Sedapuhku jätame sõjalood korraks kõrvale ja veedame oma Minutit sõjaaegses tagalas nende juures, kes kandsid küll pruunikat mundrit, kuid kellel püssi asemel oli relvaks labidas. Mäletan, et saksa okupatsiooni ajal igal hommikul bussiga kooli sõites nägin Pirita tee lähedal omapärast tunnimest seismas õlal läikiv labidas. See oli seal, kus praegu lillepaviljonkohvik ja näituseväljak. Toona võis seal näha ainult paari pika baraki ümbritsetud taraga värava kohal kolm tähte. A nõrk d. Seal väravas tunnimest seisiski, desifitseerime tähekombinatsiooni ratt, Raike Arbaid stiilist ehk eesti keeli riigi tööteenistus. Need olid noored saksa poisid, kes Barakides elasid. Millega nad siin tegelesid, pole aimugi. Ainult 1943. aastal nägin neid, hiljem olid Barakides teised asukad lõpuks vist ka lennuväe abiteenistuse poisid. Kas tööteenistus lasi ka mujal Eestis oli, ma ei tea. Ent Saksamaal oli neid paljudes kohtades, sest tööteenistusel oli natslikus kasvatussüsteemis kindel koht. Kuigi noorte rakendamist mitmesugustes töö formeeringutes oli varemgi siin-seal kaalutud, sest asjal oli ratsionaalne tuum olemas, jõuti tegudeni Saksamaal. 1935. aastal kehtestati üldine üheaastane tööteenistuse kohustus kõigile noormeestele. Hiljem laienes kohustus ka tütarlastele. 1938.-ks aastaks. Igatahes oli teatud tööteenistuse laagreid juba umbes 50-le 1000-le noorele. Hiljem see arv suurenes järjest. Natslikud kasvatusteoreetikud rõhutasid eelkõige ettevõtmise sotsiaalset tegurit. Sellega saavad lahendada üksteisele ühiskonna eri kihtides kasvanud noori. Eriti aitavat aastane ühiselu ja töö kõrvaldada sotsiaalseid väärnähtusi, mida paratamatult tingib süvenev linnastumise protsess. Kuigi seda eriti rõhutatud, oli tööteenistus Saksamaal täielikult allutatud sõjalistel eesmärkidele. Noored rakendati kaitsetöödele, tööteenistus oma õppuste sisekorra ja atribuutika ka oli ettevalmistussõjaväeteenistuseks. Noorte abiga võis kasvõi osaliselt kinni toppida neid auke tööstuses ja põllumajanduses mis olid tekkinud miljonite meeste mobiliseerimisega rindele. Alguses oli tööteenistus mõeldud ainult saksa noortele kuid mida aeg edasi, seda rohkem tuli värvata abijõude ka okupeeritud maadest. Nagu eespool mainisin tööteenistuse idee ratsionaalset tuuma siis eks ole seda hiljem mujalgi silmas peetud ja propageeritud ka Nõukogude liidus. Näiteks õpilas ja üliõpilasmalevad noorte värbamine nõndanimetatud komsomoli löökehitusele ja nõnda edasi. Selle idee drastilise rakenduse näiteks on olnud ehitusraudtee ja muud selletaolised tööväeosad. Algavas saates aga meenutame põgusalt Eesti noormeeste töö teenistust Saksamaal. Täna on meenutamas kauaaegne pedagoog Nüüd pensionär Leonhard Saluveer, pärit on ta Vastseliinas enne sõda ja sõja ajal õppis Petseri gümnaasiumis, kust läkski Saksamaale tööteenistusse, mis andis selleks tõuke. Oli teada, et hakatakse värbama sunniviisilelt juba eesti mehi ka saksa sõjaväeosadesse ja kuna oli esialgu kooli poistes võimalus sealt rajada levis veel kuuldus, et on võimalus minna Saksamaale tööteenistusse. Et sellega pääseb nagu esialgu sõjaväest ära ja mis veelgi olulisem oli nõued. Ülikooli ei saa ükski sisse enne, kui on läbi teinud raisa Arbastinci. Mina olin 41. ja 42. aasta talvel üsna raskes olukorras. Nimelt elu oli selles mõttes nagu sassi löödud, et paljud endised sõbrad olid lahkunud, kes olid Venemaale viidud. Nüüd löödi kokku kaks klassi, seal reaalklass ja humanitaarklass. See uus neela klass ja klassiruum ja kooliruum kuidagi nagu tegi elu ajevaks. Ma ei leidnud oma kohta seal peale selle veel Siglikud. Mis samuti häirisid, siis oli veel nagu ütlesin, kartus, et võideldakse mobiliseerida sõjaväkke ja kui ma lugesin Petseri välja antud lehest uus rada, tead Teid tööteenistuse kohta, nimelt esimese teate, ma leidsin ka teisel jaanuaril 42. Siin on juttu, et eestlasi võetakse saksa töölaagritesse. Seal oli, et aastakäigud on tõde, see 20 21 ja 22 hiljem tuli veel teateid, kus oli pealkirjastatud väga selgelt, et tööteenistus näiteks auasi siin juba 26. jaanuaril. Ja siis ilmusid ka teistes lehtedes musid üleskutsed antkenud üles tööteenistuseks Saksa riigis tööteenistusel au, teenistasin, asi, järgne suurekeedrid, siis ma otsustasin, et lähen tööd, teen. Minu lilled olid käinud, kes Vene-Jaapani sõja ajal seal idas üks lell oli, olles Soomes edasi, isa oli rännanud ringi ja ma mõtlesin, et kõige selle juures siiski on endale vaja maailma vaadata. Ja veel seisis nendes üleskutsetes, et Saksamaal antakse sulle võimalused reisida, seal on võimalus osta endale Pill edasi. Mind huvitasid ka väga akordioni ja mõtlesin, et järsku ongi see võimalik kui ansigi ennast üles. Kuigi esimene saadeti Saksamaale, haaras kuni 1922. ade sündinuid pinali, 23. aastal sündinud aga selgus, et Petserimaal see tund töödessesse nõukogu Eestiski oli suhteliselt väike tapeteris vist ühte poissi, mäletan siis minuga ühel ajal käis keppis komissariaadis, aga hiljem väledad pesemalt, ühtegi poissi oleks olnud. Ja sellelt kuigi ma olin noorem, võeti mind rõõmuga vastu ja valmistati siis ette. Nagu siin üleskutses ka öeldud, et aprillis 1002, et saame Saksamaale minna. Mul on tööteese kohta võrdlemisi ja ülevaade, ma, kuna ma pidasin juba vanast harjumusest märkmiku päevikut seal kirjutasin hästi väikselt, hästi segaselt, et kui keegi öelda võõramaalasest kätte saab, et seda suurt midagi nii-öelda ei taipa, ka aru ei saa. Ja mul on selle tõttu õige mitmekümneleheline päevik olemas. Ja selle päeviku Pealkirjaks panime tööteenistus alates värbamisega 24. märtsil 1009 40. Kas kuidas toimus see värbamine? Nagu ma märkisin, kõigepealt võeti meid väga viisakalt Petseris piiskumise aadis vastu, see oli Võru tänava ja siis selle turunurgal see maja praegu viltsa vajana tuntud. No muidugi nõue oli seal, et ei olnud osa võtnud ühest või teisest organisatsioonist, mis meeldinud. Tervist kontrolliti, seal ei olnud minuga mingeid probleeme, arvestati seda, mis Räädiste ise nägid siis nagu ma ütlesin, vähemalt Petserimaalt soovijaid eriti palju ei olnud. Piiskumisel, kes ta seal oli Bomberist ja Pihkva piirkonna komissar asuvast Petseris Bombealzin alla kirjutatud. See oli huvitav, saaks ühegi ohvri, saadeti siis Tartusse, kus sõitis välja noh, ilmselt Tallinnast tuli juba osa, siis Tartust võeti osa juurde ja ma võin siis öelda lugeda kohe algusest peale, et sõitsin kodunt välja kuuendal aprillil üle Valga, jõudsin Tartusse seitsmendal aprillil, 20. pidi olema välja sõitega aktused. Vanemuises toimus see väljas, et üheksandal või õigemini 10. kell kolm öösel 10. siis aprill kell 10 jõudsime Valka Eesti-Läti piirile. Tartus saime esimene toidu ja suitsunormid. 10. õhtuks jõudsime Riiga, Eesti lippude lehvides seitse läbi Riia öö jooksul olime üle Lätil Leedu piiri jõudnud, sõit on vahel päris kiire, aga on ka peatusi, mis panevad igavest haigutama ajaviiteks mõni raamat ja paberoosid sinuga kuuendaid tahes-tahtmata peab suitsetama. Ei praegu olema just Leedu jaamas ja nii edasi ja nii edasi ja mul on see kirjeldatud, siis jõudsime Ida-Preisimaale Königsbergi umbes kella 12 paiku, 12-l aprillil, siis lõuna ajal jõuame Königsbergi eeslinna, kus lõunatama. Muidugi sõjaaeg seisab kaua aega ühes või teises kohas, poisid mängivad kaarte ja, ja kaotavad raha nii nagu ta on. Mina olin aga ainukene poiss, kellel ei olnud kaaslasi. Olin üksik ja siis ma mäletan, saksa vagunid olid küllalt kitsad, tunduvad kitsama saksa raudteerööpad kitsamad ja ronisin üles teise korra pakki võrkusel härdi kitsas, aga see vähemalt keegi seganud, nii et mul oli seal väga rahulik, hea olla. Ja siis jõudsime Preisimaale. See oli muidugi suureks uudiseks, mul on siin märgitud, kuivõrd erines see maastik meie omast, jõudsime raskisse raskisse, on Poola väike kohakene umbes 100 kilomeetrit või ei olegi nii palju preisi piirist? Seal oli meil kuu aega eellaagrit, seal jaotanud nii-öelda rühmadesse gruppidesse. Kas see koht oli siis ka juba Poolalt nii-öelda ära võetud ja koloniseeritud kuulusele vartel Andy koosseisu? Ma ei tea täpselt, kuivõrd ta kuulus jah, Saksamaa koosis ära, ma tean, et seal ligidal olid Poola veidi kindlustused olnud ja me käisime vaatamas neid kindlustusi, seal mingid lahingud olnud. Aga võimalik, et kui nad Preisimaal ligidal olid, isegi seal oli ja tabas Ross ja seal oli Mõis oli maha põlenud. Seal saime juba esimese õppuse ja see oli niivõrd vägev, et poisid käisid mitu päeva jalad harkis, sest me ei ole sellise drilligend harjunud rividrill siis algas suli, algas Riidril, algas võimlemisdrill ja ma mäletan, et kui alguses poisid läksid üsna suurte lootustega ja, ja suure hurraaga ning võtsid ja keelega vastu saksa sigarette, jaa jaa. Toidunormid olnud esialgu enda toit oli kaasas, meie talge isegi tulnud sedasama sile tunda. Siis hakkasin val raskilga selline nurin peale, et näidati juba rusikat Saksamaale. Edasi. Meie põhikoht oli siis sessicolstenis seon Taani vadja ka mõningaid kilomeetrit sellest linna ligidal grupp piss, laager hiljem sügisel läksime külalisi, grupilaagris pandi meid kokku saksa poistega. Nii et pooled olid siis saksa laagris ja pooled olid siis eestlased. Trupis oli 15 meest, kolm trupi moodustasid suugi, neli. Suudlen neli süügi, nagu poisina kirjutavad poolset abielu ongi, nii et meil on siis grupi ab talong. Talongid juhtis, atan füürer ja see oli raskis oli ooberst feldmeister krässus. Esimese sugugi juht oli seal süütemuidugi sakslast, kõik pang, tuug, mina olin kolmandas suudis. Noh, see on meie jälgi. Rühm. Saksamaal üheksa oli meil esialgu pommi sütikute monteerimine. See tähendas niiviisi, et istusime laudade taga ja meile anti detailid kätte. Ja pidime lihtsalt tegime mõned töövõtted monteerima, tähendab, seal oli punane juhe ja sinine ju. Pidime õigesti panema. Muidugi see meie töö käis läbi saksa kontrolli nii edasi, nii edasi. Sest seal olenes väga sellest, kas õigesti monteeriksid. Ja ma olen kindel, et nii mõnigi pomm, mis lõhkemata oli ka meie poiste teene, sest et kes need sakslased ja nii väga ikka kontrollisid asja. Aga meie poisid sabotaaži tegi, see on fakt. Kas siis oskamatusest või? Ei, see oli meelega tehtud, sest me olime, ma, mul pole praegu siin aega, aga räägime, aga siin on näha, kuivõrd me olime siis vihaselt juba kogusile saksa värgi peale oli siis pommide sütikute oli siis hästi raske töö oli lükatavad vagunintega liiva vedamine. Pommikeldritesse grupis olid hästi suured laoruumid ja meil tuli seal katta need betoonehitised liivaga ja need varjestada, kuna alatasa tollal juba käisid Inglise ja Ameerika pommitajad pommitas ööde kaupa, istusime seal varjendites, katsime lennukite angaare, ehitasime seal, tegime sellist tööd. Mis puutub aga nii laagri muuse ellu, siis seal oli täielik seal kord. Riviõppus oli nii et nagu ma räägin, eesti poisid ei olnud harjunud selle mahviga ja käisid esialgu täitsa harkis jalgadega, mõni isegi haiglas. Tükk aega olid ja kogu seda riviõppust Kuuste võimus õppust. Muusika saatis Est saksa Sõhiv. Austen keeld, marss, marss ja plii, Biden ja ketid ja kõik need Ulsson juurde. Toit, aga nagu teada, Saksamaal oli meie jaoks väga nõrk juba sõidu ajal ma mäletan, kui me sõitsime Poolast rongiga Saksamaale, siis postil lõppes muidugi oma kodune ahvara. Siis läbi Acta karjusid, süüa süüa, üks eriti meelde jääks Pärnu poiss, paar aastat. Paks poiss. Need tundusid eriti suurt igatses toidu järele, kuni Eestis ta tahtiski. Tulen, ma mäletan ema, visadus kodutule. Kuivikuid ja rasvases praetud, seal kuivikud. Need päästsid muidugi meid tunduvalt. Edasi pilk tööteenistuse argipäeva. Ma võib-olla päevakavas võiks ütelda, milline üks päev välja nägi. Kuus 30. Jah, Euroopa Kesk-Euroopa järgi. Veken äratus kuus, kolm, viis kuni kuus, neli, viis sportvõimlemine jooksud kuus 45 kuni 70 pesemine paša. Seitse, 10 seitse 40 pool tundi lisandit petten, pauh, voodide korrastasin edasi. See 140 820 Morgan kohve hommikuse kohvi, 200 20 Morgan apell. No seal ülevaates. Ja kui ülevaatusel juhtus, et sa ühe või teise vahele jäänud, siis pandi musta raamatusse siis keeletoimkonna ja 830 90 ise tuli, Hunter rihtung tundub jälle õppetund oli üheksa 2010, müstik. Hommikusöök 10 10 nälgimine koduktiivist tähendab korrateenistus 11 kuni üks neli-viis oli oli jälle kaks õppetundi, 12 kuni 20 40 laulmine. Neli viis minutit. Kell üks oli lõunaMitta, kes seal 13 30 kuni 14 30 Petruhe puhkus. Vajalik nendest 40 50 15 neli viisoni libes Helsing Ta kehaline kasvatus, võimlane kuuse kui 65 kuni ja kuni sises neil niisugune optimist jällegi korra teenistus. 18 haben, teisel õhtusöök ja kahjuks on uue rahu. Nii et pole seitsmest kuni üheksani, oli siis tegevus siin vahepeal, kui siinsem unters, mis tunded, õppe tulite selle asemel siis tähendab, oli Saksamaal muidugi tee teel töötunde tuli ju üpris vähe, kui me Saksamaal läksime, siis on töö, tulid päevas vähemalt kuus tundi ära. Ja kui ma juba hommikupoolikul midagi ligi neli tundi ikka viskasid seda liivakasti ja lükkad seda rasked metall vagunetid siis olid igavesi helgil korrale puhtusele pöörati tõesti väga suurt tähelepanu ja vaata, tants oli positiivne. Näiteks kui on korrastustööd, siis tuli pöörata ka taskud viimseni ja püksid pahupidi ning viimane õmblus läbi vaadata, kui jäisel mõni tolmu köömegi. Sest need ülemad otsisid endale toimkonna mehi, kes aga vähe aega tolmukübe leiti, see sai siis oma tolmune kaela, nii et kord oli selles mõttes väga hea ja see on, mul on niisugune puhtus on siiski sisse siis näiteks riiulid seal pidunu, niivõrd taskurätikud ja pesu, nii absoluutselt rivisse, et seal mitte üks kõrvalekaldumine ei tohtinud olla, tulid tööriistu nii puhtaks teha ja minu arust see on esiteks vaev, ta säilitab paremini ja ilus on ka, nii et see oli muidugi väga positiivne, näe, see meeldis minule vähemalt ja selle peame kama, noortele jämedamad kurd olgu ikka olemas. Saksamaal oli nagu ütlesin, rivi väga tugev ja väga täpne ja peab ütlema, et see niisugune korrektne rivi, see on mulle meeldinud ja see on eestlased üldse meeldinud. See hoiak ja see oli muidugi väga positiivne nähtus. Rivis lauldi, lauldi normaalse häälega ja ilusaid, lauldi. Eesti poisid, kuidas ka ei võta, olin siiski tublid laulumehed, sellepärast et kui meiegi lahti leeme oma laulu, kuldne õhtupäike või saa vabaks Eesti meri sakslasi kuulama. Muidugi vahel laulsime ka eesti lorilaule, aru ei saanud, ei saa. Muidugi tegime ilusaid häälte sakslased, siis plaksutasid lauluõppus Saksamaal töö teisest kõva. Mul on siin mitukümmend laulu üles kirjutatud ja õpitud saksa keeles, aga väga paljud laulud olid sellised nagu koraalideks. Need on pikad venitatud laulud kus siis vilistati muidugi Saksamaad ja Saksamaa juht ja nii edasi ja need viisitult sellised, mis muidugi ei meeldinud, kuid oli ka hoogsaid laule, udueerikat laulsime ja peale selle õppisime ka saksa keelt, muidugi see Horst Vessell liivane ovaali Hoodi raieffest, kes loss ja nii edasi, kes saamašilt. Aga näiteks sinine kruiise Tiphane Titsaisen küüsetel, füürer, sufüüsid alledi füürsist, Arban folgetketrollist kiirem Rufini asi, siin on mitu-mitu mitut värsi, KUS vikad, tervitatakse juhtija taolist. Saksahali luu ja hurraa, hurraa, hurraa. Hurraa. Viktooria Firvaaderlandsust aitan hurraa, Victoria. Siis näiteks on pausin. Pehaltel hiirel Altens untsu eel ja nii edasi. Nii et Saksamaa ülistamine seni šovinism oli muidugi põhiline, seal me olime harjumatu niisuguste asjade kohta, kuid muidugi oli meeles ka, kuidas juba aasta otsa veel siin vene. Aga meie, kes me olime siiski vabaseiskasvanud, meile sisulisi eid, ei tähendavat sakslased siiski meie poiste rivi ja laulu ja üldse edenemisega olid rahul siis natuke vanemad kui need poisid, kes meiega üheskoos olid ja olime intelligentsemad, meie kasvatud, hoopis midagi muud, saksa poisid, nad olnud meie kõrval ikka palju madalama arenguga, isegi nemad ei teadnud Euroopa geograafiast suurt mitte midagi. Eesti vastad, neil pole muidugi aimugi, aga meie poisid, kes olid vähemalt algul lõpetanud, meil oli ka Euroopa geograafia täitsa peas seal käis ka delegatsioonid meid vaatamas, näiteks Arbess füürer käis Saksamaalt, võnge, enne oli kõva trenn. Saksa ribi võimaldab teha su elu nii kibedaks, kus iganes soovid. Kui laul teinekord ei läinud, et väsinud oli, siis muidugi tehti. Rivi tõmmati niivõrd pikka viirgu, et kui siis anti seal paremale poole või vasakule poole joosta, siis äärmine mees Lozee sõjales lipata. Ta kukkus maha. Ja muidugi kui taheti, siis ladisel labidad, muide olime tööriistad. Meil olid muidugi tööla, labidad olid ideedele agasid, paraadlabidad olid rivis, need särasid, läikesid, need puhardati, sest meil oli nagu putunud flix tundes, siis tehti kõik titu korda vahel kui ka taadis labidas kätte ja 50 kikki siis tundsid, mis tähendas, supp, vastuhakk, aga pitsa, mulle on see väga tervislikult mõjunud. Mu jalad on tänapäeval jumaldatud terved laagris, kes ka nagu ma ütlesin, delegatsioone ka Eestis käis delegatsioone ja me nägime seal Laaman sygesid delegatsiooni seal. Muidugi Meie rääkisime seal oma juttu, aga eks ajakirjanikud panid seal jälle ilustasid, kui nad siin eestimaal kirjutasid, oli võimalus saata tervitusi kodustele Varssavi raadio kaudu. Mina hoolitsesin tookord igalt poolt kõrvale pina tahtnud nende eid, eriti saateaega, ega nende ajakirjanike nina alla sattuda. Sest mulle see asi ei meeldinud ennast reklaamida seal Saksamaal. Eriti meelde jäänud jõuluõhtu sisanti poistele marketendrid ja antennist, veini rohkem veel ja eesti Potto teadagi. Seli Jaagelis Leslie ligidal lakkusid ennast Penzias. Siis see oli nagu ikka eestlaste rahvigale vürtsi müristamine ja ja sakslased ei olnud sellise möödamisega muidugi rahul, meil oli ta üsna tuntud poisid. Omavahel saime suhteliselt hästi läbi, Need kaklemine tuli ikka rohkem sakslastega, aga esines muidugi ka sellised lahingud, kus vahel mindi kasvõileivatüki pärast kaklema või taolist. Siis oli tore, kui räägiti kodumaa sündmustest, meil oli poisse, kes olid siin Eestimaal ka Kälgil ooperis küll teadis, mina jään, sinu, saan siis mul suure rõõmuga seda teasin. Kuulasin, oli poiss, kes oskas hästi laulda ja sakslased kasutas neid tihti oma peoõhtutel või kitarriga mängida, saata Pärnu poisse Enruukel näiteks temal väga tore laulumees ja mäletasime, laulsime eesti laule, filmidest laule ja Ruukeli väga hinnatud mees ka sakrodes ja selles mõttes, et Anu aitas instra nende õhtuid ka. Siia juurde mõned lõigud toonasest ajakirjandusest. Ajalehes Eesti sõna oli 18. augustil 1942 avaldatud kirjutis Eesti noored tööteenistuses. Loo autorid tähistamas initsiaalid A o. Niimoodi allkirjastas oma lugusid lehe üks peatoimetajaid, August Oinas. Teine peatoimetaja oli kirjanik Albert Kivikas. Kirjutises on juttu pidulikust sündmusest ühes Loode-Saksamaal asunud laagris, loeme. Kolonnid asetuvad nelinulgselt avaral laagriväljakul. Puhkpilliorkester alustab marssi Plinkende spaatel. Ta rõhutab päeva pidulikkust, kus Saksa ja Eesti noorte koostöö ja gammaraatlikkuse vaim peab avalduma. Saksa meeskonda kuuluv nooruk loeb ette ühe Loode-Saksamaa patriootilise laulud, sõnad saksa meeskond laulab sõide järel sama laulu. Vandke lihtMainfatherland kõlavat laulu lõpusõnad. Nüüd loeb Eesti Vabatahtlik Hardi hunt Eesti laulusõnad. Eesti, mu armas kallis kodumaa. Selle järel astub rivi ette eestlasest laulujuht ja nüüd kõlab 180 nooruki suust hoogus eesti laul. Lauldakse läbi kõik kolm salmi. Järgneb Saksa-Eesti ühislaul selles mõttes, et üks salm laulust, kus Põhjameri lauldakse sakslaste poolt, teine eestlaste poolt. Lõpusalm lauldakse ühiselt. Eestlaste ettekandel järgneb nüüd kaunimad laulud, siis tuleb palav, orkestrit ja meeleolukas ning mällu jääpidu. Hetk lõpeb tööteenistuslaste ühislauluga. Kotzeegneti Arbaid untses kinnan. Jumal õnnista tööd ja meie üritust. Korralikes rivides marsivad töö teenistuslased väljakult ära. Nüüd, kus nad pole enam eraldatud, kolonnides pole välimuse järgi võimalik teha mingit vahet sakslaste ja eestlaste vahel. Niimoodi kõlas siis ühe pidustuse kirjeldus. Leonhard Salumäe ei mäleta, et tema oleks millestki sarnasest osa võtnud. Aga noh, võis seegi pidu toimuda ja meile hilisemast ajast ülihästi tuntud internatsionalistlikud kasvatuse mallide järgi. Ainult et siis olid kasvatajad teised. Kuid pidupeoks elu oli elu ja arenes oma seaduste järgi. Oli ka helgemaid momente, kui me saime pühapäeviti vabalt, olime omad koos, siis poisid laulsid eesti laule. Lisaks jagasid omavahel pakke. Igatahes muidugi oli kodumaa järele, sest üsna kiiresti haihtus see unistus Saksamaa heast elust üks paremaid ilusamaid mälestusi. Siiski on kolmapäevani ekskursioon Berliini Berliinis. Käisime Potsdamis, siis käisime kolme olümpiastaadionil, poisid istusid ja me käisime selles loosis, kus Hitler oli olnud teadlasi. Aga mõnus oli vaadata seal tohutud seina, kus oli olümpiavõitjate nimed ja meie Kristjan Palusalu nimi oli seal kahel korral suurte tohutada graniittähtedega. Seal oli hall ja, ja punane graniit, ma ei mäleta, kas hall seina punane tähed või vastupidi. Igatahes Kristjan Palusalu nimi oli kaks korda ja kui me siis oma sakslasest juhile näitasime, näe, Horlysseri panime õlgadele, siis ta muidugi Kristas hambaid küll, aga meiega naersime. Nii et see raske elu meid siiski poissi tohutult ühendas ja meie nii-öelda patriootis tunded aina. Kasvasid tõid, olid ju need sakslased ka ju teie hulgas seal, kuidas omavahel läbisaamine oli? Sakslased olid, peab ütlema üks pagana fašism tal käikas Venemaa, Saksamaa, siis, ja peab ütlema, et need poistavalt küll ka täitsa niisama jõhkrad, kui siin kasvatus on samasugune olnud, niiet nendega ajasime asju ainult rusikatega, pidevad kaklused olid ja sakslastel oli see udu, mul on küljes märgitud toodud vargused. Ühtegi asja jätta ei võinud mitte kuhugi varastati ja muidugi eks sakslast seal korda luua, vot selle ei jõudnud, nii et see karter oli seal alatasa täis. Ootasime, millal sakslastel lähevad, noh, rindel said nad küllaltki lakkida ja Sid vaestele uut kahuriliha ja siis, kes selle õppuse läbi teinud kuude seal hakati tegema, koba säält õppust. Need siis lõpetasid oma sära ja need arvati vaja sõjaväkke edasi grupist läksime maagilisse son Schleiswig'i linna ligidal. Seal jätkus meil töö lennuvälja lennuangaaride ehitamise juures. Muidugi, mis me nägime, nägime väga peent ja puhas saksa tööd, nägime selliseid aparaate, sellist masinat, mida me seni näinud ei olnud, see meile muidugi meeldis. Ja nägime saksa Töömehe toredat tööd. Aga nagu ma ütlesin kõigest puudu söögist ja ka küttes, siis tulles korterisse, võtsime alati siis kaasa puuklotsi käsi, mida me saime. Kõik see, mis vähegi oli näiteks kas silleetit või paber või klaas, kõik orjad Saksamaal ära ning seda asja nagu praegu visatakse mullale Ida-Saksamaal ei ole see kokkuhoid tohutu. Kõik läks nagu sõja jaoks eraldi, kogu saksa rahvas oli kogu aeg harjunud juba väga kokkuhoidlikult elanud. Tekkis jällegi üks niisugune moodus küll Eesti maali gastros, nimelt Eesti poisid hakkasid ka juba käima vargil. Nimelt kartuli kuhjadesse. Ma mäletan, et meil toas oli raudahi ja seal siis praadisin kartuliviile pimedaks läks vaikselt, lühkisime siis seal suured kartulikuhjad nagu meilgi, vahel kalorid ja poiskaabisi sisse Alt kartuli kuhjadest kartuleid muidugi ei teadnud arvatagi. Aga kui kartulikuhja kokku langes, järsku leitud kartulid on võetud. Näljaga tuli kõige teha. Nagu ma ütlesin, sakslastel väga mund, imestunud, kui meie julgesin protesteerida, sest see kasvatustöö oli seal ka see kepidistsipliin ja sealse käsu täitmine, see oli seal absoluutne. Peale nende raskuste, nagu ma ütlesin, olid veel ka helgemates momentidest, ekskursioonid toimusid ka kontserdit, näiteks varieteeõhtud toimusid. Jaa. Isegi mitme AP talongi ja mitmelaagri kohtumised toimusid seal olnud orkestri kontserti oli. Ning mitmelt õppusi näide, ma mäletan, demonstreeriti tuletõrje tehnikat ja esimest korda ma nägin vahukustutit tohtu, kaugelt udu juu ja jämedusega vahujuga lendas, niiet Me kohe nägime, et Saksamaa liiga tõesti hästi kaugele jõuda pole. Tänapäeval sellist kustutati nagu trehvanud nägema. Käisime ka Rensburgis seal siis Kiili kanalil linn, seal oli su laevatehas, esimest korda nägin, kuidas näiteks neid neeldi neediauke, kuidas mitte ei, ei uuritud, vaid kohe tantsiti siis tohutult ja nägime seal, kui toredad puhtad olid seal tööliste tööd ja pesuruumid ja ja üldse milline kordoli valitsev tehases. Noh siis muidugi nägime, mispärast Saksamaal lisagi see asi edenes, sest distsipliine korda hea, aga kogu selle all siiski ma, nagu ma ütlesin, oli see niisugune noh, survetunne, see on mitte isegi niivõrd vabatahtlikult olin nagu sunnitud ja nagu loosung olid juurde siig kõik nagu veeres sõjaotstarbel. Peale selle käisime ka piiri ääres Flensburgis küllalt suur linn. Ja niisugune suvituskoht oli. Kuid mul on siin märgitud, et ega me rõõmuga need väljasõit ei teinud sellest väljasõitudel olis vigad. Väikese portsu said sa kaasa süüa ja kogu tee, sa lihtsalt kõht oli tühi, Tudsid nälga ja mina tea, eestlastel oli see lihtsalt talumatu ja kõik see hea ja jäi selle varju. Aga kas töö teenistuslased oma töö eest palka ei saanud mitte mingisugust? Palgale oli meile ette nähtud niiviisi, et laagri aja eest, mis me olime enne Ratskis saime 25 sõnnikut päevas, kõnni ja penni päevas ja aga Saksamaal Schleswig-Is saame ühe riigimarga päevas, see oli nii-öelda meile teatati. Mis ma selle eest osta sai? Saksamaal poed olid tühjad nagu meil tänapäeval kusagil siin idas kribu-krabu muidugi oli, pakkides ma mäletan, saatsime ikka kodukülla, tüdrukutel aga kaelakett ja seal kõrvarõngad ja käevõrusid ja mis seal oli Isalüsaadil, habemeajamisaparaadi, näete, siin me ühte teistmoodi koosta lähevad täpselt, mul ei ole momendil meeles, mis nad maksid, aga Eestis olid need asjad muidugi üsna nii-öelda hinnatud. Pakki saime võta ettenähtud koguses. Saksamaa on õllemaa, kas töö teenistuslased, seda lõbu ka oli, et võid õlut joomas käia? Kus sa ka ei läinud, see piir oli igal pool ja esimest korda oli seal näha, et need kõige väiksem külasesse Grubki seal oli ju mitu õllebaari oli ja laua peal esimene asi oli see ümmargune õlle kannu alus olid ja seda õlut voolas nii palju tarmudele, eestlastel muidugi nõrk. Aga noh, juua muidugi talle odav ka. Suhteliselt. Ma mäletan Berliinis käisime, siis olime, käisime restoranis, seal oli võimalus saada ka kerget veini ja meie poisid ja sa oled ikka harjunud kõvema kraaviga need siis. Püüdsin veini nii palju osta usaid, aga vaestel poistel mõju raha oli vähe siis laenasid ja huvitav oli see, et kogu see restoran, kui enne keskööd oli nii ühelmelidelt laul käis nagu Saksamaal ikka. Aga nagu ma ütlen, 42. aastal hakkas juba kõvasti tunda andma ja lääneliitlaste pommitamine rünnakud, me nägime seda sealt Hamburgi pommitamist, lennukit tegid tiiru, isegi meie kohal kukkus sinna pomme. Eriti mäletan üks öö oli palju, kui sinna neid fugazpom siis hommikul, kui me läksime välja, siis olis üle poole mäe tippu, kust sellised kuuekandilised pommid on sellised. Et kui odaval kukuvad, siis sütik läheb põlema, siis süütemehhanism aga tööle ja siis ta paneb põlema, aga ta muidugi kilde ei anna, siis poisid otsas kinnilaid otsa vastu maad ja hakkas siis kõvasti põlema. Ega meie nagu hirmu ei tundnud kogu selle aja jooksul ei nende pommitamiste ees ega, ega lennukeid ees ja ja niisugust kogu sõja jooksul väga meeldiv selliseid asjale. Keeki elasid umbes nii, et saatus on ette määranud ja selle tõttu ei olnud meil nüüd, mis me seal pommikeldriga muidugi mingi hirmu pärast aetud kohustusi minna. Me oleksime maganud võib-olla oma ruumides, sest väsimus oli ikka väga suur. Me vajasime ka väga-väga-väga und, aga seda uneaega ja siis muidugi väga väheks, sest töö oli kohadiga ülimalt raske. Igatahes kodu saamiseks oli kõige kõige suurem. Kui meie 43. aasta jaanuaris lõpuks nii kaugele jõudsime. Saime uuesti tagasi, meil oli aasta peale leping tehtud, seda nad sakslased muidugi täitsid ja jällegi koju saime siis kuulsingi oli rõõm suur, minul aga läks, ma mäletan, raskis võeti meil need riided kokku? Jaa, paketis pappkarpidesse võeti varju alla hoiule. Aga kui ma tagasi tulema, siis kilumantel oli kadunud ja ma tulingi tagasi ilma mantli tapma. Toodavad väga tuld, ei olnud hakkama sain. Hiljem saadeti mulle siis siiski järele üks saksa mantel veel nii palju, et kui tulime tulema, siis saime mälestusesemeid ka ja nii et selline ärasaatmine ja muidugi oli sakslaste poolt küllaltki viisakas. Kõrvuti nüüd postiaga värvati, jusid tütarlapsi ka Saksamaale tööteenistusse ja nendel olid omad laagrid. Kas neil nendega kokkupuuteid ei olnud? Saksamaal? Otseselt meil kokkupuuted nagu lugu sõpruskohtumisi ei olnud, aga me nägime küll vormis neiusid. Aga ma mäletan, mullust kiri veel alles praegu mõne kirja kulisid ja säilinud on kultuur kooli õde Petserist kirjutab küsis nõu, et mis teha, tema lõpetas gümnaasiumi. Vaat see klass, see, see kursus, see lõpetas juba nagu aasta varem, mul jäi nagu üks aasta nüüd vahet sellega ja siis, kui ta oli lõpetanud siis ta palus teada, et kas minna töödjeesesse või mitte, et ma ei mäleta lihvidele. Muidugi kirjutasin aga New Yorgi Eestimaal, et ei saanud ülikooli, kui pidid tüdrukud pieteedi läbi tegema. Selles mõttes muidugi tööd Jeesus tõepoolest sellel ühtlustav faktor, et seal olid koos nii rikkad kui vaesed, ega seal mingit vahet ei olnud, kõik said mahvi. Peaasi, et see nii-öelda nahkse Tubi juht, see oli sinu jumal. Ja kui sa vahele jäid, siis said toimkond ja nii seda kartsid muidugi kõik. Ma olen lugenud siin ka väliseestlaste mitmeid kirjutisi, kus nad pagesid ka, ütleme, Soomale mujale. Et ka tööteenistuse eest. Minul aga tööteenistus siiski oli kasuks, sest et ma sain aasta otsa veel pikendust, kui ma 43 taga tulin, siis ma mäletan vist veebruar, millal toimus teenistusse värbamine, võeti minu koolikaaslased, kes lennule, Erki, kes pataljon Narva või, või kuhu nad läksid. Aga mina, kui juba tööteenistuses olnud, mina sain pikendust. Wind tookord ei võetud ja alles neljal neljal aastal, siis kevadel, vaat siis, kui tuleb talv, opositsiooni oli, siis muidugi ei pääsenud ka mina minekust. Aga tookord juba nagu ma teavad, mind otseselt rindel ei saada, saad uued Saksamaal sõja kooli jälle, mis võib olla minu elule elu seisukohalt väga oluline, sest ma seal idarindele sellega nagu ei saanudki. Suur tänu, Leonhard salu veerele üksikasjalike meenutuste eest. Ja siia juurde, nüüd siis mõned otsimissoovid. Kes teab? Robert hiid. Ma enne nimede eestistamist. Hiiob oli enne nõukogude okupatsiooni. Tartu teise jaoskonna politseikomissar. Arreteeriti 1941. aasta aprillis paigutati Tartu vanglasse, kust olevat edasi saadetud Kiirovi vanglasse. Edasisi teateid tema saatuse kohta ei ole. Kas keegi on teda vanglas kohanud? Veel soovitakse teateid kahe venna kohta. Johannes Henno sündinud 1916 Tartus. Viimane töökoht 1944. aastal oli Tallinna politseis. Aleksander Henno sündinud 1918 Tartumaal tõrvandis. Mobiliseeriti 1944. aastal Saksa sõjaväkke. Vennad jäid kadunuks 1944. aasta sügisel. Kas kellelgi on andmeid nende saatuse kohta? Kordan otsitavate nimed. Bert iitma Johannes Henno, Aleksander Henno. Kui teate nendest midagi, kirjutage Meide taas kuulmiseni.