Tere, ilusat talvehommikut kõikidele, mina olen Margit Kilumets ja juhin täna jutusaadet ja pean alustama ausalt öeldes ühe niisuguse ülestunnistusega tänast tänast saadet ja nimelt meie saates on pikka aega valitsenud noorte naistepõud ja sellepärast hakkasin ma eelmisel nädalal kohe konkreetselt oma saate kangelanna järele ringi vaatama. Ja õnneks leidsin ka väärilise kandidaadi. Uuel nädalal esilinastub filmikassett pealkirjaga karikakramäng number kaks ja minu tänasel külalisel on sellest kassetist ka selline oluline roll. Tere hommikust kultuuri turundaja, me leppisime kokku, et seal üks tiitel, mille ma sulle annan, aga ka filmi stsenarist ja režissöör ja ja vahel ka kriitik Katrin Maimik, tere hommikust. See kultuuriturundamine on natukene keeruline asi inimestele seletada, aga võib-olla ma ütlen veel ära, et möödunud aasta jooksul ehk siis aasta jooksul, mis oli pühendatud Eesti filmi 100.-le sünnipäevale olid sina üks inimene, kes kõikide nende pressiteadete ja uudiste eest hea seisis, mis Eesti filmiaastat iseloomustasid, kas see oli üks selliseid olulisemaid aastaid sinu elus töö mõttes? Professionaalses mõttes? Ma arvan küll, et oli, sest et ega ma ennem seda kuidagi ennast ei nimetanud ka või mõelnud, et kes ma siis olen kultuuri turundamise valdkonnas, aga see Eesti film 100 andis mulle ikkagi võimaluse sellel alal ennast teostada. Ja, ja mulle tundus et kuidagi see tuli ka hästi välja või mul endal tekitas sellist nagu isegi võib-olla hasartselt nagu tunnet, et see, et seda tööd mulle meeldib teha. Ja, ja nüüd ma nagu julgeksin öelda küll, et jah, et ma tegelen selle valdkonnaga, et eelnevalt võib-olla oli see selline juhuslikum, et ma olin Draama festivalile teinud turundust ja teen ka jätkuvalt ja teatritele ja, ja see kuidagi on niimoodi vaikselt ja kuidagi kokkusattumuse tõttu tegelikult, ega ma ei ole otseselt ju seda ala õppinud. Kuidas filmiinimesed, suured kunstnikud ja kohati isegi natuke geeniused, kuidas nad suhtuvad nii maisesse asja nagu seda on turundamine. Et sa pead nagu oma filmi reklaamima, sa pead kuidagimoodi seda vahtu üles peksma, Nad kindlasti tahaksid, et hea asi räägiks iseenda eest. Ja see on, see on kindlasti üks asi, mis on selle töö juures võib-olla tihtipeale ka keerukas, et et justkui võiks ju olla niimoodi, et kõik need film, teater, kirjandus, muusika, mis on, nad on ikkagi väga loomingulised asjad või võiks vähemalt olla looming, loomingulised, et nad loomulikult soovivad kõik tegijad, et nende Nende looming oleks niivõrd juba ise iseseisev ja hea asi. Et ta räägib ise enda eest, aga nad tänapäeval see päris nii ei käi, sest et see paljus seda on nii palju kõike ja ja paratamatult peab midagi tegema selleks, et et film või lavastus või et saaks kuidagi nähtavaks pärast seda loomulikult see võibki rääkida iseenda eest, kui see publik on. Kui ta on leidnud oma publiku ja, ja inimesed on saanud sellest rääkima, sellest on kirjutatud, et siis ta hakkabki oma elu juba elama, aga sinna ennem tuleb ikkagi ehitada mingi platvorm, vähemalt minu minu kogemus näitab seda. Ja paljud väidavad muidugi vastu, et ei ole vaja mingit kultuuriturundust ja et see sõna ja kogu see loomemajandus ja ja need siuksed imelikud sõnade paljude jaoks tähendavad, et see on mingisugune välja mõeldud asi ja et seda meil üldse vaja ei ole. Et no see, see on kahe otsaga asi ja, aga mulle endale tundub, et näiteks filmide turundamise puhul, et või noh, üldse film. Ma ise nimetan seda ka, et asi saaks nähtavaks, mis on minu arust nagu oluline, võib-olla, kui see turunduse sõna mõjub ehmatavalt siis noh, ma kutsun küll üles, et kui keegi tahab, et tema Filmseks nähtavaks siis kõik need osapooled, nii filmin, näitlejad, režissöörid, kogu see loominguline meeskond, et nad kõik oleksid tegelikult selle ühe asja eest väljas ja, ja oleksid ka valmis rääkima ja ei pea ju ise andma hinnangut oma tehtule, saab ju rääkida sellest, kuidas seda oli teha, kuidas oli omavahel koostöö, et Eesti on ju tõesti selles mõttes väike koht, mida kogu aeg nagu või väike maa, kui mida rõhutatakse päris palju iga asja puhul, aga sedavõrd enam peakski nagu toimima selline nagu koos töötamine. No aasta 2012 on nüüd juba mõnda aega läbi saanud, aga ikkagi veel, ma arvan, võib tema peale tagasi vaadata, milline oli sinu kui filmisõbra ja ise filmitegija jaoks tegelikult selles eelmises aastas kõige suurem või positiivsem üllatus eesti filmisilmast. Igatahes. Tegelikult see selle aasta jooksul ma õppisin ise ka palju üldse noh, selle kohta, mis asi see Eesti film on või? Lihtsalt vaatasin päris paljud filmid ära ja kuulasin, räägiti, lugesin rohkem. Et ega ma ei saa öelda, et ma oleksin juba alguses olnud täiesti pädev sellel teemal, et vastupidi, et ma kuidagi pidin ennast hästi kiirelt, nagu selles maailmas on, no pidin orienteeruma selgeks tegema abi oli loomulikult jaak Lõhmusest, kes on nagu ma arvan, et lihtsalt kõige kõige rohkem teadev inimene Eesti filmis üldse. Ja üks asi, mida ma õppisingi, et et võib-olla nimetame kõiki neid filme ja kogu seda kuidagi see, mis on nagu eesti film peagi seda päris niimoodi nimetama, et see eesti film mõjub kuidagi nagu see oleks mingi eraldiseisev asi, vaid et tuleb vaadata kogu seda kogumit, filmi, kõike, dokumentaalfilme, mängufilme, kõike, mis meil tehtud on lihtsalt lihtsalt kui filme. Et mitte määratlemaks, seda kohe nagu, et see nüüd eraldi veel Eesti film, et tegelikult noh, turunduse seisukohalt loomulikult sul on vaja kuidagi midagi nagu pakendada, et seda edasi anda ja nii-öelda midagi märgistada, aga tegelikult minu arust Ta andis see väga palju. Loodetavasti ka kõigile nii-öelda, kes selle Eesti film 100 märki märkasid ja ja Eesti filme võib-olla rohkem vaatasid just seda, et nad ei võta seda lihtsalt kui ühte Eesti filmi vaid näevad seal midagi muud, neid režissööri, neid näitlejaid üldse nagu, mis on toimunud nagu selle 100 aasta jooksul ja saavad rohkem teada ajaloost tegelikult ja, ja teavad võib-olla rohkem kui ainult kolme, nelja meie nagu põhihittfilmi. Aga ikkagi, mis oli siis seal eelmise aasta jooksul selline kõige positiivsem üllatus siin see võib olla klassikast või õieti olekski tore, kui sa ütleksid midagi, mis sulle Eesti filmiklassikas alati korda läheb. Aga midagigi, mis sind üllatas heas mõttes? Tegelikult ma enne mõtlesin natuke selle peale, et ma ei tea, kas sedasama klassikaks nimetada, aga aga noh, ma arvan, et võib küll ja see, võib-olla see vastus ei ole väga originaalset, aga aga mulle meeldib filme kui öelda lihtsate sõnadega, mulle meeldib keskea rõõmud jätkuvalt, et see on kuidagi mõnusalt kergusega tehtud ja seal ei ole nagu mingit sellist. Ma näen, et sa ei ole nagu seda hirmu võib-olla nagu ennast väljendada ja ja, ja kuidagi ei ole nagu tahetud, et noh, punnitatult mingit sügavust lisada ka see on tulnud sinna ise läbi selle, et inimesed on nautinud selle filmi tegemist, et see on nagu näha, et kuidagi seda, seda filmi vaatasin vist päris mitu korda mitte et ma spetsiaalselt seda nagu hakkan vaatama, vaid et noh, et teles tuli ja kuidagi ma sattusin alati selle filmi ja, ja ka film nimega Uku haru oli minu jaoks niisugune jälle üllatav, et ma kuidagi olin sellest kuulnud väga palju ja kui me selle uuesti ära vaatasin, siis midagi seal oli, mis mind väga liigutas, mõelnud jälle selle taha, et see on kuidagi eriliselt nagu noh, et see on Eesti film, vaid et ma vaatasin seda filmi. Ja mis mind, mis mulle alati on meeldinud, kuigi need siin hiljuti Jaan Tooming kirjutas ühe päris kriitilise artikli siin minu abikaasa vas niukse värske seriaali kohta ja ma võiksin öelda, et nüüd enam tema filmid mind ka ei huvita, siis päris nii see ei ole. Et mul on alati hästi südamelähedased olnud. Jaan Toominga ja virve aruoja filmid, lõppematu päev, nüüd on küll lühifilmid ja, ja värvilised unenäod, et need on jätkuvalt sellised selle 100 aasta ühed minu arust parimad parimad filmid sellest sinu abikaasa seriaalis natukese aja pärast hakkame kindlasti rääkima, see on siis Eesti televisiooni ekraanil. Oota just täna või pühapäeviti ja hakkab jälle pihta. Ta, aga enne veel ma tahtsin tulla nende keskerõõmude juurde korraks tagasi, ehk et seesama kassett, et mis need uuel nädalal esilinastub ka sellel kassetil on ikkagi ma pakun, et isegi isegi kahe lühifilmil on niisugune natukene selline keskea rõõmude alatoon või ehk et selline igavene suhteküsimus ja kui kaua armastust õnnestub elus hoida ja milliste vahenditega ja millised karid, selliseid pealtnäha ideaalseid abielupaar või kooselupaare ikkagi varitsevad. Et, et võib olla ise sinu armastus selle keskea rõõmude filmima. Stu saab nüüd siis kajastatud ka selles uues filmikassetist, kas see võis põhjus olla teema valikul? Ma arvan, et võib-olla ma ei ole seda niimoodi täpselt enda jaoks teadvustanud. Aga mis mind nagu on huvitanud alati see nii-öelda iga inimese elus, et kuigi ma ise olen võib-olla sinna veel teel. Aga kõige õudsem asi ees ootab, aga mulle tundub, et see on üks, see nii-öelda nii sa keskea kriis, mida nimetatakse ja need on alati mulle nagu huvi pakkunud, et mis asjad need täpselt on ja ja, ja näinud enda kõrval ja sõprusele, sõprusringkonnas lähedaste hulgas nagu erinevaid nii-öelda vorme sellest nii-öelda sellest kriisist ja sellest rõõmudest, mis tihtipeale omavahel ka põrkuvad või kuidagi nagu miksitud, et see kuidagi. On jah, mind nagu inspireerinud, kui ma olen kirjutanud ka stsenaariumi, näiteks karikakramängufilmide hõbepulm ja foto puhul, et et jah, mulle tundub, et seal on mingi iga, kas see siis on nii-öelda sinna keski ikka jõudev kohe jõudev või need hirmud, mis kaasnevad sellega. Ja, või siis juba see käesolev hetk, kui sa nagu pead tegema hoopis teistsuguseid otsuseid ja miks mingis eas inimesed ei saa aru, näiteks kui sa oled noor, kui sa oled, 18 sai, kuidas sai, sul ei olegi võimalik mõista? Miks 40 umbes neljakümneseks saavad inimesed teevad nagu mingid hoopis teistsuguseid otsuseid. Et sa, noh, kui sa oled noor, siis mõtled, et mis siis viga on, et loomulikult otsustab, nii, otsustab nii, kus sul on tõelised tunded siis sa peadki otsustama, et nüüd ma lähen seda teed ja et kui mul on tõeline ma ei tea, tõeline armastus või tõeline äng, et siis sa otsustadki selle järgi, mis süda ütleb, aga, aga, aga nüüd ütleme nii, et elu mitte elu näitab, see on nagu hästi paha väljend, aga mulle tundub, et jah, et just, et kui sa oled tegelikult ise kuskil sinna jõudmas või sinna lähedal või sa hakkad inimesi palju rohkem mõistma, miks nad neid otsuseid enam päris nii ei tee ja kui palju köidikuid, kui palju sidemeid, kui palju ühiseid mälestusi, et ei ole enam niiviisi otsustada, kuigi ma arvan, et see ei saa olla ka nagu selliseks, nüüd ei tohigi nagu otsustada enam kunagi lähtuvalt sellest, et mis süda ütleb, et ma arvan, et see ei peaks tähendama seda, aga loomulikult on nagu võimalik mõista, miks keegi nagu kohe nagu ulgelt ei jookse nagu otsuseid tegema. Sellest karikakramängust on inspireeritud ka üks tänaseid muusika valikuid. See on Gunnar Grapsi, Odüsseus eksirännakute, miks sa selle loo valisid? See on üks lugu, mis on küll väga väike, ütleme vähe aega, on seal hõbepulmafilmis seda teatud põhjuste, mis, kui inimene tuleb vaatama kinnas, siis ta, ma arvan, ta tunneb selle loo ära ja see, miks ta seal nagu hästi hetkeks on ka sellel on oma oma põhjused. Noh, ma olin tegelikult seda rääkida, kuna see üldise loo seisukohalt väga suurt nagu rolli ei mängi, põnevust ära ei võta, kõne võib ära ei võta, et üks peategelastest peategelaste paar siis on. On tegelased, jah, Helledes siis on hakkavad oma hõbepulma pidama 25 aastat abielu? Jaa, jaa, ütleme nii, et seal naise mehe vahel on teatud pinged ikkagi õhus, et see külalised on kutsutud kõik ja, ja 25 aastat ja see kõik paneb omad nii-öelda ootused ja lootused ka. Et kuidas näidata ennast väljapoole, aga kui omavahel on mõned asjad võib-olla jäänud selgeks rääkimata, mõned mõned teemad on õhus, et siis kuidagi pidude käigus tavaliselt kruvivad need asjad eriti kuidagi üles, sest et no kõiksugused nagu me teamegi siuksed, mu olukorrad, kus oled mingi peolauas ja kui keegi hakkab mingit asja rääkima, siis midagi nagu ei tohiks, siis rikub mingit üldist sellist Maide etiketi, aga mingi mingid tavasid ja ikka jah, keegi kellelegi küünarnukiga korraldada. Räägi, aga jaan ka tuleb ja need tulevad eriti nagu pinged tulevad siis eriti välja ja seal ma jõuan nüüd selle loo nii ka, et seal on üks koht, kus siis peo nii-öelda peremees või siis see meestegelane olev otsustab, et paneb nüüd siis muusikat ja paneb peale oma lemmiku loomulikult, mis ühe lemmikutest, kes siis Gunnar, Gunnar Grapsi, Magnetic bänd. Aga seal on naise sõbranna, kohe muidugi saab aru, et see pole nüüd see peomuusika, mis siin peaks olema ja paneb omakorda peale vist midagi siukest kergemat Mati Nuude või sellist rahvalikku, et saaks tantsu ja et selle, selle väikse nii-öelda erineva muusikamaitse võib olla või selle olukorra tunnetamise erinevused minu arust need on väga-väga tüüpilised, mis võivad nagu ka mis võivad juhtuda niisuguse, kes keskikka jõudnud paarisuhtes, et sa, et üks tajub olukorda, et nüüd peaks olema see muusika, teine hoopis teistmoodi. Ja, ja see on niisugune väike nüanss, näitamaks, et midagi on õhus, aga kuulame Gunnar Grapsi Ki. Kell saab kohe pooleks, teist jutusaate stuudios täna hommikul Margit Kilumets, Katrin Maimik. See oli lugu siis järgmisel nädalal esinenud astuvast filmikassetist, muide see on üsna suur väljakutse. See karikakramäng on Eesti inimeste jaoks olnud ikkagi niisugune püha ja omal ajal tohutult furoori tekitanud siiamaale ju räägitakse neid paroole, mis sealt kassetilt päriteks tegid omale linnu ja mis seal kõik mulle nüüd meelde tulevad ja tätoveeritud Arvo Kukumägi ja nägin ma ka selles selles vastses filmis, kas see teise kasseti tootmine, kas see, kas see kuidagi nagu kass ei tekitanud väikest hirmu, et kuidas rahvas selle vastu võtab? Hirmu mitte tegelikult on. Kuna meil oli nagu varemalt selline mõte, et tahame kolme filmi koos näidata, et oleks ka siuke täispikk seanss, et inimene tuleb kinno ja ta näeb nagu noh, niisugune poolteist, see on natukene vähem, nüüd tuleb tund kuskil 12 aga ikkagi, et tal oleks kinno tulemiseks nagu rohkem põhjust kui lihtsalt üks pooletunnine või siis ma ei tea, 20 minutiline film. Ja, ja kuna need kolm filmi Elina Nonii aitäh, et sa minuga juhtusid, siis minu Jan Erik Nõgisto foto ja siis Andres Maimiku ja minu koostöös valminud film Hõbepulm moodustasid tegelikult, kui me nüüd nagu kõik läbi vaatasime, moodustasid meie jaoks päris hea terviku just selle seoses sellega, et seal olid ütleme, nii erinevad armastuse vormid või kuidagi suhtevormid ja, ja ka see, et põlvkonna erinevad põlvkonnad kuidagi. Et noored siis keskealised ja siis juba niuksed nagu siis keskealised. Ja, ja siis, kui oli see vajadused, tuleb nüüd ikkagi see nimi välja ühisnimi välja mõelda, et ei saa ju päris panna, et nüüd on kolm lühifilmi ja igalühel eri nimi, et see läheb lihtsalt keeru keeruliseks kuidagi kommik kommunikeerimisel. Ja siis me pakkusime seal ikka väga palju nimesid ja kui on ikka noh, nii-öelda mitmed inimesed, kes peavad otsustama tema lõpuks, siis on vaidlust ja kõike seda ja see oli päris naljakas juba siis mingi hetk ma mäletan, et ma ise mõtlesin ka, et tegin nalja vist seal jälle. Ah, et paneme mingi karikakramäng jälle, et noh, et see on niisugune hea nimi kuidagi tegelikult sisuliselt sobib ja siis vaatasime, et kuhugi ei jõua enda nende nime valikutega ja siis kuidagi tekkiski see tunud. Aga miks me ei võiks panna, et see on nagu lahedalt pretensioonikas, et see pretensioonikas ju just nüüd ja nagu lisab ka Virtset inimesed vaatavad, noh, mis nad siis tegid, et nad julgevad võtta sellise pealkirja uuesti? Jaa, jaa, või siis, et kuidas nad julgevad võtta, et see omal ajal ikkagi nagu selline noh, tõeline nii öelda murdepunkt, võib-olla mingi filmi filmitegemisest, kuigi tegelikult ennem või noh, samal ajal olid ka need toominga ja aru ja filmid. Aga nyyd seal ütleme nii, et see lõppematu päev keelati ära, et seda näidata, näidatud sel ajal, aga karikakramäng seal tegelikult oli lõpuks nagu mitmeid nagu kokku kokku jooksvaid asju, et et kuna meil on kõige kolm, kõige kõigi kolme filmi operaatoriks on Mihkel soe ja tegelikult seal karikakramäng, mis oli siis nagu siis 77 ja seal on ka ju kõigil filmidel kolmel filmil, nii promenaadil, salakütil kui ka siis ta toveeringul on operaatoriks Arvo iho. Et nagu operaator on selline ühendav tüli ja samas testiga need teemad, et just, et on see, meil on see nii-öelda motovi seal, mis värk selle armastusega on, et kõik nad käsitlevad omamoodi seda armastuse teemat või läheduse vajaduse teemat, tegelikult võib-olla täpsemini öeldud armastus tänapäeval sõna- kuidagi kõlab natukene õõnsalt? Jaa, ja ma arvan, et nende pretensiooni, kus on hea, et ega siis kui sa paned lihtsalt mingi nime ära ja mõtled, et ah, et midagi oleks, aga et selles pole ka seda pretensioonikas, et siis mulle tundub, et praegu me oleme nagu kõik väga rahul selle, selle nimevalikuga ja eks siis on kindlasti neid, kes arvavad, et et see ei olnud hea, hea valik ja et miks, miks nüüd nii ja teised, kes arvavad, et see on jälle, et see on okei sa tegid ühe nendest filmidest koos oma abikaasa Andres Maimiku, kuidas siis on koos filmi teha? Et alguses sööd õhtul kenasti pastat ja siis pärast seda hakkad vaidlema või kuidas, kuidas te need asjad lahus hoidsite või ei püüdnudki neid asju lahus hoida? Hästi püüdnud neid väga lahus hoida, sellepärast. Noh, eelnevalt, kui tema on teinud no nii-öelda eraldi või siis Rain Tolgiga, et siis me ikka arutleme asjade üle ja räägime ja ta küsib, nagu mis mina arvan ja mina oma töös tegelikult kogu aeg konsulteerin temaga, sest et kuidagi see on alati minu arust hea asi abikaasade või üldse koos elavate inimeste vahel, et kui nad saavad omavahel rääkida ja arutleda ja loomulikult tuleb seal ka piire hoida, et mitte ainult tööst rääkida lõpuks, et see on, sellega võib minna nagu üsna üsna kehvasti, kui lõpuks inimesed räägivad ainult tööasjadest ja muust polegi rääkida, aga no aga me kuidagi, kui ma kirjutasin need stsenaariumid või noh, ka hõbepulma puhul, mida me siis oleme koos tegelikult kirjutanud ja lavastanud, sest et mingi hetk ongi raske juba öelda, et kus maalt läheb kellelegi mingisugune nii-öelda, et kes, kes need lavastas, kes kirjutas, sest et ma kirjutasin esimesena selle algstsenaariumi valmis ja siis me hakkasime seda koos ikkagi kuidagi edasi seal arendama või noh, see sõna kas kasutatakse tänapäeval, ma olen ära õppinud, arendamine käib pidevalt, aga noh, põhimõtteliselt kirjutamaks selle stsenaariumi selliseks, et ta saaks nagu rohkem filmivormi, sest ega mul mul ei ole nagu filmi tegemise kogemust, et niivõrd ja, ja stsenaariumi kirjutamine on ka tegelikult viimaste aastate lihtsalt ma olen lugenud stsenaariume, vaadanud hästi palju filme klusesse, õpin ja õpin seda jah, et kuidagi tuleb alles minu minu juurde ja kuna Andres on, ütleme ikka päris palju suurema filmi tegemise kogemusega, siis ta oskab näha seda pildis võib-olla võib-olla paremini kõike. Et selle, selles mõttes ongi meil see koostöö minu arust hästi sujunud, et minul ma ise arvan, et mul on päris hea selline situatsioonide tajumine või ma näen enda ümber inimeste mingi inimestevahelisi mingeid suhteid ja olukordi, et mul jäävad need meelde jama kuidagi salvestan need endale ja siis ma näen seda lugu juba sealt, et et see on nagu see, mida ma iseenda puhul arvan, et see on nagu tugev külg. Et mida ma saan nagu lugude mul on umbes mingisugune, võib öelda, et mul on nagu sahtlis on ju niisugune lugude iga iga lehe peal on üks lugu olemas, onju, aga ma ei ole jõudnud nagu neid veel lahti kirjutada ja ka see, et mis on see filmilik poole, et seda ma näen, et seal on nagu palju veel nagu minna. Et seda nagu Andres aitab teha ja meil hõbepulma. Minu arust läks kõik väga kuidagi. Kuna mõlemale lugu meeldis, mõlemad tahtsid, et sellest saaks hea film, noh, ma ei tea, vaatame, mis nüüd välja kukkus, aga aga see koostöö läks kenasti ka võtteplatsil, et kuidagi ma küll mõtlesin, et, et seal võib tekkida ju pingeid, et et kui me koos hakkame seal lavastama ja me oleme mõlemad üsnagi sellised, ütleme, domineerivad inimesed ikkagi või et oma oma sellise nägemusele või noh, nagu kindlaks tahame jääda ja et seal võib tekkida mingeid hõõrdumisi. Aga lõppkokkuvõttes jaotus kuidagi ikkagi niimoodi, et mina tegelesin vajadusel nagu näitlejate poolega võib, püüdsin edasi anda neid asju, mis me sooviksime, et näitlejad teeksid või kuidagi neile neid tundeid ja emotsioone kirjeldada või siis ette näidata natukene või mingisuguse muu. Mu paralleeliga öelda, et sa tunned praegu seda ja mängi, mängi niimoodi või noh, et see on üks ülesanne oli et Anne Reemann, kes mängib siis seal Hellet seda hõbepulmapaari siis naispoolt. Et oli vaja, et kuidagi, et, et miimika oleks veidi nagu tagasihoitud ja kõike emotsioone korraga välja ei näidata, siis lihtsalt kuskilt tuli see mõte, et ütlesin talle, et mängija mängi selle tundega, et sul on tegelikult migreen kogu aeg, et sa ei saa peadega kaela liigutada ja et sul on nagu hästi-hästi raske olla ja sellised väiksed näpunäited, et neid, see kuskil seal võtteplatsil su lihtsalt tuleb nagu seda olukorda. Kui sa tahad seda tulemust saada, mida sa oled ette kujutanud, sa pead hästi kähku töötama oma peas, mõtlema välja neid olukordi, mis millega nagu näitleja suudaks ennast kohe samastada ja kuna, kuna meil olid nagu väga head näitlejad, ma ütlen muidugi kogu see nagu kooslus seal oli väga loominguline ja väga mõnus, aga et Anne ja Anne Reemann ja Eero Spriit, et nad on hästi paindlikud ja noh, tõesti ikkagi oma ala professionaalid, et nad tulid hästi kaasa ja tahtsid kõike proovida ja teha ja et seda oli väga hea teha. Üks hetk meil oli seal Andresega, mäletan, et kui meil tekkis ka mingisugune konflikt, et kõik ei ole ainult mingisugune päikseline ja no, aga see käib nagu asja juurde, et noh, seda peab niimoodi kuidagi, mida ma siis, et tervet, seda võttemeeskonda nagu närvi ei aja ja näitlejaid ja et võib-olla mina ka tahan alati mingit perfektset. Noh, ma olen palju pedantsem, võib-olla mingites asjades ja perfektsionist, et siis ma võib-olla käisin ka liialt peale mingisuguse tulemi saavutamiseks, aga Andres tahab, et oleks kogu aeg selline loominguline ja mõnusalt nagu kulgev õhkkond, et see mõnikord tekib nagu nende asjade koha pealt meil ka selliseid erimeelsusi, aga Ma ei tea siiamaani, see on tegelikult ikkagi mõjunud pigem. Pigem nagu hästi, sest et kui oleks täiesti sarnaste nii-öelda meetodiga või sarnaste moel sarnase maailmavaatega ja tunnetusega inimesed, siis see läheb ka igavaks. No sa abiellusid kunagi naljamehega, eks ju, vaatasid et ohoo, et kogu aeg teeb selliseid filme ja väike huumori selline muie suunurgas, kui ta intervjuusid annab, noh, tegelikult on ju nii, et kui sa ikka Andres Maimiku intervjuud loed, siis natukese aja tagant saad ikka kõvasti naerda, isegi kui ta seda nii ei mõtle, see kuidagi kukub nii välja. Kuidas siis tegelikult on? Tegelikult, kas on niimoodi, et et mina tegelikult ei abiellunud naljamehega? Selles mõttes, et ma ikkagi teadsin, et või kuidagi see, kuidas meie nagu kohtusime, see ei olnud nagu päris niimoodi, et ma vaatasin, et oi, et nii tore, et niukseid, naljakaid filme ja ja lõbus ja selline ülevoolavalt ülevoolav isik ja et kuidagi, et võtab kõike kergelt, tegelikult kui mina Andresega tutvusin, siis ta Mul on olnud ikkagi väga nagu mitte tõsine inimene, vaid et väga-väga tõsiselt asju võttev ja, ja võib-olla see on lihtsalt väljapoole see kumanud, mis inimestest nagu tihtipeale jääb, erineb päris palju sellest, mis inimesed tegelikult on, noh, see ei ole mingisugune jälle tohutu uus tõdesin. Aga minu arust on ta väga sügav inimene ja oma ta, ta mõtted on huvitavad alati. Ja, ja, ja tegelikult ma ei olnud nagu näinud tol hetkel, kui me tutvusime ja kogu see asi nii-öelda läks sinnamaani, et me abiellusime, ma ei olnud näinud filmi. Jan Uuspõld läheb Tartusse ja ei olnud ka vaadanud väga mingisuguseid neid naljas ketsi asju. Kuidagi ütleme nii, et ma, et meie suhe ei saanud selle pealt selle pealt algust, et ma oleksin olnud fänn, et pigem ikkagi mingid muud asjad, et me tutvusime, me rääkisime, Me leidsime mingisuguse hingesuguluse, jaa. Jaa, ja mulle tundub, et niimoodi need asjad lähevad tihtipeale paremini kui see, et sa oled lihtsalt mingis suures vaimustuses kellestki ja siis pärast hakkad vaatama, et oi, et see on hoopis üks teine inimene. Aga kui sulle ei meeldi mõni asi, mida ta teeb, võtame nüüd sellesama seriaali, mis on ju viimasel ajal ajakirjanduses saanud nii poolt kui vastuhääli, ütleme nii. Ja kui sul on oma mingi kindel seisukoht sulle tegelikult, oletame, et sa tahaksid tegelikult ja öelda, et see ei ole päriselt sinu maitse või et, et kas sa siis teed seda või pigem hoiad madalat profiili või kuidas ta neid loomingulisi, selliseid kriit, kriitika, asja seal kodus ajate. Sellesse Reali puhul ei ole nagu selles mõttes küsimust, et et mulle nagu Mulle see mulle nagu see seriaali teema ja, ja nende nagu lähenemisnurk, mis nad Rainiga on võtnud, see nagu noh, see on minu nagu maitse küll, sellepärast et et me oleme, me oleme nagu väga palju koos vaadanud nii-öelda seriaale maailmast ja mujalt ja, ja mulle tundub, et seda võiksid nagu teha ka Eesti inimesed rohkem, et vaadata ka kuidas mujal seriaali tehakse, tegelikult mitte ainult sellepärast, et mis see professionaalne tase nüüd on ju palju kellelgi raha on, et näiteks kui võrdlevad mingi Taani seriaalidega siis noh, see ei ole see võrdlus, vaid et meil on harjutud sellise hästi lihtsakoelise lihtsakoelise süžeega või et kõik peab olema ka selline hästi kergesti haarata huumor ja et komöödia tähendab meil tavaliselt kuidagi noh, et inimene läheb telekate ja siis ta hakkab kohe naerma või ta näeb kohe nalja ära, aga tegelikult on ju, kui meedial on väga palju eri varjundeid. Et sellepärast seda on ka nimetatud eluliseks komöödiaks, et muidu võib-olla keegi ei saa aru, et seal on see eluline pool, on nagu võib-olla tihtipeale olulisem, et aga jah, ei, me jätame ütlemata selles mõttes, et kui meil on nagu oma arvamused ja Andres võib olla, ütleb isegi tihedamini mitte ta ei kritiseeri otseselt, vaid et ta annab mõista kuidagi, et et tema arvates see ei ole nagu noh, niimoodi niimoodi ei saa teha või et ta ta ütleb nagu otsekoheselt mina võib-olla lähtuvalt oma ametist olen veidi noh, tihtipeale kuidagi noh, ei taha nagu ka nüüd öelda, et see mulle see ei ole päris see ja mulle tundub, et siin, et siin on pannud või noh, mõnikord kui ma olen võib-olla pahane, siis ma võib-olla ütlen neid asju. Et aga püüame ikkagi nagu säästa teineteist, noh, pigem nagu toetada ikkagi asjades, et võib-olla kui ka ei, ei ole alati noh, maitsed ei ühildu ja siis tuleb seda kuidagi niimoodi rääkida, et see on lihtsalt minu arvamus, aga aga kas noh, et see ei tähenda, et nüüd me nüüd omavahel ei saa nüüd suhelda enam ja, või kuidagi ei saa nagu mingiks määravaks, et loomulikult on nagu ma ei, ma ei näe erinevusi nagu maitsetes, et noh, tema näiteks hea meelega kuulab hommikut kogu aeg juurt ja kivirähki, ükskõik nagu kui vanad need saated juba on, siis me vahepeal nagu annab mõista, et väga sümpaatsed tegelased on aga et ma iga iga hommik ei jõua kuulata. Et sellised nüansid on, aga see, aga see on, pigem, lisab nii-öelda jälle sellised sellist oma omapära. Kuidas sellisest olukorrast muidu välja tuled, kui ma selle sinu ameti juurde nüüd tagasi tulen. Et kui sa pead turundama või peate no lihtsas keeles öeldes müüma niisugust asja, milles tegelikult ei usu, sest ega need kõik need Eesti filmid ja etendused, mida, millele sa pead nii-öelda seda rooli looma nad kindlasti ei ole ka sinu arvates võib-olla seda seda väärt, millise testis sinna pressiteatesse näiteks kirjutada, et, et see on nagu advokaadi puhul, kes peab aeg-ajalt päti kaitsma, eks. Et kuidas sa sellest välja tuled sellest olukorrast see on tegelikult keeruline, et loomulikult Te ei saa nagu võtta niimoodi, et mul mulle see ei meeldi ja siis ma üldse selle noh, et ma ei võta seda või kuidagi. Ma olen püüdnud nagu enda jaoks selle niimoodi selgeks teha, et. Et ma ikkagi, ma tahan enam-vähem teada, mis see on, mida ma hakkan siis nii-öelda turundama või mille pressiesindajaks ma hakkan. Ja filmide puhul ma tahan ikkagi näha, et ennem, et mis, mis see on. Sest et seal on nagu ka vahe, et kas ta, kas ta, kui ta ei ole minu maitse, võib-olla filmieelistus noh, siis siis see on üks asi, aga kui see, kui ta ei ole nagu, mitte kuidagimoodi ei lähe korda siis ma ikkagi pigem püüan nagu loobuda, et see on nagu hästi raske muidu teha, kui sulle endale täiesti noh, et sa ei leia sealt mitte midagi ja sa tunned, et see on kuidagi. Et see vastumeelselt sul endal pärast nagu seda tööd teha, siis pigem las teeb keegi, võib-olla teine, kellel ei ole nagu seda tunnet, et plused siis on selline ringkaitset, katsu sa minna ütlema kultuuriinimesele, kes elab kõrvaltänavas või kellega sa saad üle nädalati laupäeviti kuskil sõpruskonnas kokku, et katsusem minna talle ütlema, et kuule, ega see sinu Filmu etendus, et see tegelikult ma ei nagu ei tahaks sellega eriti tegeleda. See on ju keeruline, ei öelda. Halvasti väga, see on väga keeruline või noh, tegelikult öeldakse küll halvasti, aga mitte võib-olla otsa inimestele, vaid kuskil kuskil mujal ja kellelegi teisele, et see tuleb kuskilt kaudu, mis on nagu omamoodi kummaline. Kaks loominguliste inimeste ühes peres, kuidas te, kuidas te puhkate? See on hea küsimus, sest viimase nii-öelda nädalal ongi olnud suur küsimärk, sellepärast et et ei olegi aega olnd puhata, sest et kuna külm tuleb kohe välja. Ja filmid on juba tükk aega ju valmis, aga ma arvan, et iga filmitegija ja kes sellega kokku filmi tegemisega kokku puutub, teab, et kui sul on film valmis siis alles väga suur töö algab, sest et sa pead saama selle sellisele kujule, et seda kehas näidata ja, ja see on üks keeruline protsess, seal on kõik need helindused värvid ja ja tuleb kirjutada kas mingi bluurey koopia või distsipliin, okei, see on väga keeruline, sina vara juba. Aga tegelikult see on, noh, keegi ei kujuta ette, kuna vahepeal küsivad, et mis asja te seal teete, et filmid on ju valmis, on ju ja miks selle nagu olete, mingi ma ei tea, kella 12-ni töötate, et kuidas, kuidas siis nii on ja siis noh, seda ei ole võimalik seletada, et mis nüansid kõik sellega kaasnevad, et ongi, et noh, meil on niimoodi. Et kui on parasjagu nii-öelda midagi noh, ütleme, kui on film välja tulemas või on seriaal valmimas, vaid siis ongi ühel on nagu intensiivsem tööperiood ja siis me püüame jaotada ikkagi niimoodi, et et meil oleks võimalik, et jagada, et kuna meil on ka väike laps, et mõlemad saaksid ikkagi lapsega olla vahepeal ja et see puhkuse aeg oleks ikkagi olemas, kuigi seal on mõnikord, on keeruline, sest et mõlemad arvavad, et tema töö on nüüd kõige olulisem. Ja, ja siis aga kui mõnikord meil on võimalus ikkagi Niimoodi, et me planeerime ära, et nüüd selle ajame, teeme nüüd tööd ja siis me läheme kas või oma värske maakodusse ja puhkame seal nagu kaks nädalat ja võib-olla ja püüame mitte niimoodi, et me jõllita kogu aeg seda arvutiekraani või kuidagi vaatame filme, teeme koos midagi, käime jalutamas ja seda tuleb nagu ka planeerida, sest muidu. Ma arvan, et kõik teavad, et tänapäeval ongi, et kõik tegelevad 100 asjaga ja, ja, ja see töö tuleb nagu koju kaasa või, ja eriti minu pulma töötangi kodus, siis mul ongi kogu aeg, töö, sa oled. Kui ise nagu otsustanid puhkamishetki võtta, siis põhimõtteliselt noh, seda ei pruugigi tulla, siis ma lugesin mingeid sinu sellist avalikku päevikut just eile natuke, et ennast teemasse viia ja siis ma saingi aru, et võitlus selle telefoni ja läptopiga ongi sinu elu suuremaid, võitlesid selle abikaasaga nii palju piike murdma kui, kui sellega, et mitte hakata jälle tegema, tegema tööd, jah, aga see viimasel viimastel päevadel ma olen just vaadanud laps, kui ta näeb, et ma telefoni võtan, siis ta millegipärast hakkab nutma. Et see kuidagi on, võib olla märk sellest, et ta teab, et telefon on nagu minu nii-öelda juba on tema nagu konkurent vaid aga selles, et selle töö puhul on see, et kui sa telefoni vastu ei võta või kuidagi noh, siis sul läheb jälle ka palju võib-olla kaduma, et sa pead olema ikkagi kontaktne, kättesaadav ja, ja muidu võib-olla lähevad mõned asjad mööda ja, ja pärast noh, loomulikult saab tagasi helistada ja anda märku inimestele, et helistage selle sel ajal, et seda saab alati ka kuidagi paremini koordineerida, aga jah, et lapse peal näeb nagu päris päris palju asju. Et tal on mingi selline mängu mänguarvuti kelleltki saime, mis ei tööta küll aga selline maili Juku on ta nimi ja lasteaiaarvuti siis ta ma näen, et üks päev ta oli ennast laua taha sättinud, arvuti oli ees ja mängutelefon oli teises käes, ma sain aru, et see on minu paroodia. Et siis ma nagu mõtlesin küll, et nii okei, et teeme nüüd midagi, mängime, ehitame torni või mängime väikeste loomadega natukene, et ma sain aru, et ta kuidagi annab mõista mulle, et et kuidagi paljuks on läinud seda arvutit ja telefoni, aga sealmaal Värskas kas sa kujutad endale ette näiteks noh, kui me juba alustasime seda saadet täna vaatega sellisele hõbepulmapäevale, et teil on sinna küll veel pikk tee minna, aga kas sa kujutad ette, et sa näiteks paarikümne aasta pärast, et sa elaksidki seal ja teeksid oma igapäevaseid asju? Jah, mulle mulle meeldiks elada küll Värskas ja sellises keskkonnas, kus on seal ikkagi loodus ümberringi ja võib-olla lapsel oleks nagu parem kasvada ja alati, kui me seal oleme, seal on kuidagi tegelikult ka tööasjad lähevad mõnikord seal paremini, kuna sa oled mingis rahulikumas olukorras ise ja su närvid on nagu kuidagi kohe hoitud, et aga noh, seal, seal olles on muidugi see oht, et suhtlusringkond jääb kuidagi väikeseks, kõik sõbrad ja tuttavad, et see on hästi oluline, et sa vahepeal suhtleksid inimestega saaksid uusi mõtteid ja näeksid maailma, et kui sinna täiesti noh, mulle meeldib, mulle meeldib loomulikult, et kõik see ülistavad nagu maakohti, et see on nagu selline. Ma ei tea, et sinna saab peitu pugeda ja nii edasi, aga seal on omad plussid ja miinused alati, et mõnda aega seal olla on väga mõnus, aga siis tahaks midagi, tahaks näiteks tihti kinno minna ja et suurelt ekraanilt vaadata mõnda filmi ja et neid asju ei tohiks nagu kaotada, et siis võib tekkida selline mandumine ka natukene seda hästi tunnetama isa sõbrad vahel ikka silma silmast silma ka vaatama, et ega see Facebooki vahendusel suhtlemine Skype ka ei tööta sealt kaugelt eriti hästi. No peale sinu ja Andrese ja, ja ja Elina selle filmikassetti tegelikult veebruarikuusse tuleb ekraanile ka üks suur ja väga kaua küpsetatud eesti uus mängufilm, et Hardi Volmeri elavad pildid. Kas sa sellest filmist ka mõnda teada midagi inimestele öelda, et kas ja võiks ja peaks seda vaatama minema vabariigi sünnipäeva kuul? Jah, ma arvan, et D film on. Ta on tegelikult väga täpselt või hästi nagu sobitub just sinna ka vabariigi aastapäeva eelnevalt nagu esiline esilinastuma. Et kogu see seal on nagu selline Eesti ja ka laiemalt loomulikult ka Euroopa ajalugu ja, ja armastuslugu ja, aga see on sihukses. Hardi Volmer-ile ka isikupärases nagu stiilis, et selles või tema nagu laadis kohed no mida ei tohiks nagu selle filmi puhul kindlasti unustada, et minu, minu minu meelest on ta selles mõttes justkui omanäoline oma teostes, et Ta oskab selliseid dramaatilisi tõsiseid momente segada sellise huumoriga, mis mõnikord võib-olla on ka üle vindi, aga aga, aga nagu tajub päris hästi seda, kuidas hoida nagu seda pinget nii-öelda nii nii nalja nii-öelda nalja tehes kui ka siis tõsistest asjadest rääkides. Et, et selle žanrimääratluse puhul oli ka on seal ka keerukas, et ta on, ta on justkui draama. Aga samas on seal koomilisi elemente, siis oleme seal pigem teda nimetanud ajalooliseks armastusfilmiks, et kuidagi armastus on seal ka ikka väga-väga oluline teema, et. Ma arvan küll, et kuna seal on nii palju Eesti Näitlejate tõesti ligi 55 ta need kokku, et noh, selles mõttes, et me nimetame ikkagi eesti näitleja näitlejateks, et keegi ei saaks valesti aru, et on ka vene keel venekeelseid näitlejaid, aga no me ju need on ikkagi eesti näitlejad, et et aga need on seal tõesti mingi peaaegu 50 ja, ja väga-väga-väga rikkalik galerii. Alustades Ita Everesti Aarne jalast ja läbi Anu Lambi ja Tõnu Oja kuni noorte noorema põlvkonna nime Sandra Uusberg. Teeb seal minu arust täiesti siukse nagu filmid filmidiiva rolli, et et kuidagi on väga Filmogeeniline, tasub kindlasti vaatama minna. Me täna on pühapäev ja õhtul on Andrese ja Rendolgi seriaal eetris, kas, kas see on selline päev, kus te istute õhtul käsikäes teleka, vaataja, vaatate seda, mis tuleb või? Ei ole, ma natukene panin juurde ausalt öelda, Andres, kuidagi ütleb, et ärme vaata et tal on lihtsalt nii küllast, küllastus seal. Ei, ma arvan, et see on ikkagi oma asja puhul kuidagi. Noh eks ta on juba olen näinud seda ka, kui ta on selle kokku pandaga. Võib-olla see mingisugune pinge on ikkagi ka natukene ei tea, mis nüüd jälle arvatakse, aga nagu Andres kodus ei ole, siis meie Mirjami ikka vaatama ja siis seal eelmises osas oli Andresel ka väike roll, siis laps Mirjam nagu hõiskas kohe telekas tissi jälle. Kuidagi tundus, et talle. Tal oli see väga oluline näha, jälle, issi jälle tegutseb kuskil televiisoris või raadios või ajalehes läheb siis ta vaatab, et oi, et siin on jälle pilt. Aga ma ei tea, mina nagu, kui võimalust ma vaatan ikka, sest et ma kuidagi ei ole nagu niimoodi, et ma panen teleka kinni, et noh, et umbes, et ei vaata või siis, et ma istun seal muidugi seda ka ei ole, et ma istun seal nagu hardunult ja vaatan, et ei teadnud, mis nüüd on. Kuidagi noh, normaalselt võtame neid asju sümpaatiaga, säilinud sellise terava aktiivse kriitikameelega ikka, sest et muud moodi ei saa ju, muidu läheb kuidagi imelikuks. Aga aitäh, Katrin Maimik saatesse tulemast ja ilusat pühapäeva soovime siinkohal kõikidele kuulajatele ja lõpetama jääb seda saadet kaaslugu sinu valikul ja seal hoopis kummaline valik sest ütleme, et ega ausalt öeldes Vello Orumets ansambel lainet jutusaates väga sagedasti ei kuule. Nii, tegelikult on sellega niimoodi, et olulisem võib-olla selle loo puhul kui Vello Orumets see on, see, et see on Gennadi Taanieli lugu. Gennadi Taniel on mulle väga sümpaatne helilooja ja tema lugusid võiks rohkem mängida raadiotes ja kuulata, et minu arust on need väga hea siukse emotsiooni, aga noh, lihtsalt annavad nagu muusikaliselt väga palju, seal on midagi väga erilist. Kuulame siis ja ilusat pühapäeva kõikidele soovide ees. Sinu vanni vastu paikades? Sinu Marlen. Sinu parki peatub siis? Sinu vari. Iluvari on kui valgus minu ilu parim karika taburet minut. Sinuga ja. Sinu kaja sosistab vaikuses, kui naine Sinuga ja. Sinu kaja kostab vaikuses, kui nukk. Sinuga ja sinu kaja kutsub mind või eksiteel linud kaja. Sinu kaja räägib alati. Siin pole sind. Kuid su astub alati mu ees. Siiski pole. Kuid kajas saada valasite