Muide, ma päris asukutame uurida, kuidas on praegu kõlav laul, Ma arvan, ka May õige levinud. Küllap selleks on põhjust, et laulusõnades manitsetakse nooremat põlvkonda igati säilitama oma rahvuslikku kultuuri. Ka selles laulus kandervetu on analoogiline sisu kaldagu kindlameelne oma maoorjusest kinnipidamisel kas või maavärisemise või kuradi kiusu kiuste. Eks ma uuridele meeles see väljasuremise oht, mis algas peale meelde tutusi euroopiastega. Seda on valusalt kogenud muudki Polüneesia rahvad, hava inglased, tahistilased jahud. See on poole enam kui availasi. Mooridel vaatamata minevikku, kurjadele kogemustele jäänud külalislahkeks. Meie saatesari möödunud aastal juulikuus algaski, sealt kandis kuulasime tahiti muusikat. Nüüd poole aasta möödudes oleme jälle polüneesias jõudnud. Kuigi oleme teinud kuulamisretke Filipiinidele, ei ole me veel olnud Filipiinide ida pool, laius mikroneesias ehk päike saarestikus. Indoneesias, õigemini Hannibali saarel oleme nii-öelda olnud. Aga sellest ida poole jäävad melaneeziad, panime samuti külastada, saanud nendest kolmest Vaikse ookeani saarestikus olnud Polüneesia suurim ja ka huvipakkuva enim huvipakkuv või võib see olla sellegipoolest. Et Polüneesia mütoloogia oli arenenum kui melaja mikroneesias arengu staadiumilt on see lähedane kas või vana India kultuurile ja indiaanikultuuridest, maiade ning asteekide mitoloogiale, millest oleme oma saadetes juttu teinud. Aga eriti lähedane peaks Polüneesia mütoloogia olema vana jaapani kultuurile. Sellest veel tuleb juttu järgmisel poolaastal. Võrdluseks võiks nimetada veel vanakreeka ja sumeri mütoloogiat. Kui me jutt juba mitu luukere veeres, siis võiksime kuulata laulu Huai Huai maoori kooli tüdrukute esituses. Muide, nad kannavad seelikuid Uus-Meremaa linast ehk barakist mis sahisevad rütmiliste liikumiste puhul. Laulise, mis on eriti lähedane just vanadele moori lauludele jutustab müütilisest haldjarahvast patupaja Reisest vastavalt uskumustele. Nad pidid olema heledamanahalised kui mao ridise nende ukse taga, punakas kuldsed. Nonii see jumalused on samuti olnud algselt ürgjõudude kehastusteks. Uskumuste arenedes kujunes välja oma kosmogoonia, millest võiks näiteks olla nüüd taevajama, sest kõik inimesed põlvnevad samadest esivanematest piiritus taevast, mis laiub meie kohal ja meie Allamavast maast. Kõige olemasoleva Eeellasteks olid rangi taevas ja papa. Oma. Alguses ei olnud rangija papa veel eraldatud ja lamasid teineteise vastu liibumalt. Nii oli üks 100 osa ja teine ja 10 osa ja 100 ja 1000. Need aja osad kehastusid öödes, mida kutsuti koodeks. Kuni kestsid, pood, ei olnud valgust, oli ainult pimedus. Ja rangija papa. Lapsed kasvasid ega näinud kunagi valgust, sest kõikjal oli üksnes pimedus. Lõpuks hakkasid igavesest pimedusest kurnatud rangi ja papa lapsed üksteisele rääkima. Otsustame õige, mida teha rangija Paabaga. Kas tapanad või eraldada teineteisest tuuma, Tauenga kõige käredam taeva ja maalastest ütles, tapame nad ära. Selle vastu olid taane mahuda metsade, metsaasukate ja kõikide taimedest tehtavate asjade isa. Ei, parem oleks nad eraldada tõusku taevas kõrgele meie kohalemaaga laama, kui meie jalgade all. Las kaugeneb meist taevas, maa jäägu meile lähedaseks, nagu hoolitsev ema. Taanema uutega nõustusid kõik vennad peale tuulte ja tormide isatafiirimate ja ta ei taha, et rangija papa lahutatakse ning pimedus ära kaoks. Ja siis tõusis, rongamatame hoolitsetud viljade jumad ja püüdis eraldada maad taevast. Ta võttis kokku kogu oma jõu, kuid ei suutnud seda teha. Seejärel tõusis stange roa Kalade ja elajate jumal, kuid ka tema ei suutnud maad taevast eraldada. Pärast seda tõusis Haumi ja tiki tiki metsikute viljade jumal, kuid ka temale polnud rangija papa lahtirebimine kontimööda. Siis püüdis seda teha tuumata uuenga sõjakate inimeste jumala, kuid samuti edutult. Ja lõpuks tõusis aeglaselt taane mahuta metsade, lindude ja putukate jumalik. Alguses püüdis ta taevast maast kätega lahti rebida, kuid see ei õnnestunud. Veidi viivitanud, surus ta pea tugevasti vastu maad, jalad vastu taevast ja rebis tugeva pingutusega rangi papa küljest lahti. Taevas ja maa oigasid, hakkasid nutma ja ütlesid nukralt. Miks hukkadza oma vanemad meid lahutada on sama julm kui tappa. Kuid taane mahuda ei vastanud ikka sügavamale ja sügavamale enda alla surustama ja ikka kõrgemale ja kõrgemale, tõstis taeva. Ja kui eraldusid rangija Paapa, nõrgenes pimedus ja tekkis valgus. Alles pärast seda ilmus hulk inimesi, kelle oli sünnitanud rangija papa ja kes siiani olid lebanud nende kehade vahel. Piiritu taevas on seniajani eraldatud oma abikaasast maast, aga nende vastastikune armastus kestab edasi. Metsast, mägede ja orgude kohale tõustes lendavad maapõues taeva poole sügavad uhked inimesed kutsuvad neid ududeks. Ja oma armsamast lahutatud piiritud taevas muretseb tema pärast pikkadel öödel ja pillab pisaraid tema rinnale. Aga inimesed kutsuvad neid pisaraid kast piiskadeks. Polüneesia on tohutu kolmnurk, mis hõivab suurim osa vaiksest ookeanist. Selle põhjatipuks. Või Havai kitarri omalaadse kõla kaudu nagu seda kuulda rahvalaulu esitamisel. Polüneesia kagutipuks on väike 165 ruutkilomeetriline lihavõttesaar. See pidi õige sitke rahvas olema, kes suutis püsima jääda selle saare ookeanituulte vastu kaitsetud pinnal. Saart on saanud maailma kuulsaks oma tohutu suurte jää ürgselt mõjuvate kivist inimfiguuridega. Nende tegijateks on peetud inimesi ühelt merre vajunud mandrilt või valgenahalist ja punapäist sugu karu. Peruust. See kirjeldus meenutab jõud patuta ja Rehe haldjarahvast. Mine sa tea, kas Põluneeslasedki nagu vanad indiaani kultuuri rahvadki ei pidanud eurooplasi järsku üldi rahvaks ja ei laulnud neile mõnda traditsioonilist külaliste vastuvõtulaulu nagu juba kuuldud tena Rahku tood. Või laulu aere May raha. Selles laulus tervitatakse külalisi ja palutakse niites pererahvale mälestada igavikku. Polüneesia kolmnurga edelatipuks ongi Uus-Meremäe mille juures me täna pikemalt peatume. Uus-Meremaa Polüneesiapärane nimetus on rohud ja roa mis tähendab pikk valge pill. Arvatakse, et nöörid on tulnud praegusele kodumaale kahel korral aastal 900 ja eriti 1350. Tulnud on legendaarselt maalt, mida kutsutakse. Vaiki. Ei, see ei ole Havai. Hawaiil asukoht on praegugi lõplikult lahendamata mõistatus. Kaua aega valitses arvamus, et selleks olid Polüneesia südamikud üsna basiiti lähikonnas asuv väikesaar Raiat teha. Eks seal asunud ka Polüneesia tähtsaim rituaalne keskus. Hilisemate arvamuste ja andmete järgi võis Hawaiki olla ka Lääne polüneesias või isegi Milaneesia saar konda kuuluval uuel kirjaal kus taga need tulekud pika valge pilvemaale ka ei toimunud. Laudi eriti palju just 1350.. Uus-Meremaal, kus ei ole kutselist teatrit, oli suureks süntmiseks. Kui 1966. aastal ma uurides taidlejad kokku, tulid ja organiseerisid rahvaluulelisi armastus legendi esinema ja totaanekaid ilmselt tsineerik mis kukkus välja peaaegu meie mõttes rahvakunstiõhtuga. Sellesse etendusse koondati kõige tuntumaid moori elanikke. Praegu. Selles sätestatu, kuidas 1350. aastal jõudis kohale kanuud ärava milles oli palju ümber asujaid. Need asusid elama tõttu roa järve kaldale, kus praegu on samanimeline linn. Halleeramall Kaire Mai. Tere tulemast. Häire May Engaamanuhhi tuva rangi. Tere tulemas tulijat sealtpoolt silmapiiri. The Araava on kanuud. Taamatakke puue on pealik on Katoroy rangi on preester. Vaata taamateka puuet, ta on dekoteco. Vaatan Katoroy ranget ta Coruru. Ega need tulijad tulnud üle jõe või järve ületada tuli Vaikse ookeani tohutuid avarusi. Orienteeruti ainult tähtede järgi. Tähti usaldati hiljemgi rohkem kui kompassi. Viimane võib rikki minna, tähed, aga alt ei vea. Tunnetati ka mereHooseid voolu suunda. Sellised laevurid pidid ju merega kokku kasvanud olema. Ja miks ei pidanudki siis olema paljon, eestlastel palju merelaule? Kuulemegi nüüd kanu, laule? Kuna polüon eestlastel on tulnud merega rinda pista küllap rohkem kui ühelgi teisel maagiale, rahval pidid nad olema erakordsed meistrid, laevu ehitanud ja laevu nimetad, neid siis ka nuudeks, katamaraanid eks tihti igasuguseid. Oli neidki, mis võisid mitusada inimest peale võtta. Inder mineku eest kaitses juurdelisatav küljetugi. Sealjuures laevad liikusid kiirusega 200 kilomeetrit päevas. Olin siis kaks korda suurem viirus kui Vana-Egiptuse, Kreeka ja finiikia laevadel. Jääd sõitsid ainult Vahemerd pidi. Jah, tõepoolest ainult kuna siin on võrdluseks vaikne ookean ise. Teele, asudes tuli kõike targalt kaaluda ka seda, millist toitu kaasa võtta. Kaasa laaditi juuri puuvilja, pähkleid, kuivatatud kala. Kõrvitsapudelites iha tavaliselt kaasas ei olnud küll nii see loomariik on vaene. Söödi külg on aga ka koeri kilpkonnaliha liimajjuskonnaks. Kui Uus-Meremaal avastati suuri, aga tiibadeta linde, siis tehti neile küll liiga mõni liigsuri väljagi. Polüneesias ja nende hulgas Kamoorid olunud, vapper, aga poeetiline rahvas. Meie mõistmise seisukohalt üks vägev pat on küll nende singi peale pannud. Nad pole ka ligimeselihast ära ütelnud. Kurjategijate saatus oli ette teada. Vaata ja lõunalauale. Ei olnud puudust legendaarsest meresõitjatest. Üks niisugune uute saarte avastaja olnud kuupe. Tema teadnud ka täpselt, kuidas Raijate Alt Uus-Meremaale jõuda. Tema kursi määramine käis nii. Hoia pisut vasemale novembrikuus loojuvast päikesest. Kursi avastamine oli aga toimunud lee üks kaheksajalg pannud pihta kuube, kalasaagile kuube vihastanud, ei hakanud elukat taga ajama. Elukas aga läinud otse Uus-Meremaa poole, seal siis kuube, näinudki selle maa ära tulnud Rajotajale tagasi ning rääkinud sellest teistelegi. Kuke tüüpi mees on nad karu, samuti rajati alt pärit ta öelnud oma suguseltsile. Varud on täis asustatud, mina olen valinud tähe, mille järgi leiame uue kodumaa. Ru ei eksinud. Merest leitud uueks kodusaareks saanud Aitud taaki saar mis asub nüüdses Kuki saarestikus. Ega Uus-Meremaa kaksiksoo kokal silma ainult sõitjatele kanuud haava. Kupere Erule 1643. aastal avastas selle hollandi meresõitja Aabel tapma. Inglise kapten kukkus juba kaks sajandit tagasi rannajoont kaardistama ning otsustas selle inglaste omandiks kuulutada. Inglise Nonii kandjad ei olnudki ise Uus-Meremaast eriti huvitatud. Asus ju see Inglismaast enesest suurem maalahmakas ikkagi 14000 miili kaugusel. Ent ärivaimuga seiklejad haistsid saagi võimalusi eeskätt väärispuidu ja vaalade osas. Misjonärid igatsesid oma tööpõldu laiendada. Ja nii see saare liikoloniseeritegi. Jõululaupäeval 1814 kuulutati seal juba esmakordselt ristiusku. Mooride võitlesid kõvasti alates 1843.-st aastast peaaegu kolm aastakümmet. Ent üle võimu ees tuli lõpuks tagada. Peame väljasuremise ohtu. 19. sajandil algas 20. sajandil rahvuslik liikumine, mis tõi kaasa kama, uurida jäneste arvu suurenemise. Kapten Cook avastas esimesena, et ma uurijata hiiti Habay ja lihavõttesaare keeled on kõik omavahel suguluses. Nii see keeled on. Medameloodilised. Nendes puudub kest. Uuridel puudub ka Ell nagu jaapanlastelgi, kuid Havaidlasteron l olemas. Honolulu Ukuleeled. Mari keeles on 10 kaashäälikut, Salai keeles ainult seitse täishäälikuid mõlemas keeles viis. Purjeta edasi mõte ongi. Nii, on ühe laulu nimetus, mille meloodia ma uurid, adukteerisid Havaidlastelt kuid juba kiired on sugulased siis miks mitte üksteiselt vastastikku ka viise laiutada. Praegu esitavad duetti sopran, kiritada Neeva. Nimetame praegu kiritiga Neeme, saanud tuntuks kaugel väljaspool oma kodumaa piire. Käesolev helisalvestus pärineb tema lauljatee algusest. Kui mehed juba naistega koos lauldes käituvad, kui mörgavad lõukoerad aina demonstreerides oma pulbitsevast eluenergiat siis seda enam on meil võimalik oma jõuvarude ülejääki realiseerida. Haka tantsust siin ei puudu, jäi sõjariistade taristaminega, naljatleb kiirlaulgi. Kooridel armastavad joonistada. Eriti kõrgetasemeline on nende juues puunikerdus, kunst. Eks oskus puus esile tuua, mida meister tahab, on ühenduses ka nende laevaehituskunstiga. Inimesi kujutati ikka nii kõvasti tsiviliseeritult, et isegi käed olid kolme sõrmega. Nähtavasti valitses siin samasugune kartus nagu hallas jala mategi juures. Inimese täpne järeletegemine võinuks taeva peremeest pahandada. Kuid ma uuride tehtud peaaegu inimfiguurid olid enamasti väljakutsuvalt sõjakad, nii nagu praegu kostuvad haaka helidki. Keel oli alati suust väljas niipidi vaenlasele kõvemat hirmuna vahele ajama. Keele näitamine pidiga, maoori daamidele, meeldime. Sõnal tätoveerimine on Polüneesia pärit, on tätoveering, on maoori peamine ilustus tätoveeringud talt võis lugeda antud inimese elulugu ja loomulikult tema teeneid, nagu raamatust võis teada saada, kas ta on naisele mees või mitte kas ta on ja kui palju vaenlaseid täis maailma saatnud. Tätoveeringuga sai kapsa terve näo ja kehagi. Taldrikutel oli neil kõige rohkem pealikud ja muud ülikud on ikka suurtsugu olnud. Ja sedapidi ka tätoveering rõhutama. Kuigi naiste laulu Lenna olnud rohkem omane lüürilisus, kiitke nemadki ära rütmi, rõõmudest. See on laul nimega bioopiu. Sind kiidetakse linast tehtud seeliku kahinat rütmi, tugevdatakse niinimetatud poide kõristamisega. Puid on nagu väikesed pallid, ist ripuvad nööri otsas, nyyd lüüakse vastu paljaid käsi õlgu. Juurde tehakse tantsusamme ikka palju. Sealjuures varbale tõusmata. Kütusenappust kompenseerib eheterohkus. Naistel ei olnud tätoveerimine ette nähtud, aga lilli, merikarpe, sulgi ja muudki saada olevat, kasutasid nad enese ehtimiseks kõige ohtrasti. Turisti asjadele taskupill. Kell ajanäitu ja no meil sama vähe vaja kui kompassi suunanäitajana meresõidul. Ühtlasi ette võtlikutele hakkajatel inimestel nagu uurid, sellisteks oli ju meri, eriti nende elutingimused. Nendel olid ka vastavate müütide ja legendide kangelased. Üks sellised hauguid, midagi Kaval-Antsu ja Prometheuse vahepealset movi oli noorim vend perekonnas ja pidi selle tõttu elus ise omale teed rajama inimeste jaoks toida maa alt tuli välja, et just Alt pole ime, on Uus-Meremaa vulkaani väävliveekraatreid ja keisri ei ole ka imesaarerahva juures. Et ma huvi tõi maa alt välja veel imekonksu, millega võis veest välja õngitseda mitte ainult kalu, vaid terveid saari. Kord läksid Mauri ja tema õemees Iravaru paadiga kalale. Maui õngekonks oli ilma sakkideta ja ta ei saanud midagi püüda. Eravaruvaga püüdis ühe kala teise järel. Kuis nii, mõtles movi. Tema on juba nii palju püüdnud, minul aga pole veel ühtki kalakest. Sel ajal näkkas IRA Vaaron uuesti ja ta tõmbas ruttu õnge. Kuid kiirustades jäi tema õng mao joomasse kinni ja pingutas seda mao mõtlased kalajaid tema konksu otsa ja hakkas oma õnge tirima. Ta ajas õnged veel rohkem sassi, kuid jätkas kangekaelselt erimist. Tõmbaski üks õnge paadi päravad, teine nina poole, kuni Mauri lõpuks taipas, milles asi, on juba küllalt tige, oma ebaõnne ja IRA varvu edu pärast. Karjus movi pahaselt. Oota ära tiri. Kala on minu õnge otsas. IRA varu andis järele ja ma huvi tõmbas kala välja. Kui kala oli paadis, nägime au. Minul oli õigus olnud, saak olid tema õnge otsas. Nägid, ütles Iravaru, ära kisu minu õnge. Kas ei saa oodata, kuni ma kala konksu otsast ära võtta? Reastus Maui veelgi rohkem. Kalasuuski Ravaru konks väravates. Nägime au, et see on sakkidega. Siis alles said aru, et ei saagi püüda sama palju kala kui Ravaru. Tema konksule polnud ühtegi saki. Sellepärast ütles ta. Vahest läheksime tagasi kaldale, mis seals sekka nõustas IRA varu ja nad hakkasid maa poole sõudma. Kui nad kaldale jõudsid, ronis Iravaru kiilu alla, et paati ümber pöörata. Vaevalt oli ta seda teinud, kui Maui hüppas talle otsa ja surus kogu paadiraskusega vastu maad. Maui hakkas jalgadega tampima, justkui oleks tahtnud teda maa sisse litsuda ja oleks Eravaru äärepealt ära tapnud. Ja selgroog läks laiaks ja venis pikaks, kuni sarmamest koerasabale. Oma võluväega muutis Maura vaaraokoer ja toitis teda sitaga. Ja varu pani alguse koerte soole. Sellepärast loetakse. Nüüd aga väike katkend Voldemar Panso reisikirjast Uus-Meremaa ja mida seal näha sai? Mari keelele on iseloomulik siidilisena redukikatsioon hulga mahu võidugevuse rõhutamiseks. Näiteks liaani kõik nimetavad Nataro. Aga kui tegu on mitme teiega, öeldakse Doratara. Üks mauride armastuslaul algab nõnda tahini targine, kui halb on truu armastus, kallim muidugi mõni dogmaatiline maoori pealik oleks keelanud sellise laulu ära juba tema idee pärast sest ta poleks märganud järgmist laulurida mahi uha ei aita, mis jätkab eelmist mõtet, kui me oleme lahus. Selles laulus esineb sõna kiina, mis on eesti keeles halb. Kui ma ori tahab öelda väga halb, siis ta ütleb KiKino et asja meie lugejale pilti, kui ma selgeks teha võiks tõmmata sellise paralleeli. Ütleme näiteks, et ma uuridelt oleks filmistuudio Rotro lasin. Kui see filmistuudio toodaks järjekordselt kehva filmi, kasvõi näiteks nimega vahine mangu, mis kõlaks tõlkes musta ütleks maoori piltlikus mõttes, et film oli keeke ehk maoori keeles kikkina. See tähendab, kui niimoodi oleks Aga kui nii ei oleks, siis ei saakski maoori niimodi nii-öelda, sest ta loeks oma ajalehest kriitikat, kus pidevalt öeldakse, et iga uus film on kukesamm paremuse poole. Kui neid filme oleks palju, siis oleks palju ka kukesamme ja maoori ütleks juba kukuke samm. Kui need kukuke sammudega paranevad, kunstnikud avaksid loomingulise klubi siis nimetaksid nad seda juba lühendatult kuku. Ja kui mõnele hilisemale klubi külastajale see tähendab moorile tehakse märkus, et ta on purjus, siis vastaks liige, see tähendab moori, et tema ei ole üldse purjus. Täitsa kaine. Muidugi, teda ei usuta tema ülivõrrete pärast ja viiakse ka kainestusmajja, mis võiks kõlada maoori keeles, lühendatult kaka. Ja see oleks juba täitsa kino või kigino, olenevalt sellest, kas seal liikmel on kodus naine või ei ole. Aga võib-olla kunagi oli maoori temal nõnda. Ja nõnda tekkiski see kuulus armastuslaul tahinnitarokina, mis kõlab eesti keeles, kui halb on truu armastus, kallim, kui oleme lahus kuulamegi seda laulu. Nooruki elu küll armastuslaul, aga kolledžid esitavad seda. Nimetatud tegevuslaug. Tegevuslaul on kohmakavõitu tõlkekatse inglisekeelsest terminist actioni song, mis tähistab mauride juures žanrid, kui ka esitusmaneer on muutunud kombeks, et iga esineja või esinejate rühm Tulgitseb üldtuntud laule täiesti omamoodi. Näitena erinevatest tõlgendustest võiks tuua veel lembe lauruktsiine Eeessiini neiu munejju armastust õiendil kõlab see kiirideganawa Yahochepa muutusi esituses. Hoopiski hällilauluna kõlab sama laul hiine kooli tüdrukute esituses. Õige lüüriliselt kõlab armupalve hoki hokitanu May, ehk pöördu tagasi armastatu ikka samad õieti Kiryteganawa jahuhhepa muutu esituses. Kul võiksime jõuda ka esitavad sama laulu rütmika Boy laulule. Moorile loomupäraseks eneseväljenduseks laulu iseloomu teeb iga esitaja omamoodi muutma, sest ennast ta ju muuta isa sööbse. Ma uurid oma loomulikus armastuses ei püüa midagi muuta. Nad ei abiellu naisega teda ümber kujundada. Ei püüa oma last muuta millekski, milleks see laps pole nende arvates. Siin väljendub idamaalastele, sealhulgas ka jaapanlastele omane uskumist, sellesse et igal inimesel on oma saatus, oma elutee. Ja siit tulenevad elamise reeglid, millest ei saa ega tohi kõrvale kalduda. Jaapan laseb ju isegi igal puud igal taimel kasvada, nii nagu ta seda õigeks peab. Uus-Meremaalaste käitlemise loomulikkus väljendubki selleski, et äsja tutvunud inimesed hakkavad teineteist juba 30 sekundi möödudes eesnimepidi kutsuma. Toimuga see siis parlamendisaalis või poes. Aga eks tervitaminegi ole neil omamoodi mitte kättpidi nagu meil vaid ninapidi nina surutakse vastu, nina. Juhtub aga üks vestluskaaslastest sissesõit me olema, siis peab ta juba minuti aja pärast aru andma, kuidas talle meeldib Uus-Meremaa. Ja on muidugi teada, sest oodatakse igatahes niisugust juttu nagu Voldemar Panso reisikirju ammugi järge ajanud. Üks sealne eestlane võib omale muidugi ainult kohalike elanike lubada. Jutt käis nii Uus-Meremaal kuus kuud sajab ja teine kuus kuud on vihmaperiood. Vulkaan Aucklandi lahes on hea baromeeter. Kui ta on nähtav, hakkab sadama. Ole nähtav, sisse ajab. Mahuridel on kombeks valgenahalisi inimesi kutsuda back kehvadeks ennastaga kivideks. Lind nimega on saarerahvas sümboliks saanud Kiievi lind ise on välja suremas. Ta ei lenda ja tema pehmetest sulgedest tehti vanasti ülikutele kehakatteid. See hanesuurune jaanalind ei ole vöödiline küllaga kannad, kiisu Frosid soovis samastada end Uus-Meremaa Suleriste ainulaadse esindajaga. Kõne rühma uurida kiindumusest oma maa loodusesse. Eks nemadki hingestanud oma loodust. Personifitseeritud, selle jõude, kes neid jõude kurjasti kasutas, pidi saama oma karistuse. Olgu see või võimas nõidise. Maa all, maa peal ja taevalaotuses elasid müütilised olevused oli selliseid deemoneid, kes valgist kartsid. Neid nimetati Uus-Meremaal tuurideks lihavõtte saarel aga Aquakudeks. Viimane nimi on tänu Norra reisimisretoor häirdaalile neid maailma kuulsaks saanud. Kuulame neid nõia ja vaimulugusid. Ühes külas vaid karto jõe ääres elas kuulus nõid. Kiki. Kikil oli väga suur nõiavõim päevavalgele käinud ta kunagi väljas. Kui tema vari langes kohale, mis polnud tema nõiduse eest kaitstud sai see kohe tabuks ja kõik taimed sellel kohal kuivasid ära. Ja kiki oli vägev nõid. Vaest kutsuti külasse mõned inimesed. Kiki ei pidanud üldse vaeva nägema ja oma majast välja tulema. Pruukis tal ainult uks avada, kuid tulnukad kivistusid ja surid. Ajapikku levis nõiakuulsus üle koguma. Lõpuks kuulis temast ka Gauchiya pealik Tamure. Ta võttis nõuks sõita kiki juurde ja võistelda, kumb on nõidusest tugevam. Tamure asus 200 mehe jaama tütre saatel teele. Nad istusid paati ja laskusid mööda jõge kikiküla juurde. Tamur ei olnud mitte ainult osav nõid, vaid ka väga kaval inimene. Sellepärast lausus ta veel paadis Maatatafida sõnad, mis nõiduse tema peale. Et miski nõidus tema peale ei hakkaks. Varsti saatis kiki neile küllakutse. Kohalikud süütasid nõiutud koldes tule ja hakkasid süüa tegema. Kiki istus oma majas ta murega maas, just tema ukse all. Ta mure kasutas juust ja sõnas lävepaku kohe ära. Kuid kiki astuks üle läve saksa nõiutud. Kuid see üks sai valmis ja vana nõid vaatas majast välja, pannes ette jagada temaga söömaaega. Ta tahtis, et külaline sööks nõiutud toitu ja sureks. Aga ta ütles, et tema tütar on väga näljane ja etlas hüpparen. Tema tütarlaps hakkas sööma, isa aga kordas samal ajal nõiutud toidu vastu vaatatafiito vakangu hõngu ja perepaare sõnu. Ka tütarlaps kordas endamisi neid sõnu. Kui ta sirutas käe, et võtta bataati või veel midagi pillas ta suurema osa maha ja kattis riietega. Vana nõid arvas Tamur hakkab kohe nõiutud toitu sööma ja sureb. Jakki läks majja tagasi. Ta moore istus endiselt tema ukse vastas. Ta needis ukse ära. Nüüd ei oleks vana nõid enam kuidagi õnnelikult majast välja pääsenud. Siis käskis ta mure oma inimestele paat vette lasta ja nad sõitsid minema. Kui nad läinud olid. Hakkaski küll paha, aga ta mure ja tema kaaslased sõudsid kõigest jõust. Varsti paistis teine küla ja selle juures kaldal oli palju inimesi. Ta mure palus, kui pärast meid tuleb paati ja inimesed selles paadis küsivad, kas te nägite ühte paati ülesvoolu ujumas, siis vastake ja nägime. Aga kui nad küsivad teilt, kui kaugel ta võiks juba olla, olge head, vastake, oo, ta on juba väga kaugel. Ja ta Muure tõttas koos kaaslastega edasi. Selle aja peale oli vanal nõial juba õige halb hakanud ja tema ja tema inimesed mõistsid, et ta mure oli ta ära nõidunud. Siis hüppasid mõned sõjamehed paatia, hakkasid ta muret taga ajama. Küla juures, kus oli palju inimesi, vastati neile nii, nagu ta oli palunud ja sõjamehed pöördusid tagasi. Aga kiki suri varsti ära. KIKi järglased elasid meie ajani, üks neist mokachi suri hiljuti Tauranga Aruris. Teine teema Johha elab siiani vaipa, jõe orus ja taimi kuivatava varjuga. Kiki järglased elavad veel. See oli tõesti suur nõid. Ta sai jagu kõikidest teistest nõidadest, kuni kohtas ta muret ja sai tema poolt võidetud. Katamure järglased on veel elus, nende seas mahu ja Giaaken. Khatimarju hõimust on mõlemad vägeva vägevad nõiad. Sest kui keegi osav nõidu ja sureb, annab ta oma teadmised edasi lastele ja ka nendest saavad tublid nõiad. Lauldi, katkusid, neis mälestati igavesele unele suikunud ent usutiga nende tagasitulekusse, keda armastati. Usuti, et looduses midagi ei vii, vaid kõik võtab aina uusi. Burn. Kui minna Uus-Meremaale kindlasti kuuleb kusagil Vastuvõtulaule. Ta hiidlastele on ju isegi tervituseks mõeldud trummipõrin olemas. Maaridega eelistavad oma lihtsaid, avara viisilisi kantileene, olgu nad siis meresõitjad või meresõitjate järglased. Ikka tunnevad nad vajadust külalislahke vastuvõtulaulu järgi ja. Ei olnud võimalik, siis küllap niisugust kõlavat tervituslaulu igatsesid kuulda kõige sõjakamad kee väitlejad. Kui aga külla kutsunud vastu oli võetud, siis lasti kõlada sellisel laulul nagu Kuua Tammann. Ja kui külaskäiguaeg sai läbi tuli uuesti teele minna. Jälle ootasid ees vaikse ookeani avarad vete piirid. Uued saared. Sa pead ikka uuesti lugematuid kordi kõlas lahkumise laul. Paatonov. Nüüd on aeg poolt.