Tere kuulama taas argipäeva saadet, uus töönädal on alanud ja esmaspäevane argipäev pakub tööle arutlusteemaks uut eesti lippu, vabadust, mis on praegu menetlemisel riigikogus, esimene lugemine on lõppenud ja teine lugemine peaks tulema novembri algupoolel. Meil on stuudios esinduslik seltskond sellel teemal kõnelemas. Alustaksin oma vasakult käelt. Evelyn Sepp, põhiseaduskomisjoni aseesimeestele paremal käel põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu. Minu arust Eesti raadiokuulajale ja minu vastas Trivimi Velliste, Isamaaliidu esindaja ja kõige tunnustatum vist muinsuskaitsespetsialist seal riigikogu praeguses koosseis, aitäh. Tere. Tere. Nii ja Eesti lipu seadusest me räägime sellepärast et see on ju eesti rahvale nii tohutult tähtis sümbol, me mäletame 15 16 aastat tagasi, kui Eesti lipu värvid taasiseseisvumise ajal uuesti välja tooti aprillis Tartu muinsuskaitse päevadel ja varal vanalinna päevade öölaulupidudel, kuni meie rahvuslipp jõudis ka Pika Hermanni torni. Kõik need rahvuslikud sündmused tollal, nendega kaasnes sinimustvalge lipp ja, ja teda oli üha rohkem. Ja ta oli meile nagu selliseks lipuks meie liikumisel taasiseseisvumisele. Kuni siis ta ka meil Eesti vabariigis seadustati rahvus- ja riigilipuna. Eesti on siis selline rikkus rahvusriiklikul ühesugused. Kuni siis ütleme, 93. aasta nägu, siis praegune riigilipu seadus kinnitati ja mis on seni kehtinud. Nüüd on, aga millegipärast ma loodan, et stuudios olijad seda meile lahti seletavad. Tekkinud vajadus pärast ühtteist aastat seda seadust muuta. Ja vast kõigepealt küsiksin Urmas Reinsalu käest, et tollal kandis seadus nime, riigilipu seadus, nüüd on Eesti lipp ja miks kõigepealt see nime muutus? Ma tahaksin kõigepealt öelda, et lipuseadus ja riigi sümboleid kuulutav küsimus ei ole kindlasti parteipoliitika valdkond selle kitsamas tähenduses et eelnõu on esitanud parlamendi menetlusse parlamendi põhiseaduskomisjon ja ma loodan, et sellises heas koostöö vaimus nagu eelnõu menetlemine on läinud kulget, aga edaspidi mitte. Eesti lipu seaduse eelnõu põhilised lähtekohad. Ja see idee uuest lipuseadusest tulenes tegelikult ju sellest, tähendab sellel aastal on meie rahvuslipu 120. juubel. Neljandal juunil õnnistati Otepää kirikus Boonane Eesti üliõpilaste seltsi lipp sinimustvalgena 120 aastat tagasi. Ja Eesti on üks rahvaid ja neid rahvaid. Rawastron erinevad oma lipukultuuriväljendused, kus rahvuslipp ja riigilipp langevad kokku ja selle seaduse mõte on avardada Eesti lippu, sinimustvalge kasutamisel võimalusi. Ning teiseks on selle seaduse mõte reguleerida ära ka need küsimused, mis seonduvad Euroopa Liidu lipu kasutamisega. Kui me nüüd oleme Euroopa Liidu täisliige ja kolmas teemade valdkond on lahendada ära erinevate üksik leemide üksikküsimused, mis 93. aastal vastuvõetud seaduse alusel lihtsalt seetõttu, et toonast praktikat ei olnud enamus praktikast oli, kes võrdleb sõjaline praktika siis nüüd on Eesti elu paratamatult andnud siin erinevaid konkreetseid mõtteid, meie sümboolika vallasasju võta üks näiteks asi, mida see seaduseelnõu peaks ka reguleerima, on näiteks 14. juunil, leinapäeval ka keeld sobimatuid meelelahutusüritusi korraldada. Kõige põhimõttelisem muudatus ilmselt selle uue seaduse puhul on ikkagi tõesti see, et selgelt viiakse nagu lahku riigi ja kohaliku omavalitsus asutuste puhul lipu kasutamise kord, regulatsioon eraõiguslike eraisikute puhul, kasutamisest see oli vist see kõige olulisem, mis nüüd vähemasti ajakirjanduse meelest on seni kõige Seal käisin jah, võib öelda, üldsulane on, see mõte on selles, et et mõneti see ülemineku aeg selle seaduse tegemise loogika järgi peaks olema lõppenud ja nüüd on see esimene lähtealus võiks olla see, et omadused suure nagu ja piirangud vähe nägu, see tähendab seda, et selle seaduse üks fundamentaalne alus on põhimõte, et igaüks võib oma kodul või ärihoonel või büroohoonel heisata. Eesti lipu ilma piiranguteta. Kahtlemata selle heiskamise puhul peab lähtuma headest tavadest ja see ei tohi olla kuidagiviisi lipu väärikust solvav. Ja teine põhimõte on see, et lipu heiskamine on eraisikutele. Vabadus ja õigus, nende patriootlik eneseteostus, mitte seaduse sunnikaristusega tagatud kohustus. Üheks erandiks siin on põhimõte, et iseseisvuspäeval, 24. veebruaril on ka eraõiguslikel isikutel, see tähendab kõigil Eesti inimestel kellel on kodu, kuhu panna lipu lipuvardasse lipp on kohustus heisata. Kuigi mingeid sanktsioone ei järgne sellele, kui seda lippu ei panda Karistusi praeguses eelnõus kirja pandud senine halduspraktika, kuna seni karistused on ette nähtud vaid tõesti lubab väita, et seniste aastate jooksul on mitte massiliselt, aga üksikjuhtudel on väärteoprotokolle tehtud ja selle absoluutselt kohustuse küsitavus näitab üks asi, mis minu meelest oli hea. Õpetlik näide, et absoluutne keeld ei ole niisuguses valdkonnas nagu patriotismi olek reguleerimisobjekt nimelt kui on meeles, oli selle aasta augustis oli vabariigi presidendi visiit Harjumaal ning Harju maavanem andis välja korraldused kaks päeva heiskavad kõik Harjumaa inimesed, Tallinna inimesed ja kõigi valdade inimesed, sinimustvalge lipu kaheks päevaks. Mul oli väga nukker vaadata seda, et riik oli andnud välja oma korraldusega seda tegelikkuses täidetud, sest riigi tõsiseltvõetavust kahtlemata algab sellest. Ta täidab ja sunnib täitma neid enda vastu võetud õigusaktid. Aga on ka olnud teisi juhtumeid, jahvus ei ole otsest kohustust antud, aga näiteks tartlased minu mäletamist mööda on kutsunud üles Soome iseseisvuspäeval näiteks lippu heiskama. Aga oli vist Nix näidelda. Tooliga Viljandimaalt suvel, 22. juunil, kui Viljandis avati kindral Laidoneri ratsamonument, siis Viljandimaavanem kohustas siis Viljandi maakonda heiskama lipu ja üldiselt oli lipp heisatud. Muidugi ei saa ütelda, et seda oleks olnud väga massiliselt, aga ta oli siiski siin-seal ikka näha. No räägime nüüd selle küsimuse nagu teisest aspektist lahti, ühest küljest ma saan aru Urmas Reinsalu ja ka valitsusest, kes nagu lähtub euroopalikult avast. Ühest küljest on ka meile tulnud kõnesid ja olen ma seltskondades rääkinud, kus inimesed on nagu natukene niimoodi kurvad või nukrad või kuidagi segaduses. Sest et just seesama eesti lippu nii-öelda aastapäev ja nüüd valitsus nagu muudab lipu kasutamise kuidagi nagu ebamäärasemaks, et noh, ei ole seda kohustust. Ja me teame, et ega tõelisel rahvuslasel eestlastel ei ole kunagi olnud probleemiks seda lippu heisata. Pigem on probleem olnud selles, et meil on küllalt palju inimesi, kes ei ole teadlikud või kes just nimelt teadlikult ei heiska seda. Nüüd on neile nagu antud sellega õigustas, mitte seda teha. Et, et võib-olla selles on see teatav pahameel, võib olla, mis on osas rahvas liikvel, kuidas teile tundub? No mulle tundub, esiteks me võib-olla liialt sageli peame seadust niisuguseks asjast ise, no natukene veel rohkem rohkemaks kui asjaks iseenesest. Ja ega siis seaduse alusel ei saa kedagi kohustada oma riiki armastama see oleks illusioon, vaid vastupidist. Ja, ja seetõttu on ka käesoleva eelnõu eesmärk vastupidi, mitte piirata koostades ainult mõnel päeval siis isikuid lippu heiskama, vaid vastupidi, lubada neil teha seda igal päeval, kui, kui nende süda seda sunnib tegema. Ja mõneti on see ka nende võimalus anda hinnang tõsi, kaudselt sellele, mis nad Eesti Vabariigist arvavad, et tõepoolest kui, kui seda Eesti vabariiki on vaja ainult seadustest, siis moraal inimestel teinekord on, on põhjust oma protesti üles näidata selle riigi vastu. Kui on põhjust arvata, et Eesti riik on tegelikult inimeste jaoks küllap nad siis silma hirmudeta ka oma lojaalsust näitavad lipu heiskamisega. Trivimi Velliste esimesel lugemisel olite natuke skeptilisem. Miks. No ma olin skeptiline selles suhtes, et ma ei ole kindel, et riik ja valitsus on piisavalt pinda ette valmistanud selleks muudatuseks. Aga kusagilt tuleb alustada ja tegemist on ju tegelikult Eesti inimese kodaniku eestlase asetamisega valiku, et näiteks 24. veebruari hommikul igal aastal on puhkepäev ja meelega võibolla kasutaks võimalust ja magaks kauem kauem. Nii et inimene on, on, on äkki valikust ta mõtleb, et päike on juba välja tulnud, et ma, kas ma nüüd lähen või ma ei lähe lippu heiskama? Kui ma ei lähe midagi? Ei juhtu, sest keegi Nonii ja igaüks peab siis vähemasti 24. hommikul aga ka teiste päevade hommikul mõtlema selle peale ja siin ma näen suuri plusse, sellepärast et sellega iga üksik eestlane eraldi teadvustab kreemi. Ja siin seondub sellega ka aumõiste. Me oleme Eestis üldse väga vähe rääkinud aumõistest au mõiste on jäänud võõraks rahvale. Aga üldiselt vabal inimesel on alati au mõiste olemas, jaga vabal rahval. See lipp on lehvinud 120-st aastast vabalt ainult 38-l aastal. See tähendab vähem kui kolmandiku. Meil pisikene liiga lühikene kogemus olla riigi rahvas. Riik on olnud meile suurema osa ajast kellelegi teise riik saanud, võõras. Evelin just nimetas seda, kuidas kuidasmoodi inimene eestlane suhtub riigis. Siin võib tekkida selline selline väärkujutelm. Et eestlane samastab valitsuse ja riigi. Kui kui kodanikule midagi meeldi, parasjagu, siis ärgu süüdistada kusjuures Eesti vabariiki kui niisugust. Vait järgmine kord valima ja valigu sellised poliitikud, kui, kui ei ole kedagi valida, siis kandideerigu ise ja lasku ennast valida. Aga millest see kõik algab, kusagilt see algab. Ja seetõttu ma arvan, et on võib-olla siiski hea, aga kui, kui pikapeale me, me jätame selle asja vabatahtlikuks, ainult et see tuleb korralikult ette valmistada, võtad, peab olema mingisugune ülemineku aeg. Ülemineku aeg selles mõttes, et on mingisugused olulised kuupäevad. Urmas juba nimetas siin 24. veebruari võib-olla natukene veel mõned, me jõuame selle juurde, missugused kuupäevad on veel väga olulised. Ja võib-olla ülemineku ajal peaksid olema siis nendel kuupäevadel heiskamine kohustuslik ja hiljem vabatahtlike. Aga muidugi, sellel variandil on ka omad miinused, nii et see on niisugune arutelu kohta. Ma tahaksin ka oma väikese arvamuse vahel öelda, et mulle tundub siin Trivimi Velliste väga kenasti rääkis just sellest riigirahvaks olemisest ja et tegelikult nagu nagu siirduma praegu ühest kultuuritraditsioonist natuke teise, mulle tundub, et selline kohustuslikkus on noh, nagu meile tulnud sisse saksa kultuuriga, aga Põhjamaade kultuur on see, kus on nagu vastupidi, eksju, kus on see olnud alati suhteliselt vabatahtlik ja kus see rahvuslik on nagu olnud selline loomulik osa igapäevast elu ju tuleme tõesti ajast, kui Eesti lipp oli keelatud, eksju ja siis ta tuli välja tõesti nagu mingi väga erilise sümbolina peaaegu vabaduste toojana. Eks ju. Ja nüüd me nagu seda kohustuslikust vähendades eraisikute puhul nii nagu natukene nagu temal, Eriks seda lippu, vot selline mulje jääb sellest asjast, kuigi teisest küljest ma saan aru ka seaduseelnõutegijatest nad tegelikult tahaksid just nimelt vastupidi väärtustada seda lippu. Et siin on nagu see kultuuride kokkupõrkest küsimus. Kui perioodi küsimused, et kui palju läheb aega, et rahvas saab aru, mis sellega on mõeldud, mida me, mida me silmas peame? Ja mis see tegelik tagamõte, miks seda nüüd oli vaja teha? Vaat see on ilmselt üks probleem, aga ma tahtsin just ühe praktilise küsimuse veel esitada. Ma Urmas Reinsalu, küsisin seda juba enne saadet, et noh, seadus tehakse selline vabatahtlik, igaüks võib millal tahes, aga võtame nüüd niisugused suured linnad nagu talli, võtame Lasnamäe Narva või Narva, hiiglaslikud majad, kojamees semi pani üles, eks ju milline oli tema suhtumine, me ei tea, aga tal oli see siiski nagu kohustus. Aga mis nüüd edasi saab ja millal taheks noh äkki võtab ja paneb mingisugusel Vene Föderatsiooni aastapäeval ka lipu üles. Või pannakse valepidi üles, eks ju, et, et kas nüüd see, mis sellele seadusele järgneb, need regulatsioonid on ka niisugused, et et tõepoolest need ebamäärased kaovad nagu Mihhail Stalnuhhin vist ka seal arutelu käigus ju ütles, et et noh, et kas siis politseinik peab otsustama, mis on viisakas ja mis ei ole viisakas või kas, kas temale seatakse neid nagu vastutus selle eest kirjeldada seda seadust, et kas me oleme nagu selleks valmis, et siin võib tekkida selliseid halle tsoone selle seaduse rakendamiseks? Ma tooks ühe analoogiat, mõte oleks selgem. Alen, noh, siin on nimetatud täna muinsuskaitset ja ma olen, olen riigikogu muinsuskaitse ühenduse esimees ja ka vanast ajast vanast armust ka muinsuskaitse seltsi auesimees. Ja tegelen tõesti väga palju muinsuskaitsega, muinsuskaitseametit on viimasel ajal kiidetud, üks soomlane, kes on mõisa omanik, ütles, et muinsuskaitseametis on toimunud väga meeldiv muudatused, vanasti ta kartis seda nagu kaitsepolitseid, nagu KAPO'd. Nüüd muinsuskaitseamet hoopiski tuleb nagu mingi hea haldjas, ühesõnaga silitab pead ja soovitab ja julgustab ja ja õhutab, mitte ei vibuta piitsa. Et samasugune suhtumine nagu on, ütleme noh, viimasel ajal tekkinud muinsuste kaitsesse mitte ümardatakse ära seda tee, ära seda ära riku, ära valesti vaid tullakse, soovitatakse, antakse nõu ja kui vaja, siis üritaks kuskilt raha leida. Ja samasugune suhtumine lipusse, et tekiks selline heatahtlik positiivne suhtumine. Aga nõus, et see muidugi ei, ei sünniväga kiiresti Narvas rega Lasnamäel, seal tekib suuri probleeme või, ja sellepärast ma ka oma kõnes nimetasin, et võib-olla oleks mõistlik algatada riiklik programm Eesti lipp lehvima ja seda on võimalik teha siis, kui, kui riik söe korralikult läbi mõtleb, et selle üleminekuaja jooksul tõepoolest inimestele selgitatakse väga põhjalikud lipukultuuri lipukasutust ja kasutatakse ära ka Eesti lipu selts toodi just selle meie lipu 120. aastapäeval ma ise olen juhtumisi sele seltsi esimees. Ja millega see selts on nõus abistama valitsust. Aga selts üksinda ei suuda nii suurt tööd teha, küll aga koos kohalike omavalitsustega, kes siin ja seal on juba algatanud lipuväljakute rajamist, on lipuvardaid üles pannud, kust kingitakse lippe. Ja kui selline hõlmik üheskoos töötab valitsus, kohalikke omavalitsusi ja lipu selts või ka teised seltsid siis ühtekokku tekib küll selline sünergia, et seda lipukultuuri saad tasapisi, etendusi on nagu mullakobesti. Nagu aia harimine, tähendab, et aed ise ei lähe ilusaks, on ikkagi hea aednik. Kes seal ilusaks teeb? Mina tahaks nüüd natukene olla olla lausa kuri see, et, et inimesed elavad Lasnamäel, elab seal juhtumisi päris palju või see, et, et Ida-Virumaal ka inimesi elab eriti Narvas, et see ei ole nüüd küll väide ega, ega ega tunnused nad peaksid olema Eesti riigi suhtes vähem lojaalsed. Täiesti protesteerin, sellise suhtumise, vastupidi, muud ei ole midagi häda. Noh, seda valet pidi lipu on, on heisatud ka. Oleme telekast näinud. Jah, ja vaevalt, et nad sellega ebalojaalsust Eesti riigile ja olümpiasangarina üles näitasid. Aga, aga mis nüüd puudutab seda, et et, et kuidas omavalitsusel näiteks on võimalik selliste tõlgenduste vältimiseks ka ka kindlustada seda, et lipud heisatakse, eks, eks neil ole ju oma seadusega antud pädevus ka kohustada ühel või teisel päeval, mis juhtumisi võib-olla nii-öelda mõni seaduses kehtestatud lipupäev siiski lipu heiskama, kõigil see õigus neil on olemas. Ja, ja kolmas asi veel, et, et et kojamehed on, ma usun küll need tublid inimesed, kellele töölepingus antakse kätte täpselt oma töö kirjeldus ja kui vaja, siis ka kuupäevad, millal ta lipu heiskab. Nendes küsimustes on kindlasti üsna kerge vaevaga kokku leppida, nii et et ärme nüüd nagu halvusta ette inimesi ja, ja ütle, et nad on rumalad ja laisad. Seda pole keegi ütlenudki. Ma ma olen nous Trievimiga küsimuses, mis puudutab, ma ei nimetaks seda isegi riiklikuks, vaid rahvuslikuks programmiks meie lipukultuuri arendamiseks. Ma arvan, et lipuost on hea mõte selle programmi alguseks ja ma olen nõus ka Evelini ka selle poole pealt, et tegelikult ju heiska seda lippu ka ju oma vabast tahtest vaid ta teeb seda seepärast, et see on tema töö ja majaomanik, korteriühistu, elamuühistu või eraomanik, on selle ülesanne talle pannud. See on nüüd küsimus kahtlemata sellest, et kas me usume, et vabariigis nagu Trivimi rõhutas, kehtib patriotism leiab väljenduse inimeste sisemisel sunnil oma sisemisest eneseteostusest ja vajadusest või on küsimus, et tegelikult on riigi sund see mehhanism, mis neid asju peab reguleerima. Ja ma arvan, et me avastame üllatusega seda, et et lipu heiskamine olulisematele, tähtsamatele lipupäevadel ei lange mitte sugugi. Aga ma tahan rõhutada, et mõningate päevade puhul me kindlasti näeme, et lipu kasutamine hakkab olema väiksem ja näiteks eraldi päevade nimekiri, millised üldse on lippavad, tuleb tõsiselt arutlusele võtta, tuleb ka parlamendis arutusele. Et ma olen kindel, et kui lipu heiskamine on vabatahtlik, siis vaevalt, et kuskil Saaremaa talus heisatakse Leedu iseseisvuspäeval lipp niisugust. Vaevalt et niisugune asi. Siin tuleks Läti ja Leedu praktika ülevõtte hakata hõiskama Läti ja Leedu isepäeval seda lippu ainult riigiasutustel ja. Aga mis on väga oluline põhimõte, selle seaduse mõte ei ole sugugi mitte ahendada ja, või kuidagi tahad tagasi tõrjuda Eesti lipu kasutamise, vastupidi selle seaduse mõte on selles, et Eesti lipp leviks Eestis võimsamalt. Ja ma arvan, et üks oluline näide, mis esmapilgul võib tunduda väike aga kui me vaatame ka erinevaid teisi maailma riikide pealinnu võib olla üsna tugeva, sümboolse tähendusega. Ja see on põhimõte, et suured sinimustvalged kangad peaksid meiega kesksetel riigivõimuasutustel lehvima pidevalt alaliselt neid ei langetatakse mitte kunagi. Ja kui me kujutame ette Tallinna kesklinnas, kui kesksetel riigiasutustel need lipud ka oleksid siis loogiliselt ei ole sugugi mitte vähetähtis. Ainult valgustust kustutatud jah, see vist on üks seadussätteid. Me jõuamegi nüüd nende lipupäevade loendini, kus on siis nagu kaks suuremat muudatust on see, et esimene jaanuar on lipupäevana välja lange mas ja sisse tulemas esimene september. Teadmistepäev on nüüd ka esimese lugemise käigus ju esitatud veel siin Trivimi Velliste poolt ettepanek Tartu rahu kehtestamise aasta aastapäeva puhul, mis oli ka Eesti vabariigi ajal ja oli ka Evelyn Seppa esinemises niisugune väikene küsimus, et kas ei peaks 20. august taasiseseisvumispäev olema samal tasemel kui 24. veebruar, muide, huvitav tähelepanek, ma vaatasin riigikogu koduleheküljelt seda seaduseelnõu seletuskirja, jah, ja seal oli millegipärast 20. august tuli erinevalt kogu muust tekstist kursiivis. Et ma ei saanud päris hästi aru, kas see oli sinna hiljem juurde pandud või, või kuidas see 20. august seal niisukese erineva kirja kujuga oli sisse läinud. Nii, Trivimi Velliste kõigepealt täiendusettepaneku nagu kaitseks. Jah, ma tegin selle ettepaneku riigikogu kõnetoolist kolmanda jaanuari suhtes sest tõepoolest enne teist maailmasõda oli kolmas jaanuar, mis on siis vaherahu kehtima hakkamise kuupäev kell 10 30 hommikul, kolmandal jaanuaril 1920. Peatselt möödub 85 aastat sellest väike ümmargune juubel oli enne teist maailmasõda palju olulisem kuupäev kui teine veebruar. Sellepärast et siis olid veel need. See oli veel värskes oli, need, olid need tuhanded mehed, kes langesid, olid kellelegi isad, kellelegi vennad, kellelegi pojad. Tookord jäid kell 10 30, kolmandal jaanuaril seisatuma kümneid tuhanded eestlased. See oli tõeline noh, rahvuslik tähtpäev. Loomulikult on see jäänud kaugemaks, kuid see ei ole nii kauge, sest lõppude lõpuks vabadussõda on siiski kõige olulisem üksiksündmus meie ajaloos ilma milleta Eesti riik ei oleks saanud sündida. Ja seetõttu on muinsuskaitse selts nüüd juba rohkem kui pooleteise aastakümne jooksul ka seda kolmandat jaanuari püüdnud elus hoida, meeles meeles pidada ja olevat vahelduva eduga see oli selle, sellega tuldi väga kaasa 89. 90. aastal veel. Aga hiljem on see nagu veidi kõrvale jäänud inimeste liiga lähedal ka esimesel jaanuaril uus aasta ööle, mis, mis oma mõju avaldab, aga siiski, üllataval kombel on viimasel paaril-kolmel aastal taas see siiski nagu tulnud inimeste südametesse kirikukellad helisevad jälle. Kaitseväes on rivistused ja pannakse pärgi ja lilli ja küünlaid. Nüüd on väga palju, oleneb minu arvates Eesti meediast kui kui raad Ju Eesti Raadio on küll igal aastal seda tähistanud, vähemasti eelmise juhtkonna ajal. Kui, kui nüüd, kui nüüd meedia tuleb sellega kaasa, siis minu arvates see, see tähtaeg jääb ellu. Aga ma arvan, et see sisuliselt on nii oluline, oleks tarvis järele mõelda inimestel korraks süveneda selle tähtpäeva tähendusse. Minu arvates on see nii oluline, son tegeliku sõja lõpprahuleping on juriidiline, aga tegelikult relvad vaikisid kolmandal jaanuaril 85 aastat tagasi. Ja see on nii tähtis, et minu arvates võiks olla siin nende seitsmeteistkümne päeva hulgas. Nende nende hulgas on teisi, tähtsaid päevi, aga ma ei usu, et kolmas jaanuar oleks nendest kõikidest vähem tähtis kui need 17 siin. Seda enam, et esimene jaanuar ära langes. Neetud. Ta läheks nüüd esimese jaanuari asemele nii-ütelda sellesse loetellu. Ja pealegi jah, 17 päeva, 365-st ei ole ju eriti palju tegelikult Eesti lipp on piisavalt ilusad, seda ikka mõne kuu takka näha. Mida teie arvate, Urmas? No siin tuleb mainida, et tegelikult, kui me vaatame neid lipupäevi, siis Eestis on huvitav, tapavad, jaotuvad nõnda, et sellest seitsmeteistkümnest päevast kuuel päeval tuleb heisata ühe kuu jooksul lipud alates emadepäevast ja lõpetades jaanipäevaga. Aga ma arvan, et üks niisugune selge seisukoht, mida on ka arutanud, mida me ka põhiseaduskomisjonis oleme arutanud, selleks, et meem kõige olulisemate päevade tähtsust nii-öelda ei lahjenda, siis me peaksime olema kindlasti ettevaatlikud nende päevade lisamisel. Teine küsimus on see, et erinevate ajaloo sündmuste kaalumisel see ei ole mitte päevapoliitiline, aga loomulikult see on riigi poliitilise otsustuse küsimus. Kolmanda jaanuari tähtsust ei saa kindlasti alahinnata. Nüüd ma tuletan meelde, et riigikogu sellel kevadel tegelikult ju ühe lipupäeva lisas juba juurde, mis mõneti kaugenes sellest niisugusest eelnevast hoiakust, et lipupäev juurde ei lisata, aga selle päeva tähtsus lipu aastal sellest, see tundus enesestmõistetav kõigile poliitikutele ja see oli neljas juuni, Eesti lipupäev. Rääkida sellest, et millised muudatused on kavas ja ma rõhutan ka raadiokuulajale, et tegelikult me räägime ainult seaduseelnõust väga algusest faasis, kus ettepanekuid erinevaid tuleb, palju, kindlasti ka kõigi kodanike ettepanekud on igati teretulnud. On küsimus sellest Leedu ja Läti iseseisvuspäevade puhul, nagu Trivimi mainis, et see kohustus ei jääks mitte üle maali maaliseks lipu heiskamise põhimõtteks, vaid ainult meie kesksetel riigivõimuasutustel. Samuti on kindlasti arutelu all ka niisugused küsimused, nagu, mis seonduvad erinevate nüüd juba minevikku minevikku jäävate riigiõiguslike tähtpäevadega, nagu näiteks 16. november taassünnipäev, mille üle kindlasti võib tema riigiõigusliku tähenduse üle võib samuti arutleda. Jah, võiks näiteks küsida, et miks ei ole Eesti vabariigi põhiseaduse kehtima hakkamise päeva näiteks ukselaser See on huvitav aspekt tegelikult esialgses variandis isegi ka eelnõu koostanud Leenu on koostanud meie sümboolika, heraldika asjatundjad. Et põhiseadusepäev ka pakuti välja sama sama kõhklusega päevade arvu järsu suurendamise teel. Me võime devalveerida kõige tähtsamaid päevi. Sellest me suhtlesime veidikene etemad. Kui kodan, nojah, kodanikupäev, eksju, onju küll, tähistatakse, aga aga mitte lipupäevana, aga Eveline just tugevalt nagu häkkisid selle 20. augusti kaitseks, et see võiks olla kõrvuti 24. veebruariga. Kui siin Urmas Reinsalu alguses ütles, et noh, nagu mingeid poliitilisi niisugusi erimeelsusi ei ole, siis noh, teatavad nüansid siiski on olnud ka Eesti taasiseseisvumissuhtumisel, sest meil on kaks suurt rahvuslikku voolu olnud, eks oli, rahvarinne teine oli Eesti komitee Eesti Kongressi liikumine ja nemad on ka käsitlenud mõnevõrra nüanssides, erinevalt neid uue taasiseseisvumise aja tähtpäevi, see väljendub nii kuueteistkümnendas novembris kahekümnendas augustis noh, mis on võib-olla olnud nagu natukene niisugune vaieldav päev selle tõttu just, et noh, tegelikult sellega ma nägu tähistaksime Moskvas toimunud putši eks ju, et noh, mitte seda ülemnõukogus saavutatud kokkulepet ülemnõukogu ja Eesti komitee vahel, vaid vaid nagu mingisugust vene tähtpäeva. Kongress tegelikult oli foorum, kus ühe saadikurühmad on esindatud ka rahvarinne. Et selles mõttes ei ole päris korrektne võrrelda, tähendab sama tasandi mõisted. Rahvarinne ja Eesti kongresse. Jah, minu viide riigikogu ettekannet tehes oli, oli tõesti sellele, et mõned põhiseaduskomisjoni liikmed on vihjanud, et tegelikult peaks nii-öelda lähiajaloo tähtpäevi väärtustavad lipupäevade ültse seadustes kaduma. Aga. Mure, mis sellega tekib, on tegelikult see, et et erinevalt 24. veebruari Tähendusest, mis on väga oluline Meie jaoks, aga mis aasta-aastalt muutub üha abstraksemaks, sellepärast et neid inimesi, kes seda nii-öelda vahetult on tunnistanud, meie hulgas ei ole. Aga ma ei oska öelda, aga ma ei ütle abstraktse, aga ma ei ütle seda, ehkki mitte selle kuidagi kuidagi vähem tähtsakstegemiseks siis millise signaali annaks Eesti riik? Juhul kui ta ütleks, et, et 20. august ei ole, ei ole midagi, mis vääriks, vääriks päevaga tähistamist. Mina olen nõus, et, et see, et see, see annaks tõenäoliselt väga, väga raskelt hinnatava löögi inimestel väga paljudel inimestel on niisugustel põhiväärtustele, mida nad mäletavad, mida nad on läbi elanud ja, ja, ja mis me sellest võidaks. Ma kardan, et me ei võidaks sellest mitte midagi, vaid me kaotaksime väga paljude inimeste usalduse tegelikult lähiajaloo ja, ja kogu sellele järgnenu suhtes, mis on. Mis on niisuguse riikluse arengu seisukohalt ilmselt normaalne, aga, aga mitte terve mõistuse seisukohalt võttes normaalne. Ma mõtlen erinevaid poliitilisi arenguid, protsesse. No me teame, et 20. augusti saaminega riigipühaks võttis tükk aega Olen ma olen Evelyn ka selles mõttes nõus, et eriti Roostal noh, viimane asi, mida ma usun, ükski poliitiline jõud soovib, on see, et niisuguseid asju hakatakse otsustama mehhaanilise enamushääletusega ja ühelt või teiselt poolt ärategemisega rullimisega. Et mis puudutab seda 20. augusti taasiseseisvumispäeva, siis selle päeva tähendust alahinnata oleks Eesti politsei lähiajaloos, kõige riiklus ajal jaoks on täiesti absurdne, see on mitte tõsiseltvõetav ja ehk veidikene aruteluga tekitanud probleeme tekitanud selle asja õigusliku sõnastuse segaseks jäämine. 24. veebruar oli riigi loomise päev ja riik saab oma aja laps, riik saab oma ajaloos tekkida ainult üks kord. 20. august oli vabanemise päev ja veidikene segadust ongi tekitanud selle päeva nimetuse küsimuse. Selgelt on, on alati kasulik hoida lahus riiki juure, tema kestmist ja olemist juure. Too oli Eesti vabariik, kõik need aastad olemas, ta ei kadunud kuskile ka need 50 okupatsiooniaastad, ainult et tal ei olnud valitsust, Tallinn seaduslikku valitsust ta ei eksisteerinud de facto. Nüüd ta hakkas siis de facto keerima pärast vabanemist. Aga Meil oli kogu aeg olemas, aga kuna de facto iseseisvus on alati väga oluline, siis loomulikult ta võib-olla üks lipupäev. Sest kogu see nimekiri siin need 17 päeva on ju tegelikult mingisugune rahvuslik kokkulepe. Siin on selliseid päevi, mis on ühtedele inimestele tähtsamad ühtedel kuupäevadel, teistel inimestel ja teistel kuupäevadel. Aga me ei tohi kindlasti teha sellist nimekirja niimoodi, et keegi oleks nagu välistatud või mingid olulised oluline osa Eesti rahvast oleks, tunneks ennast kuidagi haavatuna. Seetõttu ei maksa, et, et neid on 17 ja seda on juba väga palju. Eriti kui nüüd need Läti ja Leedu lipupäevade kasutamine muutub veidi kitsamaks, ütleme majaomanikud ei hakka enam heiskama nendel kahel päeval siis tegelikult see nii kui see nimekiri lõheneb 15-ni ja siis ei ole väga raske siia. Võib-olla lisatakse seda kolmandat jaanuaris. Et minu arvates on see nimekiri tervikuna võttes meid, ei pea selle üle keerimat hirmus pikk, see ei ole üldse hirmus pikk, see on umbes sama pikk, muide, nagu enamikus põhjala riikidest on umbes samas suurusjärgus, kõigub mõni inimene, mõni mõni harv siia-sinna. Mart Tummelas, kes on suur Soome asjatundjad. Me meenutasime temaga erinevaid. Soome traditsioon, et soomlastel on näiteks oma tava, mille oleme ka meie võime mõelda, et kui uus vastvalitud vabariigi president annab ametivande, siis sellel ametivande andmise päeval hõiskavad soomlased üle kogu maa lipud. Jah, nagu ka Eestis on räägitud, sellepärast et võiks ka Eestis nagu Läti ja Leedu iseseisvuspäevalgi ka Soome iseseisvuspäeval heisata lipp, aga nagu ma aru saan põhimõte siin peaks olema ikkagi peetne alus, et kui need riigid heiskavad, siis ka meie heiskama. Et selline tegevus antud juhul vist ei oleks eriti viisakas, nii et ka Läti ja Leedu küsimuse lahendamisel me peaksime käituma samuti, nagu nemad käituvad meie ise kokkuleppe küsimus pole küsimus ja, ja Eesti, Läti ja Leedu on ju selles kokku leppinud omal ajal, aga nüüd on ju seadused muutunud nagu ma olen aru saanud ja, ja tõenäoliselt oled kokkuleppel, saab täpsustada ja muuta seda natuke lihtsamaks. Kohustuslikkuse küsimus, mis ilmselt kerkib üles nüüd praegu on ju ainult 24. veebruar seal sätestatud tõepoolest, me ei saa, noh, niisuguses mõttes võrrelda esimese mai ja 24. veebruari vaevalt keegi seda tahakski teha, eks ju. Või või kandma toredad päevad on emadepäev ja isadepäev, eks ju. Aga riigi seisukohalt nendele hoopis teine tähendus vaevalt keegi neid üritabki kohustuslikuks nagu panna, aga, aga millised oleksid siiski teie meelest nüüd Andid lisaks 24. veebruaril, mis võiksid olla sellised, mille puhul nüüd riigi ja omavalitsusasutused vähemasti heiskab? Keskfraktsioon on seda küsimust arutanud ja meie kaldume sinna suunas ja ilmselt teeme ka parandusettepaneku nagu siin ennem juttu olijateks neli on nii-öelda de jure iseseisvumine Eesti riigi jaoks ja 20 august siis nagu taasiseseisvunud nende Fakto, et neid kahte riiklikult olulist päeva väärtustada, siis kohustusega lipp heisata. Aga see on loomulikult noh, küsimus, mida, millest ei tohiks tülid tõusta. Et seda tuleb väga delikaatselt, et igal juhul lahendada ja arutleda selle üle. Evenemina rõhutaksin 20 kolmandat juunit, mis on võidupüha, mis on, ütleme jällegi riigi tekkimise seisukohalt ajaloo seisukohalt ülioluline, kuigi ta üsna kunstlik. Aga ta on, ta on tegelikult no ta siiski on nii-öelda kokkuvõtteks sümbol vabadusse võitude kohta tervikuna ja üks selline rahvas vajab ühte sellist võidukat päevast, kui me räägime kolmandast jaanuarist, siis see on selline noh, kummarduse ja vaiki, vaikimise ja hetkelise leinapäev, mis on ka väga oluline, sügava sügavalt hinges olev asi, aga aga võit on niisugune asi, mida rahvas vajab ja see on just õnneliku juhuse tõttu langenud jaanilaupäevale. See oli ajaloo tahtel niimoodi ja kuna sellele järgneb, eks ole juba jaanipäev oleks ainukene öö terve aasta jooksul, kus siis lipp oleks kogu aeg lehviks, kuna see, see on nii lühikene valguses valguses ei jõuagi ära kaduda, peaaegu teda pole peaaegu aega langetada, uuesti heisata ses mõttes ta oleks, oleks väga, väga sümboolne. Ja teiseks oleks nagu ka kaks nagu aasta poolust, üks on see külm aega teinud. Loe aeg. Külmal ajal, 24. veebruar on kaitseväe paraad ja 23. juunil on siis kaitseliidu paraad erinevates maakonnalinnades, sina nagu teatud selline kaks poolust, mis omavahel teineteist hästi täiendavad. Ja see on vist ka ainukene, öökoib ikka särmanist, siis jääksid alles. Mida teie arvate, Urmas, kas on nagu ruumi laiendada seda kohustuslikku või on see niisugune konsensuse küsimused, siis tuleb neid päevi veel juurde. Ma arvan, et siin vast ütleme, missugune keegi ükski erakond ei saa siin väitlejate dramaatiliselt oleks noh, nii-öelda lööks mingid asja lukku ja tahaks blokeerida seda eelnõu menetlemist, et mulle tundub inimlikult loogiline just nimelt meie isenesest päeva erilise ja mõneti noh, kogu riigi olemise alguseks ühemõtteliselt tulemisel. Loogiline, et eristada selle kohustuslikus põhimõttega see teistest tähtpäevadest, ma tahaks juhtida tähelepanu ka sellele laiemalt nii-öelda riigi kultuuri küsimus on see, et kui meil on need tähtpäevad segatähtpäeva tähistamine ei ole ju ainult lippude heiskamine, vaid meil on, nagu Trivimi viitas juba paraadide traditsioonile. Meil on taasiseseisvumispäeval kena traditsioon, kus inimesed tulevad Toompeale. Toompea lossi uksed on avatud. Ma arvan, et näiteks kui meil õnnestub järgmisel ülejärgmisel aastal ka vabadusausammas rajada, siis kindlasti eraldi. Avalik üritus leiab aset seal teisel veebruaril ja kindlasti jõuaks ka kolmanda jaanuari mõõtmes. Nii et vaataks neid asju mitte ainult selliselt, et riik tähistab end end riigi ja rahva jaoks olulisi päevi üksnes läbi lippude heiskamise. See on tegelikult palju terviklikum küsimus ja palju terviklikum küsimus on ka trikoloori väärtustamine trikoloori tegelikult me ei taju ju mitte ainult läbi Pika Hermanni tipus lehvib lipu aga ka näiteks läbi selle, kui üks jalgpallihull määrib oma näos trikoloori. Ja küsimus menetluse ajal, et kui on sinimustvalge käterätik, kas võib-olla käterätik sinimustvalge? Kahtlemata käterätik, võib-olla sinimustvalgete värvidega, selles ei ole mingit probleemi omaette küsimus ja selle seadus keelab, et siniriigilipuga sinimustvalge lipuga inimene ei tohi ennast kuivatada. See on riigilipu solvamine, teotamine igas riigis ja see on karistatav kriminaalkorras mõte on omad, kui me vaatame ka meie trikoloori ka erinevaid suveniire, sümboleid ja kogu seda tarbekunsti-kultuuri. Ma usun, et siin on niisuguse väikese heas mõttes rahvusliku programmi või kui ka niisuguse praktilise kunsti programmi koht. Selts on püüdnud jälgida, et see lipu sinine oleks õige. Meil on nüüd seaduses, on olemas, on öeldud, et see on Pantone värvitabeli järgi 285 C. See on niisugune füüsikaline mõiste, mis midagi kellelegi ütle, aga hea oleks, kui, kui rahvas harjuks ka silma järgi hindama enam-vähem seda õiget värvi, et ta ei oleks liiga tume ja ei oleks ka liiga hele taevas rukkilille sõjaline vaidlus. Ma olen kahjuks pidanud nägema aga isegi, kuidas poes on olnud Eesti lipp liiga tumesinine ja siis ma olen pidanud sealsele protokolli ülemale seda ütlema. Aga see bürokraatia hirmus aeglane vahetumine väga aeglaselt ja me oleme näinud vahetevahel ka spordivõistlustel või muudes kohtades. Et see lipu värv on hirmsasti kõikunud ja kui ta on ikka liiga tume või lilla, siis ta ei ole enam päris väärikas ja ma arvan, et see oleks ka niisugune asi, mis oleks nagu rahvaasi jälgida. Et iga tavaline kodanik, kui ta kuskile märkab, et täitsa lipp, värv on natukene käest ära, ta võiks seda ütelda. Niisamuti nagu ei tohiks olla ka väga ära pleekinud ja määrdunud või määrdunud, et see on nüüd see teine nii-öelda küsimuste ring siin sama lipuseaduse puhul, eks ju üks asi on nagu need lipupäevad ja see, kuidas riik tähistab, aga teine asi ikkagi, kuidas inimesed peaksid suhtuma Eesti lippu ja tema tema kasutamisse, ta oli ka ju küsimusi selle kohta, kuidas on meil siin kunstis kasutatud, on teatavasti niisuguseid küllaltki problemaatilisi juhtumeid olnud, kes on Eesti lipule kirjutatud igasuguseid ebatsensuurset sõnu. No küll oli tegemist lipuvärvidega, nagu ma teiegi sellest seletusest aru sain, aga, aga eks see piir siin peaks nagu kusagilt kulgema, ainult et on ka probleem tõesti selles, et kes on siis otsustaja tõepoolest, kas on selleks siis nüüd konkreetsel juhtumil mingi organ või, või mingisugune asjatundja või spetsialist või ekspert, kes otsustab, kas, kas nüüd on kasutatud neid Eesti lipu värve sobivalt või mittesobivad, ma saan aru, et reklaamiseaduses jääb sega üsna lahtiseks. Riigikantseleis on olemas vastav sümboolikaosakond ja nemad on kutsutud-seatud selleks, et riigi poolt niisugusi asju jälgida. Aga ilmselt nemad üksi kõike ei suudaks ja sellepärast ongi just hea, kui nüüd ühiskond tuleb kaasa ja kindlasti lipu selts edaspidi püüab anda, noh, omalt poolt häid soovitusi nii palju, kui meie suudame ja jaksame. Ma arvan, et üks asi on kindlasti selle seaduse mõte, ei ole ka niisugust mingisugust totaalselt järelevalveaparaati hakata üles ehitama või niisugust käske-keelde selles valdkonnas. Ma usun, et ka mõningad niisugused piiripealsed näited, nagu oli ka selle kunstnikuga tegelikult konsolideerisid inimesi oma trikoloor ümber ehk rohkemgi kui mingisugused lihtsalt propagandistlikud üritused. See mõjub see katse Eesti lipu muuta, et muutuda hoopis ristikujuliseks. See sundis inimesi astuma lipu kaitseks välja, et see, mis on 120 aastat kõlvanud nüüd enam äkki ei kõlba, et ta peab olema tingimata teistsuguse kujuga meenutama skandinaavia lippe või pritsilipu. Aga 14. juuni on üks selline huvitav ja küllaltki eriline punkt selles uues seaduseelnõus, kus nagu ei räägita mitte ainult lipust, vaid räägitakse Kasele haaval toimuvatest üritustest ilmselt seal suurel määral taas põhjustatud siin ühest rokk-kontserdist, mis siin toimus 14. juunil, oli see nüüd üle-eelmine aasta. Tegelikult on ju ka küsimus selles, et noh, siin raadios töötades tihtilugu on meil olnud probleeme sellega, et kumb on siis nagu suurem leinapäevaks 14. juuni või 25. märts ja nagu me teame, et tegelikult Eesti seaduses on 14. juuni ainult sätestatud Aga seal on ka kokkuleppeline, tingitud osaliselt sellest, et et pikkadel okupatsiooni aastakümnetel ka näiteks USA-s, samuti Kanadas kaena tähistati seda või peeti meeles musta lindi päevana. Ja ka Ameerika kongress ja Kanada parlament pöörasid sellele tähelepanu solidaarsusavaldus Eestile, Lätile ja Leedule. Aga kuidas nüüd ja kes peaks olema siis see, kes hakkab selle seaduse põhjal otsustama, mis 14. juunil on sobiv ja mis ei ole sobiv kohaliku omavalitsus? No tegelikult küll, et kui ma tuletan meelde kaasuse, kus see probleem ka Eesti ühiskonnas inimeste õiglustunde jaoks riivavalt esile kerkis, oli seotud, kui ma õieti mäletan püha piiks spordiga ja tegelikult Lugeda hiljem oli vist tingi kontsert siinsamas Vabaduse väljakul. Ja tegelikult ega ka korraldajad erinevad, möönsid ja ütles, et kui see oleks olnud varem teada üldreeglina, siis tegelikult või selle muutmine ei oleks olnud nüüd ütleme ületamatu raskus iseenesest, et probleem tekkis sellest, et avalik dispuut puhkes juba siis, kui üritus oli juba ettevalmistamisfaasis ja korraldamisfaasis. Et see on, kui see põhimõte klausel seadusesse jääb, siis on loomulik, et see muutub kohalike omavalitsustele, kes väljastavad vastavalt meelelahutusürituse lube, muutub tõlgendamisküsimuseks loomulikult ka ka sellistes küsimustes. On noh, niisugune terve mõistus, oskuslik tõlgendamine, alati otstarbekohane, et vaevalt et keegi kellelegi oleks probleemi, kui mingisugune klassikalise muusika kontsert või spordivõistlus sellel päeval toimutajad. Aga üritus, mille, mis pälvib ühiskonnas niisuguste väga rõhutatud meelelahutuslikud kõlapinda, teeb lihtsalt väga paljudele inimestele haiget, see on jällegi ka kokkuleppe küsimus, nõnda nagu me ei riku üksteise vabadust, ei soovime ka ühiselu reeglite järgi liiga palju haiget. Siin on muidugi ka see, et tuleb täpselt aru anda, et jutt käib avalikust üritusest ja just nimelt see hindamise küsimus, et kas ta kas, kas mälestuskontsert noh, me ei hakka ju siin määratlema, millises žanris võib olla üks või teine mälestuskontsert, aga kas ta on sünnis või ebasünnist. Et asjad, kuna Sting on niivõrd soliidne ansambel ja nad on niivõrd tõsise vaimse sõnumiga, et siis siis see nagu päästab asja ära. Ilmselt on siin kriteeriumiks pigem see, et tõepoolest sellised avalikud üritused kui nad toimuvalt suhteliselt kõrvalises kohas nad ei pea tingimata olema isegi nii-öelda kinniste seinte vahel, aga kui nad on võrdlemisi kõrvalises kohas noh, peaaegu privaatselt või pool privaatsed Nad loomulikult häirivad vähem ja see on tõesti sisetunde ja sisemise mõõduküsimus. Aga kui nad toimuvad ikkagi Vabaduse väljakul, mis on riigipealinna keskne väljake, siis seal ilmselt tuleb palju tähelepanelikumad vaadata, mida seal täpselt tehakse. Just nimelt, aga kindlasti mitte olla niisugune rangelt ogmaatiline, see, ma usun, et, et ei võiks ka edasi. Kui need seadused ole ka meil naaberriikides muutunud last, meenutasin siin ka enne saadet, et Soomes keele veel paarkümmend aastat tagasi suurel reedel ei tohtinud või kino seanssid olid keelatud ja nii edasi, et elu on elu on muutunud ja arenenud igal pool edasi, küllap ta arenenud meil ka meie saade läheneb lõpule, ma tahaksin nüüd küsida, et kui kaugel siis see seaduseelnõule Need on ja nii nagu siin Urmas Reinsalu üles kohtus ka kodanike oma arvamust avaldama. Millal, millal siis on loota seda uut seadust, ma arvan. Eriti on huvitatud sellest kalendritegijad, sest nad tahaksid teada, kas lipupäevad muutuvad, kas on vaja midagi täiendada, sest muidu tulevad jälle kalendrid, vigastusele kalendrites märgitud riigipühad päeva saada just märgitud siiski lipupäevad, ma olen pannud tähele Ma usun, et see on kindlasti üks eelnõu, mille puhul ei saa väita, et mingilgi põhjusel oleksin niisugune tuli takus, et väga tehniline riigi eluline probleem selle seaduse vastuvõtmise de Ümera kiirustama sunniks. Ma arvan, et see on koht, kus selline alumine arutelu ja asjade läbimõtestamine mingitest asjadest loobumine millegi juurde tegemine on tegelikult näide selle kohta, kus niisugune parlamendiarutelu protsess võiks kogu ühiskonnas asjast huvitatud inimesi kaasa tõmmata ja arutelu rikastada, et ma arvan, et uut elu iseenesest on kindlasti selles valdkonnas väärtus omaette. Kui me räägime konkreetsemalt, et millal see seadus võiks ehk teoreetiliselt jõustuda, siis ma arvan, et et kevad võiks olla see niisugune kuupäev, kui siin ei teki ületamatuid niisuguseid poliitilisi probleeme, mida ma täna ei oska ette prognoosida. Kuigi samas oleks mõistlik kaaluda just nimelt seda nii-öelda kalendriaasta alguses, ehk siis 2006 ja kalendritegijad. Korda, kui oletame, seadus võetakse vastu, ütleme maikuu sees näiteks siis tema rakendumine võiks olla esimene jaanuar, järgmine aasta, muidu on poole aasta pealt tekib suur segadus kalendrites. Nojah, ta otseselt ei ole ju tegemist praegu küll riiklike päevadega riigi riigipühadeloendi muutmisega, aga mõnes kolinud, aga mõnes kalendris on see siiski ära märgitud tänu jumalale tegelikult, sest eks inimesed siis ka teavad, et selline päev on lipupäev. Seda on teinekord olnud üsna raske isegi leida seda loendit üles kuskilt. Ma arvan, et see arutelu võiks tõesti jätkuda vist kiiret ole sama palju kui riigieelarvega. Ma arvan, et riigieelarve läheb nagu ikkagi Eesti lipu seadusest praegu ette ja on teisigi kiiremaid probleeme ja tõsisemaid probleeme praegu hetkel. Nii et noh, ma arvan, et sellega kiirustamine ei tuleks sellele asjale kohe kuidagi kasuks. Aga nagu öeldud, kõik kuulajad, kes kellel tekkis, need mõtted võivad võtta ühendust riigikoguga kindlasti Õiga ja edastada sinna oma ettepanekuid ja ma arvan, et ka selles samas kohustuslikkuse ja ja vabatahtlikkuse küsimuses on huvitav ikkagi ära kuulata, mida rahvas tegelikult arvab. Me oleme siiamaani püüdnud Eesti riik ikkagi suhteliselt konsensuslikult arendada, et siis ka oma Eesti lipu kasutamise ja väärtustamise osas püüaksime ka need rahva häält ikkagi kuulda. Aitäh. Urmas Reinsalu, Evelyn Sepp. Riigikogu põhiseaduskomisjonist, Trivimi Velliste Isamaaliidust ja muinsuskaitse, riigikogu, muinsuskaitsja. See ühendusest ühedastes ja ka riigikaitsekomisjoni Ja riigikaitse ja Eesti lipu seltsi esimees, Eesti lipu seltsi esimees. Aitäh teile kolmiseni minu poolt. Järgmisel esmaspäeva osatektormatumas.