Kui ma vaatan kui ma mõtlen oma elukese üle järgi, siis siis võib-olla võib-olla soodumus oli hoopis millegiks muuks. Noh, issand jumal, oli oli varustanud mind väga korraliku lauluhäälega Ja ma tean. Laulsin ikka siis tol ajal käis, oli Eesti ajal olid vist oma ringkonnad, käisid seal jõulude ajal koos seltskonnad ja ja nendel pidudel siis. Üks ringimäng meil käimas on või ringi laul meil käimas on ja seal siis igaüks kordamööda pidi laulma tähestiku järjekorras muude järjekorras, tegelikult kes jaanuarikuul on sündinud seal eile omaette laul. Ja siis, kui minu kätte jõudis järg, siis. Siis Lassimine oma häälel kõlada ja ja kõige arvatesse oli ilus. Ja juba noh, nooruses armas sigade täiesti üksi laulda ja ja paaris seltskonnas isegi mõni niisugune keskmine laulja, kes oli laulud uinud NUT kuulas mind ja viis lauluõpetaja juurde ja kord isegi, kellega ma pärast tuttavaks sain, Ille hilisemas elus Felix moori juurde viidi mind raadioringhäälingusse. Abelist moori Leon ta aega. Tol korral. Ta ütles, et tulge hiljem. Ja nii see asi jäigi, ma tean, et kui ma vahepeal kunagi metsa vahel laulsin lööklaule ikka sai kuuldud ja, aga lemmik number oli mul lemmik number oli mul vaikselt anuvad mu laulud. Ikka Schubert vist, eks ole. Ja ma tean, et kui ma metsa vahel laulsin, siis isegi seal metsa all, tol ajal istajal ka. Laupäeval ja laupäeval olid siis muru peal juba metsa, muuseas olid maas inimesed ja eined seal jah. Just väljasõidud ja, ja siis, kui ma vahest laulsin, unustasin ümbrus ära, siis isegi kuulsin aplausi. See oli siis peaaegu esimene viimanena niisugune avalik esinemine ja aplaus ka. Ma sellele kõigile tõmmas sõda kriipsu peale. Siin tuleb mul üks niisugune lugu meelde. Mis, mis mis sõda on meil teinud, Tennov, Tennoffcord kord rääkis, rääkis, nisukesi loeti just samal päeval. See oli vist 21. juunil kusesõda, puhkes, sigineb, sõlmis Eesti Eesti Eestimaad, puudutas. Kui sakslane tungis Nõukogude liidule kallale, siis tema esines Rakvere staadionil koolinoorte kergejõustikumeeskonnas. Ja teda oli võetud sellepärast ainult täitjaks ketas Taijosnad üldse heita. Et, et lihtsalt noh, selle kohale polnud kedagi panna ja muidu oleks miinuspunkt olnud. Ja tera võttis ketta ketta kätte ja viskas selle tribüüdlejad viskes sele tribüünile ja Tenno ise räägib, et sellest oleks terve. Terve Rakvere linn oleks nädal aega kõnelenud kui teist maailmasõda peale Tollustajat, vot sellepärast räägin minul ka see maailmasõda, siis. Tõmbas selle laulmisele kriipsu peale ja pärast seda siis juba kuidagi see asi ikka laulsin seltskondades ja ja kunstiklubis sai laulda ja ma tean, ma laulsin üks kord. Terve saal jäi vaikseks ja, ja ma sattusin ise ka kuidagi hasarti, laulsin ühel jõululaupäeval, lautseb püha. Nojah, ja see on ka kõik, mis, mis, mis laul, mis, mis puudutab laulmisesse ja lapsepõlves ma armastasin valeta. Ja ja juba väga varajases nooruses on kuskil lasteaialasteaias Mahmastasid näiteks teistele lastele seletata. Et vot siin natukene maad eemal metsas on üks sõjaväelaager. Ja, ja mina olen seal käinud ja ja koka käest läbi ja, ja olen näinud, kuidas seal sõdurid marsivad ja seal kahurid ja igastmist asjad ja. Kokku olevat või kop viskasime hommikul solki vastutuult ja see tuli talle kõik tagasi. Nisu niisugune loll jutt. Visun, loll jutt ja seda ma peaaegu rääkida, siis uskusin ja ja olin teised valmis viima ka sinna kohta, kus, kus sõjaväelaager on. Aga no muidugi tühja, ma ei tea, kas ma viisin neid sinna ei viinud, tõenäoliselt? Ei viinud, ma teadsin ikka seal midagi tõsisemat, aga ei ole. Ja püüdsin siis kuidagi teistmoodi seda asja välja rääkida, kas nad sealt ära läinud või? Vot see on nüüd üks niisugune, mis, mis mis võib-olla viitab mitte niisukesele kirjanduslikel eeldustele, vaid vaid valetamisele, pigem. Sest kuni keegi oli öelnud, et kirjutamine käeks ilus valedada. Ja ta on siiski ilus. Ja teine moment pistrik kirjandusse puutub kooli kirjanditega, ma olin väga taas. Kõigepealt kuidagi kippusin, kui hakkasin kirjutama Antigildel teema. Kippusin kõikidesse külge ühekorraga, tead. Ja, ja niikaua sai siis mõeldud, millest üldse kirjutata. Kui siseniivõrd vähe aega, et kihutasid midagi segast, segast ja napp ja, ja keeleliselt vigast panid paberile mis suurt üle kolme ei näinud, tahad üle kolme helde. Ja kui ma siis gümnaasiumis käin, käisid minu eesti keel, eesti keele õpetajaks, oli magister Kress, tuntud aavia Aavik, Aavik, Me Aabiceaallaneva aafriklane ja ja tema kasutas ka, kasutas lühikest mitmust ja, ja kasutas üksiloni-i asemel ja ja üldse härrasmees, kes kandis kedrasid, kedrasid, kandis kingade peal. Ja, ja kellele klassis absoluutne autoriteet ilmata noh, selleks oleks üldse pingutanud. Mode on nüüd vastast näit oli üks usuõpetaja kombel, kellel tunnis kõik tegid, mis, mis aga tahtsid. Ja see Kress kord laskis, mul tahvli peal laskis kas astmevaheldust või väldet väldet määrata. Ja eks ma siis määrasin, maaliga laisk õpilane peale kõige muu väga laisk. Ja, ja määrasin pääle selle Kressis. Vaatas pikalt vaatas pikalt seda, mis ma teinud olin tahvlile ja ja tegi siis väga lühikese kokkuvõtte. Ühe kokkuvõte oli siis nii, et et härra isand, temal oli, ta ütles kõikide õpilaste kohta, ütles isand. Isand Mellov, tegelege ükskõik millega, ainult mitte eesti keelega. Ja üldse oli minul eesti keelega oli häda. Ja osaliselt võib ka seal, et see, see ei ole need täiesti täiesti minust endast. Mul oli ema ema poolt olen hiidlane. Ema, juuli, kivi, Emmaste kandist. Ja, ja isa on siis kuskilt sealt Karulast, Valga, Valga-Võru, Võru, Võru kandist. No ma arvan, et lõuna lõunaeestlane lõunaeestlane ja siis saarlane ei anna, anna head keele resultaati. Ühel on seal õ asemel ö-d ja, ja, ja teise teisel on mingisugust lõuna mõjutad. Vaat et läti keele mõjud. Ja ja isa isa oli seal. Peagi osa osa sugulasi on, on Lätis Oppas, see oli seal, kui kui see Eesti-Läti piir rajati, siis siis AEK happe jäi Läti poolel, aga seal jäi palju eestlasi jäi jäi kaasa arvatud minu isa õde, kes abiellus ka eestlasega. Jäi Läti poolele ja seal Eesti seltsimaja, Eesti kultuurimaja ja ja hästi, palju eestlasi oli, seal oli nii, et minu palju sugulise plekkima kuse Mellovi nimi on tekkinud kaks võimalust, kas, kas on sisserännanud kuskilt ühelt poolt see nimi viitab mingisugusele. Sest minu isa andmete järgi kuskil nagu oleks käsitöölised kuskilt sisse sisserännanud sinisiniverd vaendas. Ei, ei ole, kui, kui teda on ja teda võib ka kindlaste olla, siis see on, see on kõigil kõigile tervele suguvõsale teadmata. Käsitöölisena või nimi viitab Mellov kuskile kuskile kuskile Preisimaale, seal on liid soovid ja, ja nõnda edasi, nendest lõpudov ob lõpud. No kui inglisekeelne lõpsuse Mellov. Kui peen olla, tead, kui PPd värki taga ajada, siis ta tähendab ju otseselt sõnamahl mahl, mahlakas, küps. Üks down on seal on üks. Mis siis meil on üks tegelane kriminaal kriminaalromaanis. Ja, ja ja nii, jah. Nii, nii ta on. Et Lõuna-Eesti ja, ja nüüd tuleme selle päris jutu juurde ja see siis mul oli õigekirjaga oli, mul oli just häda, oli mul da infinitiiviga, ma alati mõtlesin. Kas, kas see on pehme tee või, või kõvade ja, ja mida rohkem mõtlesin, ma panin surmkindlalt panin valede. Ja jaa. Ja, ja nii, et nii et ikka keele poolest ei ole. Ei jaa jaa, nisukesed nihukesed vaevad on veel, kestavad tänapäevane ka kirjamees, kes tööd teeb. Kui ta tõsiselt tahab teha, siis ta peab paratamatult keelega ja kui keele keele kui seal ei ole, filoloogia, haridust ei ole, mida mul ei ole. Ja kui ei ole keele keele kanti oli nagu noh, looduslikult ka õnnistanud, siis siis see tuleb kuidagi tööga tööga tasa teha. Ja veel loota siis heale toimetajale ka ja ja mitte uhke olla, kui ta, kui ta andeka inimese sõna parandab, vaid võid tänulik olla. Ja õnneks on nisukesi kannatlike toimetajaid minu ümber senini senini olnud. Õnneks viimasel ajal ma saanud isegi neid valida, kes kes. Ma toon näiteks nagu viimase romaani riiulid. Seal aitas mul keelt keelt kohelda, aitas, aitas iidel Edwiniidel. Ja tema kohemult küsis, sest eks autorid on teda hellaks teinud. Et kas ma, kas ma teen täie jõuga või tempole jõuga. Ma ütlesin, et papp pane täie jõuga ja oligi nii, et ava oma meelest oli mina noh, igav külge triikinud, triikinud hästi arutu hulga ja ja kõik ülejäänud üle. Noh, niisuguse ülearuse õieti kirjutamine ongi mingis mõttes võib teda võrrelda skulptuuriga nagu, nagu kujurid ütlevad, et et et ülearune, Mahavata lits lihtsalt, et see, see või see, mis on, et see, see vajalik vajalik, et see, see, see säiluks, ülearune kõik kõrvaldada. Ja, ja mina, mina täiendaks isegi nii et ega ikka päris seda nisukest kuiva kirjamärki nüüd päris marmoriga või niisugusega ei saa võrrelda. Ta on, ta on palju palju risu kuidagi oma oma oma loomult ja ma parandaks isegi nii, et mitte ülearune kõrvaldatavaid vaid, vaid pingud ennast selleks, et et, et, et ikka vigu märgata ikka vigu ja vigu ja, ja peale selle, kui sa oled lõpetanud, need vead jäävad ikka sisse. Ja see ei iidel, kes nüüd appi tuli mul viimase romaani juurde. Minu arvates oli oma, et siin ei ole enam mitte midagi parandada, kõik on nii ilusti tehtud ja pingutad ja tõesti oli pingutatud ja kuskile kiiret ei olnud ja ja terve selle romaani peale see ei ole muidugi tüma. Monte Cristo romaan ta nüüd ikka moodsam, ikka lühem kuskile, kui ta tuleb. Trükitrükk või raamat, raamatu lehekülgi kuskil 180 või umbes nii 150 200 vahel. Siis tema leidis seal kõigi väikeste kriipsudega komade ja punktidega ja muidugi ka suurematega seal lauseehitus 1000 1000 iga 1000 1000 parandust. No nüüd siis küsimus, kus oli niisugune, et et kuidas ma siis kirjutama hakkasin? Hakkasin. Peale luulet tõena. Ja. Ja luular ega luule luuletamine, kui sa ise luulet kirjutad, see algab ikka sellest, et sa ennem oled luulet lugenud. Kui nüüd seda ja jälle nihukeseks soodumuseks või või ennustamiseks või ended või mis ta on ühe isiku kohta arvata, siis minul jäid lapsepõlves jäi meelde just lorilaulud. Need olid, need jäid õige kergelt pähe ja neid ma kordasin ja. Selle vastu jälle, mis on miinuseks. Kui tuli seal koolis, tuli luuletusi pähe õppida, need ei jäänud jälle pähe. Ja siis muidugi pikapeale tekkis kuskil. Kuskil ma tean, kas mul algas luule lugemine algas sellest peale. Kunagi, kus, kus murdeiga tekib, siis inimene tahab tahab midagi teistsugune olla, muidugi kuni murde murdeiga, et ega murdeiga ei saa ju ainult seksuaalsel tõlgitseta, seepärast kui nii võtta, siis see teine murdeiga see vanainimese murdiga minu minu meelest Alado, hoopis hullem kui see noorte Mortiga, mille, milles vanad räägivad hästi palju. Ja murdiga keeltelt tähendab ikka nisukest noorusi, õudja käärimine ja otsimine ja, ja ta teisiti olla ja mõtleb enda üle ja teiste üle ja ja teeb pahandusi ja. Ühesõnaga oled üks katsetaja, tead, ja mina siis katsetasin nii, kuskil 13 14 aastasel, mõtlen, lähme jälle jutuga sena tagasi, kuidas luure huvi võis tekkida lugemishuvi, mitte kirjutamishuvi? Ei lapsepõlves mina ei kirjutanud, mõni on küll väga noorelt kirjutanud, ma ei tulnud selle pealegi, et kuskil kuskil isegi murde-eas luuletusi kirjutada, ei. Võtsin nisukesi asja ette, et siis oli see linnaraamatukogu praegu, kuna nüüd natuke aega tagasi tuli korki nimeline raamatukogu, see on siis merekool praeguse merega olin endise kommertsgümnaasiumi kõrval. Ja seal oli ka lastelaste esimesel korrusel oli lasteosakond lasteraamatukogu. Ja seal seal ma käisin lugemas, raamatud olid küllalt kallid. Seal oli väike lett, kus raamatuid välja antikaardi vastu kus olid raamatukogu liikmeks ennast võtnud lasteraamatukogu liikmeks. Aga oli ka paar lauda, kus sa võisid siis lugeda lugemiseks endale, sealt võtle tädide käest ja siis lugeda. Ja mina vaatasin seda, kus oli see kataloogid, kus oli katolikviseeritud, tervese noorsooraamatu noh, kõik kõik raamatud ja mina otseselt mina loen selle A-tähest kuni lõpuni läbi, ma räägin, vot see tähendas juba murdeiga, et sa tahad midagi enneolematut ette võtta. Ja jõudnud mina A-tähest kaugemale, tead, ja ma tean, et et viimane, mis seal oli Aavik oli Aavik õudses hirmulood Aaviku hirmsus, hirm. Ja nii need peletasid mind selle pärast eemale, et Aavik kasutas seal ta eksperimenteeris oma uute keelenditega ja kasutad seal massiliselt sõnu, millest ma üldse aru ei saanud ja see võttis mul lihtlugejalt Liit võttis lugemise isu ära. Aga seal oli A-tähega on ka üks Juhani Aho, Juhana Johaniga, Johanica Aho, Soome, Soome kirjanik. Ja seal olid laastud ja mina võtsin siis selle nagu ikka niisugune murdjaalil nooruk, kes tahab, absoluutne taga ajab. Võtsin selle siis aast kuni lõpuni raamatukogu läbilugemise võtsin ette ka, et mitte üksnes läbi lugeda, vaid ka põhjalikult lugeda. See kõlab juba nagu partei otsustajad omaga. Ja, ja otsuseks ta muidugi ka jäi. Aga Ahon aho juures, kuna map ahoi püüdsin Ahu laastud ja seal ei sünni ju poisiks 14 poisikese jaoks, kes teki all taskulambiga, et vanemate käest riielda saada, loeb kriminulle põnevusromaane, fantastilised Roman. Se Ahul aastate ütle temale, mitte kui midagi. Kui ta just väga andekas ei ole ja mina väga andekas ei olnud. Seal on kuidas üks sisalik kuskil tundrus kivi peal võtab päikest ja ja mõni mõni mõni puukene ja kuidas päike läheb, looja ja samblikud ja taevas taevas hoidku, see nõudis hirmsat kannatust ja, ja see on vist minu kõige tahtejõulisem tegu. Tegu selles ajalikus elus. Aga sealt ei midagi, okei, külge jäi midagi Eiselt kuidagi vist nähtavasti Kõnige. Nii et ma hakkasin, ma hakkasin pikapeale selle kaudu muidugi proosa, seega see laastud ei ole mitteluule. Aga luulet seal on tükk maad sees, nendes väikestes looduskildudest. Ja selle kaudu ma jõudsin luule juurte. Ja ja ja nii naljakas, kui see ei oleks, siis hakkasid juba väikesed, niiet ühe silmaga vaatasid seelikut ja ja nõnda edasi. Et jõudsin ja võib-olla isegi vot kõik kõik esimesed armastuse tööle meeles. Esimene armastus on küll meeles, aga. Jõudsin millegipärast seitsbyrisonektideni, no taevas, tule appi, kuidas äkki siis. Ja, ja jääti leidsin sealt mingisuguse mingisuguse pisukese värsi kus oli midagi taolist, et kui sa tahad mind hüljata ja maha jätta, siis jäta kohe täna ja ja, ja, ja kui sa kui saatus tahab mind karistada, kui siis karistab kohe ja see 14 aastasele mõjub niisuguse kuuma ja, ja sooja-külma ja sooja veega läbisegamini. Ühesõnaga ta paneb vere käima. Ja sealt ma sain mingisuguse luulemaitse suu ja ta oli väga, ta oli väga isiklik, ikka isile läbi isiklikke tundeid. Ma ei, ma ei saa ütelda, et, et keegi oleks et keegi oleks õpetanud mind selles mõttes õpetama, mitte luulet tegema, vaid üldse luulet lugema. Aga üks üks moment on küll vista tähtis, mida lapsevanemad muidugi võiks ka oma laste juures silmas pidada, kellega nad läbi käivad. Minul see seltskondlik tegevus või läbikäimine, see oli, see oli täiesti juhus. Aga, aga õnnelik juhus selles suhtes, et ma sattusin niisuguse niisukese kampa kampa, kellel olid vaimsed huvid peale kõigi. No muidugi ma räägin, et see vaimsed huvid ei ole noore inimese või nii noore inimese põhitegevus. Ikka kõik muu, aga, aga see kuulub selle juurde. Ja seal oli päris. Seal oli nisukesi, noh, vabane, kes rootseleks nisu, nisukest nisukest vaimsus või selle sort, sedasorti inimesi seal näiteks üks enamus nendest on kõik praegu le läände läinud. Sakslaste ajal nad olid veel siin. Ja siis, kui sa äraminek, suur äraminek oli, kuhu oleks siis võimaluse korral oleks minu arvates suu suurem osa eestlasi page, nad lihtsalt ei olnud seda võimalust, ei olnud nii palju paate. Siin oli ikka paanikaks, läks päris päris Śaksa lõpus, kõik, kõik kippusid ikka ära ja Tallinn oli täiesti tühi. Ja ja need need sõbrad on siis noh, võtame nagu üks Ilmar Milla oli? Oli oli, oli maletaja ja tundis filosoofia vastovi kes siia jäi? Ilmad, villa on praegu Rootsis muidugi oma perekond ja väikeettevõte, kes siia jäi, oli n Roode. Maalija. Ja ja tema digiga värsse ja ka palju teisi säkkoli reaalkoolist osa oli, vestolmist, osa oli, oli reaalkoolist. Ja siis me sakslaste ajal siin kujunesid nisukesed vaimsed ringid, kus mängiti klaverit ja aga tehti ka pidusid ja ja vot see nisukene ringkond seal ma juba kuulsin, kujutavad kunstnikud maneer ja ja sest saan ja ja muusikud, modernistid seal debiicii arvell. Aga ütle nüüd lühidalt, kuna saateaega ei ole nii väga pikk. Ütle, ütle nüüd lühidalt, mida sa praegu teed? Praegu mina vegeteerima mikspärast no vegeteerimine, minnalaskmine või laisklemine või kuidas tal seda kriteeriumi on muidugi väga peen nimi, niisuguse niisuguse inetu tegevuse kohta. Lõpetasin romaani suvel. See toimetamine võttis veel tagantjärgi, nagu ma rääkisin Iideliga Saisata toimetatud. Nii, mõni arva, kes nüüd selle katkendit lugenud on, reklameerideta on ainult noh, niisugustele eru tiitidele või, või noh kirjanduslikele maiasmokkade loetav, et selle tõttu ka lugejate ring võiks noh, nii väga väike olla. Mina. Tuleb proovida, niiet oleneb muidugi, missugune see raamatu hind kujuneb, kes selle välja annab ja, ja mis selle hinnaks siis võiks oletatavasti kujuneda. Nii ma leidsin peale pikka otsimist, ega see nii naljanumber ei olegi tänapäevalgi. Kirjamees on nii, kellele tänapäeval kõikidest ametitest makstakse kõige vähem? See on, see muidugi on, selle pluss on see, et keda kirjad eriti huvita, see peletab nad eemale, need, need meheta peletab küll kaugele kahedad ennema. No kasulikumad hakata Sibiks või Kerru meheks, kui kui nüüd sulgema kätte võtta. Aga teiselt poolt jälle ta annab, annab võimaluse siis otsida ise kirjastust ja peaaegu ükskord on ühel raamatul menu, siis ta muidugi toob, toob ka midagi sisse. Minu kirjastuseks on, siis on koolipere ja võeti ilusti vastu ja, ja ma võiksin isegi ütelda, et, et nad ei võtnud nagu ärihuvides seda vastu võtta vaid oli isegi märga tuvi kirjanduse vastavat. See tegi minu minu mahajäetud südamedagi väega soojaks. Mis tema hinnaks võib kujuneda ta kuna ta on, ei ole kõvas köites. Minu arvates nad ise arvasid, et paneks ikka nisukesi hinna, mida, mida igaüks jõuaks osta ja nüüd olenebki jälle muidugi, mis äri juurde soskab, tead mis, mis, mis tema, kuidas tema vaatab, kõik tahavad teenida ja kuidas. Oota kuni raamat, riiulit ilmub lahti kõige kõige turvalisem pension, eks ole. Nii, ma sain sinna õige natuke jootena vangla-aastate eest, õige-õige natuke tuli juurde. Sa oled midagi 30 või 40 40 krooni. Nii et ma saan üks rubla alla 400 nagu sellega Paint. Ja siis pluss abikaasa pension, noh, see on teada siis? 600. Nojah, tema saab ka 355, liitke, kallid kuulajad, kokku see summa, mõned juhuslikud, mõned juhuslikud. Tööd ajakirjandusse noh, õnneks on naine, teeb ka tööd mul abikaasa kaasa, osa seal, kõige ilusam on Siimaskop illustraator, vaator ja ta teeb lasteraamatutele illustratsioone. Nii et võrreldes nii nisukest tüüp pensionäriga, jah, on, on meie elu lausa hiilgav. Nälga ei ole, korteri üür on tasutud. Elekter Ma saan makstud, saame isegi lapsi toeta. Nii et. Nii et ühesõnaga ei ole millegi üle nuriseda selles suhtes on isegi nagu noh, võrreldes tava tavalise pensionäridega, isegi nagu natuke häbi.