Eesti sõduritund. 19. augustil 1944 tuli valdav osa Soomes sõdinud Eesti Vabatahtlikest meritsi Paldiskisse, et kaasa lüüa kodumaa kaitselahingutes. Nüüd kordasid soomepoisid 19. augustil mereretke ja maabunud jälle Paldiskis. Võtsid osa pidulikust mälestuskivi avamisest. Sündmuse tähtsusest tunnistas Eesti peaministri ning Soome ja Eesti kaitseministrite kohalolek kõnelemas Soome Sõjaveteranide Eesti ühenduse esimees Raul Kuutma. Oleme kogunenud paljuski linna mälestusmärk Eesti ajalooolukordadele kändudele. Hammebaiste vabatahtlikule tagasipöördumisele kodumaale 55 aastat tagasi. Tagasitulek oli tee tundmatusse ja võitlustes selle asemel et naabrist vabasse ahvatlevad läände. Mis siis ikkagi oli 1752 meest, kellele viidatud, hiljem veel paar sõna. Venemaa sellise valiku ametlikult ei kasuta. Me olime jäägrid. Ütleme, et oli nendel päevadel Eesti vabariigi rajaga oli ta eesmärgil loodud. Viimati kuuldut võib mõista ka, kui soomepoiss ei jätkuvõitlust, on aeg käest võetud tagasi võita. Soomepoiste ühisele tagasitulekule augustist 1944 eelnes minek. Iga üksiku minek ja neid oli kõvasti üle 3000. Iga mehe teekond oleks omaette lugu rohkem väärt kui üks raadiosaade, mis võimaldab vahendada vaid lühemaid mälestuspilte. Nii tahakski selles saates rääkijaid nimepidi esile tõsta. Jäägu nad kõik lihtsalt soomepoisteks. See oli meie õnnetused paadimees, kes meid üle pidi viima. Paat oli korras, mootorit ei saanud tööle ja sellest ei tulnudki välja, midagigi peideti megi võrgukoolidesse, magasime seal ja keisri hommiku, kui oli merele minemise aeg, siis pandi meid paali põhjavõrgud peale ja viidi meid Malusi Saarele. Tuli kaks saart Kolga rannas rannast üks oli 15 kilomeetrit, teine 18 piloot kannab suurem olusid. Saarel oli Kalawest jonn peal köögisi, kui läksid sinna, siis oligi ööd seal onnis. No vot, siis viidi meid sinna ja seal me siis olime, aga seal oli see kurba päeval. Liikuda ei tohtinud, ei tohtinud ahju suitsu ikka seda tuld ka teha, saksa vahivad kursseerid kogu aeg seal ümber. Ja siis tubakas lõppes otsa. Seal oli kaks pihlakad, siis ühe pihlakalehti korjamas ja soetasime seal kujatusele liita raua peale, siis saime tubakat toitlejates kaera, aga seda toodi rannast meile ja mina, mina olin kõigega On riie, mehega, jäime veel viimasest sõidust maa, mis seal Malusid Soome riigi jäime maha, siis tuli paat tagasi, viis meid viis meest, Pedassaar, töö. See oli Hitleri kordoni all täitsa jutt, kostis metsaga kaetud saar. Ja õieti polnudki, kui ajaga oli poolsaar, aga kui oli palju vett merre, Žiguli saar, seal heinaküün veol ja Tallinast vedaseks komussaar, kui ma ei eksi, nimega seal oli auto, vedas rahvast sinna seadke spaad viidi üle. Õnneks oli kaunis väganeneri, aga siiski ikka, no meid oli paatorid tugeva klastis ja pooletekiga taatorit. Mina jäi välja minu pea, muidu kardab kõrgust, aga huvitavat merd ei kartnud. Mina olin pumbamees koguajaliste primitiivne pumpoli. Kaks takutort oli ümber laiali, toru puutoruni, paadi põhja, sellega pumpasid ja mõni üles, siis tuli mantli varrukas vähi ja läks, jooksis saapasäärde. Ja niiviisi terve, no vahepeal käed väsisid ära. Kaks meest oli, kes kolme mehe, kes siis selle terve kuus tundi kell 12 hakkasin minema olnud kell kuus velgi saadi. Siis kolmekesi pumpasime seda vett. Ja kui häire, Birdi saar enne Virki saade hakkas, päike hakkas diagnoomiku. Vaatame et mingisugune kas vene kiir Akva ajab neid taga. Ja huvitav ja see oli silmapete käigil, kes me vaatasime ja mootori mootorist tuli ka vaatama, Teoonigi pani viimased soorita peale sõitsime, sõitsime ja ja vaatame seisvale ligemale kaugemale. Viimati ja saime aru, et seal mere märkme, nii olimegi juba seal Soome ranna ligidal kaljune rand ja seal hakkavad merevärgid päris kaugelt merelt. Lõpuks saime hommikul kell kuus Birdi saarde, seal läksime maale, nii iga korraga aastaid siis sigivus nagu pressis saapasäärest vett välja ja vot nii olid jalad tursunud, terve öö märjad, märjad saapad jalas lõikama. Raisasäärikud kätte, küll mehed kiskusid. Lõpuks siis saime Saarikud ikkagi aasta aerosooli kaks ahju, neil olid köetud soojaks londi veljo kuuma kohvi ja nendel oli teada paadimees, sealt sõitis välja ja, ja need olid heaga valminud. Edasi tuleb. Kui midagi ei juhtu, siis ahsoo seda veel head, kirjutasime. Igaüks oma kodustele seoti riisi paadimees, pani need kõik ühte punti, oli suur ja kivi ümber ja kotiga. Nii et kui ilusti vahele jäävad, siis kukutab ärakirja varasemalt juhtunud või noh, mina sain isa, ema said kirja kätte, muud ei teatanud, ütlesin. Jõudsin õnnelikult koju ja oligi kõik. Jah, ja siis noh, seal oli nüüd viis päeva ja siis õhtu suur laevi Helsingisse. No seal oli, see oli nii palju nii tihedalt ja palju rääkis, et see oli niisama sümboolne ülekuulamine, Külliki nimi. Räägime, et me need olid ja siis oli kikipolitseis kinni ja neid kuulata, mitu päeva mikspärast tulid, nad kartsid? Ei esimest veed lähevad, et võib-olla venelane oma spiooni George'i. Seda pärast, kapten Outback ja need olid ju. Tegid seda asja nendele selgeks, kuidas asi tegelikult on ja siis jäi niiviisi ülekuulamise, ei olnud midagi. Ja sealt edasi oli mõisa, seal olime siis veel nädalapäevade erariides Joonase mõisast Joonase mõisas riigi tulu linna hakanudki vorm selga, omad riided jäid sinna Latvia. Andi vorm selga, läks Karjala kannusele. Ja üks teine üle lahe minek samast aiast. Nii umbes paar tundi, koolime sõit, siis mootor käis, vaata edasi ei läinud. Ja see, kes selle paadi omanik jõe see juht oli, siis see teadis kohe, et vaat nüüd on see propelleri Akselist see kael, see on kindlasti ära kukkunud või katki läinud ja poppropeller lihtsal libiseb, aga selle AK sili sellega ei pea üldse. Ja vaat see oli siis väga kurb meeleolu ja aga siis me ronisime kõik meil 11 siin paadis, ronisime kõik siis enne paadi ette, et sa, et natukene tagumine pool tõusis üles propellerid vaadata, mis sellega lahti on. Paadijuht siis temale pandi nöör ümber ja lasime oli ka sinna alla ja taskulamp oli ka, see oli sügisene pime öö ja kõva tuul ja lainetus oli, aga tema sinna läks alla. Ja tegi kindlaks, et propeller on küll, aga see nagu ta arvast propelleri nael on läinud katki ja ja see üldse ei käinud ringi enam, aga vaata et ta oleks nii palju kolgete, Alex, vot selle propelleri siis sealt ära või pantale nööri ümber jätvat, tuli sealt ära ja ütles, et jah, ma pean kohe nihukesed, meil on siin kirves ja, ja see haamer ja nad siis sepitasid seal sellise. Eks see naela selle tarvis, et nad panevad sinna selle võlli peale siis selle propelleri kinni. See oli valmis sisse nael, vatsa protseduur jälle ronisime kõik sinna ette, hetkepaat tõus natuke üles, tema jälle läks taskulambiga alla. Ja pidaja tegi kindlaks, et propeller on kukkunud ära. Hoffi issand ta, vaat siis oli nii see meeleolu täiesti nullis. Ja siis mõtlesin, nismi küll teeme, aga siis seal oli neid, oli inimesi, kes oli Saksa sõjaväest, oli ja ja nendel oli selliseid sakslase sõjaväes oli ju sellist kolmnurkset pretsentresendid, millest sai teha vihmamantli telgi ja need oli meil kolm tükki ja siis sidusime kaks aeru kokku ja panime siis selle puriks. Ja vaat, kui oli nii kõva tuul, siis huvitav küll siis. Nii ma katsusin, pani käe vette siis täiesti vesi voolas kiiresti vastu kätt, et meil olid võrdlemisi ja siis kiirust olete siis tuul lükkas meid edasi ja on õnnetuses oli see, et tuul kõva tuul oli just Eesti ranna poolt Soome randa. Ja sedamoodi Me purjetasime ja purjetasime, aga muidugi aeg kulus ja kulus ja pime oli. Ja ega sepaatkamiski eelne ei olnud, see oli võrdlemisi vana ja vaat see hakkas lekkima, kima. Ja siis muidugi nendel oli, sellel kaluril on selline laudadest tehtud pumpa hakkasin pumpama ja kordamööda pumpasime seda siin ja iked, vesi läks välja, siis hakkas juba nii, torm tõusis suureks, et hakkas juba lööma vett sisse ja vaat siis ei jätkunud enam selle pumbaga pumpamist. Kin pidi hakkame ämbritega välja viskama ja seda mom teeme igal ühel oli higipull otsa ees, kui me seda seal kühveldasin, seda velt välja kordamööda ja siis hakkas juba vähehaaval siis hommik algemaks tulema ja üks lennuk lendas meest ülle, Emmyaatsin mõtles, et kes see küll on ekas maalennuga käime tunnistanud ja tema meid läinud ja siis läks ilm ikka natuke selgemaks ja hakkas juba Soome randa paistma, sealt vähehaaval. Ja siis kartsime muidugi, et Vene allveelaevadel need sõidavad seal või mõni saksa vahilaevaga, mitte kedagi ei olnud näha ja kui me siis hakkasime juba nägema rannaäärsed, kus on juba kaljusid ja kus metsa ja seda ma taga kedagi põld näha, kuskil ei mingisugust piirivalve ei kippu ega kõppu ja ja ühtki ka ei olnud, aga siis oli selline vähe väikene, lahesopp oli ja siit kohe siis purjetasime sisse ja hakkasime sõudma. Ja nagu muinasjutus järsku selline täiesti vaikne lahe kolgas ja pisikene kalurimaja seal rannal. Ja siis me läksime sinna nii palju sinna sisse ja äike. Me oskasime soome keelt nii palju purssida, et me küsisime, et kas on Telefoni huvitav telefon oli ka seal ja küsisime, et kas on kuskil politsei valvet või rannavalvet või kuskil ja me helistasime sinna jaat. Ei kest kauga kaua, kui piirivalvepaat tuli juba meele järele ja ja kohe oli soe saun meil ja siis oli meil oli, kellelgi oli puskaripudeli kaasas ja kohe lõime selle lahti ja, ja siis oli väga hea meel, kui me olime ta tuld, sinna olime täiesti pääsenud, kiitsime jumalat, on siiamaani läinud hästi. Milline oli soomepoiste rügemendi vaim? Selle küsimuse esitas kord soome raadiumi Sooge Jokinen, kolonel Eero givelale sõjaaegsele pataljoniülemale. TYCO Kerdu minga lainen oli Iierrgaa Salon hängi. Oli. Mina kosk, mis üht dodeni, et. Hüve ei vaja tõlkimist, eesti keelde oli mehi tulnud mõnigi kord tagasi hoida. Et pojad ütles kolonel givele augustist 1991, mil esimest korda pärast sõda kutsuti Eesti vabatahtlikud Soome kohale, tuli ligi 500 soomepoissi kogu maailmast, et osaleda oma rügemendi mälestusmärgi avamisel luumäel. Sealt on pärit ka järgnev. Meie rügemendis oli kooli lõpetanud mehi, kes oskasid puhtalt eesti keelt, noolin, kaptenid ja isegi noh, need Everstik olunely mõlemad, kes olid rügemendi ülem ja tema abirääkisid vabalt eesti keelt on lihtsõdurina väga vähe, Nunde kokku puutusime. Aga nad jäid ikka selle Eesti vähesusega rahul ka sellepärast, et nad olid omamoodi valitud poisid üle merest ülesõit oli küllaltki riskantne ja neil oli Saksa sõjaväe prakti. No väga paljudel. Ja kuidas nad olid tulnud, kes lihtsalt ei tahtnud sõdida Saksa sõjaväes ja kes oli auõlga ikka, mis tahtsid tasuda selle vabadussõja seal jaht põhja poegade rügemendi eest ja kas te olete esimese või teise pataljoni mehine esimese kohe algust, algul oli paigal positsioon, samal ajal me oleme raudteelõigus. Meie olime punkri nimi, meil oli helveti ega ka rõõmu. Ja siis kõrval oli Tartu Corso meil siin, kui see suur rünnak algas, siis. No esimene väeosa jäi põhiliselt kõik siia meie menetlusse. Meie positsioon oli nii väga halvas olukorras, kus tee tegi paremale või vasakule, oli järv ja tee käänu. Ja sealt see esimene suur rünnak murdis läbi. Ja teadaolevad andmed. Me oleme 60-st mehest, kahe mehe jõudsime tagasi. 58 puhkavad siin kui sarja. Nagu ei tule kusagilt välja, vaevalt tõlgesse vangija jaga, ei ole kuulnud, et keegi väes. Ja see mees peaks täna siin olema, kellega me välja tulime, see oli hiljem, kirjutas palju ajalehes, meie teed läksid lahku, minul õnnestus tulla üle rinde tagasi Soome poolele. Aga tema andis kolm-neli päeva hiljem vangi, mina rändasin kaheksa päeva nimetades ja siis õnnestus mul üle tulla, noh, oli nagu pooluimane, lihtsalt tulin poe lahingu ajal, kus venelased tegi. Tee üle soo. Tulin sealt nende vahelt üles ja see on eraldi jutt. Tik. Aga siis noh, kui tulime sealt ära, siis meile jahutas punkte, ma sattusin oma endise divisjona rindelõigus üle, noh, Soome on ikka väike maa ja vajari diviisi nihukesest all tuli üle. Sõjamehejuttudes võib mõnigi kord tabada üllatavaid kokkusattumusi, mis mõistetav ent kokkusattumusi võib tulla ette ka sõdurisaateid tehes. Nii kuuleme tookord luumäel rääkimata jäänud pikema jutujärje nüüd Eestis teise mehe suust. Vot siis oli niisugune asi, juhtus imelik lugu, üks mees oli eesti poiss, tema oli jaoülem hüppas taskurelv ja kaarditasku ja tema sattus venelastele venelaste vangi jätsid juuti pindega silmad kinni, auto peale ja ega tema ei tea, kas Aidetati võib-olla paar kilomeetrit säilitati, kirjutati ringi ja siis ükskord kui pidas auto kinni ja seda maha võeti silmad lahti teed siis ütles, et oli kuskil soine pind. Et üks 300 meetrit hakkasid pajupõõsad ja kaks saatjat valvurit oli, seal jäin oli läinud eemale kas oma asjale või midagi ja teenistusmaterjal maha pani püssi kõrvale, hakkas pläru keerama ja tema vaatas, et kas nüüd või mitte kunagi, et niikuinii Haava servad. Browning oli ära võetud, kompass oli ära võetud, käega ära võetud, kaarditasku. Täitsa Vandmis, vaata. Nojaa jaa. Piilusin selja taha keerata. No ja ei olnudki silmuti haavoolia, ütlesid. Hüppasime, ütlesid kogu aeg oma sirgelt, Joost koguja, tegin jänesehaake. Et haiget siis 60 meetrit joosta, kui esimene pauk diaga tulid. Need Kogaadi kinnid jänesehaakeoja ja peases. Teine läks ka nii, mina ei tea, kas nii kaugele või teine ei hakanud laskma. Ja üksipäine tulistas ja pärast hakkas taga jooksma ka tolleaegset. Vaatasin, pääseb, pääsed vähenevad, aga esimese põõsa alla ei saa kohe visatada, näha ju pidi jooksma, ütles 50 400 meetrit kaaslaste vahel. Vitš nägin laias pikaokstega paju põõsas oli, panin käesilmadeta käed silmade ette nagu vette, hüppasin higisena põõsaste alla, nagu Zenomaalsusin, nii senna jäi. Ütlesite üks läks paar minutit möödud, siis jopsunumaatik lendasid üks ühelt poolt, teine teiselt poolt ja ja vene kisa, sahin käis ja. No aga siis ei tohtinud hakata liikumas. Aeg otsas, niikaua kui pimedaks läks. No need jooksid ikka edasi ja ei tea, kuhu nad lähevad ja tema ei teadnud ka, kus kuu poole hakata minema kosmorenial kosmolomad, Korful vaenlased on siis ikka läks pimedaks ja siis ootasin, aga kõik oli vaikne ja siis roomas sealt välja, hakkas aru, järele minema. Läks nii hästi ka, et oli üks pisikene järvekene ees. Ja õnnest selle järve kaldapilliroo sees oli paat, aerusid ei olnud, hüppasin, vaat ja käed olid aerudeks ja et lai ei olnud, võib-olla 100 meetrit oli vaevalt seda veeteenindaja ja teispool järve oli suur tihe mets. Ütlesid nii, kui senna kaldale saepaak puudus, ninasid nii kooli ja teiselt poolt järve tuli, siis olid juba organiseeritud, Nendel oli väeosa pidi seal ligidalt. Valdur ja mets harjus ära ja ja noh, need on hakanud jälle vanduma vene keeles, seal. Rohkem alati ei ole, millal ilusaid, aga nüüd temal oli jälle mured, kus Holzingeri treine on. No ja siis ühes ühes haru järel läks ja siis kommiku hakkas juba koitma siis hakkas terasemalt kuulama hääli, ütlesid, et kuulsin, seal oli, aga ei saanud aru, mis jutt on, kas on soome keel vene kirjut kätsinike edasi, vaata metsas on paha käia. Oksad, kõik praksuva, kus sa tead, kui kaugel see vaenlane on ja taastasin jalg jala ette ja ja ükskord sai nii riigiga koorilised soome keele jutt, et siis oli hea meel otsinguhaavade juurde. No ja vot siis, tema tuli siis sealt jaotuspunktist, mina tulin haiglast ja siis hakkasime kahekesi koos väeosa otsima, siis hakkasime IR kahtesadant otsima. Soomepoisid on tagasi Paldiskis hetkel sõdurilõunat söömas. Mereldiku nemad tulid, ahi kui talimerel. Mere, kui teie juba koju tulite, olime laevadega merel alles oli, aga no ega mina ei ja me ei pea. Meremees Me oleme paatidega alles verel, meremees, sellepärast ei ole minu. Me tulime, siis oli siis surm, kui meie tulime loksuda. Aga vaat seda ma ei tea, nemad tulid kohas, oli algarmsam. Ei olnud ka vaikpäeva ilus ilm, päike tõusis. Relvi kaasa ei nõudnud. Nõida püha jumal. Oriibki tuli ära anda. Ainult kesa pudrupüksid jäid jalga kõik ja paberkott. Äkki leiva näkileibu, kuidas tookord Paldiskis vastu võeti, sõitis vaikselt vastu, kõige parem vastuvõtt meil oli hiiu. Samas seal oli see eesti rahva müüd abi ja seal oli kõige soojem. Tundsin, et rahvas ootas meid. Sõda käis Eesti piirides ja lõunarinne oli juba jõudnud Tartuni Männiku paraadil. Kolonel Riipalu pidas kõne. No see neid ei eriti ei vaimustanud, sest ma ei mäleta nii täpselt, aga üldiselt ma mäletan seda, et Eesti meeste vorm on see, mis tema seljas on. Seda ei mõtet, nii, ta peab sisuka olemist meie harjunud oma vormiga ja. Aga seda ei jäetud neile. Ohvitseridele jäeti küll Soome vormid ja niimoodi moodustati siis kaks pataljoni, esimene pataljon saadeti rindele ja teine Tal on siis hajutati. Üks osaleks Kehrasse ja mind määrati esimesse pataljoni rühmaülemaks. Relvad anti neile rongis, rõivastus oli ju vilets. Meil ei olnud raske raskeid relvi, ehkki meie mehed olid ju väljaõppe saanud granaadiheitjate ja siis tankitõrje ja nii edasi. Aga meil olid ju relvad ikka võrdlemisi viletsad ja me otsustasime siis taganevatelt vägedelt lisa võtta. Pidasime sakslased, kes liikusid rindelt tahapoole pidasime need kinni ja kui leidsime sealt tankirusikaid või automaatrelvi, siis võtsime need ära. Algul olid sakslast küll imestunud ja mõtlesid, mis vormis mehed need hallide vormidega, et et kas need mõned partisanid ei ole järsku, aga muidugi hiljem, siis said ehmatusest üle ja nii me täiendasime sisse oma relvastust ja jõudsimegi Tartu lahingutesse. No rinnuli tarkus, tähendab, kiil oli tunginud üle Kärevere silla, mis oli jäänud terveks, oli protet mööda tulnud seal paarkümmend kilomeetrit edasi toodud kaks värsket diviisi Pihkvast, kes pidid lööma mereni välja ja lõikama Narva grupi ära. Lennulahingud käisid või õhulahingud, käisid peade kohal juba ja, ja ründemürin oli kõrval. Kui meile jagati neid pikki püsse seal ja mida me peale rabiinide midagi suurt ei saanud. Meie kompanii ülesanne oli tõkestada Tallinn-Tartu maanteed mööda venelaste tulekut, kui nad peaksid tulema. Olime ööd seal nagu tõkkeks. Vaevumata järgmisel hommikul marssisime sealt rünnaku lähtepositsioonile, tähendab, asi oli mõeldud niimoodi, et need kaks diviisi, mis olid kiiluna tunginud sinna Tartna kanti et nendele anda löök külje pealt. Nädalad ja seda tegi meie pataljon läbi soode ja metsade, tähendab, esimesel päeval lõppes asi kupostele küla vallutamisega. Teisel päeval rünnak jätkus. Ja siis meie kompanii oli, ei olnud päris esimesel tulejoonel. Aga suurtükituli oli siiski veel nii tugev, et kui me hakkasime minema ühest põllukraavist edasi oma kompaniiga siis me saime minna, võib olla 100 meetrit sissi, põllukraav oli, kees meie taga, tähendab, oleksime sinna jäänud veidi hiljemaks. Siis me oleks selle tule löödi peale saanud, nii et sõjažanrik, juhus ja õpib ülapalutamisele, lõppes see päev ära. Järgneb päev oli siis minekuni Emajõeni läbi nõelaküla ja nõela külas oli huvitav lugu. Marsime nihukeses parajas rännakkolonnis, seal ühel püssi ühtpidi õlal ja teisel teistpidi ja kuidas teedisel täis seal mingisugust niisugust sõjaväelist rivi ei olnud ja ei peagi olema. Muidugi. Meie kompaniiülem oli nooremleitnant maad temalis reidi ees ja tuleb üks džiip vastu ja mingisugune ohvitsere on seal sees. Tee oli kitsas, külavahe tee, meie ei tõmmanud kõrvale ja, ja, ja tema ei tõmmanud, allus kõrval, aga siis lõpustalid ei jäänud muud midagi üle, tõmbas kõrvale, jäi seisma. Kohutav maastikuauto ja ta istusse mees hüüab, et mis väeosa meie kompaniile karjub vastu finisus pataljon. Jumal küll, kindral tõusis püsti, seal kindral oli, kindral tõusis püsti, käsi kõrva äärde, lasime mööda marssida. Tähendab, meie lahingukuulsus oli tol ajal juba niisugune, tuli välja, see oli meie diviisi ülem, kellele me operatiivselt seal haldasime. Kindral, žüriin. Ja siis oli selliseid olukordi, kus sattusime täitsa na kõrvuti venelastega tulema. Me jõudsime ühe künka otsas oleva taluni, meid oli umbes kolm-nelikümmend, meest selles grupis, hirmus janu oli see muide palav päikesepaisteline päev oli, jõime seal raevu, et järsku keegi märkab, et kolonn venelasi tuleb 150 meetri kaugusel umbes kompani, osa mehi. Aga sealt alust metsani oli üks 500 meetrit. Aga selleks, et metsa pääseda, oli vaja kindlasti peatada serval on sellepärast, et kui ta oleks jõudnud sinna künka kõrgeima osani siis olekski väli olnud täiesti peo peal, sealt poleks ükski mees tulnud ja oli vaja kiiresti otsustada ja ja mina sain ühe teise mehe endaga kaasa selle sama mehega. Me jäime sinna heki äärde siis pidama seda kompaniid ja teised panid siis sinna metsa poole jooksu, kasutades seda surnud tsooni, mis seal oli. Meie siis tähistasime seal oma püssidest lasta, niipalju kui jõudsime viie minuti jooksul ja tekkis tõesti see, mida me soovisime, selline olukord, tähendab, see kompanii võttis lahingupositsiooni, panin korralikult oma kuulipildujat teid ülesse ja kukkus laskma, mõtlesid, et jumal teab, missugune nüüd tamp seal talus on ja tõmbasid nii kuuse krõbisesse, okkad tulid meile kaela. Me roomasime siis sealt talust ära, jõudsime samuti sina, surmatsooni, panime jooksu, jooksime metsani välja. Aga osa neid mehi tuli nähtavasti venelasi, sihtisin talunikule, nad tädidetena laskmist ei ole. Ja enne, kui me metsa jõudsime enne välja tuli ikka tappev tuli peale. Lendasime mõlemad, jõudsime sinna metsa äärde ja, ja seal oli üks meie Kompanii poiss istus mätta peal, kes oli saanud haava ja püüdsime siis teda lohutada, katsume kuidagi ära vedada, ta ütles, et ärge poisid, jama, sellest ei tule mitte midagi, väljadel surete minul siin koos ja ta võttis, tal oli kole püstol ja võttis selle kohe püstoli ja lasi endale palaga kurbalt siis jäise kangelane meistrina mättale. Ja kokkuvõtteks peaminister Mart Laar mälestusmärgi avamisel Paldiskis. Mälestusi nendest päevadest reforme, poiste kangelaslikku tagasitulekust ja võitlused meenuvad, torkavad silma tavalised sõnad. Lootusetu, hullumeelne nagu oled võimatu. Seda ei uskunud teda ei saanud olla, oli nagu filmid. Mingil määral anne Olavi oma õe täna see meie Eesti ajalood, mida on ikka peetud väga vähe ja valmis, kui too ei kangelasi, ei meeleheitlikku vastupanu ega midagi muud, solvub endalegi kuidagi igapäevane, tavaline, vilets väikene, on need päevad, see ennastohverdav käitumine. Nimetagem seda hullumeelsuseks kui isamaa armastusest. On näide sellest, et meie rahvas oskab olla kuu. Ja selle tõttu peamegi seda meenutama. Ühel õhtul peamegi siin seisma sedasama mälestuskivi avama ilma seda ajalugu meenutama ilmata kojutulekut, meenutamaks ta turvaline keskkonnas, tegelikult lootusetud võitlus, tulem tulemit, meenutamata, seda vastuvõtukohad sai sellele ütlusele võitlusi, neid kannatusi nii tarku all kui ka hiljem taandudes kuivad ülaosa, mida Toome poistel oli Eesti vabariigi lühiajalisel ikkagi taastamisel Tallinnat. Ei sellele järgnenud meeleheitlikku vastupanu, kus teie paljud teie seast vaid võidelda nüüd viimase Palingu Eesti oma sinimustvalge lipu all. See osa meie ajaloost, mida me peame meeles hoidma, kui me seda ei hoia meele ja jojo piires oli mehi ja naisi, kes on osa sellest ajaloo siis ei ole meil varsti enam jälle. Ma tahan tänada tänasel päeval kõiki teid, kes olete üle au ja õnne osaks saanud, tänadi olla. Ma tahaksin meenutada kõiki, neid. Seda ei saa. Sest nad langesid. Alfa uppusid metsades. Liberid ei elanud selle päevani. Mõeldes neile Meie kuhugi edasi minna üle käib selline Eesti, mille üle kõik me o. Jaa. Sõdurilaule laulis soomepoistemeeskoor 1991 asutatud koori juhatavad Uno Järvela ja Haarald siiak ise samuti soomepoisid. Saate lõpuks veel üks abipalve. Otsime neid Rebase pataljoni võitlejaid, kes teenisid 1944. aasta suvel Narva rindel 47. rügemendi üheksandas kompaniis. 47. rügement, üheksas kompanii, andke märku. Jääme ootama teie teadet Eesti raadio aadressil Gonsiori 21, Tallinn sihtnumber, 150 20. Eesti sõduritund.