Tere hommikust, Ove, jõudnud juhtumisse Texasest ja lähe läheb enamjaolt hästi, väike haigusepoiss, aga muidu on kõik korras. Kuidas seal ilman, ei taha küll eestlasi kadedaks ajada, aga ilm on superhea olnud, vähemalt esimesed kolm päeva olid, et 19 20 22 23 kraadi. Et eile läks natukene külmemaks, oli üheksa kraadi ja siis kõik. Kohalikud panid mütsid pähe ja ütlesid, et on ikka täielik talv, et et nii silme ette ei saa üldse kuhugi minnagi. No aga kuidas sinul õnnestus siis haigeks jääda? No ma arvan, et kui külmavereline eestlane ei ole harjunud, et südatalvel võib nii soe olla, nii et kui ma tulin ja siin õues oli 20 kraadi, siis ma viskasin kõik oma riided ära ja ütlesin, et mul on suvi, kui kõik kohalikud ütlesid, et neil on talv juma natukene ulja päiselt natukene liiga väheste riietega ringi käisin ja mõtlesin, et tuuleiil, mis, mis nende jaoks oli väga külm ja lõikav, siis minu jaoks. Ühesõnaga ma ei osanud arvestada nende teiste faktoritega, mis siin on. Aga ega see nüüd kuidagi sinu reisiplaane segi paiskab? Ei raiska, sest et õnneks ma see nädal just enda sugulaste juurde ma just mõtlesin selle peale, et küll on hea, et ma enda sugulaste juures haiksin, kohati on see halb sellepärast, et nendel väga hea suur terve reisiplaan ja kava mulle nädalaks ette valmistatud. Kahju on nende juures haige olla, samas teise koha pealt on mul hea meel siin haige olla, kui kusagil kellelegi diivani peal püsis hostelis. Siin hoolitsevad ma just väga hästi ja on just selline kodune ja turvaline tunne. Ja nüüd ma olen tänu tänu nendele ma vaikselt siin paranen. No kui oled sa saanud ka natukene kõrva taha panna või jälgida seda, et milline see elu seal on, kui teistmoodi on nende söömisharjumused ja, ja päevakava Ja oleneb, kas võrrelda New Yorgi ka või Eestiga. Aga võrdleme mõlemaga ses mõttes, et Ameerika küll, aga nüüd on see lõuna poole need osariigid ja peaks olema siis burgeri ja Coca-Cola tulnud mängu või mitte veel. Ma olen endiselt imestunud, et selliseid suuri inimesi ei ole näha. Ja burgerit ei ole ma ka siiamaani veel söönud, vähemalt üks asi on muutunud, hommikusöögid on nüüd korralikuks muutunud. Nüüd ma näen inimesi kodus söömas, on ikka, et võileib või helbed või muna või selline vähemalt inimestel on toitu olemas kodus ja nad teevad seda kodus, et võrreldav Eestiga. Aga lõunakoha pealt enamik inimesi käivad väljas söömas ikka endiselt, kuna siin Houstonis ma olen, on hästi palju ärihooneid ja enamik inimesi siin ümbruskonnas ongi sellised äriinimesed siis käiaksegi väljas söömas, lõuna ajal on kõik kohvikud, restoranid, selliseid pintsak, türklasi täis, aga, aga nad ei söö nad ise, burgereid. Nad ikka söövad sellist korralikult liha ja salat reisis liha ja mingit kartulit. Üks huvitav asi on see, et ei ole nagu Eestis, et on liha, kartul ja salat, vaid on kas liha ja kartul, liha ja salat, seda taldrikul reeglit ei ole, et kõiki kolme peab olema. Ja, ja õhtusöögikoha pealt ka ikka kas käiakse kusagil väljas söömas või siis selle Gazastmist olen ka näinud, aga mitte nii palju. Vahe on sellest New Yorgi ka, et inimesed ikkagi nad söövad korralikult ja sellist kaasahaaramist ma ei ole näinud ja tänava peal ei ole enam selliseid söögiputkasid kiindunud päravad hoopis palju puhtamad ja hoolitsetumad ja ühtegi pole veel näinud ja nüüd ka New Yorgi ka nagu öö ja päev iga koha peal, et üks asi veel, et siin ei ole kõnniteid jala siin ei saa, et kui sul autot ei ole, siis liigelda ei saa. Sest et ühistransport Singaajale siin ongi ainult sellised natuke jõukamad inimesed, kui neil siin oma äri ajada ei ole Eestis meil ja väga hästi ka ei ole. No aga mismoodi sina liigud, ega sa ometi ei ole endale nüüd autot ostnud, sellepärast? Autot ma endale ostnud ei ole, aga mu sugulased, kes siin elavad, nemad õnneks on selle eest väga hästi hoolt kandnud, nii et ma enam-vähem jälginud päevaplaani ja siis siis ma ärkan koos nendega, käin nende viljade lapse kooliga nendega käin nende hommikusel jalutuskäigul kolme miilisel jälginud täpselt täpselt nende plaani, et jah, nemad, siin, nemad seal elavad, siis ma vaatangi, mismoodi nende elu siin käib. Aga räägi mulle veel selle jalutuskäigu kohta, et et inimesed sõidavad siis pargiveerele, jalutavad seal, siis sõidavad tagasi. Kusjuures jah, nii uskumatu, kui see tundub, siis nii see on, millalgi algul mõtlesin, et parki jalutama minek tähendab seda, et ma jalutangi pargimi või siis ma jalutan kusagil linnas ringi, aga ei, see on niimoodi, et kui sa tahad parki jalutama minna, siis ta võtabki auto, sõidad pargi äärde, siis jalutad oma ringi ära, istud tagasi autosse ja sõidad kas koju või tööle. Ja kui sa tahad kuskile jalgrattaga sõitma minna siis võtad jälle jalgrattaaparaat, seal autos sõidab parki, sõidad jalgrattaga ja tuled koju tagasi. Kui, kui seal väiksemat ringi teha tahad. Kui sa elad sellisest natuke okeimas piirkonnast, siis selline väike ümber maja tiiru saab võib-olla ära teha, aga, aga no tõesti see sellist suuremat jalutuskäiku teha siis, siis peab sinna parki autoga minema. Ala, mitte kuskile ei pääse. Aga kui auto nüüd katki läheb, on neil ka selle peale mõeldud, et on mõni varuvariant siis, et kuidas inimesed liikuma saavad. Kui auto katki läheb, siis selleks on ilmselt ümber nurga asuv mehhaanik lauto kiiresti kohe ära parandab eestist varuauto annab või, või mingi muu võimalus. Just oli ka niimoodi, et igal inimesel siin on auto. Ma nägin neid, kui ma neid kiirteid nägin, mis ma siia tulla siis mulle ette jäid, siis siin on kohati kuuekorruselised keedeed igal no tõepoolest iga inimene sõidab üksinda autoga tööle ja, ja siin on, siin on nii palju autosid, et mulle silme eest mustaks, et ma ei taha küll siin liialdada, aga no tõepoolest siin kohati ma mõtlen, et saaks ju väga palju säästlikumalt, aga ei siirdon on mitte nafta, vaid õli ja gaasipealinn, nii et siin kokkuhoiu peale väga ei mõelda. On sulle ka eestlasena, kes sa tuled ikkagi puhtast keskkonnast ja meie õhk on hingatav ka seal, just see õhu saastatus kuidagi silma hakanud, et kui nii palju autosid on, siis tahaks nagu respiraatorit. Ja panna, ma mõtlesin selle peale, ma üritasin seda tunda, aga aga mina ei ole seda tundnud. Kuigi mul sugulased, kes siin elavad, siis nemad mainisid küll, et õhk on, õhk on natuke rohkem saastatud aga millegipärast mina seda enda peal veel tundnud ei ole. Mina, mina ütleks ei, aga nemad ütlesid, et on küll. Võib-olla mõne aja pärast, võib-olla see, et ma jõudsin siia talvel, et see käib veel natukene ringi, et sellepärast ma ei tunne. Niimoodi taan veel söögikohta küsida, kas seal ongi olemas mõni oma piirkonna rahvustoit, kuigi seal on ju erinevatest rahvastest, rahvustest inimesi, aga võib-olla mõni selline juustonlik toit. Jah, kusjuures uimasti ja lendasin siis see lennufirma pakkus huntu selle koha toitu, kuhu me ju. Ja siis pakuti meile lennukist selliseid soolakringleid või soolapulki ja siis nad ütlesid, kes justkui selline nii-öelda rahvus või kohalik toit ongi soolapulk, et seal ei ole küll mingit väga suured, selline päris toit, aga, aga ju nad siis söövad palju soola. Nonii ole nüüd kena, ütle, millal sa edasi liigud ja kus sind järgmisel neljapäeval juba kohata võib. Järgmisena liigun Las Vegasest sealt siis on natukene ebamäärane plaan, millal mu edasi Los Angelesse liigun, sest et sealt või nende sealt ma kavatsen raudteega edasi minna. Kusagil läänerannikul kavatsen olla. Ilm läheb küll natuke jahedamaks, aga, aga mitte nii külmaks enam kui New Yorgis oli. No kena ja kohtumiseni juba järgmisel nädalal.