20. jaanuaril lõppes taotluste esitamise tähtaeg Kultuuriministeeriumi programmi, milles toetatakse eraõiguslikke muusikakollektiive kontserdikorraldajaid ja sellest inspireerituna on klassikaraadio stuudios täna kaks kontserdikorraldajat. Ühelt poolt Corelli Music kontserdikorraldaja mail sildas, teiselt poolt Pärnu Ooperi Pärnu nüüdismuusikapäevade korraldaja Andrus Kallastu ning Kultuuriministeeriumi poole pealt kommenteerib muusikanõunik Eero Raun. Ja vestlusringis tulid teemaks ka sellised võimalikud variandid, kuidas seda majandusala siis natukene paremini korraldada, kuidas infrastruktuur või taristuid kuidagi teistmoodi kasutada. Aga sissejuhatuseks tutvustavad Andrus Kallastu ja mail sildas hetkeolukorda ja Eero Raun annab ülevaate tänavustest eraldisest. Minu nimi on Andrus Kallastu ja nii mõnigi inimene, no võib-olla kordan iseennast, aga, aga siis küsib, et kuidas seal Pärnus siis ikka on asjad ja siis ma ütlen niimoodi, et Pärnus on suurepärane kõik, et et Pärnu on suurepärane koht, tegutsemiseks on tüüpiline Eesti väikelinn siis ühesõnaga tüüpiline situatsioon väljaspool Tallinna. Ja, ja samas ütleme. Ta on tegelikult koht väga intensiivseks loometegevuseks, et ma võin seda omast käest nagu väga väga põhimõtteliselt selgelt öelda. Ja kuna küsimus oli praegu, siis see, et kuidas on tegutseda eraõigusliku kontserdikorraldajana või siis ütleme, kultuurikorraldaja või muusikaelu korraldajana Pärnus, siis ma arvan, et ega tegelikult see olukord väga palju ei erine kogu Eesti lõikes, et ega tegelikult ilmselt ei ole see situatsioon teistsugune Pärnus, kui see on näiteks Tallinnas või Tartus ja mina lihtsalt ütleme niimoodi, et ma olen tõesti selle asjaga tegelenud, hakkasin arvutama, esimene üri tuss mingis mõttes, mille ma nii-öelda eraõigusliku siis kultuuri või muusikakorraldajana korraldasin, oli 88. aastal. Need olid siis Pärnu nüüdismuusika päevad ja, ja sealt alates on siis olnud väga erinevaid projekte ja ma olen pidanud sellist sellist projekti kausta kusagil finantseerimise kohta kusagil 2000.-st aastast, et mul on kõik nagu tallel need projektid, mida finantseeritud ja neid on, neid on olnud juba ühesõnaga see on 2000.-st aastast, et neid on üle 100, on kuskil neid. Ma olen nummerdatud, need ära tähendab need projektide kaupa. Et jah, mingisuguseid selliseid nagu suuremad jooned, suuremad nagu arusaamised, võib-olla on tekkinud tõepoolest sellest milline vaev ühest küljest on tegutseda eraõigusliku kontserdikorraldajana või muusikakorraldajana ja teisest küljest, mis on ka need võimalused, mis on tegelikult need võimalused, et sünnib tõesti midagi eredat. Ja võib-olla ma alustangi sellest viimasest, et ma arvan, eraõigusliku tegevuse üks kõige suuremaid plusspooli on see, et see võimalus sünnib ime, tegelikult sünnib nii-öelda kunsti ime on mingis mõttes palju suurem kui, kui sellises liiga etteantud liiga bürokraatlikkus liiga jäigas kas siis riiklikusse munitsipaalse struktuuris. Ja noh, ma olen lihtsalt vaadanud seal täiesti empiiriline kogemus, käies Pariisis või kus tahes ütleme, helikandjat teeveedeede lettide vahel suurtes poodides mida me seal eelkõige näeme, me näeme seal eelkõige produktsioone, mille tootjateks on olnud eraõiguslikud institutsioonid. Olulisemad maailma muusikafestivalid, ooperifestivalid, edasi on tegelikult eraõiguslikud organisatsioonid. Üllatavalt vähe näiteks on produktsioone, Saksamaalgi on üle 50 riiklik kuu ja pool ütleme nende, mis on see landi maa tasemel, ooperi üllatavalt vähe on, on produktsioone nendelt institutsioonidelt näiteks mida, mida me näeme nagu DVD-d, mida me näeme tegelikult helisalvestiste peal. Sama olukord tundub olevat ka Soomes noh, võib-olla vähem küll, aga, aga eelkõige on ikkagi eredamate produktsioonidega praktsioonidena turul nii-öelda salvestised eraõiguslikel alustel toodetud produktsioonidest. Et see on nagu selle asja tohutu pluss pool, tehes Pärnu ooperit pikemat aega, 93.-st aastast olen suhelnud näiteks Savonlinna ooperifestivalijuhtidega ja nemad ütlevad ka niimoodi, et nemad ei sõlmigi vahel lepingud on niimoodi, et neil on suvine festival, tuleb, neil on lepinguid või kokkuleppeid, nad tegelikult lõplikke kokkuleppeid sõlmivad alles sellesama aasta maikuus, kui tegelikult suvine festival on algamas. Ja üleüldiselt põhimõte on selline, et et nad ei teegi varem. Ühesõnaga, mingeid kirjalikke lepinguid kui aasta aasta varem, mis tähendabki seda, et kogu koosseis sisuliselt nagu vallandatakse, võiks, võiks seda sõna kasutada, tegelikult tehakse nagu sahtel puhtaks ja täiesti ehitatakse üles uus struktuur. Noh, päris nii see loomulikult ei ole, sest sest loomulikult neil on pikad plaanid ja nii edasi ja tegelikult töötavadki nagu muud süsteemide muud struktuurid, aga just see võimalus ehitada nagu täiesti uus süsteem, täiesti uus struktuur, sa ei ole nagu käsist-jalust seotud mingite eelarveridade või mingi sellise asjaga, see on nagu selle eraõiguslikkuse tohutu voorus. Nüüd teine, mis on muidugi loomulikult see puuduse pool tavaliselt hakatakse rääkima alati nagu sellest negatiivsest poolest. Et jah, Eestis on võib-olla asju, mida, mida võiks korraldada paremini. Tähendab asjad tegelikult liiguvad paremuse suunas, ma ütleks niimoodi, et et noh, ütleme selles päris algusajas, kui ma rääkisin aastast 88 seal päris alguses näiteks meil üldse raha, kui sellist ei olnudki, see kõik oli nagu vabatahtlik tegevus. Meil esimene eelarve üldse sai nüüdismuusikapäevadele vist 91. aastal, kui üldse koostatud. Et sealt alates ja siis oli nagu väga huvitav situatsioon üldiselt nagu finantseeritud noh, kuna see oli niivõrd uus asi, see oli niivõrd niivõrd tühi oli nagu siukseid siukseid üritusi ei olnudki, praktiliselt finantseeriti nagu lõpuks päris hästi. Et see selle taha nagu ei jäänudki niimoodi, et võib-olla nagu hullem aeg oli just see, see kuskil 90.-te lõpp-kahetuhandendate, et algus ja võib-olla natukene sealt veel edasi. Et mulle praegu nagu tundub, et on, on nüüd noh, on väga palju uusi struktuure tekkinud. Mulle tundub, et põhiline probleem, mis, nagu sellist eraõigusliku korraldajad nii-öelda kummitab, mis on tegelikult igas projektis tee või ütleme, projektijuhi ja projektijuhtimisõpikus öeldakse, mis on kõige suurem projektijuhi probleem, on infopuudus ja see info just nimelt sisaldab siis selle korraldaja suhtes infot, et eelkõige vahendite osas millised on need ressursid, mida tegelikult on võimalik paigutada. Ja sealt hakkab nagu riburada siis tulema, et, et kes on need inimesed, kellega ma saan arvestada, mida ma saan üldse nagu planeerida ja nii edasi, tähendab et kui palju ma, kui, kui palju riskima võin võtta Ta ja lubada kellelegi midagi, kui palju ma pean vakka olema ja tegelikult mitte lubama. Et vaat, see, see probleem on nagu asi, mille suhtes. Kui me nüüd räägime, et noh, et eraõiguslikud korraldajad ei tegutseja ulu teises ruumis vaakumis tähendab kõige üks suuremaid partnereid, tegelikult on riik nii riigiasutuste kui ka kohalike omavalitsuste näol, et see võiks olla see abi, mida riik võiks siis nendel eraõiguslikele korraldada, katel osutada, on ikkagi see selle sama informatsioonipuuduse nagu võimalik vähendamine, et kõik sellised asjad, mis võib-olla tunduvad, et okei, et me teeme selle otsuse ürituse kohta, aga tal on kuu aega aega, teeme selle täna, aga tal on kuu aega aega. See on juba ammu hilja, et kui me, kui me võrdleme ikkagi kas või Eesti kontserdiga, kes korraldab üritusi tegelikult 18 kuud, et siis on absoluutselt ebavõrdses situatsioonis tegutsemine. Ja teine noh, lihtsalt on ka puhas, kvantitatiivne mõõde, seesama ressursside küsimus, et ikkagi mulle praegu tundub, et võib-olla see on ka usaldamatuse, võib-olla see on ka see, et tõesti need eraõiguslikud korraldada ei ole nagu ennast ka selgemalt väljendanud või võib-olla on siin mingisugune tõesti tehniline küsimus, et, et lihtsalt see ressursside osa, mida suunatakse eraõiguslikku tegevusse, võib-olla on kvantitatiivselt liiga väike. Et ühesõnaga, see number võiks olla suurem ja see number võiks tegelikult üldse olemata mingi vasakpoolne, aga ma ütlen niimoodi, et võib-olla siin võiks olla selles samas kultuurisfääris võimalusi tegelikult neid rahasid ümber jagada ja ümber vaadata. Ta ja ühesõnaga tegelikult seda sektorit kui tervikut vaadates, nagu aktiveerida mitmes suunas. Sõnas Andrus Kallastu jätkab, Mall sildas. Ta ütles, väga meeldis, on see mõte, milline plusson tegelikult olla eraõiguslikel alustel. Muusik? Ma näen seda ju ka tegelikult, et ma töötan ERSO-s, kui ma töötan siis eraõiguslikes kollektiivides erinevates ja noh, tihtipeale siiski palgatöö millegipärast no mõjub inimestele nii, et ta on ikkagi nagu töö. Ja kui inimesed tulevad kokku selleks, et näiteks Corelli barokkorkestriga mingisugust toredat lugu või projekti esitada, siis nende silmad säravad, nad tahavad seda hirmsasti teha. Et see, see on siis nagu üks külg teise punkti ma tõstaksin niisukese küsimuse üles, et et hästi paljud meie eraõiguslikud korraldajad niinimetatud no ja kuidas sa seda kommenteerid? On tegelikult inimesed, kes korraldavad nagu iseendale kontserte. Hästi, paljud ja Corelli Music alustas ja alustas ka tegelikult sellest aastal 2004, kui. Konsordile kontserte korraldada, hakkan ise tegema, hakkasin pihta, nüüd on see nii tohutult laienenud, et kuskil 200 muusikaringis eelmise aastaga, kui mõte järgi, et noh, selge see, et see ei ole 10 inimest, Corelli Consordi ja ka meie tegevuspõld on väga palju laiem, laiem varajasest muusikast, kuni siis kaasaja džässmuusikani välja. Et vot siin tuleks teha nagu päris olulist vahet, kas korraldaja korraldab näiteks ühte festivali aastas? Ta korraldab ühte või kahte kontserdiprojekti või tema tegevus on praktiliselt sama millistel alustel töötav Eesti kontserti, mis teeb igas kuus mingisuguseid kontserte teeb neid üle Eesti, teeb väga erinevatele muusikutele ja vot siis siis me saaksime nagu paremini võib-olla paika selle, kes on eraõiguslik kontserdi korraldaja ja kes on nagu eraõiguslik kollektiivi ütleme siis nii sest kollektiivse lugu endale ise kontserte korraldada. Aga põhimõtteliselt see on muidugi väga õige mõte, et võib-olla üks natuke vaadata üle need üldised muusikavaldkonna summad, et kas nende jagamine on päris õiglane praegusel hetkel. Et võib öelda, et erakorraldad, need teevad ju nii vähe. Aga no kui sul ikka raha ei ole, siis sa ei tee kah mitte kui midagi. Ja kui sa tead, et sul nagu ei ole eriti tulemas sest vot näiteks praegu jaanuaris oli ju aasta taotluste siis andmise aeg ilmselt kõik korraldajad panid kokku oma aastaeelarvet, omaloomingulised plaanid ja no nii palju, ma võin kommenteerida, et ma olen nüüd teinud aastast 2004 see on siis nüüd siis seitse-kaheksa aastat, eks ole, ma kirjutan eelarve sellise kokku, nagu ma näen seda ideaalis. Ja selle aasta näiteks loominguline plaan on meil umbes kuskil 300 400000 euro ringis on nagu eelarve mis sisaldab siis 13 erinevat projekti umbes 50 erineva kontserdiga. Ma väga kahtlen, et ma saan selle eelarve läbi viia nii nagu ta, nagu ta on mul plaanitud. Aga kui sa ei tee plaane, siis ei ole ka võimalik tegelikult üldse mitte midagi teha. Et sa pead siiski enda jaoks nagu selgeks tegema, mis seal sinu prioriteedid, mida sa tahad teha, kuidas sa tahad teha, kellega sa tahad teha. Ja vot siis vaatad, kui nüüd ütleme taotlustele hakkavad vastused tulema siis sa vaatad, mida sa saad teema. Ja muidugi On see nii-öelda infopuudus, millele sa vihjasid siin. Et meil aastal 2012 käib täie hooga ütleme, korraldaja, kellel on palgalised töötajad, Corelli eelarve oli null esimesel jaanuaril, ma loodan väga, et ta ei tule väga suure miinusega, et aasta kokkuvõtete tegemine tegelikult ju käib alles majandusaasta kokkuvõtted. Aga kui sul on nulleelarve ja sa pead, sul on inimesed palgal ja noh, loodad, et võib olla veebruari lõpuks märtsiks kuskilt midagi tuleb siis tegelikult see ei ole nagu professionaalne töötamine. Et see on just see, et kui inimene teeb ühte festivali, okei, mul on seal kuskil aasta lõpus festival, ma hakkan aasta alguses selle jaoks raha kokku ajama ja, ja see on täiesti normaalne ja ta saabki seda. Kui aga selline pidev tegevus nõuab ka tegelikult pidevalt, et meeskonda kes teab, et tema noh, ütleme ma nimetaks seda nagu baasfinantseerimiseks, mida ma ootaksin Kultuuriministeeriumi poolt, ma olen sellest aastaid juba rääkinud ja on ka teised inimesed sellest rääkinud. Ja ma väga südamest loodan, et me vaikselt sinnapoole liigume. Et hea küll, siin on igasugused riigieelarveseadused, mis keelavad näiteks sõlmida lepinguid üks või kaks või kolm aastat, et inimestega, et me ei saa nagu ette teha midagi. Aga samas kui mingi umbkaudne suurusjärk on ka erakorraldaja teada täpselt samuti, nagu riigiteatritel teada on, on riigiorkestritele teada. On Eesti kontserdile teada siiski mingisuguse suurusjärgus nad saavad arvestada ja tänu sellele saab Eesti Kontsert ka planeerida poolteist kaks aastat ette. Sõnas mail sildas ja nüüd saab sõna Eesti vabariigi Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Eero Raun. Ma arvan, et mitte ükski institutsioon Eesti muusikas ei ole ülerahastatud aga see alarahastatud see probleem on sedavõrd sügav ja pikaajaline, et sageli lihtsalt see ajab Institutsioone või inimesi omavahel tülli. Kui tundub, et keegi teine kõrval on äkki natukene rohkem saanud, siis situatsioon ei tundu lihtsalt õiglane kõigile. Et sellepärast on loomulikult hea meel öelda, et sellel aastal on eraõiguslikele korraldajatele selgelt rohkem raha ministeeriumi poolt jagada. Ja see on selline põhimõtteline kultuuripoliitiline otsus, mis on siis näha ka sellest, et mitte lihtsalt a'la 10 või 20 protsenti seda raha rohkem, vaid seda on üle nelja korra rohkem. Muudatused on sellised. Kui veel eelmisel aastal oli kaks erinevat programmi eraõiguslikud muusikakollektiivid ja eraõiguslik kontserdikorraldajad summad, siis vastavalt Eelarves 29000 eurot ümardatult ja 57000 eurot kokku siis 87000 eurot jagada siis tänavu on need kaks programmi kokku pandud, et oleks võimalik paindlikumalt neid vahendeid, et kasutada ja jagada ning jaotada on tänavu 372000 eurot. Nii et üle nelja korra rohkem. Ja kindlasti see võimaldab lihtsalt teoks teha neid ideid, mis nagunii eraõiguslikel korraldajatel on olemas. Kui võrrelda neid taotlusi, mis on värskelt just laekunud, siis siin on ka tegelikult näha, et see info selle kohta, et on rohkem raha välja anda, on ikkagi selgelt juba turu peal olemas. Kui möödunud aastal kahe programmi peale kokku kokku taotleti üle 330000 euro siis praegu on laekunud ligi 60 taotlust. Kust kokku taotletakse 1,25 miljonit eurot. Jaotada on 372000. Nii et selles mõttes see konkurents on loomulikult tihe. Ja, ja see loodetavasti peaks garanteerima kvaliteeti. Loomulikult see konkurents ei ole kõige mugavam korraldajatele. 1000, millest see tegelikult on tingitud ja kas see on nagu näide mingist nagu kaugeleulatuvas plaanist või on see praegu ühekordne aktsioon? See on saanud kindlasti teoks suuresti tänu kultuuriminister Rein Langi aktiivsele toetusele. Ma küsiks veel, kas, kust see raha nagu reaalselt on leitud, kas see raha on tulnud juurde nagu riigieelarve muudest sektoritest või on see kuidagi saavutatud praegu sellesama, kas või noh, kui me räägime muusikast professionaalsest süvamuusikast konkreetsemalt, kas see on kuidagi saavutatud sellesama sektori piires rahade ümberjagamisega, kus, kus see raha nagu hinnanguliselt on tulnud? Muusika valdkonda tervikuna on tulnud tänavu raha kõvasti rohkem juurde ja on tõusnud ka teised toetusprogrammid. Kasvõi näiteks kas muusikafestivalide programm kus on ka kaks korda rohkem raha, samamoodi ka Eesti muusika rahvusvahelisel areenil, kust rahastatakse Eesti muusikute välisesinemisi. Tõesti, mul on mõningaid kogemused võib-olla olnud ka mujal maailmas ringi käies, et et kuidas, nagu riik tegelikult panustab just sellisesse nagu kultuuritegevusse, et väga palju nagu vaadatakse asju, ka sellise nimetataks seda siis infrastruktuuri toetus, vot sellist meele, et meil tegelikult Eestis nagu ei olegi, seda võikski nimetada marjamisi on nad olemas, tegelikult on Eesti rahvusringhäälingul olemas tasuta Ta, ütleme, reklaamimise võimalust, ma saan see 20 sekundiline klipp, see on üks asi, teine asi, mida näiteks lühe projektiga seoses ma Prantsusmaal panin tähele. Et seal on ka niimoodi, et on olemas sellised spetsiaalsed teatrid, millel ei olegi oma nagu loomingulist kollektiivi, aga neil on olemas täisvarustusega tehniline ja administratiivne stuff ja need ongi sellised majad, nad on heades kohtades, nad on selles mõttes riigi poolt rahastatud. Nad ongi sellised kohad, kuhu nüüd eraprojektid saavad toota selle sisu ja minnes sinna sisse nendel teatrimajadel nendel kohtadel on olemas finantsid, teha tõesti üle Prantsusmaa reklaami. Nende kahe institutsiooni vaheline suhe ongi nagu mitterahaline, aga samas tegelikult rahad liiguvad, samas tegelikult on nagu garanteeritud üks tapmistöötabki selleks, et teha näiteks reklaami ja, ja see on nii-öelda riigi poolt kinni makstud, see on nagu riiklik meede ja samas ütleme need need kollektiivid, nendel ilmselt on ka siis mingisugune konkurss ja nii edasi, aga nad igaüks sinna ei pääse, see asi ikkagi tasemel olema, sellel peab olema ühiskondlik resonants, ühesõnaga saab olema hea produktsioon, hea asi. Et, et nemad ei pea nagu sellega vaeva nägema ja, ja teisest küljest sõnaga need kaks asja on lahutatud ja, ja mulle on tundunud, et mõningatel juhtudel vaat just sellises era- ja riigi nagu sektori nii-öelda koostöös. Vaat need asjad võiksid olla produktiivsed. Nüüd kõik see, mis me räägime, on väga tugevalt seotud sellega, et meie ühe miljonilise rahval on sedavõrd palju andekaid talente ja mitte ainult muusikas, vaid ka teistel kunstialadel, et tegelikult me suudaks rahulikult täita kolme või neljamiljonilise turu vajadused ja sellest lähtub ka see väga konkurentsitihe olukord. Ja lähtub ka see, et paraku just väga paljud nooremad väga head tegijad pigem lähevadki algusest peale, otsima endale väljundeid just nimelt Eestist kaugemal, see on paratamatu ja samas on ka tegelikult omast küljest hea, sest igasugused esinemised väljapoole Eestit, sellega seonduv, silmaringi ja info on muusikule nagu õhk, mida on vaja ja seetõttu ma olen veendunud, et see Eesti muusikaelu pealisülesanne järgnevatel aastatel ongi selline võimalikult suur rahvusvahelistumine. Et saaksid inimesed käia esinemas nii palju kui võimalik kõige erinevamad lahendusvariantidega, eks ole, rahalises mõttes aga ka korralduslikus mõttes tutvustada eesti muusikat, seda kultuuri, mis meil siin on hankida sealt häid kontakte, uusi mullid, mille pinnal siis pakkuda välja muuhulgas ka kodusele publikule selliseid uusi värskeid ideid. Väga palju Eesti inimesi elavad eemal suurtest linnadest. Mingisuguseid kultuuri tarbimise uuringuid on aeg-ajalt tehtud, paari neist ma olen saanud lugeda ja muidugi enamus inimeste mure on see, et nad ei saa käia teatris ja kontserdil. Esiteks nende kodukohta ei sõida buss või rong, neil ei ole lihtsalt transpordivõimalust. Ja teiseks on see ka väga kallis ja nüüd kas ei peaks olema ka üks näiteks? See ei ole nüüd eraõiguslike ainuke küsimus, see on nagu üldiselt kultuuriline küsimus. Et vilja, need väga head kontserdid, mis toimuvad Tallinnas, Pärnus, Tartus nende korraldajate poolt Viljandit, seega võimalikult laiemalt väikestes maakohtades siis neid kohti, kus väikestes kohtades mängida, on tegelikult väga palju, meil on kirikud, meil on kultuurimaad, meil on mõisad, nii, et oleks võimalusi, siis võiks viia iga nädal mitu kontserti linnadest kaugemale. Siin on leitud kuigi palju ka lahendusi. Aga mul on hea meel, et uus Kultuurkapitali helikunstikoosseis on võtnud eelmise koosseisu sellise põhimõttelise hoiaku toetada ühte sellist skeemi nimega muusikamaale mis on niisiis härrased, seletatud on selline, et kui kohalikud omavalitsused ise väärtustavad mõningaid, et eesti tippinterpreetide kontserte sellisel moel, et kohalik omavalitsus on valmis seda rahaliselt toetama, pluss kohalik Kultuurkapitali ekspertgrupp, siis tuleb Tallinnast taha Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital pluss siis on selline produktsiooni abiga Eesti kontserdilt ja siis Me ju koostöös pannaksegi skeem paika, et näiteks Ralf Taal saaks Abja-Paluojas esineda ja nii edasi ja nii edasi. Et see on selline töötav, siis skeeme, mis on alustanud eelmisel aastal ja millele tahaks küll soovida pikka iga ja kindlasti suurenemist, aga peale selle skeemi loomulikult on igati loomulik, et väga paljud eraõiguslikud korraldajad katsuvad ka eraldi kokkuleppeid saada mõisadega, kirikutega ja nii edasi. GM, millest ma nagu rääkisin, et me oleme Pärnus rakendanud sellist kontserdisarja, kus tegelikult see asi nagu pöörlebki tänu kokkuvõttes linna hea tahtlikkusele ja see ongi see, et tegelikult noh, ma olen ise seda analüüsinud, ma olen ise selle sarja nii-öelda korraldaja see süsteem tegelikult hoiab nagu ka kõikidelt osapooltelt tohutult palju kokku nagu ajalist ressurssi, et seal on, seal on nagu võimalikult minimeeritud nagu üldse mingisuguseid maksetehingud kellelegi vahel, et see kontsert toimub nagu võimalikult koostöös ja nagunii rahad tulevad, eks selliseid kohalikult omavalitsuselt rahad tulevad. Esinejad taotlevad ise oma vahendeid tulevad kultuurkapitalilt. Kogu see süsteem on nagu läbipaistev, selge see planeerida olemine on, on nagu läbipaistev, et noh, ma olen seda ise nii-öelda vaikimisi nimetan, olgugi et Pärnu linnas ei ole sellist infrastruktuuritoetust tegelikult olemas, aga, aga nagu nimetanud seda selliseks infrastruktuuri meetmeks või toetuse meetmeks noh, mida, mida neil endal tegelikult ei ole, aga ma olen seda öelnud, et nii nad tegelikult toetavad. Skeemi nimi on tegelikult selline. Et kas on arutatud, kas on selles mõttes plaani, et kas sa mainisid Eesti kontserti, et noh, meil on näiteks olnud väga suureks takistuseks kas või Pärnu kontserdimajas teha kontserti, sest meil ei ole tihti, on väiksema kontserdi eelarve nii pisikene, et meil ei ole seda kahtekümmet tuhandet vanad rooli nii-öelda maksta saali üüri näiteks, et oleks olemas tõesti meede, mis ühest küljest ka motiveeriks Eesti kontserti nagu partneriks olema ka reklaami ja nii edasi, tal on võimsad süsteemid olemas selle jaoks. Ja teisest küljest ka sellisele erakorraldajale, kes tegelikult oota nagu sinna kvaliteetse sisu selle kontserdi jaoks, et tal on üldse võimalik seda kontserde korraldada. Kas, kas on nagu sellist infrastruktuuri meetme teemat nagu arutatud? Ma arvan, et näiteks sotsiaalmeedia väga kiire areng on võib-olla avanud ka uusi võimalusi kontserdikorralduse valdkonnas, et kasutades selliseid kanaleid, mis ei maksa üüratut, raha, nagu on võib-olla telereklaam või ka mõne päevalehe reklaamipind, eks ole, on tegelikult võimalik ka sellised nii-öelda kogukonna kontserte korraldada, kus ütleme kasvõi mingid põlvkonnakaaslased õpingukaaslased, eks ole, hoiavad omavahel kokku ja 11 saavad väga kiirelt informeerida mingitest oma kontsertidest, kusjuures nagu ka mail ennem ütles tegelikult neid kohti, kus kontserte teha, on päris palju. Et sageli ongi nõndamoodi, et need lavad iseenesest on olemas, saalid on soojaks köetud, aga samas, teisalt, et on veel väga palju interpreet, kellel ei ole piisavalt palju pääsu sinnasamasse lavale, et professionaalselt areneda. Tähendab, et ilmselt ongi üks lähiaja selline süvenev suundumus, et meil tulebki otsida selliseid nii-öelda ikonomy, patsid võimalusi kontserdikorralduseks, kus tõesti eraldi eesmärk ongi see, et hea küll, kui ei ole saal täis, siis vähemalt ikkagi Eesti intervjuu saab selle suure lava kogemuse, mida tal väga vaja selle jaoks, et minna selle kogemusega ka välismaale. Aga üks üks asi on nüüd kontserdi korraldamine aga kontserdile eelnenud prooviperiood ja see on ka näiteks erakorraldajale, on, on väga krõbe pähkel. Kõik kohad küsivad üüri oma ruumidest, aga näiteks orkestri proovi suurvormi proovi korgister, sa ei saa teha seda kuskil kuurinurgas, seal peavad olema teatud tingimused, seal peab ruum olema, õhku peab olema. Rääkimata sellest, et puldiga toolid ja valgus peab olema ekse. Et vot see on ka üks väga suur murekoht tegelikult. Taristu meede võiks sisaldada ikkagi projekti kui tervikut, ühesõnaga see hakkabki peale ikkagi proovi perioodina ja lõpeb kontserdina ja ühesõnaga, et ta on nagu üks, üks terviklik, ma pidasingi silmas ikkagi ühte terviklikku projekti mitte ainult seda ühte esinemist jah, tulemit, aga ühesõnaga lihtsalt, et see on ka sellel on selge rahaline hind, et sellel on välja arvutatud, et see ei ole, ei ole niisama, et et sa oled Estonia kontserdisaalis ja annad seal kontserdi üht oletame nii et tõesti keegi kellelegi ei maksa selle eest otseselt ja seal on ka, ükski arve ei liigu, aga tegelikult on teada, et selle asja hind on 35000 vana krooni. Et see on antud juhul nüüd siis Eesti riigi läbi Eesti kontserdi tegelikult infrastruktuuri või seesama taristuline, siis toetus nüüd sellele kontserdikorraldajale, et lihtsalt lihtsalt üleüldse selline nagu rahastamise või selline vahendite nagu selline meede üldse nagu tuua orbiidile, mul on nagu see ettepanek lihtsalt võib-olla Eerole ja nagu Eesti kontserdile raha ei lähe kellelegi, kuna, kuna nagu eraotsaga ilusasti raha on juba kulutatud, saal on soojaks köetud ja nagunii ta eksisteerib. Eks see saal on ju olemas, aga et ühesõnaga ta ei ole mitte kommertsmingisuguse ürituse kasutuses, vaid ta tuleb nagu teatud meetme alusel ta tuleb nüüd ütleme, selle loovisiku kasutusse. Kui ikkagi täiendava maksulaekumise toel on järgnevad, oli aastatel võimalik ka sealpool eelarve, et suurendada, siis kindlasti need mõtted saavad olema väga aktuaalne debatiallikas, sest iseenesest on olemas ka mõtled selle jaoks, et tuua täiendavalt juurde niinimetatud resideerivad kollektiivid, eks ole, kes siis oleks, ütleme, kaheks või kolmeks aastaks otsustatud, et nad saavad sellise natukene enamsoodustusrežiimi, mis loomulikult eeldab väga palju värskeid ideid selleks publikut küttestada. See kindlasti saab olema valdkonna sellise väga pingsa tähelepanu all ja loomulikult see nõuab selline valiku tegemine, sellist laia kandepinda üks printsiip, millest kahtlemata mina muusikanõunikuna oma tööst lähtungi on see, et Need, kultuuripoliitilised otsused, mis ka rahastamisel on tehtud, et nendel oleks ikkagi valdkonna selline toetus, arusaam kanderinud taga, sest ka rahastamisotsuseid nii ministeeriumi komisjonides kõige kultuurkapitalis teevad ikkagi oma ala eksperdid, neid ei tee mina kabinetis üksinda. Tänavu on eraldatud programmile eraõiguslikud muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad märksa suurem toetussumma ja ka taotlusi tuli märksa suuremale summale kui tavaliselt. Palusin, et muusikanõunik Eero Raun teeks väikese ülevaate kas taotlejate näol on tegemist varasemate tegijate suuremate soovidega või on siin ka uusi tegijaid. Eelmisel aastal kahe tookord veel eraldi tegutsenud programmi peale oli meil kokku 23 pluss 19 ehk siis 42 taotlust praegu on ligi 60, loomulikult taotlevad staažikad tegijad, aga lisaks on küllalt palju juurde tulnud uusi taotlejaid, siin on selgelt näha, et üks või teine noh, sellise kergema muusika ka ansambel, kes tõesti aastaringselt tegutseb, on kirjutanud taotluse. Aga on üks täiesti uus suundumus ka, et mul on täiesti iga päev helistanud inimesed väiksematest asulatest, ütleme näiteks maakultuurimajade juhatajad, kes ütlevad, et vaat eelmisel aastal veel oli ka meil vallale ikkagi mingit raha kultuuri jaoks, aga tänavu enam ei ole. Kas teil on võimalik meie seda festivali või mingit muud initsiatiivi toetada ja nad kirjutavad taotlusi? Küllalt palju neist tõenäoliselt ei kvalifitseeru, kuna lihtsalt on teatud tingimused, millele nad peavad vastama, võima soovitan neile mõnda teist programmi, näiteks kas folkloorifestivalide programmi, mida jagab tänavu rahvakultuuri keskus või midagi muud, et nad ikkagi saaksid oma murele lahenduse ja leiaksid rahastamisallika. Aga seal selle initsiatiiviga on seotud ka küllalt palju tõesti professionaalsete tippmuusikute esinemised just nimelt maapiirkondades, millele kahtlemata on vaja kaasa aidata. Nii et konkurents on tihe. Mina mõtlesin tegelikult sinna aasta lõpus oli selline Pärnus selline tähesäraüritus, kus oli, kus oli ka kultuuri ja sporditegelased olid kõik kokku kutsutud ja mina mõtlesin ikkagi selle peale konkreetselt Pärnu kontekstis, et kui hästi on tegelikult sportlastel asjad korraldatud ja mina ütleks, pigem tuleks nagu sellest valdkonnast õppida, kuidas asju korraldada, kuidas asju korraldada niimoodi, et see läheks nagu ühiskonnale peale tekiks tegelikult resonants, kusjuures tegelikult naised on samas Pärnu kontekstis, et ma võin öelda niimoodi, et Pärnu kultuurielu ei saa lähedalegi sellele tipptasemele, mis on Pärnus spordielu, sest need inimesed käivad, reisivad ümber terve maailma, võidavad olümpiamedaleid. Et ühesõnaga, see on täiesti teine tase, et siin ainult müts maha. Mina arvan, et, Tuurielu ja spordielu ei peagi üksteisele vastanduma, vaid nad täiendavad 11. Kui nende valdkondade esindajatel on omavahelisi kontakte, palju siis üksteiselt õpitakse ja ma arvan, et tulemus on selle võrra sünergeetiliseks. Lihtsalt spordielukorralduselt oleks praegu väga, väga palju õppida, täiesti nõus ja see oleks üks, üks minu meelest täiesti asi, me räägime loomemajandusest ja millest kõigest veel, eks ole, tegelikult tuleks vaadata, kuidas on spordielus need asjad korraldatud, kuidas tegelikult see Need spordikoolist on raske öelda loomi ma ei tea, mis majandusse siis on, seal on tegelikult seal eraldi majandusharuspordiga seotud, et kuidas on seal ikkagi asjad tegelikult korraldatud, mis on need positiivsed kogemused, mida võiks tegelikult üle võtta, et neid samu kultuurikorralduslikke muutusi läbi viia? Jah, ega ilmaasjata, näiteks olümpiaaladel ei tehta reegleid ümber selle nimel, et televaatajal kodus oleks võimalikult mõnus ja huvitav vaatemängulise neid jälgida, et meile võib see ideena mitte meeldida, sest sport justkui ei kaotaks ka midagi oma sellisest puhtast olemusest muutuks võib-olla liiga palju šõu businessiks. Paratamatult me peame sellega arvestama oma muusikamaailma juures ja sellepärast ka siis, kui me räägime näiteks pressiteate koostamisest on ilmselt oluline muusikul, kes presidendi kirjutab, mõelda selle peale, et mitte, et mis on tema arvates oluline vaid, mis võiks olla selle sihtgrupi, selle lugeja arvates oluline, ükskõik, kas me räägime lugejas siis juba reaalselt, et nii-öelda lõpptarbijana, lehelugejana või siis esialgu selle lehe toimetajana, kes peab ka sellest infost vaimustama, mida muusik endast välja annab. Sõnas Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Eero Raun ja vestlusringis osalesid ka Corelli Music kontserdiagentuuri korraldaja May'l sildas ning Pärnu ooperisarja abonoment null seitse Pärnu nüüdismuusikapäevade korraldaja Andrus Kallastu.