Järgmisel nädalal Oll toimuvad Corelli Music kirikupühad maarjamaal jõulumuusikafestivali lõppkontserdid ja ettekandele tuleb siis kontsert, mis kannab alapealkirja jõululugu poistekooridega ning see toimub 28. detsembril Tartus Jaani kirikus ja 29. detsembril Tallinnas Jaani kirik kas ja sellest Tallinna kontserdist klassikaraadio otse üle kanda. Nüüd on aga klassikaraadio stuudios nende kontsertide korraldaja mail Sildos ning kontserdiprogrammi dirigent Martin sildas. Temal kiikab ühel maarjamaal kontserdisari, saab viie aastaseks ja festivaliks ta laienes eelmine aasta, aga see on ikka seesama sari, mida me oleme teinud lihavõtete ajal vaiksel nädalal, tähendab ja teine siis jõuluajal täpselt samuti viis aastat tagasi, 2006. aasta detsembris esimest korda astus publiku ette ka Corelli barokkorkester selle nime all, nii et meil on nagu kaks niisugust sünnipäeva tähistada ja need aastalõpukontserdid hästi suurvormidega on kuidagi väga-väga kenasti meil toimunud kõik need viis aastat, nii et sõbrad juba naeravad, et sõnaga pädingtoni Ekspress, et see kontsert tuleb igal juhul täpselt samal ajal täpselt samas kohas. Et mingisugust varianti ei ole, nagu ära jääks, ma loodan, et see nii ka jääb. Aga sellel aastal, On see tõesti siis jah, nagu selle teist korda toimuva jõulumuusika festivali Kiriku Maarjumal lõppkontserdid on nüüd need 28. 29. detsembri kontserdil, millest me täna räägime. Ja seekord see on meil ka palju muudatusi tegelikult kavasse sai valitud andis Sultsi teosed peateostena ja kuna meil siis esinevad seekord poistekoorid, no mis sobiks poistele laulda veel rohkem kui ühe väikese poisi sündimise lugu, mille andis, ütles, on pannud kirja ja tuleb välja, et see on ka vist esimene kord, kui Kristuse sünnilugu sedaviisi täies mahus muusikasse valati, siis andis seltsi poolt see on tema jõululugu painahtsis toorile siis kuna see on kestab umbes pool tundi, siis tuli leida ka lisaks sinna veel sobivaid lugusid. Ja sellisele kontserdile alati väga hästi sobib, eks magnifikaat, mis on ju lihtsalt üks niisugune kiituse hõiskamine jumala poole. Ja siis hakkasin seda otsima ja tuli välja, et andis selts on kirjutanud ühe saksa magnifikaadi, mida nii palju teatakse. Aga kuskilt praeguse aja interneti hämarustest väljus ka Felix magnifikad. Mida nüüd tõesti minu teada ei ole siin Eestis mitte kunagi ette kantud, mille järgi saaksid aimama, et seda ei ole Eestis ette kantud. Kas neid noote ei ole siin? Ei nootidest ei olnud mitte jälgigi, samuti otsisin, küsisin läbi näiteks filharmoonia kammerkoori Toomas Siitan, nii, kes on nende asjadega tegelenud Eesti muusika infokeskuse ja saadi, pöördusin siia klassikaraadiosse. Sest nii palju, kui on salvestatud, nii palju saab siit infot klassikaraadiost. Täpselt tuligi välja, et keegi ei olnud isegi kuulnud sellisest loost, et see on nüüd kindlasti meie eksesiettekanne sellel kontserdil. Me mängime lisaks nüüd koori orkestri lugudele ka mõned väikesed instrumentaallood vahele. Esiteks anda poistele puhkust ja nagunii sihukeste rikastuda, seda kama. Ja kuna meil on selline omapärane koosseis Corelli barokkorkestris seekord mängivad tromboonisingid nihukesed, vanad puhkpillid ja siis teiselt poolt siis keelpillid, kelle hulgas on ka viiulit, on ka Viola da gamba tšello, kontrabass, niisugune kaks nihukest plokki, nagu koosneb see orkestri koosseis. Instrumentaalteosed saidki valitud nii et puhkpillide koosseis mängib Daniel spiri kaks nihukest, puhkpillisonaati. Need, ma arvan, et on siiski kõlanud Tarmo Mänd seda asja nagu vedanud ja, ja ta on neid puhkpillilugusid tõesti varem ka palju teinud. Aga keelpillidele leidsin jälle niisuguse huvitava loo. Johan Rose, Mülleri üks sonaatidest on ka palju neid sonaate kirjutanud. Ja no kuna järjekordselt ei olnud noote mitte kuskilt võtta ja ei olnud ka kuulda selliseid mängitud, siis võib teada olevatel andmetel see Rose Mülleri Sanotakving, ta, mis siis näeb, ettekandele on siis ka nüüd Eestist. Ettekanne nii et lausa mitu esiettekannet, et kui nüüd rääkida sellest kontserdist sellise esiettekandele ise pilgu läbi sa mainisid, Raivo Tarumid, kes ilmselt ka on üks neist, kes neid sinke ja tramboone mängib, on seal veel keegi. Seda puhkpillipoolt sai kokku otsitud nüüd vastavalt partituurile, eks need pildid, mis vaja on need singid on nüüd varajased trompetit mis olid just käigus Šveitsi aegadel vaheajal olid juba näiteks barokktrompetit käigus ja, ja Raivo loomulikult on Eestis üks noh kõige kõige rohkem asjaga tegelev inimene. Ja tema mängib tsinki. Teine teine tsink tuleb meil seekord hoopiski Austriast. Kuna rohkem tingi mängijad minu teada Eestis ei ole ja siis partituuris on kirjas ka kolm trombooni. Need on siis vanad tromboonid. Nende mängijad on meil seekord väga rahvusvaheline seltskond. Esimene tromboon tuleb Soomest, teine tromboon tuleb Lätist ja kolmandalt ronipartiid mängib Peter Sarapu varajase fagoti Tultšiianiga. Nii et see on see, on meil niisugune hästi omapärane koosseis, mis seekord hakkab juhtuma. Ja nüüd, mis pillide kohta veel mind väga rõõmustab see, et kogu selles kontserdi kavas. Me esineme umbes samuti nagu baroki ajal parkla muusikat, kes teatavasti valdasid kõik väga mitmeid pille ja kui me vaatame näiteks kabahhi lugusid, siis tihtipeale on ta kirjutanud näiteks ühe loo näiteks passiooni või mingisuguse kandaadi jooksul on ainult üks osa ühele pillile kirjutatud. Vaevalt, et ta kutsus selleks mingi eraldi mängija kohale, vaid selle mängis keegi teine, kes mängis kas mingit keelpilli või mingit muud puhkpilli ja mängis selle loo ära, nii ka meie selles kavas. Vaat seesama teine tsingi mängija Austriast Juulia frits, tema mängib nii tsinki, aga samal ajal ka plokkflööt. Nii et, et me täpselt samuti kasutame ära sedasama mängija, kes oskab kahte pilli mängida. Rõõmustame veel see, et näiteks teist plokkflööti selles ühes loos, mis seal prohvetite kirjutatud mängib hoopiski üks püha Mikkeli koori, puit, Adrian kirikad, nii et see on meil niisugune omapärane pillikooslused, seekord. Me räägime pillidest, sest meile väga meeldivad kõigile ise, oleme siin paljud orkestrimuusikaga lähedalt seotud, aga kirgastavad seda kontserti veel mõned solistid, et kelle sa oled leidnud üles hästi solistide seast, kes sobiks siia selle materjali juurde. Ja nagu oma esituseks mainisin mulle see väga suurt rõõmu, et sellel nende kontserditel esineb väga palju noori muusikuid. Võib öelda ka päris pisikesi, kuna meil on kaks postikooriga, hakkame sellest pihta ja ka käivad hetkel. Ja meil on esimene, esimene suur koosproov ka juba tehtud, nii et kes meie kodulehelt tahab vaadata, ta näeb sealt väga toredaid fotosid, mis sel ajal sai tehtud, kus sadakond poissi kõik koos laulavad, nii suured kui väikesed. Solistipartiisid laulavad meil ka enamasti noored muusikud. Nendeks on siis helemal legosopran Mik tede, kes laulab nii kontratenori partiid kui ka tenori partiid vastavalt vajadusele. Siis on Hendrik Üksvärav tenor kuldažets, kes on samuti tenor ja nüüd natukese vanema muusikuna taanil kirikal, aga tema selle eest kõlab nii kontoritenori, tenori ja bassipartiid ja dirigent Martin sildas, osaleb ka ühes osas, kus on siis tarvis nelja bassiga laulda. Laulab ka ühte bassipartiid, et vot see on siukene jällegi nagu vana vanade aegade heiastus, meie kaaset inimesed teevad täpselt seda, mida parajasti vaja on. Martin, sina oled siis kutsutud Viinist siia kohale selleks, et mitte päris külalisesineja kodu käima, et, et neid kontserte terrigeerida ja räägi natukene enda rollist ja sellest muusikast, et kui lähedane on sulle siis selline šveitsi looming. See on minu jaoks muidugi esimest korda teha, niisugust projekti ja Sütsiga saan ma kokku niimoodi esimest korda. Mulle see tohutult meeldib, see muusika just barokkmuusika ja suits on nii fantastiline helilooja, tema muusikatunnetus, tema testitunnetus, kuidas ta suhtub teksti, kuidas ta ühendab selle suurepärase armooniaga pika liiniga seal on minu meelest väga huvitav. Kas see ei ole nagu pisut suur pähkel selliseks esimeseks hammustamiseks, et ei ole mitte selline tore väike kammerlik orkester, vaid mitmeid koore, soliste, püksi tuleb kuidagi kukkusi kiriku akustikat? Nojaa, aga me peame kõik tegema kuskil oma esimesed sammud, kes oma esimesi samme ei tee, see ei hakka kunagi kõndima. Ja ühest küljest võib siniküll olla, aga teisest küljest ma vaatan, et kui muusika ühendada, kui see muusika jookseb sinust läbi, siis ei ole vahet, kas kas sul on 10000 esinejat, kas sul on kolm esinejat, vaata, kui sa saad sellele ühele lainele sele, ühele võnkile siis minu meelest on kõik võimalik. Eks ta muidugi esimese hooga oli päris keeruline, kui ma läksin poistekooridega esimest korda tegema poistekooridega väga palju teinud, küll erinevad teiste riikide koolidega meeskordiga, segakooridega, kammerkooridega, poistekoorid olid veel, kellega ma ei olnud väga palju teinud, aga me saime kohe väga hästi ühele joonele ja mulle meeldib see. Martin räägi natukene, naised saad omamoodi külalisesineja Viinist. Et, et eile me vestlesime väga paljud Eesti muusikuteni Viinis õppinud lühemat või pikemat aega ja on isegi teada sealsete õppejõudude nimed, kes siis dirigente koolitavad ja sellepärast on väga oluline teada, kelle juures sina täpselt õpid ja mida sa seal juba oled jõudnud tuvastada. Minu professorid on uros layovitš ja Simeon Byronkov, sime, Prankov, ta on, ta on küll assistent, aga ta on ka professor, tema põhiliselt tegeleb siis eelmise sajandi ehk siis väga kaasaegse muusika. Ta on väga kõva käsi sellel ja tohutu intelligent selles mõttes. Ja professor Urmas Lajovitš on põhiprofessor. Tal on tohutud kogemused just orkestri töö alal, kuidas saavutada kiiresti professionaalse orkestriga väga head tulemust, et kui mingi probleem kolmanda oskab lahendada, oskab õpetaja. Ja siis ta muidugi on niisugune suhteliselt karm professorid ikka kohe esimeses tunnis näitas koha kätte, et kes on professor, kes on õpilane. Et mingit halastust selle koha pealt ei olnud. Aga see pani seda rohkem tööd tegema, isiklikult harjutama, just tehnikat kuivtrenni tegema. Ja lõpptulemusena nad hakkasid minuga natuke reguleerimist. Ei maksa jääda selle peale lootma muutuda iga. Lähme nüüd siis selle kontserdi juurde tagasi, et nagu öeldud, et see kontsert algab sedamoodi, et muusikat ei ole mitte altari ees valmis. Ja see siia veel nagu lisaks öelda, et, et me kontserti kantakse ette ka mõned Gregoriuse koraalid, Antifoonide sellised ja see viib omakorda mõttele, et miks mitte, kui kogu see poistevägi jaga orkester ja solistid tulevad nagu lauldes peale kõigepealt ja sammume betolitaania saatel lauldes kõik vaikselt oma kohtadele siis sellele järgneb üks väike Antifon Kristuse sündimise ülistuse nimel, pisike ja kohe seejärel läheb lahti siis magnifikaat. Nii et me püüame selle nagu kõiki ühendada. Pärast seda siis tulevad vahepeal tulevad instrumentaalteosed ja kui siis poisid on uuesti lavale kogunenud ja tuleb läheneb siis Šveitsis jõululugu Vainast Sistoria, siis ka enne seda, püha Miikaeli poistekoor laulab ühe pisikese Gregori koraali, puuernatusin bet, läheme meie, meil on Petlemmas sündinud lapsuke. Et need, need kõik, need kirikuteosed on ju tegelikult ajastutest läbi, on seotud ühe ja selle sama teemaga. Me olime jõulumuusikat siis see kõik tegelikult helistab sedasama, et meile on sündinud õnnistegija, meil on sündinud väike poiss, kellest siis kasvab lõpuks meie kõikide lunastaja. Ja kuna seda haruldaselt kaunist muusikat on niivõrd palju kirjutatud ju läbi sajandite siis kuskilt ajakirjandusest, pressist ma olen kuulnud, et et näiteks poplauljad siin kurdavad, et nad teevad tohutu palju tuur, aga noh nagu keeruline oli see, et kõik laulavad laulja no sama, mis meil. Tümpsu kostab ka igast kaubamajast ja needsamad jõululaulud kostavad. Aga mina võin öelda küll, et et need varasema muusika inimestel meil läheks võib-olla üks 100 aastat, enne kui me kõik need teosed suudaksime Kanda, mis tegelikult on kirjutatud kirikupühade puhul ka jõuluajaks, aga no loomulikult on, ei ole kirikuaste koosnenud jõuluajast. Nii et selles mõttes on, on nii-öelda klassikalise muusika inimesed siin palju õnnelikumas olukorras. Ma olen vaikse nädala puhul alati rõhutanud video- ja mida ma juba viis aastat püüan ka siin Eestis juurutada. Igal aastal tuleks kanda ette Bachi üks kassioon. On see Johannese Matteuse passioon, vahet pole. Sest et see ei ole mitte ainult muusika kuulamine, vaid see on nagu inimeste vaimne viimine kogu sellesse keskkonda kogu sellesse ajastusse. Ja, ja täpselt samuti jõululugudega messi osa, mis on ju kõige kuulsam, selline jõululapse sündimise ülistuslugu või siis Bachi jõuluoratoorium, neid võib mängida absoluutselt igal aastal, inimesed ei tüdinenud, sest esiteks need on tohutult head lood, aga kuna see sõnum on seal ka niivõrd tugev, siis palun väga. Mina oleksin rõõmuga nõus, et ma teeksin iga aasta kõiki neid lugusid ja siis otsiksin juurde veel midagi huvitavat, et ka endal oleks vahetu õlut. Nii mulle tundub, et sinu peas küpsemas idee mingisugusest suurejoonelisemalt jõulumuusika festivalist saame siis järgmise viie aasta jooksul näha seda, et küllap küllap see nii läheb. Ühte pidime mõtlema poolest selle väikese jõululapse sündimise peale, teiselt hakkab nagu aasta 2012 ümber saama. Ja paljude mõtetes on ka see, et, et vaatame korraks aastale tagasi, et mis on olnud see miski kas enda tegemistes või, või teiste muusikute tegemistes, mis kuidagi tule Läheb väga eredalt nagu esile. Mina meenutaksin praegu ühtegi kontserti, korraldajaks ei olnud mitte mingisugune agentuur ega ükski Eesti Kontsert ega mitte keegi, vaid muusikud ise võtsid sellise kontserdi korraldada. Ja need aktivistid olid seal viiuldaja Andres Kaljuste, tšellist Villu Viherme. Ja korraldasid siis sellise kontserti, kus kanti ette nendes update siis nagu kahekvarteti poolt ja esiteks oli see noh, korraldasime sellega, aga tegelikult ma tean, kui keeruline on ühte kontserti korraldada, kust leida rahad, et muusikud saaks makstud peale selle, et me maksame bussifirmadele reklaami eest. Et see kõik neil oli, sai nagu korraldatud. Aga samas see kontsert oli niivõrd tore ja niivõrd hea kvaliteediga. Et vot kui ma kui Corelli suudaks selliseid noori muusikuid edaspidi tuua lavadele, oleksin väga õnnelik. Kus see kontsert toimub, see toimus Gustav Adolfi Heleri saalis, see oli jah suve lõpupoole ja, ja see oli lihtsalt niivõrd haruldane, et ma lihtsalt istusin seal kontserdile. Ma vaikselt naersin. Ta oli niivõrd hästi mängitud, see tekitas niivõrd positiivseid võnkeid. Nii et noored muusikud, andke kuuma, tehke ilusaid gaasid, harjutage, mängige see, et võib-olla muusika valdkonnas ei ole veel kõik asjad väga hästi korras. Ega nad pole kunagi hästi korras olnud ja muusikud on oma asja ikkagi teinud tänu sellele kutsumuseni, kuna see on, see on meie eriala, see on meie suur armastus siis muusikutena me peaksime seda lihtsalt edasi ajama ja küllap siis edaspidi lähevad ka kõik majanduslikud. On ka mingeid arenguid olnud üldse endas sellistesse, mis puudutab just selliste erakontserdikorraldajaid, et kas vahepeal oli siin on see olukord ikkagi väga kriitiline, et kuidas, kuidas sa ise tunned, et kas Corelli Music ul on hetkel 2011 detsembris juba natukene lihtsam või kas on näha, et läheb natukene lihtsamaks? Ma ütleksin selle kohta nii palju, et Corelli Music on väga lootusrikas, ma ei taha loomulikult midagi ära sõnuda. Aga paistab, et nüüd otsustavad isikud on hakanud nagu rohkem ka vaatama, selle peale on hakanud aru saama asjadest, et tegelikult see, kui ka üldse riigipoolset tuge ei ole, siis ei ole võimalik klassikalise muusika kontserte korraldada. Ikkagi inimestena ei vaja, mõtleme neid samu kontserte, mida sa oled korraldanud. Tegelikult ei ole ju publikupuudust, et väga palju rahvast tuleb. Ja inimesed tulevad kokku ja nende silmad säravad, neile meeldib, loomulikult on meil Eesti Kontsert korraldab palju kontserte. Selle kõrval on jõuliselt tulnud just nimelt niisugune erasektor, kuna ega Eesti Kontsert ei jõua ka kõikidele Eesti muusikutele pakkuda kontserti. Mustikad on väga palju ja muusikat, tööhõive on tegelikult see, mis minu südamega valutama paneb. Sest kui ikka üks muusik ei saa soolokava esitada aasta või kaks, siis see tähendab seda, et ta ju tegelikult mandub, sest tema tegevus peakski olema käia pidevalt laval ja pidevalt esineda. No selles mõttes ma olen natukene lootusrikas, Ma loodan Kultuuriministeeriumi peale, ma loodan ka muude instantside peal. Ja samal ajal muidugi on praegu alanud ka väga suurelt ette võetud uute kultuuripoliitik ka arengu põhimõtete niisugune läbiarutamine ja paikapanek, mis hõlmaks juba pikemat perioodi vähemalt siis aastani 2020, millest väga hea meel, sest eelmised kultuuripoliitika alused pandi paika, oli see vist 98 ja kui nüüd need uuesti välja kaevati, siis teate, tegelikult sellised muusikas on praktiliselt need kõik jäänud täitmata, mis seal juba olid kirjad ja no millest me siis räägime. Me peaksime siiski minema edasi ja oodatakse väga nüüd asjaga kursis olevate inimeste endi ettepanekuid. Loomulikult enamus kontserti valdkonnas tegutsevaid inimesi on ise muusikat, nii ka mina ja minu haridus on, vabandage väga, viiulimängija haridus, mul ei ole juriidilisi teadmisi, mul ei ole mitte mingisuguseid majandusteadlased, et me saame siiski teha ainult oma ettepanekud ja mõtted näidata kätte, kus on kõige suuremad puudused. Aga selleks, et midagi paika panna, aga kas või seadusi muuta, selleks on loomulikult vaja hoopis teistsugust kompetentsi. Aga ma loodan, et see kõik siiski tuleb kaasa ja ma olen väga lootusrikas. Ja Martin, sinu käest ma ei ole veel jõudnud küsida, et milline on sinu aasta selline muusikaelamuse. Ma siin mõtlesin selle peale ja tegelikult tegelikult isegi on mul kaks kaks sellist üritust, üks on see Tõnu Kaljuste korraldatud kreegi päevad mis toimusid see aasta juulikuus, millel alapealkiri oli noorte värk, et kus kanti siis ette Pärt Uusbergi kaks teost ja minu kaks teost. Lisaks oli Kaljuste veel valinud välja. Ja selliseid meile juba tuntud, suri heliloojad, kui nad oma noores põlves kirjutasid näiteks praaws ja ja Bach. Ja tegelikult oli ka Beethoven, aga see teos ei kahjuks ette kandmata. Ja siis teine suursündmus, mis siis muusikaliselt mulle eriti meeldis, oli järvi. Festivali avakontsert, Paavo Järvi oli otsinud kõik Eesti suurepärased muusikud, kes orkestri mängijad, kes kes on mööda ilma laiali, oli kokku kutsunud ja tegi. Kõneles Martin sildas ja klassikaraadio stuudios, sellega mainis Sildos ja siinkohal kordaks üle, et klassikaraadio teeb otseülekande neljapäeval, 29. detsembril algusega kell 19 Tallinna Jaani kirikust mil ettekandele tuleb Hanršütsi looming ning teoseid esitavad mitmed poistekoorid ning solistid ning Corelli barokkorkester ning dirigendipuldis on Martin sildasid.