla ka piisavalt ettevalmistus sellise lapsega toimetulemiseks ja nii edasi ja, ja lihtsalt selleks, et probleem kaelast ära saada lükata, lükatakse ta sinna klassi, kus on samasugused ees ja, ja siis see kollektiivne aju, sünnitabki, koletu, Ja nad võimendavad seda kõike vastastikku, mis ei ole kindlasti nagu väga tervislik. Mina sattusin hiljuti ühte lastekodurihma ja rääkisin seal kasvatajatega. Lastekodus on tavaliselt selline raskem kontingent, et kõik need nii-öelda mõistlikud lapsed lapsendatakse ära ja siis, kes sinna jäävad, nad on sageli väga õnnetutest või sellistest purunenud peredest, sageli on näinud vägivalda, joomist ja kõike muud. See pere, kus mina rääkisin, väga vahva pere, seal on päris palju lapsi. Ja siis ühel hetkel saabus nende juurde üks poiss, kelle suu oli eriliselt tropp ta siis otsustas ka ropendama hakata seal peres. Kõik ülejäänud pere lapsed teatasid, et meie kodus sellist asja ei tehta. Ta püüdis küll natukene vastu hakata, aga need ülejäänud lapsed tegid talle selgeks, et lõpeta ära. Ja kodust enam Europendagi kahjuks jällegi koolis teeb kõik kaks korda tagasi. Head rahvateenrite, et mul on teile nüüd küsimus, et, et see on kõik väga demokraatlik, mis praegu toimub, et kas me nüüd räägime kolm pool minutit kuritegevuse teemadel, kui räägime rahvakogust? Rahvakogu on kindlasti teema, mis läheb inimestele. Nonii, rahvakogu ettepanekud on need laekunud, mõned tulevad juurde, kokku laekus neid 1900 ettepanekut. Need, mis veel 31. jaanuarikuupäevaga tulevad kirja teel, et neid võetakse veel vastu ja, ja tõenäoliselt mõned tulevad siis ka juurde, aga aga see protsess on, on, on kujunenud väga huvitavaks, mõne koha peal on väga põnevad arutelud ka aset leidnud, aga, aga mis kõige põnevam on ikkagi see, et et kõige rohkem on tähelepanu ja hääli kogunud kaks ettepanekut, millest üks siis keelaks riigikogu liikmel kandideerida kohalike omavalitsuste valimistel ning teine kindlustaks selle, et inimese hääl jõuab tema poolt valitud kandidaadile. Et, et mõneti mulle tundub, et see, see, mis, mis on praegu toimunud, määratleb ka ära selle, et, et kuhu suunas ühel ühel hetkel hakkavad need rahvakogu ettepanekud liikume ja millised, millised ettepanekud leiavad rohkem, millised vähem toetust. Ehk siis valimistega seoses tehtud ettepanekud leiavad ikkagi kõige kõige laiemat käsitlemist. Siin edasi on küsimused. Kui kaugele need ettepanekud jõuavad, need lähevad ekspertide poolt arutamisele, kas nad jõuavad Riigikogusse. Hääletatakse varem maa. Et Eestil kasutab valimissüsteemi, mis on ka teistes riikides me ei ole sugugi erandlikud siinkohal. Siiamaani on see asi sobinud, aga nagu me teame, rahva meelsus muutub. Mõnikord on üks partei valitsus teinekord teine. Ma ei saa siin kuidagi ennustada, missid. 1900-st ettepanekus tõenäoliselt. Jõuab paarkümmend sellisesse faasi, kus nende üle arutletakse tõsisemalt ja siis mõned on tõenäoliselt sellised, mille puhul siis need ettepanekud või ma olen muidugi natukene võib-olla optimistlik, võib-olla ei jõua ühtegi, aga noh, ütleme ma loodan siiski, et et, et mitmed neist jõuavad Riigikogusse ja võiksid vormuda ka seadusteks, et et mõneti 1900-st mõned jõulisemad ettepanekud, mis võiksid läbi minna, et kas, kas teie hinnangul see oleks see oleks arvestatav või tekitab see pigem frustratsiooni. Et ettepanek oli, miks seda ei arvestatud? See, kas ta nüüd riigikogus veel omakorda läbi läheb, on ikka väga-väga tõsine küsimus. Ma ei ole sugugi selles veendunud, et kõik kellad peaksid sealt läbi minema. Mina olen rahvakoguga seoses Kell ühe plussina ja võib-olla kõige suurema plussina välja mõelnud selle, et see on, see on ju tegelikult pedagoogiline meede ja see on väga selgelt pedagoogiline meede meie poliitikute kasvatamisel, et kui me räägime sellest foorumist kõigest muust, siis siis seda, seda rahvaga arvestamist empaatiatunnet on ikka niivõrd vähe ja inimestest möödarääkimiste rääkimiste ülbitsemist. Et mõneti see rahvakogu on ja, ja võib-olla see protsess võiks jätkuda, sellel on väga selge positiivne mõju ja me näeme seda juba praegu. Poliitikute kõnepruuk on muutumas. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja tänased rahva teenrid olid Külli-Riin, Tigasson, Sulev Vedler ja Lauri Hussar ja soovime teile siis ilusat päeva jätku, kuigi päike läks pilve taha, aga loodetavasti tuleb ta sealt jälle varsti välja.