Tere taas kuulama argipäeva saadet. Saatejuht Hannes Rumm on täna jutuks võtnud Eesti tulevased euromündid ja olen neid münte hindama ja nende ministri kavandeid vaagima siia stuudiosse kutsunud kolm meest ja parunil ennast nüüd kuulajatele tutvustada. Kalev Uustalu, Riigikantselei sümboolikaosakonna juhataja. Harry Liivrand, kunstikriitik ja Eesti Ekspressikunstitoimetaja. Tere päevast, mina olen Janno Toots, Eesti Panga avalike suhete büroo juhataja. Meenutama, siis kuulata. Sa oled äsja lõppenud, esimene voor, milles valiti välja 10 Est tulevase euromündi kavandit. Ja te olete kõik nende kavandite valikul osalenud. Kui te nüüd peate iseloomustama, et milliseid tõite eelistasite ja miks siis siis millised need tööd on, mis, mis? Ja võib-olla maa poolt siis ei oleks nii palju veel, et et kuigi ma olen nüüd seda saab, selle valiku olnud päris moodustajate hulka ei kuulunud, et žüriis oli kokku 12 liiget, kes, kes siis Eesti kutsele kokku tulid ja otsuse langetasid ja, ja muidugi ka vaadata, vaat need Eesti panga poolt, siis võib öelda, et see valik, mis siis lõpuks välja kujunes 10 omandid, lõppur kavandit, et need on ikkagi väga-väga eripärased ja see valikuvõimalus on kindlasti olemas, et kui need inimesed hakkavad neljandast kuni 11. detsembrini oma valikut teatava telefoni teel, et siis kindlasti on siin No ma alustaksin natuke kaugemalt, alustaksin sellest, et mis on meie Eesti käibel olevate rahade motiivid, et sealt tulenes nüüd küll üsna palju nendest motiividest, mis sa esitatud seal kavanditele, et kui võtta käite need rahad, mida me nüüd täna siin Eestis kasutame, kroonid, siis seal on selgelt välja toodud arhitektuuriliselt objektid ja kultuuriobjektid nagu Toompeal SA Tartu Ülikool, Narva Hermanni ordulinnus. Siis on huvitavad vaated, nagu näiteks vaade vargamäele põhjaeesti kaldale ja need motiivid, mis nüüd, eriti tihti tulid ette selle 134 konkursitöö osas oli siis vend, on suitsupääsuke Eestimaa kontuur siis kolm vapilõvi ja riigivapp ja Eesti paekallas ja rukkilill ja nii edasi. Harry, kas võib öelda, et see valik on alalhoidlik ja pigem traditsioon rõhutav? Ma arvan küll seda ja tegelikult oli see mulle natukene pettumuseks. Sest just enne just enne seda ametliku võistluse väljakuulutamist korraldasime me Eesti Ekspressis Oreenis naljaga pooleks ekspressi euromüntide kujunduskonkursi ja palusime seal osalema ka paar 190 viieaastase Paul Luht heina siis ainsa väliskülalisena. Ja minu meelest meil tekkis võrdlemisi võrdlemisi radikaalne normaalseid originaalseid ideid, mida meie parim kujundaja Ojamets siis väga kenasti ka oskas arvutis teostada. Ning kui ma vaatasin, siis need ligi 140 Kavandi mapi läbi teha seal otsus enda 10 lemmikul valimiseks, siis ma pean tunnistama, et ma olin. Olin natukene pettunud, ehk siis me lootsime parimat, aga välja kukkus peaaegu nagu alati. See ei tähenda nüüd seda, et, et need tulevased euromündid oleksid. Oleksid olnud karmistatud halvasti. Ei, mitte seda. Kuid ma tõesti lootsin, et osavõtjate disainerite kujunduskunstnike ükstaskõik, kelle, Mõte töötab idee tasandil palju huvitavamalt, palju intrigeerivalt. Kui selle näha saime. Tagantjärgi tarka täna me ei saa enam nakatunud rääkima sellest, kas kas nende euromüntide hindamisel oli üldse vajalik need sellist žürii tööd veel, et siis 10 komplekti anda, eraldi hääletamiseks veel rahvale või mitte, ei kujuta üldse ette, mis tulemusi olla. Aga Ma arvan seda, et et, et ka need noored kunstnikud, kes võtsid osa euromüntide kujundus konkursist valmistasid mulle just idee tasandil suure pettumuse, et nad olid tegelikult lähtunud rohkem nii-öelda ajaloolisest konjunktuur tuurist. Ning ikka endiselt võis kohata läbiva kujundina neid samu elemente mida härra uustalu just siin eelnevalt märkis ning ning neid ka kõikvõimalikes väga kitsi rikkes ja jubedatest suveniirlikes kompositsioonides. Ma küsin vahele, et kes üldse need inimesed olid, kes, kes konkursil osalevad, huvitas, need olid professionaalsed kunstnikud või, või õliga seal päris üllatavaid tegid. Muidugi praegusel praegusel hetkel hoitakse kõikide autorite nimesid, siis saad osas, et seni kuni pole siis võitja selgunud, et et kas 10 parema teie autoreid esile ei tooda. Aga, aga jah, võib-olla siin härra Liivrand oskab, oskab seda hinnata, et just selle nii-öelda see käekirja järgi, et kuidas siis kuidas siis tundus, et võite lugeda, on praegu siis kinnises ümbrikus ja keegi tõesti. Meie teame, et ütleme nii, et esi esimese 10 puhul on, on teada, aga neid jahi ei avalikustata praegu. Paratamatult hakatakse Eesti euromünte võrdlema juba võrreldakse teiste riikide euromüntidega ja siin peab muidugi kuulajad üldse meelde tuletama, et euro rahatähed ehk siis eurod, paberrahad on üle Euroopa, kõik sama kujundusega. Aga müntide puhul on tehtud siis selline erand, et üks külg mind, euromüntidel on ühesugune kõikjal ja teise külje, siis iga riik saab disainida vastavalt oma parema äranägemise järgi. Ja kui Janno nüüd iseloomustada, et siis milliseid valikud on teinud need riigid, kes juba eurot kasutavad, millised on nende nüüd rahvuslikud eurosendid? Öelda, et raha või ka Ta on selline alalhoidlikkuse sümbol kindlasti ja ja kui me vaatame neid praeguseid euromünte, mida kokku on siis 96 12 euroala riigi poolt käibesse lastud. Teatavasti on ka oma euromündid, näiteks Vatikani San Marino all ja Monacole, aga need on sellised, mis mattis haruldased, mida, mida keegi nüüd hea meelega niisama käest ära ei anna. Aga nüüd 190 Kuue mindi hulgas muidugi võib öelda, et, et see lähenemine on ka selline, võib olla üsna üsna traditsiooniline, et me ikkagi näeme selliseid mitmete OPA, suurte riikide ja väiksemate riikide rahvuslikke sümboleid. Ja, ja loomulikult on ka siin mõningaid isikuid. Näiteks Luksemburgi, Hollandi mündiseeria peal on siis puhtalt puhtalt siis kroonitud pea vastavalt siis Luksemburgis, siis suurelt sorke Riia ja Hollandis siis kuninganna Beatrix. Ja siis lastel on kuningas Carlos samasena Sermaltes neil mingi peale mahtunud, et et muidugi selliste monarhiat puhul on, on see tega traditsioon, et ikkagi pannakse mingi peale mingi peale siis valitsev valitsev kuningas või, või vürst, kes ta on, Belgias võib ka siia juurde lisada, pelgas, tal on ka kuningas, kuningas, Audeeaa, aga aga et võib-olla üks asi, mida võiks korraks vaadata, et et kuivõrd palju erinevat motiivi esitatud mindiseerijatel Euroopa riikides, et tõesti nendel kroonitud peadega riikidel on, siis mindi seeriad reeglina ühesugused, nii ühesendine, euromünt kui ka siis kaheeurone on, on samasugused nii, nii nagu nad ka ülejäänud seeria liikmed. Aga, ja näiteks Kreeka on teinud siis kõik kaheksa minti erinevad. Ja samamoodi on ka see Itaalial, kus on nad siis kaheksa erikujundust lasknud lasknud käibesse. Ja Kreeka puhul võib-olla võiks välja tuua ka sellise huvitava huvitava tähelepaneku, et nende nende mitmete müntide peal on selliseid Roosi ega siis sündmusi näiteks Euroopa röövimine Zeusi poolt on kahe kaheeurose mündi peal ja on siin ajaloolisi suurkujusid, samas on neil viie sendise peal tanker naftatanker, mis viib meid väga täna tänasesse päeva. Et jah, ikkagi iga riik on kindlasti proovinud siis ennast kuidagi seda läbi iseloomustada ka, et võib-olla ma siin annaks veel kommentaari. Teie olete sümboolika asjatundja, kas on ka Eestis või mujal Euroopas sellised kindlad reeglid, et millised riikliku sümboolika osad on need, mis kindlasti peavad olema kas rahatähtedel müntidel või on see täiesti vaba? Kõrvaldatakse neurodite, kuna eurodest, millest jutt on, ütleme nii, et kasutusel olevatel eurodel on väga selgelt nii müntidel kui paberrahal ja Euroopa Liidu embleem. Et on nüüd see, mis ühendab niukse sümbolina, ta ei ole Euroopa Liidu embleem, on selge sümbol ja see ühendab neid eurosid kõike, on ta siis rahvuslik paber, rahu, jõudoment. Tulles tagasi minnes tagasi ajalukku, on raha vermimine olnud alati kuningriikides ja manafistlikes riikides riigipea privileeg ja sellest on ka see traditsioon, et sellel samal mündil on siis ka siis riigipea reljeef või portree või mis iganes ja et see traditsioon on tänapäeva tulnud on loomulik. Eestlased noh, siin on mitmel pool juttu olnud sellest, et ei ole kujutanud või need väljavalitud tööde hulgas ei ole näha ühtegi isikut või isiku portree sammas seletatav meie ajalooga, kus meie maad valitsenud sadade aastate jooksul kõrget tiitlikandjad välismaalt ja vaevalt et eestlaste soov on olnud ja ka edaspidi saab olema panna mõnda isikut või väärikat inimest rahada mündile, kuigi meie kroonidel on nüüd meie kultuuri alusolulised isikud. Kuid nende isikute niisugune kõlapind või esiletõus Euroopaga suures plaanis ja maailmaplaanis on jäänud tagasihoidlikuks. Noh, me ei saa võrrelda ennast näiteks elevante segamis, kes on pandud hispaania mündile ja ja või siis Rafaeli Dante jälgi eri portree, Misson, itaallased oma mündile pannud. Meil ei ole niisugust taset välja panna ja seetõttu võib-olla ei ole ka välja valitud tööde hulgas niisugust asja, aga nüüd ma tahaksin rääkida nendest traditsioon, millistest sümbolitest? Selge on see, et ka need inimesed, kes on vaadanud, need kaadrid, on näinud, et paaril kavandil on selgelt Eesti riigivapp ja Eesti riigivapp on praegult Eesti riigi kroonil. Eesti käibel olevatel müntidel on eesti appi elemendid lõvid. Väiksematel sendistel ja suuremal kroonisel on siis Eesti väike riigivapp ja see on ka Eesti riigivapiseaduses selgelt kirjas, et Eesti riigivappi võib kasutada. Rahamärkidel aga ei pea, aga ei pea kasutama. Ma ma tuleksin siin korraks kujunduse juurde veel tagasi ja rõhutaksin seda, et 10 komplekti, mis lähevad rahvahääletusele, nendel tõesti, me ei näe. Kahjuks ühelgi ühegi Eesti suurmehe portreed ei silu etina ei siis otse vaatajana ning õnnetus pigem on selles, kas ma võrdleksin meid servantose või mul siis Rafaeli Härbruktsiooniga vaid asi on selles, et need portreesid, taanlased olid kahjuks teostatud nii mannetult, et ükski žüriis olnud liikmetest õieti ei tahtnud nende poolt häält anda. Kui me nüüd arvestame, et need 10 tulemust, mis rahvahääletusel läheb, on ikkagi 12 inimese yldhääletuse poolt kokku pandud, eks ole ta, need, mis leidsid kõige suurem ühisosa siis minu meelest selles tulemuses ikkagi peegeldub ju see ükski nendest 12-st inimesest olid väga erinevate erialade inimesed. Et ükski nendest tegelikult ei ei leidnud oma kolleegiga žüriis sellist ühiskeelt, et oleks kiitnud heaks ühe või teise tegelase asetamise raha tähele. Ja oli väga huvitavaid tegelasi, keda välja pakuti, sealhulgas näiteks Juri Lotman. Ja minu meelest oli see väga hea idee ning, ning rääkimata kõikidest nendest kuulsatest eesti kultuuritegelastest, kes figureerivad ka meie paberraha, tal aga kahjuks olid nad kavandid. Ma kordan veel kehvemad kui need, mis lõpuks valituks osutusid. No kindlasti väga huvitav kuulata ja teada saada, et kes olid need isikud, keda, keda siis kõige rohkem pakuti mentidele. Minu mälestuse järgi oli väga palju Paul kerest garans Forpeeri, Koidula, Jakobsoni. Võib olla tuletatud midagi. Kedagi meelde veel, et tõesti need isikud, kes on tuntud praegu, on rahatähtedelt jah, aga näiteks ka Eduard Tubin oli seal, kes mulle praegu meelde tuleb. Aga nüüd, kui on ka küsimus, et et Kalev siin ütles, et tõesti meil ei ole servantlase mõõtu kirjanikke, keda, keda lõpus, kui mitte kogu maailmas tuntakse, aga teiselt poolt kui vermida nüüd mentidele mõned Eesti kultuuritegelaste portreed, siis teistpidi me ju ka selle kaudu tutvustaksime neid maailmas, et kas, kas te sellist võimalust ka žüriis arutasite, et lihtsalt sel eesmärgil, et oma kultuuri tutvustada, võib-olla tasuks tantsu tasuks ka isikuid müntidel kasutada? Et otseselt seda arutelu olnud üleval ei olnud ja tegelikult ikkagi ikkagi münt ja on ka selline emotsionaalne ese arvestama sellega, et et kasvõi kui neid vidinaid ringlusesse. Et siis mida väiksemad vääring, seda rohkem ta ikkagi kuulge kulub, eks ole. Ja, ja isegi kui see kavand on väga hästi välja tulnud ja, ja võib-olla sinine on tuntavad, siis lõbu lõppkokkuvõttes kui see, kui see mind käib ringi, et siis võib-olla selline nato praegu paksem kujund või siis mõni mõni ütleme, mitte inimesega seotud sümbol või isegi selles mõttes paremini töötada, et et jah, tõesti niimoodi eriti suurelt vaadatuna on osun ning 10 kavandit kui ka, kui ka mitmed teised, mis laekusid, kenad vaadata, agad, lõbus, me peame ikkagi pildi taandamisenasele vindi peale, mis võrreldes näiteks ühesendise ühe euro senise peale, siis see on natuke suurem kui näpuots, eks ole. Kõige kummalisem euromünt, minu meelest on seesama kreeka münt, kus on siis tankeri peale ilmselt kreeklased tahavad sellel tankeriga näidata, et lisaks võimsale kultuuripärandile on neil ka ka väga suur võimas tankerit laevastik maailma üks kõige võimsamaid ja, ja toob teenidki kreeklastele kõvasti rikkust, et kas kas ka Eesti puhul konkursile pakuti välja, tõid siis, mis mingisugust Eesti majandusharu püüdsid kuidagi teadvustada müütide kaudu. Mul ei tule ükski meelde. Ma arvan, et ei olnud. Jah, et võib-olla Eesti metsa mõningal kuidagi. Mingi puu näitena võib-olla jätame need Wiiralti Tamm näiteks kala oli, aga, aga seal on rohkem kultuuriloolise tähendusega. Ma tuleksin korraks siin mõne kujundi juurde veel tagasi. Et tänaseks saavad kõik loomulikult neid kavandeid internetis vaadata, oma hääle anda ning ning hääletada ning mulle tundub. Ja see on minu isiklik arvamus. Et et tõenäoliselt võib-olla kõige õigem variant oleks tulevase Eesti euromündi jaoks kahe või 31. kavandi hulka tulnud kavandatud kokku panna. Et võib-olla tegelikult ei ole siin ühtegi sellist ideaalset kavandi komplekti. Ma mulle tundub küll isiklikult nii, et ma võtaksin tegelikult nii-öelda ühe mündi kavandi ühelt kujundajat, teisemendikaande, teisalt kujundajat ja nii edasi ja nii edasi saaks kokku ühe väga hea komplekti. Aga et ma ei näe tegelikult ühelgi 10-st sellist potentsiaali, et nad, nad võiksid kõik tervikuna tulla käibesse. Janno räägime siis sellest, kuidas see konkurss edasi läheb ja, ja siis saab vastata ka küsimusele, et kas, kas selline võimalus on üldse olemas, et siis miksida kolmandast 10-st komplektist üks ja see superhea. Nüüd tõepoolest, eelmise nädala reedel siis toodi need kavandid 10 10 välja, valiti žürii poolt välja valitud kavandit avalikkuse ette ja ja nüüd vahepeal on inimestel võimalik siis tutvuda nendega. Näiteks on need kavandid väljas ka Tallinnas, Rotermanni soolalaos, kus on avatud avatud üks euroteemale fotonäitus, mille kõrval siis on ka need ütleme seeriad välja pandud seina peal suurelt. Ja loomulikult Eesti Panga interneti koduleheküljel on need kavand väljas. Nüüd siis, kui algab algatuse telefon, nimetus kuupäev on siis neljas detsember, mil neljanda detsembri õhtul siis hakata helistama nädala jooksul telefoninumbritele, mille me siin Eesti panga poolt novembri lõpus välja kuulutama. Ja, ja siis loomulikult seal helistamisnädala ajal veel veel ilmub iluga teateid, ütleme ajakirjanduses, kus kusjuures on kõigil kõigil võimalusel 10 kavandiga tutvuda. Nii et, et praegu ikkagi see praegu tuleb seda kindlasti öelda, et võistluse võistluse kord võistluse reglement näeb ette seda, et võitja selgub siis siis ikkagi rahvahääletuse tulemusena. Ja et, et ikkagi praegu on meile 10 varianti, mis, mille poolt siis saavad, inimesed omavahel ei anda ja ja et süsteem on selline, et see kavand, mis saab siis kõige rohkem ääris on võitjad. Mis põhjusel üldse Eesti pank otsustas, et tuleb siis ka selline, kõigepealt on siis asjatundjate voor ja siis on selline rahvahääletus samamoodi nagu Eurovisiooni lauluvõistlusel. Et jah, et mis puudutab seda viidet lauluvõistlusele, siis kindlasti on selline ühine osa seal telefonihääletus, mis muidugi need euromüntide puhul on tunduvalt pikem, ulatudes siis siis tervelt nädalani. Aga, ja tegelikult Eesti pangal oli soov, soov ikkagi võimalikult palju lasta siis kohalikele inimestele Eesti inimestel siis arvamust avaldada, juba ütelda arvamust, mis, mis ka mõjub, et milliseid, milliseid mitte helistada kasest hakkasin ma ei hakka siin kindlasti nüüd riiki niimoodi nimesid välja tooma, aga et siin näiteks ka mõned välismaalt pärit kolleegid on viidanud sellele, et praegustes euroriikide sageli see otsus tehti niimoodi kuskil kuskil kambris olid, olid mõned üksikud inimesed, kes tegid lõpliku otsuse ja siis ühesõnaga käidi välja, et oleks võinud olla rohkem sellist nii-öelda arutelu. Kas ma sain õigesti aru, et Harry suhtub sellisesse Eurovisiooni hääletusse suhteliselt irooniliselt ja arvab, et pigem pigem sellisel puhul domineerib halb maitse, kui hea maitse? Ma arvan küll jah. Kas te tahate, ütleme, sellise žürii olemasolu, nagu, nagu need Eesti pank kokku kutsus, ühelt poolt on see hansa väga austustvääriv ja huvitav töö, aga teiselt poolt on žürii ikkagi ju pandud omamoodi puhvri olukorda. Ehk siis meie teeme küll eelvaliku, aga aga kokkuvõttes sõltub meist suhteliselt vähe. Selles mõttes on meil ka vastutust vähem. Ja ma olen natukene skeptiline selliste suurte eurovisioon like rahvahääletuste puhul, jah, aga noh, siiski lootus jäävad. Kas te võite ka öelda, millised on teie enda sellised lemmikkavandid või on su liikmetel keelatud ja žürii liige, aga mina hoiaks selle praegu enda teada, ausalt öelda, ma ei ole ka lõplikult otsustanud enda jaoks, et kui nüüd helistamiseks läheb, et millise, millise tee poolt ma siis selle vaba hääle annan, nii et et praegu on aega mõelda. Ma võin kinnitada, et meie žürii tööjuhendis oli küll selline soovitused, meie ei avaldaks oma isiklikke eelistusi enne, kui lõplik otsus on tehtud. Et me ei mõjutaks ka avalikku arvamust ja oma lähedasi. Kes soovivad võib-olla oma sõna öelda, millist valikut nemad taotleja aga igavesti pungi kordan, siin on selline risk nagu ikka sellest suhteliselt kontrollimatult hääletust, aga et, et on võimatu ennustada, mis tüüpi inimesed helistavad ja, ja kindlasti on teatud inimesi, kes võivad helistada kordi ja kordi, et tegelikult selle üldrahvaliku asemel saavutatakse olukord, kus suhteliselt väike rühm entusiaste kallutab asja oma oma suunas. Eks iga iga asja vastu on siiski rohi ja tegelikult see helistamine toimub. Toimub sedamoodi, et igalt lauatelefonilt saab lihtsalt kolm korda. Et igalt igatseda numbrilt telefoninumbrilt saab maksimum kolm korda helistada. Miks kolm korda seal? Ma arvan, et on selline Eesti keskmise pere suurus kas 2,7 28 inimest, niiet et, et seetõttu siis selline selline piirang ja inimesed, kel on siis taskutelefonid, mobiilid, nemad saavad siis helistada ühe korra numbrit, niiet et siin on ka küsitud, et mis, mis ei korraldatud näiteks hääletust internetis või, või ka, või ka siin mõningate hääletussedelitega, et et tegelikult soov on just siis vältida olukorda, kus, kus inimesel on ikkagi märgatavalt rohkem hääli kui siis kolm või neli potentsiaalset, nii et et ikkagi see tulemus samas peab niimoodi selguma, aga, aga iseenesest, kui vaadata kas või kassasin esimese kommentaari nii-öelda nii-öelda publiku hulgast avalikkusest, siis paistab, et ikkagi on päris mitmed lemmikud endale üles leitud ja ja et mina isiklikult olen küll optimistlik siiski, et et see valik, valik lõpuks on, on hea, et noh, kindlasti nüüd minu silm ei ole nii terav nagu ja et neid võib-olla kõik need kunstis või ei oska hinnata ka, et noh, minu meelest kindlasti 10 10 kiloseeriat välja välja valitud ja ja jällegi võiks, võiks, ma arvan ka seda öelda, et kui me nüüd vaatame neid praeguseid euromünte, siis meil ei ole siin millegi üle häbeneda, et et siin päris päris maasikaid. Näiteid on siin. Ma ütleksin veel vabandust öeldakse kujunduse kohta paar sõna. Et kui me avaldasime siin kõik arvamust, et mündid on natukene liiga traditsioonilised kujundusega, et siin on liiga traditsioonilised kujundid peal, siis tegelikult väga-väga mitmed meist žürii liikmetest Küttis üles arvamus sellest, et Eesti kujundus kunstiliselt eesti disainis on tekkinud viimase kolme-nelja aastaga äkki uus noor, aga vinge põlvkond, kes näeb. Ka ka sellist väikest kujunduskunstiobjekti nagu, nagu metallmünt hoopis hoopis teistmoodi oskab seda kujundada, kas minimalistlikud kuidagi mingi hoopis põneva uudse lähenemisega, sest kui arvestada seda, kui palju on viimaste aastate jooksul Kunstiakadeemiasse Külla kutsutud välisõppejõude väga headest disainimaadest, eelkõige Hollandist ning Hollandist, räägitakse meil kui kui disainimaast number üks, siis ning tudengil on teinud seal kõikvõimalikke seminaritöid. Neid on publitseeritud ka ajakirjanduses siis selle alusel võis tekkida ettekujutus, et nüüd on Eestis alanud omamoodi kujunduskunstirevolutsioon. Ja et ka, et ka Eesti euromündi kujunduse laekub väga originaalseid ja huvitavaid kavandeid. Ning kuna neid just nimelt ei laekunud, siis siis sellest on tingitud ka nüüd nüüd žürii selline väike pettumus. Ma olen Jaan Tootsiga absoluutselt nõus, et et need 10 Traditsiooniliste kujunditega euromündi kavandit, mis praegu on hääletamisel välja pandud ei ole tegelikult halvemad, kui juba käivad teiste Euroopa maade euromündid ning võib olla huvitav on ehk see, et kui ma vaatan sind kõrvalt teiste euromüntide kavandeid ja vaatan siin esidisainima Hollandi Hollandi münti mida, mida siis kõikidel kaheksal mündil viib kuningana Beatrixi profiil portree siis tegelikult pole siin tegemist ju üldse mitte mingisuguse imelise disaini saavutusega, vaid vaid pigem serveeritakse meile kuningannat kui, kui lasteraamatuillustratsiooni kangelast, kui, kui võib-olla tegelast väiksest printsist On võrdlemisi võrdlemisi kuulge ja, ja ta on muudetud selliseks veidraks lamedaks pinnaks, mis mis just väga-väga efektselt ei tööta. Et ka heal disainimaal võib olla tegelikult oma oma keskpärane tulemus. Aga kui ma näiteks samas vaatan, vaatan saksa münte väga kindla reljeefse kujundiga või ütleme siit näiteks veel. Itaalia münte siis nende kujundid on ju on ju tõesti? Nende nende kultuuriajaloost tähendab poliitilisest ajaloost ning töötavad niivõrd hästi. Emblemaatiliste sümbolit täna, et igaüks saab aru, millega tegemist on, nii ma kujutan ette, et kui need nendele eesti huntidele tulevad peale ka ka meil juba juba väga tuntud rahvuslikud sümbolid hooned, mingit kujundit, fragmendid, mis iga eestlase teadvuses töötavad väga kindla tähendusega siis on ka meie jaoks ikkagi väga hea, sellepärast et münt on ju meie jaoks ka teatud määral üks osariigi ja rahvusega samastumist protsessist. Ning kui see ei oleks peal midagi, mis sümboliseerib meid. Rahvusliku tunnuse kaudu siis oleks midagigi tõsiselt lahti. Ma tahaks tulla selle rahvahääletuse juurde tagasi ja näha numa esitada oma nägemus sellest rahvahääletusest, et jutt on tegelikult just sümbolitest ja sümbol on mõiste või objekt, mille suhtes on teatud grupp inimesi, kas väiksem grupp või suurem grupp kokku leppinud. Ja nüüd selle rahva hääletuse tulemusena, ma usun, me saame võimalikult suure hulga gruppi inimesi, kes lepivad mingisugusest sümboliks kukkuja pakuvad välja selle kui Eesti iseloomuliku sümboliga Euroopa tasandil, et see on minu meelest see valik, kui sellise valiku tegemine on hea mõte. Siin kunstikriitik Johannes Saar kirjutas hiljuti Eesti Päevalehes lühikese kommentaari. Endale mindi kavanditele ja, ja teda just häiris see, et, et seal ei ole nende võidukavandite hulgas inimesi ja järeldas, et see kuidagi näitab meie sellist paganlik minevikku ja jõudis ka järeldusele, et Eesti mündid, kui nüüd sellest sellest valikust parim välja selgub tõenäoliselt platseerume euromüntide üldisel taustal kusagile sinna Saksamaa ja Soome kanti leidnud nende riikide mündid tunduvad olevat meiega praeguse seisuga kõige lähemalt. Kas te selle hinnanguga olete nõus, et oleme siis sellised saksa ja soomepärased? Ja minu meelest on, see on kompliment. Mulle meeldib väga soome ühe eurone toonane luikedega näiteks ja ja see soomlased kasutavad oma euromüntidel. Soome lõvi kujutist. Ma ei näe mingit probleemi ja samuti ütleme Saksamaa oma Kotka on väga hästi stabiliseerunud või brandenburgi väravad. Siis ma ei näe siin mingit probleemi. Sama sama ütleme ka Iiri euromündi puhul, kus on keldi harfi kasutatud Missoneeri sümboliks riiklikuks sümboliks on väga hea tulemus, nii et mina riigisümbolite tegeleva inimesena arvan, et riiklike sümbolite esitamine rahatähtedel või siis euromüntidel või riik oma riigi raha lehtel, selles ei ole midagi taunitavat, vaid pigem positiivne. Kas te olete minuga nõus, kui ma väidan, et kõige originaal reaalsem või kõige ebatavalisem õudsem nendest kavanditest nendest 10-st kavandist on, on see kavand, kus siis sümbolite asemel on lihtsalt kasutatud eestikeelseid sõnumile mündid kujundatud siis sellisena, et nad tutvustavad eesti keelt, kui, siis noh, näiteks siin lihtsalt kuulajale teadmiseks, et suurematel müntidel on siis kõige kõige suuremate selgemalt esile toodud sõna emo. See oli üks väheseid Moodsaid münte kui pöördemomendi kavandeid ja ja ma žürii liikmena kahjuks ei või öelda, kas ta meeldib mulle või mitte. Aga no igatahes, tegemist on julge julge, põneva kavandiga. Ma ühinen liivana mõttega, et tõesti, et on julge lahendus niisugune, aga kas ma saan kalev aru, et julgus ei olegi tingimata see väärtus, mida, mida teie müntide puhul tahaksite rõhutada? No see on nüüd valikute küsimus ja, ja ma jääksin sama seisukoha juurde, et valiku nende 10 hulgas saavad teha need inimesed, kes helistavad ja mina ütleme, oma valiku olen teinud. Aga kas nüüd ma tean, et arvan mäletavatelt, kui kui lasti käibele kroon, et siis küll kunstnik kud osalesid konkursil esitasid oma tööd sinna, kuid pärast oli neil ka võimalus või lausa kohustus neid ka edasi arendada? Kas ka müntide kavandite ka niimoodi, et kui nüüd üks kavand osutub võitjaks, siis siiski kas mingitel tehnilistel põhjustel või kunstiliste põhjustel peab selle kavandiga edasi töötama. Nii et praegu ikkagi see valik, valik langenud nende kujunduste vahel, mis on esitatud, et et põhimõtteliselt nüüd uusi motiive enam autorid siia lisada ei saa, et nad näiteks asendavad ühe mündid vindi peal mõne sümboli teisega. Et ta lihtsalt ikka ikkagi, me oleme ka nii palju nüüd Eesti panga poolt, et ka siin juriidilisi küsimusi tehnilisi küsimusi uurinud, et et need mündid peaksid olema ikka kõik teostatavad sellisena, nagu nad on esitatud tegelikult. Nii et kui siin, et kuigi kuigi nüüd autoritele on antud ka võimalus, ütleme niimoodi Kasele kosmeetiliselt täiendusi teha, et kui, kui mõnda jood natukene, kas jämedamaks või ütleme ütleme selliseid muudatusi, kuna soovib teha muudatusi, mis ei, isegi ei teisest teistsuguseks selle mindi, mindi ilmet esitatud kavandid ja sisse sinna mõelda, kas on täiesti vaba soov, nii et et seda seal, seda neile ka öeldud. Kui mõned aastad tagasi läks euro Euroopas sularahana käibele, siis üks Austriast töötab, Eesti diplomaat rääkis mulle huvitava, loob väga paljud sakslased käivad Salzburgis aega veetmas ja, ja kui euromündid käibele läksid, siis selgus, et sakslased ei saanud oma euromünt, et oma siis saksa euromünte kasutada austria parkimisautomaatides, kuna kuna automaadid olid seadistatud niimoodi, et et nad ei tundnud nagu neid saksa münte erakonna, sellel x pooleli rahvuslik ja teistsugune, teistsuguste tehniliste parameetritega kui Austria müntidel. Siit mu küsimus, et kas, kas nendel müntidel on ka mingid sellised kindlad üleeuroopalised nõuded, mida, mida tingimata peab järgima? Jah, loomulikult iga iga mingi puhul on ikkagi omad tehnilised nõudmised, mis puudutavad siis mingi läbimatu paksust kaalu loomulikult sellega kaasnevalt. Ja need Need on, need on siis kättesaadavad ka siin Eesti Panga kodulehel hoidnud väljas seoses selle võistlusega. Et siin on kasutatud erinevaid metalle, mis olid, need on nagu hakkaksin väiksematest müntidest pihta väiksemalt Euromides pihta, siis on siin ühesendine on siis sulam vasega kaetud teras terasest siis 10 20 50 senti on nõndanimetatud sulam noori could siis põhja kuldkirjasta võiks olla ja siis kaks suuremat minti on, on siis tegelikult piim, metallmündid. Et seal on tatavast kasutatud kahte erinevat siis tooni ja ja ka siis sisuga sisuga sulavit. Et siin on esinevad sellised sellised metallid nagu nikkel ja messing ja vask. Nii et ja mis puudutab neid erinevaid automaate ja ja nii, et see näitab ja sa näide, et mis, mis saatejuht, õiet, et peab ütlema, tõesti, see euro käibeletulek Euroopasse oli ikkagi väga-väga suur operatsioon ja, ja teatavasti on just tegu rahaga, mida, mida ei olnud veel ütleme, kolm kuud enne enne tulekut olemas ja neid noh, mõnikord anekdootlike lugusid, kus, kus ühes või teises kohas ei õnnestunud võib-olla siin eriti eriti aasta aasta esimestel päevadel kasutada münte. Et neid tuli ette, aga et lõppkokkuvõttes ikkagi. Ma arvan, see on ka oluline õppetund Eestile, et kui meil ühel hetkel on see üleminek eurole, mis, mis mõnes mõttes hoopis teistsugune kui Euroopas, kuna praeguse raha juba olemas, nii et, et me võime juba tutvun, sellega saame vaadata, millised on turvaelemendid. Et kui, kui ühel hetkel see üleminek toimub, et siis, siis me ka ikkagi arvestama sellega, et, et kõikides siis eluvaldkondades oleks valmisolek olemas. Euro käib nii suurel territooriumil nii paljude inimeste seas, et, et seetõttu on ka neid müügikodasid ja trükikodasid, kus neid rahatähti ja münte tehakse hästi palju, kus hakatakse tegema Eesti euromünte? Kus on parim pakkumine, see on siis lihtsalt, aga Eestis meil omal neid toota õnnestub. Eks, eks me seda peab vaatama kada, köeldat näiteks viimased siin ütleme Eesti Eesti praeguseid sente on näiteks tehtud. Tehtud Lõuna-Aafrikas on tehtud Soomes. Nii et et nagu sageli Eestis ikkagi lähtuma sellisest ratsionaalsest pragmaatilist suhtumisest, et kust saab soodsamalt loomulikult ei saa teha järele mingeid järeleandmisi kvaliteedis. Aga, aga ma ikkagi noh, kindlasti vaatame eelkõige siin Euroopa mindi kodade suunas ja et tahame siis saada selle parima pakkumise, et kes suudab siis need valmis teha. Sest sest kindlasti siin tuleb, tuleb, tuleb hakata asja ajama pärast seda juba, kui, kui on, siis parim kujundus selgunud. Kas mündi puhul võib välja tuua ka mündi sellise normaalse hinna, et kui, kui münt on üheeurone. Põhiline, et kui palju ta siis kui paljudele mündi valmistamine maksab. Et mündimündi valmistamine või mingi hind või ka rahatähehind on sellised asjad, millest millest ei räägita, millest ükski Espaki räägi ja et ütleme nii, et see on selline selline ärisaladus, aga loomulikult see ikkagi ikkagi lõppkokkuvõttes peab see kulu olema ikka tunduvalt väiksem, kui siis on see on see nominaalväärtus, sellel rahavahetus on kindlasti ka hästi emotsionaalne küsimus ja kui Eesti ühines Euroopa Liiduga, siis selgelt räägiti teadvustati inimestele ka seda, et meil tuleb varem või hiljem loobuda oma kroonidesti oma eestisentidest. Ja et see võib-olla inimestele emotsionaalselt päris raske, kuna rahareform 92. aastal, mille käigus tuli käibele kroon, et see oli üks üks selliseid ülendavamaid sündmusi ja kõige selgemaid sümboleid sellest, et me oleme nüüd lõplikult iseseisvaid, lõplikult vene ikkest vabad. Kas te arvate, et inimesed on nüüd muutunud vähem emotsionaalsemat rohkem pragmaatilisemaks ja et see üleminek ühelt rahalt teisele läheb valutult? No ütleme, niiet raha nüüd ja nii paberraha kui mündid ei kuulu nüüd riiklike sümbolite loetelusse selle poole pealt ei saaks neid vaadata kui riigi sümboleid, mida ei ole põhjust muuta. Kahtlemata on ta etapp, kus, mis igale inimesele annab tunda. Aga nüüd, vesteldes siin oma sõprade ja tuttavatega ei ole päevakorda tulnud küll selle rahavahetuse Eesti kroonilt üleminekule euro Eurole ei ole kõne all olnud see, et nüüd mingi rahvuslik väärtus muutub, pigem on olnud kõne all rohkem see, et kuidas taskule mõjub. Kuidas see majanduslik pool on, et arvan, et võib-olla inimesed on tõesti oluliselt pragmaatilisemad, kui on varem, on 90.-te aastate Se maalisus ja omariikluse mõte või tunnetus tahaplaanile rohkem jäänud ja tegeletakse rohkem majanduslike probleemidega olmeprobleemidega elu-oluprobleemidega ja just need on päevakorras ja sellesama euro tulekul arutatakse rohkem selles plaanis. Minu vastus on, on lihtne ja pragmaatiline, ma arvan, et kõik muutub kallimaks. Mida näitab Lääne-Euroopa kogemus? See tähendab seda, et et Eesti peab olema lihtsalt valmis hindade tõusuks, võime, võime nimetada seda korrelatsioon üks või, või kuidas veel viisakamaks? Ilmselt puudutab see meist igaühte, ma arvan, et ka kõiki meid tänases saates osalejad siin mis tähendab seda, et rahavahetus nii palju kui ma olen ajaloost lugenud, ei ole tegelikult kunagi olnud väga populaarne samm. Olenemata sellest, kas on toimunud see oma riigi rahade vahel murrakroondaks näiteks Eesti ajaloos või või siis hiljem hiljem siis rublad kroonideks, mis Euroopas ütleme kas saksa marga näiteks eurodeks või Hollandi kuld. Sest see toob paratamatult kaasa kulusid ja, ja need kõik mõjutavad meie igapäevast elu. Ma arvan, et Eesti eurole üleminek oleks hirmus populaarne, tarnijad, kohutavad, oodatud, kui näiteks vaatus kurss oleks üks eesti kroom-poolteist eurot, siis on kindlasti kõik väga rõõmsad sellega. Aga ma küsin ka sellist asja paratamatult nüüd üleminekul eurole. Kuna me paber oma rahvuslikku paberraha kaotame, siis nende riiklike sümbolite arv ja maht tulevastel rahadel väheneb, ei ole seal enam kultuuritegelasi. Teiselt poolt me hakkame kasutama raha, mis, mis Euroopas on disainitud niimoodi, et Eurokupüüridel on kujunduselementidena kesksete elementidena sillad, haavad, mis sümboliseerivad ühendusi, avanevaid, uusi võimalusi. Et kas need eurorahad teevad meist ka meist eestlastest ka siis paremad eurooplased, kui me seni oleme, et me oskame ka ennast emotsionaalsetele rahale paremini Euroopaga seostada. Me oleme eurooplased. Ma arvan, et meil on väga hea eurooplased, väga vanad eurooplased ja ja pigem peaks esitad sellise küsima, siis tuleks võib-olla võtta vaatluse alla hoopis euro paberrahade kujundus imestunult kohutava kujundusega. Need ei rõõmusta mind küll silmaotsaski, need sillad ja väravad jätavad külmaks täiesti. Ma tahtsin omalt poolt niipalju öelda, et tegelikult läheb euro saab Eestiga siiski suuremas kui nagu ma ise väljanägemiselt ja ka sisult väga väga kena ja tubli kroon nüüd vahetub euro vastu, siis siis tegelikult ja ma olen ikka osa sellest suuremast süsteemist ja ja needsamad eesti mündid siis ju tegelikult lähevad ka Euroopas ja miks mitte maailmas laiali ja ja et testide ei, meil on võimalus tunda ennast suurema, veel suurema eurooplasena õigumist, seda seni oleme olnud. Aga ma siin ütles ka nii palju nende erinevate erinevate arvamuste kohta, et mis, mis siin seoses selle rahaotsaga on, et et tegelikult uuringud on ikkagi näidanud, et tõesti otse nüüd see euro tuleku mõju hindadele oli siiski seal kuskil kaks, kolm 0,2 0,3 protsenti, et et see, see küsimus, mis siin üles kerkis ja millega tegelikult siin härra Liivar viitas, et tegelikult tegelikult läheb kõigilt kogu aeg kallimaks, kui me mõtleme kasvõi selle peale, et et Eestis ju 10 aastat tagasi maksis leida ikka tunduvalt vähem, kui ta täna teeb. Samas, teisalt ma usun, et paljud inimesed saavad ikka vaadata seda, et nende sissetulekud on ajas tõusnud, nii et et selles mõttes kindlasti on ka palju-palju, sõltub sellest meie enda targast tegutsemisest, et kuidas me suudame neid mõjusid võimalikult vähendada, aga nüüd lihtsalt seda ühisvääringut kõikide häda süüdistades on kindlasti Euroopas väga populaarne, aga aga see ei pruugi tõele vastata. Tal on Harry Liivrand. Tänan, Kalev Uustalud. Anu Tootsi, tänan ka teid, head kuulajad ja meenutan teile, et olge siis valvsad. Peagi-peagi kuulutab Eesti punk välja eesti rahvuslike euromüntide teise vooru ja siis saatepaat saata. Ise näid müntidega tuhandeid hinnata ja oma hinnanguga telefoni teel Eesti pangale edastada, kes siis just teie maitse-eelistuste põhjal selle tulevase mündi valmis teeb. Aitäh.