Tere On laupäev ja eetris on kultuurikaja. Tänases saates tuleb juttu Tallinna tehnikaülikooli muuseumist, Tõnu kõrvitsa autorikontserdist ja Von Krahli külgkorvist. See on formaat, mille raames on Von Krahlis esietenduvas juba päris mitmes lavastuses. Praegu on proovisaalis Liis Lindmaa ja Anatoli tahvitšuki kosmos, millest kõneleb Liis Lindmaa. Külgkorvi formaat teevad põhjalikumalt simmašelleri. Tõnu Kõrvits räägib oma järgmisel nädalal toimuvast autorikontserdist seitsme linnu seitse und, mis ühtlasi ka plaadile salvestatakse. Kõigepealt aga tuleb juttu Tallinna tehnikaülikooli muuseumist, kus lisaks mehaanika ekspositsioonile, mis on avatud veel käesoleva aasta oktoobrini, avati äsja Kai Kaljo videonäitus. Lase mind sisselase mind välja. Ühtlasi toimus 31. jaanuaril Tallinna Tehnikaülikoolis Eesti muuseumide aastakonverents ning õhtul andis kultuuriminister muuseumide aastaauhinnad Tallinna tehnikaülikooli muuseumi direktori Liia Rebasega kõnelesingi konverentsi ajal enne laureaatide selgumist. Mis konverents täna endast kujutab ja mis tähtsus sellel on muuseumidele ja Tallinna tehnikaülikooli muuseumile? Eesti muuseumidele on see üks suurimaid aasta üritusi, siia kogunevad kokku siis terve Eesti muuseumi kogukonna inimesed ja siin jagatakse välja sellel aastaauhinna päeval, siis jagatakse välja eelmise aasta parimatele auhinnad ja need asjad on siis hakatakse välja täna lennusadamas õhtusel galal. Aga see, mis puudutab nüüd seda päevast üritust, mis on nüüd siin Tallinna Tehnikaülikoolis, siis seal nüüd juba teist korda ja meie oleme korraldanud siin konverentsi poole, sinul olnud meeskond, kes on seda korraldanud kultuuriministeeriumist ja veel paarist teisest muuseumist korraldatakse siis selline asi nagu Eesti muuseumide aastakonverents, et kategoorias on siis valitud kolm nominenti. Aeg-ajalt tehakse ka selliseid toredaid üllatusi, et näiteks on ka preemiaid, aga seda me saame alles õhtusel üritusel teada, et kuidas nende eripreemiatega on, aga ma olen juba kuulnud, et on juba välja hõigatud, et siiski mõnes valdkonnas selliseid asju on muidugi eripreemia, võitjad või saajad ei saa täna siin midagi esitada, kuna nad ei teagi sellest midagi. Aga nominendid esitlevad oma projekte, et et see on kindlasti üks oluline osa. Ja minu meelest väga tore on näiteks täna ka vaadata seda, kui sisukad on Eesti muuseumi inimesed, väga sageli me ei teagi, ütleme, ühiskond võib-olla ei teagi väga, et mida Eesti muuseumi kogukond teeb, millised projektid seal on näiteks millised haridusprogrammid ja nad, nad on ikka väga läbimõeldud teatud sihtrühmadele teatud skeemide ja metoodikaga, et selles osas väga rõõm oli nüüd sellesama konverentsi esimeses pooles just nimelt vaadata neid haridusprogrammide projekte ja esitlusi. Need on ikka sellised muljetavaldavad. No täpselt samuti nüüd järgmises plokis kohe tuleb näituste valdkond, et siis ongi, et nagu aasta parim muuseumi uus ekspositsioon või siis ka aasta parim näitus, et meil on õnnestunud olla oma näitusega metamorfoosi, putukat, putukat, putukat üks nominentidest, et see on minu meelest ka väga suur au ja tunnustus jõuda kolme parema hulka, sellepärast et pürgijaid on ikka väga palju ja näitusi tehakse Eesti muuseumide kogukonnas väga-väga palju, et mul on vist juba vananenud andmed, et 250 muuseumi, tegelikult on need tänaseks päevaks juba palju rohkem, et mõelge, kui palju on tegelikult näitusi aasta jooksul toimumas, selles mõttes nüüd olla kolme parima hulgas on, see on juba iseenesest väga suur au. Mis on Tallinna tehnikaülikooli muuseumi põhiline suund? No eks see on ikka, kuna me oleme ülikooli muuseum, siis on kindlasti väga oluline Ülikooli meie alma materi teadusloome tutvustamine. See on ikka kõige tähtsam asi, et kõik, mida siin majas tehakse seda siis kajastada neid projekte ja teaduskondi. Näiteks meil ongi praegu avatud mehaanikateaduskonna juubelinäitus, mehaanika, et see jääb käesoleva aasta 31. oktoobrini avatuks. Kõik palun tere tulemast veel vaatama selle aasta jooksul, mis sellel näitusel on, sellel näitusel on kõik need asjad, mida mehaanikateaduskonda, mitte päris, kõik, aga põhimõtteliselt mehaanikateaduskond tutvustab ennast selle näituse kaudu ja läbi. Kõigepealt muidugi üks olulisemaid asju on lihtsalt teaduskonna ajalukku, praegu me eelmisel aastal siis tähistati 70 viiendat, et juubelit, et sellel on juba täitsa pika ajalukku ja muidugi igasuguseid huvitavaid projekte on seal, tähendab me oleme võtnud vaatluse alla ka sellised projektid, mis on olnud põnevad projektid, aga mis näiteks ei ole üleüldse ellu rakendunud, sellepärast et see on ju nagu kunstiprojektidega kunstnik võib teha kavandeid, tal võib olla igasuguseid ideid, aga mitte sugugi, kõik need asjad alati ei realiseerunud, nendest ei saa seda päris elusat asja lõppkokkuvõttes. Aga samas projekt võib-olla ise põnev, nii on ka inseneerias, et me oleme kajastanud seal ka selliseid projekte, mis näiteks tänases päevas ei ole. Aga meil on seal ka selliseid uusi huvitavaid projekte, päris palju on tudengitel rääkida näiteks magistrantide ja, ja ka bakalaureuseõppekursusetöid. Meil on seal magistrantide üks väga põnev projekt, on, on tipiv, tool ongi selline vineerist väga põneva disainiga selline kuul, mis käib, et tulge proovima, palun siis meil on muidugi vormel tudengitele sõrmel, millega TTÜ tudengid on ilma teinud ja on käinud ise võistlemas, saavutanud väga häid tulemusi. Nad on ise arendanud seda oma vormelit ja see vormel konkreetselt on meil nüüd ekspositsioonis näha, sõrmega katsuda, et sinna võib täitsa tulla nüüd seda vaatama. Ja siinjuures ka see teave veel, et see on nüüd viimane bensiinimootoriga vormel, et edasi on juba elekter ja muud sellised võimalused. Me ei ole väga traditsiooniliselt kajastanud tehnika väljapanekut, sellepärast et, et see võiks äkki olla võib-olla liiga staatiline. Me oleme üritanud tuua sellesse ruumi nüüd natukene rohkem dünaamikat. Me oleme toonud sinisisse huumori, meil on näiteks väga toredad animatsioonid. Kristjan Holm on need animatsioonid meile teinud ja seal on üksjagu sellist toredat tunnetust ja huumorit. Võib-olla pealtnäha kuiva ja rauast materjali juures mõlgised, kui teil on terve hulk torusid, millest te mitte midagi aru ei saa, mis torud need on. Ma mäletan seda tunnet, kui me seda näitust tegema hakkasime. Et meil oli väga palju sellist rauast ja metallist materjali tühjal muuseumi põrandal ja see tekitas küll mingiks hetkeks tunde, et huvitav, kas sellest materjalist on ka võimalik näitust teha, et kui tänaseni näitusesaali lähete, siis te näete, et oi, väga hästi on võimalik teha üks selline näitus ja seal võib ka väga põnev olla. Seal on muidugi sellist käelist tegevust lastele mitmeid variante, mida seal võib siis vaadata ja uurida ja seal selline mehaanika mudelite mets, me nimetame erinevad mehhaanilised tabelid juurde on siis kirjutatud, et mis mudelid nad on, mis puhuks neid kasutatakse ja neid saab seal aga ise katsuda ja uurida, et kuidas nad töötavad. 29. jaanuaril äsja avati Kai Kaljo näitus ka Tallinna tehnikaülikooli muuseumis. Ja seal meil some galeriis meie muuseum, meil on hästi väike muuseum, meil on kokku 400 ruutmeetrit muuseumipinda neli inimest. Ja need võikski öelda, et meil on kaks näitus ruumi üks on selline suurem näitus Rõõm, kus ongi siis eksponeeritud mehaanikanäitus ja teine galerii ja galerii puhul, kui me avasime galerii, siis meil oli selline mõte, et me ei kajasta seal ainult inseneride ja ülikooli teadusloomet, et seal on loomulikult meie prioriteet. Aga me tegeleme ka sellise asjaga nagu valdkondade vahelise. Kui mittesideme loomisega, siis vähemalt kui selliseid projekte on, siis me neid projekte ka näitame galeriis, et eelmised näitused, mis meil on olnud, ongi selles suunas olnud ja samal ajal sai välja käidud üks mõte, et eks planeerime ka kaasaegset kunsti ja see ongi kaasaegse kunsti, ehk siis videokunsti üks tipptegijaid Eestis Kai Kaljo ja väga tuntud ka välismaal. Et nüüd meil on siis avatud tema väljapanek läheb meil 22. veebruarini avatuks ja võib öelda tõenäoliselt, et see on Kai Kaljo üks rohkearvulisemad töödega väljapanekuid, seal on kaheksa videot ja üks siis uus fotoinstallatsioon. Tallinna tehnikaülikooli muuseumi järgmised plaanid on suured plaanid. Meil on üks selline plaan, need kohe kohe lähitulevikus aprillikuus ja tahame me seoses tudengisatelliidi ESTCube uubiga, tahame avada suure kosmosenäituse ja seda me teeme koostöös Tartu Ülikooli ajaloo muuseumiga, kus siis on meil plaanis selline näitus Eesti jälg kosmoses ja see kaheks aastaks avatuks? Praegu meil on siis sellised kiired tegevused seoses selle näitusega. Ja siis selles teises saalis on meil ka on, et kui need 31. oktoobril lõpeb mehaanika näitus siis me tahame teha ka sellisel tänasel päeval intrigeerival teemal, nagu üleüldse energeetika, meil on sellise näituse nagu Eesti energeetika ja seda me teeme koostöös siis Tallinna tehnikaülikooli energeetikateaduskonnaga aga ka väljastpoolt teiste selliste firmade ja ettevõtetega, kes on seotud siis energeetikaga energeetika poliitikaga. Aitäh, Liia Rebane. Von Krahli teater. Chris on järjest sündinud juba mitmeid päike, lavastusi proovisaalis. Eelmise aasta lõpus oli kultuuri kajaski põgusalt juttu mari pakinani Annika viibuse ja Luisa Sommeri muusika ja tantsulavastusest oma oma, mis oma etendused tänaseks ära on antud. Järgmisena on 12. veebruaril esiedendumas Liis Lindmaja natoolitahwitšuki kosmos. Mida tähendab külg korviks nimetatud formaat ja mis selle edasised plaanid on, kõneleb Jim Ashilevi, kellel avastusõhtute kollane tolm. Möödunud aasta sügisel oli üks esimesi külgkorviüritusi. Von Krahli külgkorv on selline praegu veel arengujärgus olev ürituste sari, kuhu on oodatud mitte ainult näitlejad ja mitte ainult teatripublik, vaid kuhu on oodatud inimesed, kes tahavad eksperimenteerida kõigega, mis meie elukäsitlusi puudutad. Ehk siis see on selline nagu laboratoorne ala, selline eksperimentaalne ruum, kus ühel konkreetsel õhtul toimub mingisugune konkreetne katse või katsetus ja see katsetus võib nagu oma alguse sellise iva saada. Mingisugusest teooriasse võib saada, see võib lähtuda mingisugusest tahtmisest, ma tea, musitseerida nii nagu mitte kunagi varem või millest iganes, et igal juhul peab olema mingisugune oma kontseptsioon üks inimene või või mingisugune punt inimesi on alati asja algatajateks ja siis diftongi tekitada, siis see on nagu selline nagu sündmuste sari pigem praegu siiamaani on asjad kuidagi omasoodu arenenud niimoodi, et on tekkinud nagu etenduste sari ikkagi, et kui keegi on teinud siin mingisuguse lavastuse külgkorvi sildi all siis ta on hakanud seda etendama nii, nagu teatris ikka, edendatakse lavastusi ja ta etendab seda 10 korda või 15 korda või 20 korda, aga pikemas perspektiivis siiski tahaks seda formaati nagu korraga kitsendada, kui ka nagu avardada, selles mõttes kitsendada selles mõttes, et ta ei oleks enam niivõrd nagu niimoodi korduv esitatav värk ja laiendada jällegi selles mõttes, et ta ei oleks nagu ainult meie maja, ainult meie näitlejaid puudutab või, või siduv värk, väidet seal näiteks võib ka mingil õhtul näha mingisugust performance-kunstnikud korda saatmas mingit aha oma katsetest. Teisel õhtul me näeme võib-olla mõnda nagu kultuuriteoreetikute, eks ole, kuidagi praktikas püüdmas tõestada või ümber lükata mõndava teooriat. Ühesõnaga, et tahaks nagu tekitada sellist avatud ruumi, kus nagu kõik on võimalik või siis kui õhtu lõpuks selgub, et ei ole ikkagi võimalik, vähemalt nagu katsetasime, saime seda teada, ilma valehäbita ja julgusega riskida ja proovida seda, mida, nagu parasjagu tahaks proovida. Et selles mõttes erineks nagu tavalisest teatriõhtust ja see teeks ka selle formaadi kuidagi selliseks nagu huvitavaks või nagu mõttekaks võib olla. Sügisel tegite sina ja kunstnik Nele Soovälilavastuse õhtute kollane tolm. Kuidas see selles külgkorvis alguse sai ja mis lavastusse õli? Õhtute kollane tolm, mille me tegime sellise kolmiku formatsioonis kus mina täitsin lavastaja, näitleja ja ütleme, dramaturgi kohustusi, nele sooveli, kunstniku kohustusi ja Liisa Lindal Pärna koreograafi kohustusi algas tegelikult lihtsalt Artur Alliksaare luuletusest, samanimelisest luuletusest. Ega see idee ei olnud esialgu sugugi keeruline. Luuletus pani mulle sellise korraliku obaduse ja siis mul oli tunne, et ma tahaksin, et inimesed kuuleksid seda luuletust ja siis ma mõtlesingi, et no mis siin nagu keeruliseks saab minna, et on vaja panna taburet sinna toa keskele kutsuda rahvas sisse, uks kinni panna ja siis ma esitan selle luuletuse otsast lõpuni võimalikult sisendusjõuliselt või aga siis sealt edasi, ta kasvas juba nagu selliseks suurejoonelisemaks või ambitsioonikamaks nagu kunstiprojektiks üleüldse, et kui nele lasi oma fantaasia valla ja meil isaga seal nagu ka nagu samas suunas hakkasime minema, siis, siis temast sai juba selline nagu ruumi kogemuslik teos. Nii et ta ei olnud enam ainult selle tekstikeskne. Ja noh, külgkorvi ta tol hetkel sobiski just sellepärast, et me nagu ei teadnud täpselt, kuhu me nüüd nagu tüürime, aga me teadsime, et me tahame teha suurt kunsti ja samas tahtsime jätta endale nagu ruumi eksimiseks või et tundus, et nagu külgkorv kui selline eksperimentaalne ruum sobiks selleks väga hästi. Aga mulle tundubki, et külgkorvi ise on nagu, et mitte need lavastused ei ole nagu ebasobivad külvkor veaks, vaid külgkorv ise on nagu kuidagi hakanud seniste lavastuste pinnalt nagu edasi liikuma kuskile huvitavasse kohta, et noh, tundub, et ei ole mõtet kasutada külgkorvi nagu mingisuguse ettekäändena, mille tähendus oleks umbes midagi sellist, et noh, et nüüd see lavastus on siin natukene nagu väiksema eelarvega ja natukene nagu vähem kogenud inimesed teevad seda lavastust. Ärge olge nii kriitilised, noh et ei tahaks, et see nagu tähendaks seda vaid vaid tahaks, et, et külgkorv tähendaks just nimelt nagu mingit sellist valmidust proovida midagi nagu hullumeelset või siis midagi tohutult igavat. Aga et proovida see asi ja, ja et see ei oleks nüüd nagu reaetenduste hulka loetav asi, vaid vaid et oleks selline harukordne ainukordne sündmus või, või juhtum või noh, et tahaks, tahaks külgkorvi iseloomu muuta natukene nagu selliseks ennustamatumaks ja mitmekesisemaks just selle pinnalt ka, et seda ei, ei peaks ainult lavastajaid, näitlejaid, vaid noh, nagu ma enne ütlesin, et sinna oleksid oodatud nagu kõik loovisikud, kõik vabamõtlejad, kes tahavad midagi ühel õhtul proovida jagada teiste inimestega. Viimane tilk korvis esietendunud lavastus oli Maribokinenyannika viibuse ja Louise Sommeri oma oma. Millise mulje see sulle jättis, kui selline interdistsiplinaarne katsetus? No ta oli kantud külgkorvi vaimust selles mõttes, et jällegi mari ja lavastuse kolmikusse kuuluv koreograafia videokunstnik, nad kõik katsetasid jällegi mingisugust värki jäänud kripeldama varasematest töödest, mis oli jäänud nagu tegemata. Ja nüüd anti naine justkui luba teha see asi ära proovida ja olla nagu selles mõttes natukene nagu julgem või kartmatum mingisuguse omaga ajakirja välja näitamisel või, või oma mingite nagu klipelduste. Aga selles mõttes jällegi vaadates tulevikku, see konkreetne lavastus ei esindanud nagu külgkorvi, seda nagu tulevast, sellist nagu potentsiaali, räägime tulevikust, ta võiks olla ikkagi nagu haruldasem nähtus selles mõttes, et kui inimene tol õhtul ei saa tulla jääbki sellest ilma ja et alati ei pruugi inimene külgkorvi tulles sattuda nagu teatrietendusele. Et siis selles mõttes see jällegi ei olnud nagu külgkorvi esinduslavastus, aga sellist lavastust ei olegi siiamaani olnud. Ja arvatavasti see, mis külgkorvis toimuma hakkab, seda ilmselt ei saakski edaspidi, nagu nimetada sõnaga lavastus, vaid nagu ma siiamaani olen teinud, siis ma meelsamini nimetaksingi neid, neid õhtuid siis ütleme, sündmusteks. Lähiajal esietendub külgkorvis lavastus või sündmus, mida veavad liis lind, majanatoolidohvitšuk. Mis külgkorvi plaanid pärast seda on? Pärast Liis Lindmaja, Anatoli tahvitšuki lavastust kosmos kolib külgkorvproovisaalist üles Von Krahli pööningule, kus Ivor heinak juba praegu mõtiskleb väga palju surma üle. Et sellega, millest Ivo seal mõtleb ja millega ta sel hetkel tegeleb seondub väga kuidagi hirmutaval ja kummastaval kombel see imelik avastus, mis mõned nädalapäevad tagasi kraani pööningul tehti, ehk siis, et me leidsime vanade pehkinud põrandalaudade alt sülelapse luukere, mis oli seal arvatavasti olnud juba kuskil 50 aastat või rohkem. Mis sellest kõigest siis kokku tuleb ja kas, kas imiku skelett Ivor heinake kuidagi loominguliselt mõjutab, seda veel ei oska öelda, aga aga ega ta mõjutamata jätta. Need on nüüd need kõige lähemas tulevikus pilkorvi sildi alt välja tulevad teosed. Aga pärast seda tahakski hakata seda formaati nagu avamaja ja liigutama veel eksperimentaalse mas ja veel nagu kuidagi nagu julgemas ja nagu imelikumas ettearvamatu omas suunas. Millega sina praegu tegeleda, mis sinu plaanid tulevikuks on? Mina harjun nüüd oma uute töökohustustega Von Krahli dramaturgina ja suur tahe on arendada selle teatri nii-öelda nagu seda uut nägu või sest et see on nüüd juba nagu üpris hästi teada, et siin majas on uus trupp Viljandi kultuuriakadeemia kaheksanda teatri lennu lõpetanute näol. Nende hulka kuulun ka mina. Ja nüüd tahakski siin nagu aru saada, et mida see tähendab, et meie oleme Von Krahlis, mis nagu ootused meil endil on selle teatri suhtes. Mispärast me üldse nagu teatrit teeme. Et see on selline nagu möödapääsmatu küsimus ja ma saan aru, et see on vastusena nagu üpris kuidagi nagu lai ja tegelikult üsna udune, aga eks sellest udust väljasaamiseks on vaja tegeleda järjest nagu selliste nagu erinevate pisikeste asjadega mis iga päev nagu esile kerkivad ja lahendust nõuavad. Ühesõnaga tegelen nii aktiivselt ka isa on Von Krahli teatrielu arendamisega. Aitäh simmašelleri. Siiski ja nii aga, aga. Lõksaadabeda. Laadijaga Allemmigra või. Kaugel? Lävele jätmisi. Von Krahli külgkorvi proovisaalis on praegu Liis Lindmaja Anatoli tahvitšuk lavastusega kosmos. Selle esietendus on küll alles 12. veebruaril, aga täna räägib minuga Liis Lindmaa. Mis lavastus sellest tuleb, kuidas see külgkorvi paigutub? No esiteks külg kargama, aga kas üldse selline asi, et ta on hästi raske nagu ühesõnaga öelda, mis see on, sest see on lihtsalt väga erinevad asjad olnud siiamaani. Eks ole, need on üksteisest erinevad ja minu arust need on erinevad ka üleüldse kraali näost. Ja selles mõttes nagu ei oska öelda, kuidas ta külgkorvi paigutub, aga praegu on, eksole esikani veel poolteist nädalat siis praeguse hetke. Ma oskan öelda praeguse hetke kosmose kohta, et sellest tuleb sihuke tempokas rännak läbi õigete elude. Noh, algselt ma räägin siis sellega ära, et idee tekkis, sellest me tahtsime juba ammu teha kahekesi koos midagi. Aga selle me abiellusime ja sellega seoses kuidagi hästi palju hakati meile tutvustama, et kuidas oleks nagu õige koos elada. Ja kõigil olid mingid orjad järsku millest me varem polnud kuulnud ja siis ühtlasi ka selle maailmalõputulekuga seoses, et et kuidagi see infotulv, et kuidas peaks elama nagu kuidagi järsku minu jaoks muutus nii suureks lubamatuks, et see muutus kohe põnevaks ja siis hakkasime uurima, et mis need teooriad on või üldse kasvõi kõige lihtsamad õpetused, et kuidas öeldakse, et peaks elama. Ja siis selle ainetel siis sellest inspiratsiooni saades hakkasime mõtlemast seenikesija lihtsalt laval kuidagi improviseerima sel teemal ja nüüd need on seal nagu lavastus, peaaegu valmis, et nüüd on veel jah, tehniliselt, et kuidas laval täpselt välja näeb. Mida sulle kui näitlejale annab, selline eksperiment on külgkorvi formaat. Esiteks, see on hästi suur väljakutse, sellepärast et ma tunnen, et siin on nagu vastutus ainult minul, et keegi teine ei saa siin vastutust võtta selle eest, et mis seal välja tuleb. Ja kõik, mis seal seal laval on, on ainult minu tootlikkuse eest tulnud ja kuidagi see on hästi selline nagu näitleja mõttes. Selline suureks saamise protsess on praegu küll, et me saame, meil on võimalus rääkida nagu kõigest, millest me tahame. Samas on nagu see vastutus tuleb võtta kõige eest ise, et keegi teine ei saa seda teha. Pinud nii-öelda Graali kursusel sa oled näinud Rahli lavastus ilmselt pikka aega ja näinud oma kursusekaaslaste töid külgkorvis. Milliseid inimesi sina ootaksid? Just külgkorvi publikuks või ka uue Krahli trupi publikuks? Ma ootaksin inimesi, kes tulevad muutusteta, ma arvan praegu meie ala ennast lahterdanud kuhugi veel. Et me üritame veel teha väga erinevaid asju, siis samamoodi me ootame. Mina vaatan publikult seda, et veel lahterdataks midagi, vaid tuldaks vaatama hästi avatuna ja kirst väga kaasa mõtlema. Liis Lindmaja Anatoli tahvitšuki kosmos esietendub 12. veebruaril ja seda mängitakse 10 korda. Sellest lavastusest ja Von Krahli külgkorvist rääkida Liis Lind. Aitäh. Sõbrad ja Soome maailmatuba. Sellel teiega ta. Kultuurikaja. Järgmisel nädalal, kuuendal veebruaril toimub Tallinnas metodisti kirikus Tõnu Kõrvitsa autorikontsert seitsme linnu seitse und mis sellel kontserdil ettekandmisele tuleb. Põhiliselt mängitakse seal minu viimase aasta aastate lugusi ja üsna selline värske looming ja on ka mõned päris. Võib öelda esiettekanded minu muusikast, õigemini siis töötluste esiettekanded, et kirjutasin ja saatsin ümber mõned vanemad asjad. Aga kontserdi nimilugu on jah seitsme linnu seitse und teos, mis ma kirjutasin paar aastat tagasi tšellole koorile ja nüüd tegin sellest uue seade, kus lisasin ka keelpillid. Ja, ja siis on seal paar laulu tormise Veljo Tormise etenduses meestelaulud. Ning minu keelpillitsükkel labürindis. Sa ei kavatse kokku pandud koostöös dirigent Tõnu Kaljuste ka kellega mul on väga selline tore ja, ja hea koostöö olnud siiamaani ja keda ma muusikuna tõepoolest väga usaldan. Ja, ja meil on kaastegev ka üks suurepärane tšellomängija Saksamaalt Tanja lehmer siis otsustasime teda pisut rohkem kaasata sinna kontserti kirjutasin talle seadsin ümber spetsiaalselt tema jaoks teose, mis kannab võib-olla mitte just väga originaalsed pealkirja son laul. Ja, ja see tuleb siis samuti seal kontserdil esiettekandele. Ning võib-olla ja üks selline huvitav värv selle kontserdi juures on lauljatar Kadri Voorand, kes on ju tegelikult džässlauljatar, aga minu meelest väga varane laulja just selle poolest, et oma häälega oskab ta imehästi ümber kehastuda juskui erinevateks tegelasteks või, või siis erinevaks muusikaks. Ja tema esituses kõlab siis minu töötlus tormise tasase ema laulust. Milline see kontsertkõlaliselt on praegu niimoodi veebruarikuus Tallinnas? Ma arvan, et ta on kõlaliselt midagi väga sellist reaalselt vähemalt ma loodan ja püüan, et, et see seda oleks, sest et tegelikult ämbreid, mis sinna ja värve, mis siin on kaasatud, neid ei ole, palju, on inimhääl, on keelpillid ning ongi tegelikult enam-vähem kõik ühes loos on veel kannel ka, mis on siis ka tegelikult keelpill. Ja need on ju tegelikult sellised värvid, mida vähemalt mina võin alati kuulata lõpmatuseni. Kui on võib-olla mõned pillid, mis on väga huvitava kõlaga, mida ei jaksa võib-olla kaua kuulata, mille värv võib nagu väsitada või, või isegi tüütama hakata siis nii, et kaks värvi oma haruldaselt suure või, või isegi lõpmatu kõlab balletipoolest ja oma kõikvõimalike nüansside poolest. Neid võiks kuulata matuseni. Võib-olla selle kontserdi puhul on veel oluline tegelikult see, et et sellesama, kui me nüüd kohe kontserdile järgnevatel päevadel salvestame selle võtab üles plaadifirma ECM ja sellest peaks tulema siis üks üks kena helikandja varsti välja. Et ma muusikat on küll palju niimodi eraldi erinevatel plaatidel, aga mul tegelikult ei olegi päris sellist oma plaati, mis sisaldaks ainult ainult minu muusikat, et see oleks siis esimene esimene plaat ja ma tegelikult seda väga ootan. Sa õpetad Eesti muusika ja teatriakadeemias noori kompanii, seda milline on helimaastik Eestis, kui sa võrdled seda veel näiteks oma rahvusvaheliste kontaktide ja kokku puudatega. Ma arvan, et see helimaailm või heliloojate maailm siin Eestis on väga mitmekesine et mis mulle just meeldib, on see, et noh, ega tegelikult heliloojad ei ole palju heliloojate liidus, liikmeid on vist sadakond, kui ma nüüd ei eksi. Ja, ja nooremate seas on see, milles kirjutatakse, kuidas kirjutatakse, milliseid tehnikaid kasutatakse, et see on väga erinev, et mul on tunne, et me justkui nagu kõik oleks esindatud. Need, kes peavad oluliseks sellist kõla kaudsust ja eksperimentaalsust, need on, on olemas kes võib-olla keskenduvad rohkem sellisele, noh kui nüüd üldistada külalisselle ka ka sellised noored heliloojad on olemas kes mängivad rütmiga ja nii edasi ja nii edasi. Et see on väga värskendav ja kui ma muusikaakadeemias tund annan oma noortele tudengitele siis tegelikult ega mina neid, et võib-olla ei õpetagi nii palju, et ma õpin ka ise nende juurest ja teeb oma tööd üksinda. Põhiliselt siis lisaks on see, kui ma lähen kooli õpetama ja ma näen inimesi, et see päev on alati nagu midagi erilist, võib isegi öelda, et mingis mõttes pidupäev Sinu muusikat kuulates see pilt, mis selles muusikas Eestist või kuidagi sellisest põhjamaisest jääb, on nii ilus, et ma ei oska seda enamasti reaalsusega kõrvutada. Sa oled teinud tormise töötlusi ja muid selliseid kuidagi eesti juurtele, lähedaseid asju, milline see Eesti on, mida sa oma muusikas väljendad või kujutad? Mul tuleb alati sinu küsimusele vastates meelde üks katkend ühest filmist, kus esines Mailis Davis kuulustestompetist ja üks Austraalia trompetimängija tahtis tema juurde minna õppima ja ja mail ütles talle siis, et ära kunagi unusta, et sa tuled sealt, kus uluvad Dingod, need on need Austraalia metsikud koerad. Jääd seal, mad uluvad, seal pead ka seisma. Sina koos oma trompeti ka. Et kui nüüd paralleel tuua, siis ma tunnen, et see kust ma tulen ja kus ma praegu olen, et see koht on loonud nagu mingisuguse sellise vundamendi või, või isegi vundament, ent ei ole nagu hea sõna, see on midagi sellist, mis võib kaduda, aga aga ütleme, et see on mingi väga sügav allikas, mis on lõpmatu ja, ja, ja mis voolab või mingisugune põhjatu kaev. Kui ma mõtlen kas või rahvamuusika peale, et see varamu mis selles pärimuses Anson ju lõpmatu tegelikult, ja see, seda tekib kogu aeg juurde. Tuuakse juurde ja, ja see on üks suur väärtus. Ja muusikas tahan ma alati selle juurde tulla tagasi. Asi pole isegi tahtmises. Ma lihtsalt teen seda, see kuulub minuga kokku. Kuhu sa praegu ise liigud või millega sa tegeled? Mul on mõned unistused, et kuhu ma oma muusikaga tahaksin jõuda ja mul on tunne, et võib-olla pigem mingisuguse sellise lihtsuse poole. Aga mis ei tähenda need sellist askeetliku kõlapilti, aga võib-olla mingisugust sellist äärmist selgust ja äärmist läbipaistvust ettegi, kus oleksid sees mingisugused saladused. Sest ilma nendeta, nagu oleks palju igavam Tänases saates oli Tallinna tehnikaülikooli muuseum, kus on üleval mehaanikanäitus ning äsja avati Kai Kaljo videonäitus. Von Krahli külgkorvi formaat tegutseb ja otsib oma sihti ja suunda. Järgmise lavastuse teevad Liis Lindmaja, Anatoli tahvitšuk. Tõnu kõrvitsa autorikontsert toimub kuuendal veebruaril Tallinnas metodisti kirikus. Tänase saate tegid Viivika Ludvig ja Maria Lee Liivak. Järgmise korrani.