Oleks nagu päris õhtumaine vana tantsumuusika aga ometi on tal juures midagi õige eksootilist. On see siis näppepillide harjunest mõnevõrra erinev kõla või siis hästi elav rütmika praegu filipiini tasakaalu ja osavust, tants, pinassuan, tantsijad hoiavad veiniklaasi tasakaalus pea või peo peal vahest ka sees põleva küünlaga, vahetades pidevalt kehahoiakuid. Pealtvaatajatega ergutavad meid Nende liigutuste valedest erakordselt keha valitsemist. Ent muusikat me kuuleme, on see siis tõesti aasia muusik? Denitiinlased kasvatavad riisimäenõlvadel enam kui 20 sajandi jooksul mäenõlv välja töötatud platvormideks, mis astmeliselt aina tõusevad. Iga platvormist põllulapike on teisest eraldatud. Ja sellist platvormist, eraldatust leiame ka Filipp piinlasti juures. Õige mitmes suhtes. Näiteks keelte osas 32-st ja poolest miljonist elanikust räägib 40 protsenti inglise keelt. Kuue miljoni emakeeleks on Pilipiino ehk tagalak. Räägitakse ka hispaania keel ja peale selle on umbes 80 väiksemat keelte rühma. Usundite osas 83 protsenti on jõutud katoliiklaseks muuta aga ei puudu ka muhameedlased. Rahvastikupäritolu osas panimateks asukateks peetakse negro astraal hoidsesse rassi kuuluvaid neegritasid. Paljud neist käivad veel praegugi küttimas vibuga. Seejärel hakkasid sisserändava Malailased hiinlased ja teab, kes kõik veel. Oma ürgse kultuuri kõrval on Philipiinlastele mõju avaldanud teisedki näiteks hindu kultuur siis araabia ja hispaaniakultuurid. Praegu on Filipiinid Ameerika Ühendriikide kiiluvees ameerikaliku tsivilisatsiooni väliste avaldustena võib pealinnas Manilas näha ultra supermodernseid, ehitusi. Samal ajal, 1971. aastal avastati küllaltki tihedasti asustatud suurel mindanaa saarel tasada suguharu, mis koosneb 24-st inimesest. Eladelt täiesti kivi jäätingimustes. Tulnudki saadakse puupulkade hõõrumise teel. Ja kuna suguharus on ainult viis naist, on neil igaühel õigus pidada kahte meest. Nende elupaiku ürgmetsas ja sellele pääseb vaevu helikopteri abil ligi. Kogu see tohutute kontrastide maailm, Filipiinid kujutab endast enam kui 7000-st saarest koosnevat riiki. 90 protsenti nendest saartest on asustamata, 60-l protsendil pole nimegi. Nii et kas siin valitseb eraldatus kui Dimite terrassiline, mis ime siis, et ka filipiini muusikas on mitmeid erinevaid kihte või siis terrasse. Filipiini muusikat kuuleme täna vahendatult ansambli vajani han poolt, kes 1971. aastal külastas ka Tallinnas. Tuleme kõigepealt ürgsemate musitseerimis viiside juurde. Losooni saarel asub pealinn Manila. Aga selle saare mägestiku rajoonides on veel suguharusid, mis on säilitatud hallist ajast pärineva eluviisi. Need suguharud rändavad küttides ühest paigast teise. Neil on omad rituaalsed, tantsud ja omad pillid, kongid, ninasõõrmed, puhutav flööt, bambus, kitarr, trummid ja bambusest puust või isegi metallist valmistatud löökriistad. Bambusest valmistatud ka niinimetatud Subing pill, mille heli meenutab meie parmupilli. Järgnev pulmatants pärineb Kalinga hõimult. Rituaal algab sellega, et pidulikku lauleldusega antakse teada tseremoonia algusest. Peigmees ulatab pruudile teki, see on abielulise ühenduse sümbol. Algavas tantsus, nagu see tihti esineb loodusrahvaste juures matkitakse lindude liigutusi, kuuleme konge, bambus, kitarri ja lööki. Järgneb ihukao hõimupeotants jällegi lauleldas koos kooriga mängitakse kongidel ja trummidel, see tants nõuab erilist jalgade heledust ja muidugi rütmelist täpsust. Kuigi son peotants, jääb mulje, nagu sööstaksid mees tantsijat jahisaagi kallale. Naised aga saadavad oma liikumist nagu tiivalöökidega neid matkitakse jäigalt hoitavate kätega. Mõlemad eelnevad tantsud on pärit Filipiinide põhjaosas asuvalt losooni saarelt. Teine suur saar on lõuna pool asuv minda näo, kus teiste hulgas elab ka vangaabo hõim. Ma kaabu tantsudes on tihti põhirõhk jalgadel. Käsi hoitakse vabalt kõrval järgnevat peotantsu tantsitakse rippuvates kongidest koosneva pilli tagunguani saatel. Mängijaid on kaks. Tantsijate jalgadele pahkluu kohale kinnitatud kellukesed, mis stantsimisel tilisevad Mind näosaarel ja selle lähemas ümbruses elab umbes 700000 muhameedlaste kes järgides oma usukaaslasi mujalgi maailmas kannavad tihtipeale tuhkrupanit. Neid nimetatakse Moorodeks. Araabia misjonärid jõudsid kohale enne hispaanlasi juba 14. sajandil ja tegid kõva töö hilisematele ristiusku pööramise katsetel on moorat kõvasti vastu pannud. Choola saare asunikest on muhameedlasi 98 protsenti. Ja on juhtunud, et nadolid kristlastest vähemuse hinge kallalegi punud. Nad pidavat uskuma, et kui nad enne surma jõuavad mõne kristlase teise maailma saata siis saab neile osaks au siseneda taevasse valge hobuse seljas. Mooruda tantsud ja muusika, nagu nende kombetki erinevate teiste Philipiinlastele omadest, isegi nende kongid on teistmoodi. Kongide tsentris on nupp, mille pihta lüüakse nuiaga. Kaheksast üles riputatud kongist koosnevad viisi pill nimetatakse kulintangaaniks. Ent konge tarvitatakse ka teistes kombinatsioonides. Moorat kasutavad ka loomanahast tehtud trumme. Kulin tan Khani kõlaga, saame tutvuda loos nimega aasik. Kuigi kongidise lisavad loole Ida-Aasia ja Vaikse ookeani hõngu elustub selles palas ometigi pärsia tulu atmosfäär. Seda võiks nimetada ka orjatari tantsutüüpi palaks. Muhamedi sulaste sõjakust on lahingutantsus Sagaiand. Tantsijad jõuavad enamasti transiseisundisse ja vehivad usinalt mõõkade kilpidega kuuleme lauldes mängu trummidel diakongidelt. 16. sajandil algas maa allutamine Hispaaniale katoliku usu peale surumine. Et see protsess just libedust ei leinud, sellest kõneleb ka aeg kolm sajandit, mis selleks kulus. Molotov panid muidugi lõpuni vastu. Muide teise maailmasõja päevil olid Moorod kanget partisanid, kes maad okupeerinud jaapanlaste elu kibedaks tegid. Sajandite jooksul võtsid Filipp piinlased vastu hispaaniapärased ja lõpuks ka muud õhtumaised muusikavormid. Et nad nii-öelda tõlkisid need filipiini keelde. Tekkis nagu Aasia, Euroopa ja ka Ameerika elementidest segu kusjuures kord tuleb selles üks kord teine koostisosa tugevamalt esile. Kuna ürgselt valitses rütmi meloodia üle, siis ka õhtumaiste mõjude assimileerimisele tulev rütmi osatähtsus rohkem esile kui euroopainese muusikas. Sellist kaugete kultuuride segunemist rõhutab veer enam bambus puhkpillide ansamblimäng. Kusjuures viisides tüüpilist ida-läänesegu. Seda ansamblit kutsutakse music kong, pumbo. Musicong pumbongi kuuleme esinemas koos kooriga viisi põimiku alguses kõlab õige lühidalt humoristliku armastuslaul Leronleronsilda siis järgneb melanhoolsema armastuslaul žanri nimetusega kundima. Lõpuks tuleb paakia tants, mida tantsitakse puukingades, millega muidugi saab rütmi rõhutada. Palju nalja teeb tantsijatele üksteise tagaajamine. Koos õhtumaiste viisidega tuli Filipiinidel õhtumaised pillid. Eriti on levinud nagu üldse lõunamere saartel kitarr ja selle väiksem vend Ukuleeled neid armastavat, tühistada kõik põlvkonnad. Rahvuslik kitarritööstus, osavad kitarrimeistrite jäävad kolme päevaga pilli valmis. Mängitakse kitarride ja teistest näppe pillidest panud uurijast laudist Octa viinast, Baspildis, paavst, koosnevates ansamblites-orkestrites nendelgi ansamblitele orkestritele on oma nimetus Rond alla. Selle orkestri esituses kuuleme nüüd mitte ainult filipiini polkat nimetusega polka saale vaid ka filipiini Moody Mazur kat. Masurka voolana pool on ühe filipiine saare nimi. Kui me äsja kuulsime, kuidas poolama oma Surkaga oli otsaga Filipiinidele jõudnud siis Hiina mõju peaks tavalisem olema. On ju Hiina mannil kaunikesti külje. Hiina mõjutusi on tunda tantsus sakutting selles on tähtis osa löökpillidel. Tantsu sisuks on aga mees naispartneri omavaheline lahingpuukeppidega. Äsja kõlanud tantsakutting kuulub muide jõulukommete hulka. Filibiinlasti kujutlus jõuludest erineb päris tugevasti eurooplaste ettekujutusest. Seal jõulude ajal iharduta vaid aine lõbutsetakse. Kuigi libiinlased on osanud jõulud nagu muusikagi oma tundelaadile vastavaks ümber häälestada siis tubakas Vigalbult tubakaks. Suitsu tegemise harjumus tuli koos katoliku misjonäridega Mehhikost losooni kõrgmäestikus. Naised keeravad omale kokku nii võimsaid sigareid, et suitsetades tuleb neid kahe käega kinni hoida. Küllap Lõuna-Ameerika kandist jõudis Filipiinidele kakuke võitluste korraldamise komme. See on ainult natuke parem inglise Dickensi aegse keskklassi džentelmenid pruugist nautida Rotivõitlusi. Kuulame veel ühe misjonäride toodud rituaaliga seotud tantsu nimega Subli. Seda tantsitakse losooni saarel maikuus. Näppe pillidest koosnev Rotalia on täiendatud bambus, kastan Jettidega, mida mängivad tantsijad ise, ei puuduga trumm. Selle tantsuviisi käikudes on rohkem kohalikku hõngu kui paljudes teistes. Igas filipiini tantsus on tunda rohkem paindlikkust ja nõtkust, kui see on omale õhtumaistele tantsudele. Ka inimesed ise on hapramad ja väledamad. Filipiinid on saarte riik kuivama ametite kõrval. Kalastatakse tuuakse merest välja korall ja ollakse üsna väledad salakaubitsemises. Tants, buck, kool on seotud kõige süütuma mereskäimise viisiga suplemisega. Rütmi jaoks hoitakse käe siia, lüüakse kokku kookospähklikoori meestantsijad matkides vees olemist, pöörlevad, vähendavad põrandal, demonstreerides oma osavust. Et osavuse ja Vereduse demonstreerimine koos rütmirõõmu väljendusega on filipiini tantsudes üheks põhieesmärgiks. Selles oleme jõudnud veenduda. Side vanade traditsioonidega väljendub selleski, et motiive tantsuks leitakse kodumaisest elust ja loodusest. Tants tihnik ling matkib pikajalgset lindu nimega tikkling. Muusika rütmiks lüüakse kiiresti kokku maas olevaid bambuse. Ritva tantsijad peavad aga vee kiiremad olema, et löögi hetkel õhku hüpata. Muidu võib valusasti vastu jalgu, seal lõpupoole tempo aina kiireneb. Vastandina eelnevale tantsule Karin Joosep peaks olema ballitants. Mänguelement sisaldub aga siingi. Baarid peavad tantsu ajal otsima peidetud lehvikuid või taskuräti rütmiks, plaksutatakse käsi. Käte peal asutamine käib asja juurde, kalubi luubid, tantsides. Tantsijad vahetavad pidevalt partnereid. Siit nurgast ja sealt nurgast keskpõrandale kokku. Küllap see ütlus käib nii Philipiinlastele päritolu kui ka enamiku nende elulaadi avalduste kohta. Lõpuks kuulembajanichani ansambli lauljate esituses keskpõrandale kokku toodud põimikust kolmest võiks öelda uuemast rahvalaulust. Ühendavaks lüliks nende vahel on levinuim rahvus keel taga loog. Magda niim-i tiim piira peaks tõlkes tähendama riisi istutamist son tuntumaid laule ja peaks meilegi meenutama, et tänu sealtkandi rahvastele on riis põhi toiduseks ühele kolmandikule maakera elanikkonnast. Pealkiri Akingi pittu hiir tõlgitakse kui minu täht. See on armastuslaul. Ega need või Philipiinlastele puhtada. Ja päris lõpuks Leronderonsiinta ele viisime juba veidike kuulsime. Armastuslaul võib ju ka lõbus.