Tangorütmi lätteid leiame guugoya hispaania muusikas aga oma kõige levinuma kuju leidis tango Argentiinas ja seda eeskätt möödunud sajandivahetusel. Argentiina tango on eeskätt linna muusikat. Ta sündis siis, kui Rohtlate peremeeste kautsjoni kunst oli juba minevikku romantikaks kujunemas. Pealegi on Argentiina kunstis seegaga muusikas valge rassi või ütleksime õhtumaised mõjud kaugelt tugevamad Ladina-Ameerika põhjaosas asuvatest maadest. Tõepoolest võime ütelda, et nii Argentiinas kui ka näiteks Uruguay's, Tšiilis, Mehhikos on ülekaalus euroopaliku muusika mõjutused. Aafrikalikud jooned kujundavad aga suures osas Kuuba ning Brasiilia muusika palgejooni. Tõeline kaleidoskoopiline kirevus aga valitsus, nagu võisime ühte oma saadet koostades kogeda Kariibi mere saarte muusikas. Aga sellise sulami olemasolu ise indiaani või neegrirassi muusika lähedalolek või vähemalt naabruses olek on ikkagi mõjutanud kant nii-öelda valgenäolisema muusikaga maid. Selle tõttu Argentiina muusika ei ole Euroopa muusika. Rohtlejates elanud, kautsade soontes voolas mitte ainult Hispaanias, vaid ka indiaanlaste keri. Indiaanlased on olnud ju ka Argentiina esimesteks põhja sekateks. Nii ongi, et ka vähemusse jääva või isegi väljasureva rahva vaim võib kunstis kaua veel edasi elada. Kui tulid hispaanlased ja tõid kaasa oma muusika siis uutes looduslik jaa olustikulistes tingimustes muutusid nemad ise ja muutusid ka nende viisid ning rütmid. Argentiina maa-alade vallutamine ei olnud omal ajal sugugi kerge ettevõtmine. 1536. aastal maandus praeguse Buenos Airese kohal Riiadel aplata jõe suudmes kange väepealik Pedro Mendoza. Cortez vallutas Mehhiko umbes 500 mehega. Tissarra allutas Peruu veel vähemate jõududega. Nende ostan oli 14 laeva ja 2650 meest. Aga oma vallutasid ja kuidagi kindlustada ei saanud. Segaseid toidupuudus ja indiaanlaste pidevad rünnakud. Viie aasta möödudes garnison, rott, uss ja isegi vanu saapaid. Ometi oli Mendoza oma ainult õhust elava kõrnisoniga ristinud koha Buenos Aires, eks mis tõlkes tähendab head õhku. Legendi kohaselt on üks tema kapteni süüdnud kui hea õhk siin on. Peale vallutust jäi Buenos Aires paariks aastasajaks väikeseks päikesest põletatud sadamaks aga sealtkaudu voolas palju loodusrikkusi täitmatule õhtuma. Buenos Aires elanikud on ilmselt harjunud end sadama linlasteks kutsuma. Vastav sõna partenius on praegugi käigus. Ainult et elanikkond ise on seal viimastel aastatel ligi üheksa miljoniliseks kasvanud. Buenos Aires on suurim hispaania keelt rääkiv linn maailmas. Buenos Aires asukoht on riiudel aplata jõe suudmes. Riiedele plaata tähendab hõbejõge. Ja sellisena ta näibki eriti kuupaistel. Ainult onu, Volga, Mississippi ja isegi meie Emajõe kohta hulganisti laule loodud. Siis riiedel aplata ei ole laulutegijad driver inspiratsiooni pakkunud. Selle nähtuse põhjust on küsitud ühelt heliplaadikaupmehelt. Ta arvas, et argentiinlasele on viin ja naised rohkem meeltmööda kui vesi. Johann Strauss tagi samuti valsi veinist, naistest ja laulust, kuid ei unustanud ka ilusat sinist toonud. Aga ju siis Buenos Airese elanikkonnal on veel palju muudki ilusat jõe vee kõrval vaadata. Muidugi, teatrokoloon on üks maailma ilusamaid ooperisaale, kus kulla ja brokaadiga on lausa priisatud. Aga Buenos Aireses on ka oma vilja niseerija tõlkes viletsuse linn. Selle elamuid on raske prügimäest eraldada. Küllap Williami seeria elanikud peavad jõe veeiluga. Vaevalt, et need Williami seeria külastajad olid kes Argentiinast viimaseni pingutatud vöö rihmade maaks nimetama hakanud. Kellel on veidigi võimalik, püüab kõigepealt hästi kõvasti süüa. Tänavatelgi on igal pool söömise kohti, niinimetatud saadasid tult tehaksekgi puudest, mis oma parkainete sisalduse tõttu on populaarne väljaveo arti. Ta põleb suurepäraselt ja süte kohal ripuvad küpsevad loomakered, astu ligi, sõber maksas. Linnapilt on hästi rõõmus, võiks ütelda, et erksate värvitoonidega maalitud plangud ja puitseinad on karnevalilikult kiiskavad. Ja niisuguse Lõuna-Ameerika linna elu olekski mõeldamatu. Karnevali ainult et linnaelanike psüühilised kompleksid tulevad Kärnevalidelgi esile. Näiteks külatantsudes ei karda noormees ennast vareseks tütarlapsega turiks maskeerida. Linna Kärnevalidel liiguvad aina rüütlid, rokokooaegsed, kavaleride daamid, Supermenid, ainult mitte klounid või ahvid. Järsku keegi naerab välja. Eks väljanaermise kartus avalda, et sisetunne pole kuigi kindel. Karnevaliteema on olnud Argentiinas kaugelt populaarsemaks ajendiks muusika kirjutamisele kui loodus. Ka järgmine lugu on karnevali lugu. Seda ütleb pealkirigi sai karneval, olen karneval. Rütmirõõm on karnevali muusika loomulikuks aluseks. Seda kogemega lugu halva iidad kuulates. See rütmikest läbi imbunud elutunnetus nõudnud tantsu jalgseks kaluletused. Järgnev luuletus on isegi nimetatud ühe tantsurütmi Prikoonier. Täis ja enam, ma ei taha sind, vaid kaunitar, vaid sind arvanuest päiksetütar. Kuule, õde, väike lind. Olen alles pisikene, veel on vara lennata. Ära laula oma salme, ma ei oska vastata. Esimese tantsu ajal sosistasid midagi kuivad, täidad lubaduse rohkem ma ei tahagi. Vaata, sinu tüdruk seisab, vennas lollita. Kuidas edasi me tantsiks, kui meid kolmas kallitab. Sina masendatult vaikinud, pean siis ise rääkima. Lõbus kaudge, olen valmis eluaegseid teenima. Ettepanek vastu võetud ainult ole vaiksemalt. Toomul kuskilt klaasikene veega kas või mulla alt. Olen soo peal pesa pununud, näpan, minu verevend. Papagoi ei päästa puurist, mina sinu pilgust. Justkui väike rumal Nandu minu võrku kinni jäid. Kirest mina ei põle. Mis mu sõnadest siis näib? Mina palun Nelly asja huuled üks, kaks, huuled ja huuled kolm ja neli huuled ringi käima hakkas peale. Küll sekolla Nakam nobe peast päris segi läinud keset rahvamurdu musi, kes on seda enne näinud? Ega kõik karnevali ajal lauldavad laulud olen nii lüüriliselt kergelt mängivad nagu perikoon võis selliste magusate pealkirjadega nagu praegu kõlaktsionita, mis tähendab messist. Ei saa just öelda, et järgmised read kujutaksid endast mee mokale määrimist. Tüdrukute seltsis olles rikkus munksutani eile mütsike. Ta kaotas täis tauni maani, kui sellised salmikesed kõlavad karnevali päeval. Niisugusel katoliiklikul maalne. Kui Argentiina ju siis peab selleks ka põhjust olema. On arusaadav, et karnevalile. Jõulude ajal valitseb muret too lõbusus ja nali ka naljategemine kellelegi või millelegi kulul. Argentiina laulude teist sellele vastandlikku osa nukrust, igatsust, melanhooliat me siin eriti palju ei kohta. Tõsisemad toonid valitsesid ka kahtsade lauludes. Ent seal kiibudunud tantsurütmid Eks kogu kaudsete luulegi on seotud laulu ja tantsuga. Seega kõik, mis kõlab Argentiinas, kõlab rütmiliselt. Meie hiljutises Kreeka saates tegime juttu Kleftidest mägedes elavatest partisanidest, kes Türgi vallutajatele õige palju peavalu tegid. Nende Kleftide nimetus tulenes sõnast röövel, aga lehtede tegevus oli selline, et nende nimetus kujunes aumõisteks. Ja ka nimetas kautšov sündis kui sõimunimi, mis pidi tähendama röövlit, jahulgust, aga ka sõna kautša sai külge uhke ja romantilise kõla. Keeleteadlaste arvates pidavat sõnal kautso olema ligi 40 mõistet. Tähtsamad neist on sellised seletused seitsmeteistkümnendal ja 18. sajandil hispaanlaste indiaanlaste segunemise kujunenud etniline rühmitus, mis etendas rahvuslikust vabadusliikumises 19. sajandi algul vägagi tähtsat osa. Kautsud võitlesid siis ka inglaste vastu ja teise seletusena. Kaudselt on ratsakarjused. Kaudselt on see pala sellepärast, et ta Rütt meenutab hobusega lopeerimist. Ja see viib mõtted kohe Rohtlasse pampasse, mille avaruste ainuperemeesteks olidki need ratsakarjused, kes oskasid ka põldu harida ning kes paistsid silma kui ületamatult jahimehed. Nüüd ei ole kautševad enam ammugi pumpade ainuperemehed. Suured välismaised kompaniid tahavad ka süüa saada ja on pumpade loodusvara, rikkamatest kohtadest suure osa oma alla võtnud. Laiutama hakanud ka mõisahooned. Estancijad. Need vajavad põllutöölisi peoone ja paljud kaudsutki on olnud sunnitud bioonideks hakkama kautsude kunagisi nii-öelda taluelamuid. Oranžid näeb kõige puhtamal kujul Buenos Airese lähikonnas asuvas suures vabaõhumuuseumis. Vaba kabjaplagin, et kuuleb, siis vähemalt muusikaski. Muide sõnamalambu, mis on ka praegu esitatava pala tähistuseks on ühe meeste tantsunimetuseks. Üks rännumees jälgis 1871. aastal Buenos Airese provintsis malambo tantsimist mis kestis peaaegu öö läbi. Ta luges ära 76 erinevat tantsufiguuri, kusjuures ükski tantsijatest ei korranud. Mis ime siis, et raamatutes ära toodud ühe ja sama tantsukirjeldused ei lange üldsegi kokku. Tantsufiguuride varieerumine võib-olla nii suur, et andekas tantsija muutmata tantsu koreograafiliselt baasid nii-öelda loob selle naelu ometigi omaenese ülimalt isikupärase variandi. Aga uued tantsud võivad tekkida ka õige eriskummalistel põhjustel. Kuulame kohe tantsunimetusega la kondissioon, mis tähendab tingimust. Keskajal oli revolutsioonilise armee kindral Manuel Velegraanakatamarkis see olnud just enne sõjakäiku tukkumaanile, kus 1816. aastal kuulutati välja Argentiina sõltumatus. Ja no kui rahvuskangelase auks loodi muidugi uus tants, mis oli pühendatud neile, kes võitlesid vabaduse eest. Veel kraana võttis vastu kutse tingimusel et tema partneriks saab olemas Elvira, kolmas, kes oli kuulus oma tantsukunstiga. Õhtu toimuski veidi enne revolutsiooniarmee otsustavat võitu dokumanial. Uuele tantsule aga jäigi nimi lakkundis joon. See on tingimus tingimus, mille seadis Belgrano uue tantsu tantsimiseks. Mis ime niisuguse pideva uute tantsude toodangu juures Etka kautšiot tunnevad oma poolsada laululist tantsulist žanrit, mõned neist on vähem, teised rohkem populaarsemad. Igatahes tšakarjeraks nimetatu on üks levinumaid. Zeitžakaria Rütman kuue osaliste hulgast kuue osalisus võimaldab mitmeid erinevaid rütmigrupeeringuid ja siit tulenevaid rütmi nüansse mistõttu seda esineb kõikide Ladina-Ameerika maade tantsudest. Pilt võib vahest vägagi komplitseeritumaks muutuda, näiteks viisi mängitakse või lauldakse kuue peale ehk kuus kaheksandiku. Samaaegselt rütmipillid mängivad poole aeglasemates vältestes kolme peale ehk kolm neljandikku. Sellega tekib purju rütmika, see on erinevate rütmide ristumine mis on samuti väga iseloomulik kogu Ladina Ameerika mandrile. Loomulikult on selle ühtsuse juures ka palju erinevusi eri maade vahel. Isegi ühe maa põhja- ja lõunaosa vahel mis aga kaugemalt inimestele esmajoones nii-öelda silma torkab. Onitagi sugulaslikud jooned. Kui te ka sellised pealkirjad nagu tingimus ja liberaal olegi ainuvalitsevad käigus on ka lihtsamaid Humoorika meid nagu varsti kõlama hakkav pime kukk. Ja nüüd ongi pimeda kukekard ette astumiseks. Argentiina tantsud on tihtipeale seotud mingi tegevusega või laulusõnadega. Sellisel juhul tantsijate žestide liikumised tugevdavad sõna- poeetilist väljendusjõudu. Nii et sõna žest ja muusika on kogu aeg kõige tihedamates seostes. Kui juba kuked tantsitakse, siis seda enam on olnud põhjust tantsida ka sellist lugu nagu igiroheline teema pirtsakas pruudist. Mis ma ikka üksi istun, lähen parem mehele. Aga kahjuks pole poissi, keda panna tähele. See on pisipisikene ja võib ära kaduda. See on pikk, kui vana mardus surnuks ehmuda. See on vana, justkui viiul katki läinud keelega, see on paks ja nagu ahi, hõõgub tema kehagi. See on kõhn, et paha näha ja ei ole nähagi. Must on kiigategi kole, ta on tumedam kui öö. Valge platserdatud pupe, oint seal kikkis, läigib v see on kerjus, taskud tühjad, ise kuivanud skelett. See on rikas 100 aastat rahast kiledam pätt. Mingi laiali, Seniorid, vastus ühine on teil. Siin ei ole ühtki poissi, minu maitset mööda ei. Kautsud, kes olid päevi veetnud Tampa avaruste üksinduses, oskasid lugu pidada sõprade seltskonnast Pulpeerias. Pulpeerijat võiks nimetada küla kõrtsiks, aga taoliga midagi lihtsa, ent õdusa klubi taolist. Siin võisid üles astuda, rändavad pillimehed, Paia toorid, aga audiot ise armastasid laulda. Pulbeerija leti taga rippus alati kitarr. Minu kitarril on keeled, juttu ta üles saaks võtta silmi kitarril ei ole. Et öösiti minuga. Ja kui ma võtan kitarri ja kui ma kallistan teda, mu hingelist saab olema kerge ja korrapealt ka kõik hädad. Ma laulan kitarriga kaasa, nii on minu meelepärast. Ja ö tundub lühikene naljast, naerust ja kärast. Sa kannad rõõmu ja muret, et see laul on uhke ja vaba. Hääle võtsid taevalt ja näitsiku puusajoon tabada. Kõik mured sul võtavad ära kitarri, elavat keeled on käinud siin halvad naised kuid ma tean, et teised on teil veel õhtuti palju rahvast kuulab minugi taarat, mõned tirivad koni, mõned veavad sigaret. Ja kui laul lõppes, läks ikka tantsuks. Argentiinas on soolotantse, on paaris- ja rühmatantse. Tantsust võtavad aktiivselt osa ka pealtvaatajad. Tantsurütmile plaksutatakse kaasa, hüütakse ja vilistatakse. Kaua ei suudeta pealtvaataja olla, varsti tullakse kaasa tantsima ja siis on lõbus. Ükskord lendas mu juurde tuvi ja istus mu ette maha ja tellisin noka lahti. Ma arvasin rääkida. Kas juba on meelest läinud, et olen sind kätel toonud? Öösel, kui paistsid tähed, pisaraid, oled joonud? Kuid teinekord enam ei usu, saad teise käes, laulsid eile usu. Ärevuse rabamulda kultuuri. Ma käisin tuttavaid radu, ma tahtsin sind ainult näha. Kautsud on elanud tingimustes, kus oli vaja täielikku füüsilist vastupidavust. Seda omadust läks vaja nii töös, sõjaolukorras kui ka tantsupõrandal. Ja kuna kaudsete kunstis, nagu meil täna juttu on olnud, ühineb Hispaania element Indiaani omaga harukordselt vitaalseks sünteesiks siis sellel viisil elab edasi ka indiaanlaste hääbuv kunst. Veel lõbusat muusikat vunda Saldivaari ansamblilt. Seal, kus nägematu kant juhtub, ime imejänes koeri maha kähksa kohtuniku pinnipsanud ja kui ilm on väga sant, pannakse seal pähe pada. Tulega saab kustutada, nuut on suure härja käes. Peremees end kõigest väest püüab vankrit venitada. Tuhka sööb siin iga veis, tervitatakse sind, madu, pakane käib Suble radu talvel kõrge päikse sees. Halb on kõige parem meest, ennem tal see ja rõhk kogu siis saab jälle lamba, kogub teener, peksab, sest seal on sarvekaevuveest. Kõige targem on tobu. AKP keemiaseltsiga. Sama kui tants on meie teadvuses seostuvad eeskätt Brasiilia rahvakunstiga poolest see, mida pakutakse Argentiinas samba nimetuse all on brasiillaste omast mitmeti erinev. Ja isegi kirja viis brasiillaste algab see sõna ess Argentiinlastel. Brasiillaste samba on ju paaris rütmiline. Argentiinlaste sambas vahelduvad kuus kaheksandiku ja kolm neljandikku. Pakumegi välja loo samba, ela kande Laaria samba jääbki tänase saate hüvastijättu viitaks väljumisel Argentiina atmosfäärist. Toode.