Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku kolmapäev, kuuenda veebruari olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom. Veel eelmisel aastal saab presidendilt seekord teenete märgi 99 inimest, nende seas on pea kõikide elualade esindajaid peale poliitikute. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees, reformierakondlane Urmas Klaas ütles eilset filmi asjatundjate avalikku pöördumist kommenteerides, et kultuuriministeerium peaks skulptuuri rahvaga rohkem suhtlema. Praeguseks on jõudnud ministeerium lavastuse kirjutada. Suuremad klassid ja aina pingelisemad on Eestis muutunud väga populaarseks, kodub teenuse. Tänasest saab oma lapsele koduõpetajat valida spetsiaalsest infoportaalist Euroopas. Parlament kiitis heaks euroliidu kalanduspoliitika ümberkorraldused, see tähendab ülepüüki ja peab tagasi maa kalavarude vähendab ülepüüki ja peab tagama kalavarude jätkusuutlikkuse. Saksa haridusministri doktoritöö tunnistati plagiaadiks ja minister jäi teaduskraadist ilma. Eestis töötab nüüd ka venekeelne veebikonstaabel. Politsei tutvustas täna teda Ida-Viru vene koolide õpilastele. Eesti laskesuusakoondise esinumber Kadri Lehtla haigusest tingitud madalseisust saanud ja loodab homme novemmestos algaval MM-i Avadist tantsilvormis selgema pildi saada. Hiljem Eestis püsib pilvine mõningase lumesajuga öösel on kuni kaheksa, päeval kuni neli kraadi külma. Saates on teemasid veelgi, aga alustame muidugi kõigepealt sellest, et täna said teatavaks nende nimed, keda sel aastal president teenetemärgi vääriliseks peab. Siim Jõgis jätkab. President Toomas Hendrik Ilvesel saab käesoleval aastal sarnaselt kahele eelmisele aastale teenetemärgi 99 inimest. Maarjamaa Risti esimese klassi teenetemärgi saavad tänavu endine USA välisminister Hillary Clinton ja endine Euroopa Parlamendi president Hans-Gert vetering. Valgetähe teise klassi teenetemärgi saab aga Londoni olümpiamängudelt hõbemedali teeninud Heiki Nabi. Rahvaloenduse korraldajad Janadelt otse sai presidendilt valgetähe neljanda klassi teenetemärgi. Tema sõnul on see üllatus ning tunnustus Eesti statistikutele. Mis on väga suur au, eelkõige on see tänu ja hea meel, et statistikaameti inimesi on selle teenetemärgiga silmas peetud. Statistika teeme rahva jaoks ja on hea. Sellises suures projektis, kus oli üle 2500 inimese ja kus igal inimesel oli oma roll, kaasa arvatud ka statistikaameti peadirektor Daryl ja ka teistel riigiasutustel me suutsime seda tööd nii teha, et me jäime salle tulemusega rahule. Kindlasti on neid inimesi, kes seda teenetemärke võisid pälvida kas maakondade tasandil või siis ka loendajad, kes ennastsalgavalt tegid ja andmeid vaatamata raskustele ikkagi kogusid ja seda just selleks, et me kõik võidaks nendest andmetest. Alati saab paremini teha, kui tead, esimest korda, see oli väga raske seda tööd alustada, kõik oli uus, väga palju uusi lähenemisviise väga paljuski midagi õppida varasematest loendustest ei olnud. Esimest korda korraldasime e-loendust. Esimest korda võtsime kasutusele tehnikad. Trammid, mis pidid kiirendama andmete avaldamist ja kasutamist tarbijate jaoks. Et seda uut oli väga palju. Tagantjärele on hea möönata, et meil läks hästi, aga kindlasti on õppimist ja õppetunde tuleviku jaoks. Valgetähe viienda klassi ordeni kavaler alli laande on mulgi keele ja kultuuri arendaja, õpetab lastele mulgi keelt, annab välja mulgikeelset kirjandust ja õpetab noori inimesi mulgi mõtteviisis elama. Alli laande tabasime kodakondsus- ja migratsiooniameti Viljandi büroos Eesti vabariigi passi taotlemas. Ei ole võimalik. Issand, ma olen väga liigutatud, ülimalt-ülimalt liigutatud. Ma ei oleks elus arvanud, et midagi sellist toimub minuga. Tõsiselt, olen liigutatud. Ma nagu ei usugi, et see nagu jõua ajusse mulle praegu veel, et see on hästi suur auh. Nii palju teinud küll mulgi kultuuri, küll meie rahvuskultuuri ja. See on lihtsalt olnud minu töö ja tegemine. See ei ole minu jaoks midagi erilist, ma lihtsalt tunnen, ma tahan seda teha, aga kui nüüd keegi näeb, et sellest on kasu, siis, siis ma olen üliõnnelik, siis ma tunnen, et mu elu ei ole nagu mõttetult elatud ja need ei ole ainult niisugused kõlavad sõnad. Tunnen seda siis tõeliselt südamest koht, mis teile endale nendest Mulgimaa tegemistest kõige südamelähedasem on? Töö lastega, see on täiesti vääramatu asi, et kui me lastele midagi edasi ei anna, siis siis ei ole meist kasv. Praegu te taotlete siin mõnusalt passi. On kolmandal märtsil saab aeg täis ja pean ju dokumenti uuendama passi ja ID-kaardi, mõlemad teen täna uued. See oli küll ilus, ilus üllatus, see oli ülim ülim üllatus, mida saab üldse inimesele elu jooksul nagu toimuda. Tänu teile veel kord, palju õnne, aitäh. Läänemaalt sai presidendilt teenetemärgi maakonnalehe Lääne elu fotograaf Arvo tarmula, kes on Läänemaaelu jäädvustanud 40 aastat. Teda intervjueeris Ivar Soopan. Eelmine intervjuu oli Piret juristilt. Presidendilt valgetähe viienda klassi teenetemärgi saanud fotograafi Arvo toimunut võib nimetada Läänemaa üheks kõige tuntumaks inimeseks. Eelmisel aastal 70 viiendat sünnipäeva tähistanud ajalehe Lääne elu fotograaf. Tormul arvab ise, et fotograafia on tal geenides, sest kui tema isa oli fotograaf Foto on mul juba koolipõlvest saadik ja viimased 40 aastat Läänemaal ja noh, niuke foto on ikka südamelähedane ja võib-olla olen selle pisiku isalt pärinud, kes oli ka nagu amatöörfotograaf poolamatöör, nii et see on mingi huvi geenides kohe inimesel võimeke kutsumast. Arvo tarmula on väga uuendusmeelne, olgu see arvuti, mobiiltelefon või fotoaparaat, tormulal on see alati kõige kaasaegsem. No vaata, elu läheb edasi, noh, midagi ei ole teha, suurem osa ajast on tehtud paberi peale, viimased ütleme, 10 aastat on kogu maailm ja terve elu läinud digipeale ei saa nagu elust maha jääda, tuleb nagu ka eluga kaasa minna, et teha nagu kaasaegseid pilte ja olla kaasaegsete võimalustega, nagu kursis. Arvo Tarmo on ideaalne pressifotograaf, sest on kroonik, mitte lihtsalt fotograaf. Ta jäädvustab hetki ajaloo tarbeks. Kui ma lähen ikka objektil ja ma arvan, et oma keskelt ägi ikka sadab päästikule vajutust, ikka tuleb ärevam madin pildi seal üldse palju. Noh, oli üks kaader läheb, aga ma vilistan seda 10 20 korda, noh, teen ühes duubleid, nagu öeldakse. Järvamaalt saab valgetähe viienda klassi ordeni Koigi valla Brandi küla eestvedaja Õnne põllumets, kelle teeneks loetakse brändi äratamist, küla kokkutulekute korraldamist ja külamaja ehitamise eestvedamist tähendab, et brändiallikate ääres on kohalik rahvas ikka koos käinud, aga 30 aastat ei toimunud seal midagi. 2006. aasta suvel raiuti esimese tööna võsast välja allikate äärne kooskäimiskoht. Seejärel toimunud esimene küla kokkutulek andis hindu tegevuse jätkamiseks. Nii me hakkasimegi kohe korraldama üritusi, moodustasin mittetulundusühingu, siis kirjutasin juba kaks projekti. Kevad 2007, kahe ja poole kuu jooksul rajasime sinna laululava, kus tantsupõrandaga ja lipuväljaku rajasime paati, silla parve loodusraja. Neli aastat toimusid kõik jõuluüritused meie kodus 2008 kutsusin ülanooremad inimesed ja valla panema, et võiks hakata ehitama oma külamaja kahe aasta jooksul, siis rajasime külamaja üle 20 projekti, oleme töötanud ja küll oleme sisse toonud siis üle 350000 euro kahe ja poole aasta jooksul oleme külamajas vastu võtnud kuskil üle 170 grupi ja seal on toimunud üritused, seminarid, peod ühiskondlikus korras, teeme seda. Ja ikka ja jälle paljud tulevad tagasi. Tänased välisuudised Tõnu Karjatse Euroopa parlament kiitis heaks Euroopa Liidu kalanduspoliitika põhjalikku reformi, mille keskmes on jätkusuutlik rikkus. Reform lõpetab ka soovimatu püügivette tagasilaskmise ja näeb ette kalavarude püügiplaneerimise. Ülepüügis nähakse praeguse kalanduspoliitika suurimat läbikukkumist. Uus ühine kalanduspoliitika jõustub tuleval aastal. Statistika kohaselt Ta on ülepüütud ligi 80 protsenti Vahemere ning 47 protsenti Atlandi kalavarudest. Aastast 2020 peaksid kalavarad taastama tasemele, mis lubab saada 15 miljonit tonni rohkem kala ja luua 37000 uut töökohta. Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International kritiseeris Soome valitsuse tegevust USA luure keskagentuuri väljaandmist Haanjas osalemise väljaselgitamiseks. Amnesty õiguse ekspert Susanna Mehtonen ütles, et Soome välisministeeriumi tegevus jätab soovida. Avatud ühiskonna fondi aruandest selgub, et Soome valitsus ei tahtnud asjast suurt numbrit teha ega nõudnud ühendriikidelt vastuseid luure keskagentuuri tegevuse kohta. Parlamendi õigusvolinik uurib praegu osa vangi lendudes avatud ühiskonna fondile. Port sisaldab seni kõige ulatuslikumad nimekirja riikidest, kes aitasid USA terroristide tabamise kampaanias. Nimekirjas on 54 riiki, Balti riikidest mainitakse seal Leedut ja ilmalik opositsiooniliikumine. Rahvarinne teatas, et lõpetab osalemise põhiseaduse assamblee töös uue põhiseaduse väljatöötamisel. Nende teatel on see protesti märk opositsioonipoliitiku tapmise vastu. Ühtlasi kutsus opositsiooni üles üldstreigile. Opositsioonipoliitiku tapmine on Tuneesia linnades kaasa toonud ka meeleavaldusi. USA president Barack Obama nimetab uueks siseministriks Leiczewelli, kes Anne matka ja sporditarbeid müüva jaekaubandus. Ratsiooni rikk, reationärlik, vilkmend ehk reid, president ja tegevjuht. Jewel vahetab sellel ametikohal välja ken Salazari, kes ei soovi enam sel kohal jätkata. Hariduselt insener. Ta alustas oma karjääri Moviloilis. Ametlikult pole valge maja veel avaldust teinud. Düsseldorfi Hanrichaine Ülikooli filosoofiateaduskond tunnistas Saksa haridusministri Annette Schavani doktoritöö plagiaadiks jättis ta teaduskraadist ilma otsese langetas teaduskonna nõukoguga kokku 57. Vastasel ministril on nüüd neli nädalat aega, et otsuse peale edasi kaevata. Varem oli ta plagiaadisüüdistused tagasi lükanud ning teatanud, et ei kavatse ametikohalt lahkuda. Haridusminister kaitses oma väitekirja isiksus ja südametunnistus 1980. aastal. Mullu ilmusid aga teatada, et teadustöö sisaldab plagiaati ja nende väidete kontrollimiseks loodigi spetsiaalne komisjon. Ligi 30 filmiasjatundjad saatis eile avalikkusele pöördumise, milles kurdetakse, et filmiinstituudi loomisel pole Kultuuriministeerium arvestanud filmi rahva huvidega. Allakirjutanute arvates tehakse instituuti kiirustades ning katse-eksituse meetodil. Indrek Kiisler jätkab. Vikerraadio hommikuprogrammis selgitas pöördumist režissöör Sulev Keedus, kes avalikkuse ette ilmub üsna harva. No jõudis selline piir kätte, et kui ikka tunned ennast abitult. Kõik need asjad on nagu kahepoolselt pikalt läbi räägitud ja arutatud. Ja ühel hetkel ma tundsin, et meie arvamus ei loe mitte midagi. Et kõik meie ettepanekud, kuidas siis asja paremaks teha või muuta, kõik on ära kuulatud, aga otsused on tehtud hoopis teistpidi, tagurpidi. Keeduse sõnul ei julge keegi vastata aga põhiküsimusele, millisest allikast saada valdkonda raha juurde. Tegelikult ju, miks me virelema ütleme nii, et tervelt juba üle 20 aasta virelema sellepärast et me oleme häbematult alarahastatud ja see on see jutt, et mida kuskil rääkida nagu ei saa, sest et noh, see on jutt ainult rahast, aga see on, see on asi, millest nagu vaadatakse mööda või noh, öeldakse, et see on maksumaksja raha ja mida te veel tahate? Et olge õnnelikud, et sedagi saate teha. Mida arvab tekkinud olukorrast riigikogu kultuurikomisjoni esimees, reformierakondlane Urmas Klaas, kultuuriminister Rein Lang on kaheldamatult värvikas isiksus, aga kas arusaamatused ja hõõrumised kultuurirahvaga ei ole jõudmas piirini, kust üks pool peaks tegema sammu tagasi? Mida kindlasti peaksid tegema, nii ministeerium kui ka kultuurirahvas on see, et omavahel rohkem suhtlema. Ma olen kindel selles, et kultuuriminister on ette võtnud väga vajalikke otsuseid ja, ja kindlasti tahab ta kultuurivaldkonnale ainult et ja kõige paremat, aga ilmselt on tõepoolest tarvis mõlemal poolel omavahel rohkem suhelda ja rääkida. Noh, kui sellesamast filmitsituudiski rääkida, siis ma saan aru, et üheks vastasseisu põhjuseks on see Nii-öelda filmikaugeid inimesi, aga, aga ma usun, et peaks olema tasakaal alati, et, et kindlasti selline pilk väljastpoolt intelligentsete inimeste silmade läbi, kes on nõukogus esindatud, tuleb ju ka filmivaldkonnale kindlasti kasuks. Aga kindlasti peaks olema seal ka inimesi, kes omal alal väga kompetentsed on seal eriala inimesed ja nendevahelises diskussioonis peabki tõde sündima ja ma usun, et sellisest mõttevahetusest ka ainult filmivaldkond kindlasti võidab. Praeguseks on jõudnud meediani ja ilmselt ka siis filmitegelasteni Kultuuriministeeriumi avalik vastu kirikus. Kantsler Paavo Nõgene teatab, et filmi loojatel on võimalik siiski kaks esindajat instituudi nõukokku kandidaadina 18.-ks veebruariks esitada. Samas rõhutab ta, et esitatud kandidaadid ei tohi minna vastuollu instituudi põhikirjas nõutuga ning seaduspiirangutega. Eestis võtab nüüd ka venekeelne veebikonstaabel. Seda tööd teeb vanemkonstaabel Oksana Luik ja politsei tutvustas täna teda Ida-Viru vene koolide õpilastele. Sellest Ago Gaškov. Ida prefektuuri korrakaitseametnik Peeter Paun esimest päeva täna töötab siis ka venekeelne veebikonstaabel ja teie tulite siia Ahtme gümnaasiumiõpilastele tutvustama ja tutvustada seda üldse Ida-Virumaa koolides. Kui suur probleem on internetiohvrid Ida-Virumaal, eriti venekeelses keskkonnas? Ei taha öelda, et nüüd probleem, aga aina suuremaks lähevad, kuna ei teadvustada, millised reeglid internetis on ja nendest piiridest on väga kergelt võimalik üle minna. Et aina rohkem tuleb politseil kokku puutuda selliste juhtumitega, kus siis kas on kedagi tagakiusatud või on mingit materjali üles laaditud internet, Läti, kuidas noored tunnevad seda internetikeskkonda nad üldiselt tunnevad paremini kui meie. Aga nad siis ei taju kohta, nad teavad küll, mida ma teha ja kuidas teha, aga aeg-ajalt tuleb ikka meelde tuletada. Veebikonstaabel, kes täna tööle hakkas, on Oksana Luik ja ta töötab põhja prefektuuris ning Ida-Viru kooli õpilastega suhtles taas Skype. Oksana Luik tuletas õpilastele meelde, et internet ei ole turvaline keskkond ja tema ning tema kolleegide kogemused näitavad, et väga tihti juhtub sellega probleeme. Küsisin Ahtme gümnaasiumi infosüsteemide administraatorit Aleksander landarskilt, kas Internetikonstaablid on tarvis? Lewandowski ütles, et loomulikult on seda tarvis, aga see ei lahenda probleeme lõplikult, sest lapsed on väga leidlikud ja kui nad tahavad midagi teha, siis nad leiavad võimaluse, kuidas soovitustest mööda hiilida. Tarski ütles ka seda, et noored lapsevanemad, kes ise väga aktiivselt internetis käivad, ei oska hinnata neid ohte, mis laps internetis võid tabada. Nende meelest on parem, kui laps tegeleb millegagi ja las ta siis olla internetis, aga samas see rikub lapse tervist ja võib lapsele tekitada ohtlikke olukordi. Tuuriteemaliste vastuolude juurde tagasi Eesti Päevaleht kirjutab, et minister Rein Lang tahab panna Pärnu kontserdimaja raha teenima koha peal. Nenditakse, et sihtasutuse loomisest on Eesti kontserdis vaid põgusalt juttu olnud, vastavad arutelud seisavad alles ees, aga sellest nüüd. Ester Vilgats. Ootamatult meedia huviorbiiti sattunud Pärnu kontserdimaja direktor Marika Värk ütleb, et jaanuari lõpus, kui kontserdimajade direktori Tallinnas oma tabab, tänasel koosolekul käisid, mainis peadirektor Jüri Leiten kohtumist uue kantsleri Paavo nõgesega kus oli olnud põgusalt juttu ka sihtasutuse loomisest. Üllatav oli pärgi lugeda kasumist. Nimelt osaleb Pärnu kontserdimajalaenu tagasimaksetes, mis maja ehituseks üle 10 aasta tagasi võeti. Kahel viimasel aastal näiteks on Pärnu kontserdimaja pidanud oma vahenditest lisama liisingmaksetele 47000 eurot, mis skulptuuri asutuse jaoks ei ole vähe raha. Rääkimata ju sellest, et koguma majandamiskulu tuleb ka ise teenida. Kultuuriministeeriumi poolsena tuleb Pärnusse palgafondikate ja seda ka mitte sajaprotsendiliseks mahus. Ei tohi unustada, et kontserdimaja ehitamist rahastas osaliselt ka Pärnu linn ja see on sidunud kontserdimaja teatud lepingutega. Jah, kui me räägime toona 90 miljonit Eesti krooni maksnud kontserdimajas, siis 20 miljonit sellest panustas 10 aasta jooksul Pärnu linn ja meil on Pärnu linnaga Eesti kontserdil leping, mis sätestab, et Pärnu muusikakool ja Pärnu linnaorkester peaksid saama selles majas rahulikult tegutseda. Berg tunnistab, et töötatakse niigi väga ökonoomselt. Me võime ju küsida saali eest tohutut hinda. Ja nii mõnedki toredad kontserdid, mis Pärnus varem käisid, on täna pidanud meie saali hinda kalliks ja sellepärast jäänud tulemata. Me katsume olla väga paindlikud, et pärnakas saaks kõikidest toredatest muusikasündmustest osa. Mul on kurb näide seesama Kiievi ooperi- ja balletiteater lastele noortele, kes külastas Pärnu ooperipäevi, et nemad on munitsipaalmajas ja nendel on ka raske olukord seal. Ja kui ma lähen nüüd kontserdile, siis ma pean minema nii-öelda läbi armarka ehk läbi sukkpükste aluspükste kampsunite ja kombineede siis vaatan etenduse ära ja siis tulen pärast sama rada pidi tagasi. Mul kuidagi tänased artiklit lugedes korraks kangastub kohese pilt Pärnu kontserdimaja ehitamise ajal ja veel aastaid hiljemgi juhtis Eesti kontserti Aivar Mäe. Ühes ma olen kindel, et neid asju kõike saab korda ajada, läbi rääkida konstruktiivselt laua taga. Kas meedial on vaja nüüd väga võimsaid pealkirju, et müüa, et seda ma nüüd ei oska aga kuidagi kultuure nagu hammaste vahele jäänud, aga see, kas Pärnu kontserdimaja töötab efektiivselt, selleks tuleb sõita kohale, rääkida inimestega ja vaadata numbreid. Ja ma võin käe piibli peale panna, et jah, nad töötavad väga efektiivselt ja kui ma mõtlen veel, millise palga eest töötavad, siis müts maha, kelle meeskonnas? Pärnust veel vähem kui tunni aja pärast kell seitse esietendub Endla küünis noortestuudio lavastus issi, tule, vii mind kõrtsust koju. Etenduse seadis lavale noortestuudio juhendaja ainult keerd ja Silvia sool jätkab sel teemal. Noortelavastuse issi, tule vii mind kõrtsust, kodu Toron, Pärnu Endla noortestuudiost välja kasvanud ja praegu veitsis õppiv Mariliis Pärna tema lugu jutustab neljast noorest inimesest, kes lukustavad end üheks õhtuks ühte ruumi end muust maailmast ära lõigates ja oma maailma luues õppivad noored ühe öö jooksul nii mõndagi. Lavastuses ühte noortest valeerijat mängiv Grethe Elviste arvates on tegemist müstilise etendusega, mis peaks vaataja kindlasti kaasa mõtlema panema, kuidas väikesed asjad võivad meid mõjutada niivõrd palju, kui me praegu näiteks aru ei saa, kui me astume mingi sammu, et pärast võib sellest tekkida midagi palju suuremat ja kui väike on maailm ja kui väga me teistest inimestest sõltume. Tegelikult Endla noortestuudios õppiv Grete on juba üsna kogenud näitleja. Ka Mikk Pärg, kes etenduses Klausi nimelist rolli täidab, on saanud kogemusi erinevates enda etendustes. Laiemale publikule on tema nägu tuttavaga hoopis teleseriaalist elu keset linna. Eks ta on niisugune natuke omapärane tükk, et minu jaoks siin on hästi palju sihukest äratundmisrõõmu ja sügavust meeldib see, et see aasta nagu leiab iga inimene, ma arvan siit midagi, et olenemata eriti vanuseastmest siin on nii siukest, nooruslikku nihukest, pidutsemisalget kui ka siis sellist natuke tõsisemat suhete poolt. Lavastuses mängivad ka Karoliina Tagobert, Sandra, Darius ja Karl väljaäär. Kõik kolm on Endla noortestuudio õpilased. Lavastuse kunstnik on Jasper Soova lavastaja. Endla noortestuudio juhendaja Enn Kerdi sõnul on lavastuse esimese vaatuse puhul tegemist realistliku teatriga. Teine vaatus on kaldu pigem tingliku teatri suunas. Ega ta ennast kergesti kätte pole meile andnud ja ta esitab väga suuri nõudmisi, mitte ainult noortele näitlejatele, aga esitaks tähendab sel juhul täiesti professionaalsete näitlejate väga suuri nõudmisi, sest me oleme ikkagi harjunud rohkem olemas selles realistlikkus raamistikus. Lavastust issi, tule vii mind kõrtsust, kodu hakatakse mängima Endla teatri küünis. Spordist Taavi Libe, Londoni olümpiahõbe Heiki Nabi saab vabariigi aastapäeval president Toomas Hendrik Ilvesel valgetähe teise klassi teenetemärgid. Tema treener Henn Põllu saab kolmanda klassi märgi. Sportlastest saab teenetemärgi iga jalgpallur Konstantin Vassiljev, kellele määrati valgetähe neljanda klassi teenetemärk. Eesti laskesuusakoondise esinumbri Kadri Lehtla ettevalmistus maailmameistrivõistlusteks on läinud üle kivide ja kändude jõulude eel ja uue aasta alguses põetud erinevate haigustega. Tulemus oli see, et jaanuari keskel kadus sõiduvorm täiesti antersel maailmakarikaetapi sprindivõistlusel jäi lehtla eksimusteta, lastes punktikohalt välja. Lehtla otsustas mõned puhkepäevad võtta. Uuesti treenima asudes valmistus ta MMiks keskmäestikus rinnus ja mägedest alla tulles Ruhpoldingus. MM võõrustavasse nobe Mestosse jõudis lehtla eile. Tervis on nüüd korras, peale seda anter sundpuhkust hakkasin vaikselt treenima ja viimasel nädalal tegin klassid kiiremaid otsi. Tundus, et iga päev oleks nagu kergemaks olukord, aga täit ülevaadet pole veel saanud. Eks selgub homme siis. Eks ta sellest haigusest viirusest võib olla. Jõulueelne haigus, mis mul oli korraks või jäi siis põdema ja tekitas mingi pikema siukseid tüsistusi, et ma ei tea, eks seal on, seal on mitmeid asju korraga kokku langenud. Ma ei ole saanud seda nii põhjalikult uurida. Maailmameistrivõistlused algavad homme segateatesõiduga, laupäeval sõidetakse sprindidistantsid. Lätis madalas toimuval murdmaasuusatamise Skandinaavia karikaetapil teenis Triin Ojaste naiste viie kilomeetri pikkuses eraldistardis klassikatehnikasõidus neljanda koha. Meeste 10 kilomeetri klassikasõidus oli Algo Kärp 16. ja Raido Ränkel Üheksateistkümnes. Ning milliseks kujuneb ilm üle jääma? Tere õhtust. Täna liikus üle Eesti lõunast põhja suunas madalrõhulohk, mis tõi nii lund, lörtsi kui ka mõnele poole vihma. Tuul pöördus ida-kagu suunalt lõunasse ja edelasse ning õhutemperatuur tõusis miinus ühe pluss kahe kraadini. Rootsi lõunaosas olev madalrõhkkond nihutab homseks keskme oyama saare juurde. Suurema energia on see õhupööris siis juba kaotanud, kuid mööda idaserva liigub lõunast põhja poole sajuala, mis peaks jõudma vastu hommikut Kagu-Eestisse. Ööl vastu homset on Eestis pilves selgimistega ilm. Mõnel pool sajab vähest lund ja võib tekkida udu. Vastu hommikut jõuab aga Võru-Põlva- ja Valgamaale lumesadu, mis laieneb siis võrdlemisi ruttu nii põhja kui ka lääne-loode suunda. Tuul pöördub lõunast kagusse, jäik ja üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus kahe kuni miinus kaheksa kraadini. Teedel tekib kiilasjääd. Päeval on pilves ilm, mitmel pool sajab lund. Õhtupoolikul saju võimalus uuesti väheneb. Puhub idakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on nullist kuni miinus nelja kraadini. See oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.