Tere kõigile kommetele, rituaalidele ja uskumustele pühendatud sarja tänase saate teema on ühtaegu nii tavaline kui ebatavaline. Me räägime sünnipäev päeva ja nimepäeva tähistamisest ehk asjadest, mis on meie jaoks üpris kodused ja enesestmõistetavad. Samas kui kaugetel hallidel aegadel ei osatud sellest suuremat midagi arvata. Küll aga oli hästi oluline sündimine kui selline. Siis läks lahti suur ennustamise pillerkaar ja kõikvõimalike märkide järgi vastse ilmakodaniku tulevikku määramine. Kõigest lähemalt räägib nüüd folklorist Marju Kõivupuu ja mina olen Haldi Normet-Saarna. Marju on terve hulk inimesi, kes oma sünnipäevast välja idee või siis igaks juhuks hoopis jalga lasevad. Ja siis on veel need ka, kes seda igal aastal truult tähistavad. No kelle hulka sina ennast liigid? Ma arvan, et pole sobivat tegelikult kolm varianti, et see sõltub väga palju väga erinevatest olukordadest ja ja mingist vanusest tundub, et, et see sünnipäev enam ei olegi nii hirmus oluline kui ta võib-olla oli, võib-olla oli lapsena, ja kui järgi mõtlema hakata, et siis mõnel inimesel ei pruugi üldse igal aastal sünnipäeva ollagi, noh nagu näiteks need, kes on siis sündinud liigaastal ja 29. veebruaril. Nii et see sünnipäev on jah, säherdune täht päev, mida vanemal ajal ei ole väga peetud, sellepärast et sünnipäeva pidamine eeldab väga täpset kalendrit ja väga täpset kuupäevade arvestamist ja kui me loeme näiteks eesti kirjandust, siis mõni ütleb, et tema on sündinud rukkilõikuse aegu või siis kui kevadveed kasid voolama ja ka meie rahva naljandite kogus, mis on siis kirja pandud nii-öelda hurda, ajasse on siis 1800 kaheksakümnendad ja pisut peale on üks keskne teema, et isa ei jõua nii-öelda õigel ajal last kiriklasse hingekirja. Vanema sünnikuupäev tahetakse siis meelde kas mingite koduste tööde järgi või selle järgi, missugune ilm umbes oli või toimust alus, mingisugune muu tähtis sündmus ja ka erinevate võimude arvamissüsteemide vahetuses on tulnud tegelikult seda ette, et kas teadlikult või kogemata on siis nii-öelda sünnikuupäevade teinekord ka aastad ja kuud sassi läinud või siis mõnikord ka meelega sassi aetud. Tuleme siis sündimise kui üliolulise sündmuse juurde kaugetel hallidel aegadel ja millised on olnud siis sündimisega seotud kombed, rituaalid? Ja uskumused kuni tänini usutakse jah, et laps võtab oma ellu kaasa midagi inimesest, kes ta siia maailma esimesena vastu võtab, sest kui sa sünnid, ei satu sa teps mitte esimesena ema käte vahele ja sellepärast on ämmaemandale olnud väga tähtis ja väga oluline roll. Seda on kaustavalt nimetatud meie rahvakultuuris, kas vana naine või tark naine, kes on aidanud siis lapsel ilmale tulla ja ämmaemandad on siis ennustanud väga mitmete märkide, aga öelge, missugune see lapse elukäik võib-olla, kui ma ise tegin siin üheksakümnendatel välitöid Võrumaal, siis vanemad naised, mõned teadsid rääkida, et lausa jälgiti siis veresoonte mustrit, lapse peanahal jälgiti tema piha kuju jälgiti kuufaase nädalapäeva, mida kõike veel, mille põhjal siis oletati. Missuguseks võiks kujuneda vastsündinu elukäik, näiteks nõndanimetatud kooljakindad või siis lootekestad ümber käe, ennustasid kas ülilühikest eluiga, aga kui vastsündinul oli siis v ümber keha, öeldakse, et ta sündis õnnesärgis ka väga levinud väljend, mille tähendust me võib-olla vähe teame, aga samuti väga oluline oli lapse esimene pesemine ja riietamine, näiteks visata vesi väga kõrgele uksest välja ja öeldi, et sa saaksid ausaks ja kuulsaks tütarlapsele, siis visati nii-öelda võimalikult laia ringiga, et sul tuleks kosilasi igast ilmakaarest. Aga vaadati ka, et lapse nii-öelda parem käsi läheks kohe paremasse särgivarrukas sistast kasvab paremakäeline, aga kui kogemata pisteti vasakusse varrukas, siis öeldi, et ta tuleb kurakäeline. Samuti arvati, et väga mõistlik on näiteks vastsündinud tütarlaps tõmbab Ta läbi meeste sellisest linastest laia säärega aluspükstest, et siis ta saab mehele ja tal tuleb palju kosilasi ja ja poisslaps mähkida naise särgi sisse, siis, siis on ta jälle tüdrukute poolt palavalt armastatud ja tal on suur valik, kelle hulgast endale siis see kasa leida. Aga samas olid täiesti omaette uskumused vanades kõrgkultuurides, kus siis astroloogid olid päris kõvad tegijad. Kui nad on tänapäeval ka kahtlemata, eks ole, astroloogilisi abimehe läbimüük on muljetavaldav meie kirjanduse ja kirjastuse turul, aga tõepoolest vanades kõrgkultuurides on siis astroloogid olnud need, kes on siis isandate või kõrgest soost inimeste sünnihetkedel uurinud tähtede seis rahva ka ju nad jõudnud ega jaksanud tegeleda. Ja sealt on siis ka teine selline väga populaarne ütlus selle õnnes särgis sündinud kõrval, et üks või teine meie hulgast on õnnetähe all sündinud, et noh, astroloogia siis üldiselt põhineb seisukohal, et inimese iseloomu ja käitumist mõjutama topsis mitmetele maistele põhjustele ka taevakehade asend, tema sünnimomendil ja astroloogid on siis seda meelt, et planeedid saadavad välja erinevaid võnkeid, mis inimesi mõjutavad. Päeval on ka, on inimesi, kes astroloogia üle muigavad ja võib-olla lihtsalt meelelahutuseks hommikuti horoskoope loevad, aga on ka tõepoolest neid, kes suhtuvad sellesse väga tõsiselt ja noh, näiteks siin üleminekuaegadel minu meelest oli lausa võimalus osta endale niisugust oma isiklikku horoskoopi, kui tuli siis sisestada sünniaasta ja kuu ja kuupäev päev ja siis sa said väga täpse pika ja põhjaliku kirjelduse, mis sind ees ootab. Et noh, tänapäeval on kõik sellised asjad kolinud nii-öelda tänavanurkade eraettevõtjate käest juba veebikodudesse. Nojah, ilmselt kõik seesugused tegevusalad, mis võimaldavad ka näiteks niinimetatud soolapuhujate tegutseda, sellised tegemised mõistagi tekitavad väikest umbusku. Siin pole midagi imestada. Jah, eks väga erinevaid märke saab väga erinevalt tõlgendada ja siduda ühe või teise isikulooga, nii et siin need lahtisi otsi muidugi on selle tõsiseltvõetavuse ja mitte väga tõsiseltvõetavuse piiril. Kuidas siis kristlikus kultuuris neid sünnipäevi ikka lõpuks tähistama hakati? Ja selline kirikupühadeaastane tsükkel on suhteliselt hiline, noh näiteks veel kolmandas sajandil rõhutasid nii mõnedki kirikuisad, et piiblis ükski jumalakartlik inimene sünnipäeva ei pea, et seda näiteks teatakse vooraost või siis näiteks Heroodes ja sest ja algkristlased küll pühitsesid igal pühapäeval vene keeles ongi see pühapäev eks olevas Kressenie kristluse käestõusmist ja igal reedel Sispaastusid, meenutades Kristuse ristilöömist, aga, aga mitmed meile tuttavad rahvakalendri tähtpäevad ongi siis kirikukalendris sünnipäevad. Näiteks kaheksandal septembril on kirikukalendris Neitsi Maarja sünnipäev. Rahvakalender tunneb teda kui ussimaarjapäeva, mil ussid urgu poevad ja teadaolevalt on seda siis tähistatud juba orienteeruvalt seitsmendast sajandist või sinna kanti. Mardipäev päev. 10. november, mida me siin ka tähistame, et ta ei ole siis küll saanud nime mitte Martin Luteri järgi, nagu tihtipeale arvatakse, vaid siis piiskopi askeedia imetegija Püha Martini järgijaid, et selle piiskop, Martini mälestuspäev on 11. november-Aga, 10. november on Martin Ta oli sünnipäev ja niimoodi ta siis on nihkunud 10. novembri peale. Sest Martin Luther on omakorda saanud oma ristinime just nimelt piiskop Martini auks. Ja noh, jaanipäeva nimetus on omakorda tulnud Ristija Johannese nimest, märgib tema sünnipäeva, nii et nii sellega on ja Jeesuse sünnipäevast me oleme ju ka rääkinud, eks ole, 25. detsember. Aga on ju olemas ka veel nimepäev ja sellest oled sa ka plaaninud rääkida ja kuidas see päev on tekkinud? Jah, nimepäev on väga oluline ja see on siis selle pühaku mälestuspäev, kelle järgi inimene on ristimisel oma ristinime saanud ja keda siis peetakse selle inimese kaitsepühakuks. Kui inimesel on mitu nime, siis on tal ka mitu kaitsepühakut, aga samas ühele ja samale eesnimele võib ka vastata mitu nimepäevasest eri pühakutel, kelle mälestuspäevad on eri kuupäevadel võib olla ühine nimi näiteks ristija Johannesel on õigeusu kirikus mitu mälestuspäeva ja seda on siis nimetatud ka teinekord inglipäevaks või kaitseinglipäevaks. Ja päevad on jõudnud siis nii kristlike kirikute kirikukalendrisse aga ilmalikesse kalendrites ja noh, viimasel juhul ilmalike kalendrites nimepäev ei ole mitte niivõrd pühakuga seotud, kuivõrd just nimelt eesnime endaga ja ka eri kalendrites võib siis ühele ja samale nimele vastata. Eri nimepäev arvestatakse küll tundub nimepäeva kalendrite koostamisel pühakute mälestuspäevi ja nendega seotud või nendest tulenevaid rahvakalendri täht päevi, aga mitte kristlike päritolu nimede puhul on see siiski määratud kalendritegijate suva järgi, et kuhu ja millisele kuupäevale ta ühe või teise nimepäeva asetab ja enne teist maailmasõda oli nimepäevad, vaata et olulisemad ja tähtsamad, kui sünnipäevad olidki, et no rahvatraditsioonis on ka olnud kombeks, et nimepäeval tuli teistele siis välja teha. Meestel näiteks seoti une pealt jalad kinni ja siis nad pidid andma kas pudeli viina või või magusat napsi, et pant lunastada või siis tähistati seda nimepäeva kuidagi teisiti. Maarjapäeval näiteks naise tõid maarjapuna, et need kombed on rahvakalendris ühel või teisel viisil kajastunud peegeldunud. No tänapäeval on vastupidi, eks ole, sünnipäeva peetakse siiski olulisemaks kui nimepäeva või, või mine võta kinni. Jah, see vahetus toimus tegelikult pärast teist maailmasõda, kui kristlik päritolu pühadesse hakati suhtuma taunivalte, neid kas siis varjata või ametlikud tõrjuti kasutusest välja, eks ole, et ütleme, seal leeris käimised, ristimised ja Janime päevade tähistamised jäid tahaplaanile või nende tähistamisest ka loobuti ja nimepäeva tähistamisest hakkas siis suuresti asendama just nimelt sünnipäeva tähistamine ka nii-öelda tavaliste inimeste hulgas. Sest kui me loeme ka eesti kirjandust või rahvaluule, üleskirjutusi või midagi muud, siis sünnipäev ei olnud väga oluline täht päev. Lapsed on öelnud, et ema teinekord andis mingisuguse parema pala kas näiteks mett, leiba või mingisugune väike tagasihoidlik kingitus. Meeles peeti aga, aga ei enamat. Meeles peeti, aga ei enamat ja sünnipäevad olid just nimelt selline saksiku rahvale tunnuslik. Mõisnikud pidasid sünnipäevi ja tegelikult ka sellise seose luua, et näiteks ka meie niisugune koorilauluarmastuse või laulupidude traditsiooni võib seostada kaudselt siis sünnipäevade tähistamise traditsiooniga. Laulukoorid loodi kirikute juures, et nad kaunistaks jumalateenistust, aga just kirikupühad, aga samas ka pastor ja mõisa härra sünnipäevad olid võimalus neid koolikontserte anda või pidulikult üles astuda ja siis lisaks vaimulikele lauludele hakati laulma ka ilmalike, loodi mitmed muusikaseltsid ja, ja nii, et ühesõnaga see oli nagu tähtsamate meeste lugupeetud meeste asi, see sünnipäeva tähistamine ja kes on juhtunud nägema filmi Rummu Jürist, siis mäletate Palmse mõisas, eks ole, kuidas siis lugupeetud mõisahärra sünnipäeva hakatakse pidulikult tähistama ja mida siis Jüri Rumm oma kambaga sellel päeval korraldab ja kuidas ta selle sünnipäeva siis leebelt öeldes kihva keerab, et mõisahärra istub seal kenasti niimoodi küüne peal on kõigile vaatamiseks seatud oma nii-öelda perekonna ja lähedastega, tütar istub kaunis tütar kõrval, kes on kõikide konfliktide põhjus ja allikas ja siis talle ülevalt tõmmatakse pähe kott, mis on olnud täidetud hobusesõnnikuga. Ja noh, jah, eks ole, sellised rustikaalseid talupojanaljad. Veel üks maailm üks. Kena, räägime sünnipäevade ja nimepäevade tähistamisest aegade jooksul. Stuudios on folklorist Marju Kõivu tormilisema alguse, mis puudutas sünnipäevade tähistamist, võiks siis panna sinna kuskile 1920.-tesse aastatesse ja siis hakkas ilmuma ka massiliselt kombeõpetustes selliseid tarku näpunäiteid, et kuidas seda sünnipäeva siis pidada on sobilik. Oo jaa, see oli väga peen, mul on siin taaskord laua peal see väga armas raamat 921, siis Tartus odamehe kirjastuse poolt välja antud raamatukene, mis kannab pealkirja kombeõpetust, teie lahkel loal ma siis loeksin sealt selle tsitaadi ette, kuidas siis üks haritud inimene peab teist inimest tema sünnipäeval meeles pidama. Sünnipäeva külaskäigud on kombeks lähemate sõprade ja tuttavate vahel kes niisugusel korral sünnipäeva lapsed lillekimbu viivad. Kaugemal seisvad saadavad ainult kaardi, millele lühike õnnesoov kirjutatakse. Südamlik õnnesoov sünnipäevaks ehk midagi sellesarnast. Kui sedalaadi õnnesoovi ei kõlba alamal oma ülema ego nooremal inimesel vanema vastu tarvitada vaid antakse talle au, paklikum vorm, umbes järgmine. Alfred tee lubab enesele teile kõrgesti austet au proua kõige alandlikuma õnnesoovi saata ehk salme lubab enesel oma lugupeetavale ülemal tänaseks päevaks õnne soovida. Jah ikka päris hea ja siis teeme siis sellise kurja hüppe nõuka aega. Jah, tähendab, sest sünnipäevade pidamine tõepoolest hoogustus, iseäranis nõukogude ajal, nagu ma ka varemalt täheldasin, et isikliku elu niisuguseid sündmusi rituaale jäi märgatavalt vähemaks seoses kiriklike kommete ja tähtpäevade taandumisega. Rituaalide vajadus elati sünnipäevade kaudu välja. Jah, kui siin 2002 või kahe tuhanded alguses kirjandusmuuseumis koguti eluringi tähtpäevade tähistamisega seonduvat materjale, siis sealt tuli väga huvitavaid fakte välja noh näiteks nõukogude ajal 70. sünnipäeva tähistamiseks võttis inimene välja kogu aastakümnete jooksul kogunenud elukindlustuse. Et see sünnipäev oli siis tõepoolest ka kui teatav kompensatsioon niisuguste vanade tavade ja kommete asemel ja sinna siis on jäänud ka 50. sünnipäev, aga kui esimese juubeli tähistamine noh paraku küll meedias liiga sageli olen kuulnud, üteldakse 50. juubel, et kui sealt hakata nüüd arutama, siis saab väga muljetavaldava numbri, et õigem oleks ikka öelda, võib-olla esimene suurem sünnipäev, kuigi ma olen täheldanud ise, et noh, näiteks viimase 10 aasta jooksul on see pigem nihkunud seoses just kas elu ja pikenemisega ilmselt et pigem 60.-le sünnipäevale kui kesksele, ümmargusele tähtpäevale, mida ka näiteks tähistatakse pidulikumat ehk kui teisi, et pensioniiga on meil tõusnud ja, ja seda unistust, et 50 viieselt pensionile saab, Tsee lootus täide ei lähe. Aga samas ma olen ka täheldanud niimoodi ringi vaadates ja kommete vastu huvi tundes, et on ka asutusi, kus juba noh, näiteks 25. sünnipäev on äraütlemata eriline ja märkimisväärne juubel, kus siis kolleegid korraldavad toreda sünnipäeva. Valmistatakse võib olla sünnipäevalapsele pühendatud DVD ja iseenesest on see kahtlemata tore, muidugi kui kolleegid peavad sind meeles. Nõukaaeg on läbi saanud sünnipäevi, me peame endiselt. Ja tänapäeval on muidugi üks selline tore nähtus nagu laste sünnipäevad, mis kuidagi on ühiskondliku surve tõttu alailma kolinud mängutubadesse. Jah, tähendab, kuna minul on ka eri vanuses lapsi, siis laste sünnipäevad on kolinud kodust välja, et sellist, oma lapsepõlve või isegi oma täiskasvanud laste sünnipäevi, mis olid sellised kodused morsi, võileibade söömisega, sünnipäeva tordi söömine kuulus sinna, kus mängiti ja veedeti aega on kolinud, siis jah, need erinevatesse meelela jutus asutustesse, et ka sünnipäeva korraldamine ei ole mitte enam nii väga kodune sündmus, vaid see on teenus, mida saab osta ja noh, aeg-ajalt tundub mulle ka, et ka seal käib selline väike võidujooks võimalustega ja mida siis nagu lastele pakkuda, tegelikult tunnistan, et ma isegi olen teinekord nii-öelda pidanud aru ja mõelnud, et kuidas siis tehase päev, mil lapsele sõbrad külla tulevate teha tõepoolest meeldejäävaks. Kaon, kombeks sünnipäevi tähistada, aga muuseas ka teisi niisuguseid kokkusaamisi kujundada stiilipidude formaadis või stiili pidudena, kus siis külalised vastavalt, et siis sünnipäevapeo võib ka mõne teise peo etteantud teemakohaselt ennast riietuvad ja vastavalt siis nii-öelda see mängitakse läbi. Aga kipub olema küll jah, niimoodi, et kui sa saate alguses küsisid, et kuidas me ise sünnib päevadesse suhtun, et ma olen ise ka seda meelt, et tegelikult tuleb pidada kolm pidu, üks on töökohas kolleegidega, teine on siis sõprusringis, läheb nii-öelda töökohast välja ja kolmas on see pere seltsis, mis sageli asub sellest kohast sootuks eemal, kilomeetrite või sadade kilomeetrite kaugusel, kus nagu ise tegelikult praktiliselt elad. Et see on äraütlemata keeruline ja ma olen täheldanud, et see hakkab kehtima järjest rohkem ka laste kohta, et üks on siis sõbrad, klassikaaslased ja siis on vastavalt huvialaringid ja sugulased, nii et, et eks ta natukene rahakotile ja ajaressursile koorma vale küll. Jään, aga täiesti absurdseks on mindud sellega, et noh, et kassil on ka sünnipäev, et pea siis vaikselt kassi sünnipäevaga ei vahel ka meediakanalid pasundavad sellest, et kassil on sünnipäev või meri seal või või ei ole see absurdne või. Jah, tähendab me oleme lemmikloomakultuuris nii-öelda jutumärkides muust maailmast, mida see iganes ka ei tähendaks, sammu paar maha jäänud, sest tõepoolest, arvestades seda, et inimese parimaks kaaslaseks või ainukeseks kaaslaseks ongi sageli lemmikloom, siis lemmikloomade tähtpäevi tähistatakse võrdlema väärselt ja häda meile, kui me julgeme öelda, et lapse sünnipäev on võib-olla tähtsam kui kellelegi jaoks võib-olla koera või kassi sünnipäev. Ja, ja kuna ma olen natuke selle lemmiklooma teema uurimisega niimoodi põgusalt tegelenud, siis ma huviga vaatasin ka seda, et kuidas, noh, lemmikloomade foorumis aeg-ajalt peegaarjeid a'la stiilis, et kassil on varsti sünnipäev, mida kinkida kassile, mis oleks kassile kasulik, aga ühesõnaga, et kuidas seda siis ka nii-öelda rahalised piirata, et nii-öelda kassi sünnipäeva pidades ennast palgapäevani kuidagiviisi kestaks. Need on 200 eurot, eks ole, rohkem küll vist ei käi seekord välja. Eks ole, see samas on muidugi see, et kuna ma ise olen tegelikult kassipidaja, siis ma pean tunnistama pattu, et et lemmiklooma sünnipäev on üks mõnus viis sõpradega kodus kokku saada ja sellel päeval ma olen tavaliselt ise pakkunud mingisugust kalatoitu. Kingitusi ma siiski kassile ostnud küll ei ole, aga, aga paar paremat pala nii nagu vanas rahvakommetes oli, eks ole, et ma olen oma nii-öelda looma sünnipäevade tähistamisega seal kusagil hurda aegades, eks ole, et ega noh, hea küll, et täna on selline tore päev, ega sa ei pea ju, mis päev see on, aga ma ostan sulle siis mingisugust delikatess suupistet ja unusta ära, seda saab kord aastas, et see muutuks harjumuseks. Jah, no jumala pärast elame nii, nagu meile meeldib ja nii nagu me tahame ja nii nagu me õigeks peame. Ja iseenesest võib kassi sünnipäeva tõepoolest ju väga vahvaks ja ägedaks peoks teha ja kohtuda sõpradega, kellega polegi võib-olla aasta otsa näinud. Ja miks mitte, tähendab selles mõttes, et see kokkusaamise ja reaalses elus kokkusaamise võimalusi tänapäeval näib olevat suhteliselt vähe, sest tegelikult ju ka sünnipäevade tähistamine on kolinud suhteliselt veebipõhisesse sotsiaalvõrgustikke. Kui varem sain sünnipäeva kaarte hästi, palju siis neid sünnipäeva kaarte jääb aina vähemaks, saadetakse elektroonilisi kaart SMS Facebook'is nädal varem antakse mulle teada, kellele ma, mis kuupäeval pean kindlasti õnne soovima, mul ei ole selle vastu mitte midagi, ma hea meelega kõiki oma sõpru tervitan ja õnnitlen ja soovin neile südamest kõige paremat. Aga et just nimelt, et see, selline inimlik kontakt, see, et ma võtan oma sõbra jaoks natukene aega, et temaga räägin võib-olla tema aastas tema rõõmudest-muredest, et see on nagu jäänud ka selliseks võib-olla formaalsemaks kombetäitmiseks. Noh, üks asi on see, kui sa lähed tõepoolest ikkagi minu jaoks, Jon rituaal, et kui sa lähed tõepoolest postkontorisse, valid kaardi, kirjutad sinna soovid, ostad margi, lased selle postkasti. Ma julgen öelda, et võib-olla 20 aasta pärast räägitakse sellest kui väga huvitavast vanaaegsest rituaalist kombetäitmisest, kui niimoodi edasi läheb. Jaa, hüppame tänasest päevast korraks jälle mineviku 19.-sse sajandisse ja see näide, mis sealt tuleb, on, ma arvan, selline tõeline maiuspala tänasele saatele punkti panemiseks. Jah, tavaliselt sa küsid ikka alati minu käest, et millal täpselt üks või teine asi sündis ja millal siis saadeti maailma kõige esimene sünnipäeva kaart, et sellele mul on raske vastata, aga ma nuhkisin välja, et väidetavalt siis maailma esimese postkaardi saatis 1840. aastal iseendale üks Londonis elanud mees ja seda siis on dateeritud tubli 20 aastat vanemaks kui Austrias Saksamaal ja Ameerikas juhtus, sest need nii, nii siis Saksamaa, Austria kui USA, et pretendeerivad ka esimesele postkaardi saatja tiik Lile. Et nimelt siis keegi veidrik Theodor huup joonistas endale ise piha kaardi ja saatis selle endale siis samal aastal, kui, siis Suurbritannias teadupoolest, eks ole, see Bennib läks, marka avaldati või käivitus siis nõndanimetatud eel tasumisega postisüsteem, et sõnaga hakati siis postkaarte saatma, ütlema ja see laienes, postkaarte hakati saatma orienteeruvalt 1800 kuuekümnendatel, sest sest on teada, et 1869 trükiti Austrias esimene postkaart ja Saksamaa kaudu või Saksamaa mõjul jõudis üldse pühadekaartide saatmise komme 1870.-teks aastateks näiteks ka Eestisse. Ja nagu ma siin siis ennist lugesin selles kombeõpetuse raamatust ette, et võimalik, et siis või siis sünnipäeva kaarte õpetati saatma millalgi 20. sajandi alguses nii-öelda siis ka tavaliste inimeste hulgas, mitte siis võib-olla eriti välja valitud või kõrgemal sotsiaalsel hierarhial seisvate inimeste Nende hulgas selline oli tänane saade sünnipäevade tähistamisest ja mitte tähistamisest läbi aegade. Rääkisime ka nimepäevast, stuudios olid folklorist Marju Kõivupuu ja Haldi Normet-Saarna. Helirežissöör oli maris, tõmba uus saade nädala pärast kuulmiseni.