Ja tere ilusat laupäeva ja tere ilusat laupäeva keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Täna siis siin vikerraadios rahvast teenimas Heidit Kaio. Ja tere Eesti Ekspress. Ei ole kuidagi oiva vais, unustad niimoodi, ma olen Eesti Päevalehe laupäevalehe LP tegevtoimetaja juba mõnda kuud. Sihukeste ämbrit ei ole tükk aega Astanud ja Sulev Waldner, ma jätan ütlemata. Missos eiei Haanjast vallast ei, Haanja vallast naabervald kuhu kutsutakse kõik oli. Ei tahaks seda saadet edasi juhtuda. Jah, jah, vaat elu läheb jah, kiiresti, et kõik asjad ei jää meelde. Sa oled Elite Eesti Ekspressis, nagu käilakujusid, ma olen harjunud siin, teeks Eesti ekspressist lugema. Ja vabandust, väga LP ei kuulu minu lugemisvarasse pidevalt. Jah, ma loodan, et ma saan selle andeks. Ei ei päriseid häda. Ma saan aru, see ämber kolises praegu nii kõvasti, et. Oi, ma loodan, et seda enam ei juhtu, aga räägime siis, millest me räägime, Eesti siin asjadest räägime eesti elust. Et siis meie ühiskodu Euroopa Liit ja Euroopa ülemkogu said eile siis Brüsselis lõppenud toimunud lõppenud tippkohtumisel siis maha järgmise seitsme aasta eelarvega, mis peab siis Euroopa Liidu rahandusliku edasikestmise tagama siis aastateks 2014 kuni 2020. Ja nii, nagu arvati, eelarvekõnelused olid, olid pikad selles mõttes, et ega nad ei alanud ju tegelikult neljapäeval olid juba eelmine aasta esimene voor ebaõnnestus nagu oligi arvata ja ja üsna üksmeelselt arvati samuti, et et ka teise vooruga see asi lõpeb ja, ja nii ka läks, kuigi vaesed riigipead ja valitsusjuhid pidid veetma unetu öö. Aga noh, asi oli seda väärt ja sellega juba. Ja nad on sellega harjunud, et et tol, tol öösel, kui kui raha jagatakse, siis ütleme kõik ütlevad Eestis siin laulavad hosiannat ja ütlevad, et, et Eesti jaoks on kõik hästi. Kuigi seal natukene iseenesest ju niisugune rehepaplik suhtumine, et, et hästi on siis, kui Euroopa liidul on hästi. Et, et Eestil on, on hästi selles mõttes, et Eesti sai, mis ta tahtis ja, ja enamgi veel, et põllumajandustoetused suurenesid peaaegu kaks korda peaaegu miljardini. Maaelu toetused läksid natukene alla, aga samas jäeti siis ka puutumata Euroopa ühendamise rahastu ja suurprojekt Rail Rail Baltica Rail Baltic võib võib siis oodata kindlasti paremaid päevi. Samas võib ju ka öelda, et Euroopa need ütlesid, et kui Eestil läheb hästi, kui Euroopal, läheb hästi vigu öelda, kas selles mõttes, et Euroopal läheb hästi, kuna tegemist oli Euroopa Liidu 56 aastases ajaloos, siis esimest korda nii-öelda kärpe-eelarvega, et see on ju täiesti märgiline nähtus, mis, mis tegelikult meile kasinatele, kasinust, armastavatele, eestlastele võib-olla võiks sümpaatne olla. Jah, see on kindlasti seda enam kark kärbe tuleb, et arvestades, et Euroopa Liit saab tänavu ühe liikme juurde Horvaatia näol et ka see pead sa sellesama eelarve sisse ära mahtuma, mis varem oli natuke väiksema liikmete arvu peale. Jah, see, see on küll tõsi, et mis, Aarne ütlesid, et et, et see esimene reaktsioon on niisugune hästi, Rehepapp. Aga ilmselt see on ka hästi euroopalik, sest võib aru saada, et ega kõik peaministrit tuli teile koju sealt Brüsselist sõnumiga, et aga ma võitlesin meie raha eest ja ma võitsin, no ilmselt ka enam ilmselt ka kõik on suutnud selle formuleerida, nii et ma võitsin ükskõik millest sa võid ka ei seisneks, muidu nad ei oleks ilmselt nii kõrgel tasemel. Poliitikud ei, kui me vaatame nagu luige, haugi ja vähi nagu seisukohast ja, ja kitsast tekki, mida me enda poole tõmmata, siis ei olnudki vist sellist riiki, kes, kes võiks öelda, et, et ai, ma sain vastu pükse? Ei, kõik olid nagu söönud ja teised olid rahul ja, ja polnud häda midagi. Rahapanustajad said selle selle variandi, et eelarvet kärbiti ja need, kellel raha vaja oli, siis said raha juurde. Jah, ilmselt ta oli küll, et igal juhul esimest korda oli ju ka Eesti-siseselt, et me ikka tõepoolest ju elasime sellele eelarveprotsessile nagu tõsiselt kaasa. Et kui me meenutame, seitse aastat tagasi läks Euroopa Liidu eelarve eelmise seitsme aasta perioodi tegemine minu mäletamist mööda küll ikka palju, palju vaiksemalt. No ja siis oli võrdlus see, et, et ei ei, mitte midagi või siis natuke rohkem või siis tegelikult tegelikult isegi päris palju rohkem ka nii-öelda, aga praegu oli see, et oli juba midagi ja siis oli nagu veel rohkem. Aga samas võib ka öelda nüüd tagantjärgi targana, et et see, et, et täna saab nagu öelda, et põllumajanduse otsetoetused tõusid no praktiliselt kaks korda summa, eks ole, tõuseb võrreldes eelmise seitsme aastaga. Aga kui nüüd kiuslikult küsida, aga mille pagana pärast siis eelmised seitse aastat nii väikesed olid ja kus siis läbirääkimistel Eesti läbirääkijad olid seitse aastat tagasi. Et tegelikult võib ka nii küsida, et sellega võrreldes sai see asi niiviisi tõusta? Ei ma ka mäletan põhimõtteliselt. Kui sa paned selleni nagu ajateljele, eks ole, 2013 miinus seitse, 2006, eks ole, 2004, me astusime Euroopa Liitu. Mis me seal ikka nii väga käisime, siis olles olles nii ees, eks sellepärast, et me olime väiksed, meie hääl oli tollal nõrk, meie olnud ennast tõestanud veel ja, ja liitumisest oli kulunud nii vähe aega, et et eks sellepärast meil nahk üle kõrvade tõmmata tegi koos sõprade, lätlaste ja leedulastega. Ei, loomulikult ja selles mõttes me olemegi nüüd ütleme kogu see põllumajandustoetuste teema ju võib-olla veel seitse aastat tagasi ja ütleme, eriti veel rohkem aega tagasi Eestis oli noh, oli ju hoopis teistmoodi käsitletud põllumajandustoetused, eriti Euroopa Liidu eelsel ajal, Eesti sellise parempoolse valitsuse jaoks, see oli midagi sellist, et phuh, mis asja, seda vaja. Jah, et nüüd on ja nüüd on sellest saanud nagu enesestmõistetav selline võitlus, kus reformierakondlasest peaminister ja isamaaliitlasest põllumajandusminister võitlevad nagu lõvid Eesti põllumeeste toetuste eest ja, ja, ja ka võidavad, eks ole, selles mõttes ega tulebki tunnustada, et see oli nüüd tõepoolest üks, üks väga hea koostööprojekt ilmselgelt, kus kogu Eesti poliitiline eliit käis ühte jalga Eesti-siseselt erinevad poliitilised jõud ilmselt suutsid selles osas teha koostööd, eks ole, alates presidendist, peaministrist, põllumajandusministrist Europarlamendi saadikuteni erinevatest erakondadest, noh, samas siis eks ole täiesti pretsedenditu ütleme, üle 20 aasta koostöö lätlaste leedulastega, mis ju omaette märgiliselt on väga hea märk tegelikult, et vahepeal ju see balti koostöö oli ka kuidagi selline, et Eesti nagu uhkelt arvas, et tal ei ole väga palju nende meist nagu justkui seal lõuna pool olevat baltlastega palju ühist, midagi, et meie ajame oma asja või oleme siin põhjamaa või. Aga noh, nüüd on ikka selgunud, et meil on üllatavalt palju ühist huvi ja ja nagu siin kuulsin aktuaalses kaameras Eesti saadikut Euroopa liidus Matti maasikat ütlemas, et et see on täiesti võlusõna, kui, kui tugev argument on see, kui, kui saab öelda, et vot selles asjas on rohkem kui ühe liikmesriigi huvi, mis sest, et need liikmesriigid on näiteks Eesti ja Läti. Aga ta on rohkem kui ühe liikmesriigi huvi mingi asja suhtes. Nojah, aga küllap Euroopa Liidu mastaabis ja vastuvõetud eelarve tegelikult pole ju vastu võetud selles mõttes, et ta läheb parlamenti, aga, aga, aga sinna heaks kiidetud eelarve puhul need need summad on ikka niivõrd väikesed, et, et et parem on mitte tülitseda ja parem ja kusjuures, mis puudutab põllumajandust, meil on ju mõttekaaslased alati olemas. Meil on toredad prantsuse ja Belgia farmerid, kes tulevad oma sõnnikukoormaga, jaotavad selle keset brüsseli südalinna maha ja ja, ja see sõnum on väga, üheselt mõistetav ja solidaarsus. Kuigi nemad arvavad, et meie siin võib-olla peaksime veel vähem saama, aga, aga, aga märg kui selline, et põllumehed on olemas, jana võitlevad oma õiguste eest ja kujutage ette, tuleb siis Eestist ka mingisugune sõnnikukoorem ja ja hakkavad seal maha loopima ja piima maha kallama, eks ole, ja no on seda jama vaja, et lihtsam, ma usun, et, et mingi säärane filosoofia oli ka oli ka seal mängus, kui, kui siin täiesti ootamatult 50 miljonit kukkus meile lisaks, et nii-öelda seda valustatud neljateistkümnendat aastat ei oleks toetuste osas mis oleks mis oleks võib-olla väga valusalt nagu põllumehele veel juurde on öelnud, et eta võtke see 50 miljonit, umbes Ansipi trumpi ajasid kahekesi asja nagu jutti ja no kuulge, ülejäänute jaoks suurte netomaksjate jaoks 50 miljonit eurot, noh, see, see, see ei ole märkimisväärne. Kusjuures senisest mina olen mõtisklenud, on see, et, et eelmised eelmine ja eelarveperiood seitse aastat kujundas Eesti põllumajandust täiesti teistsuguseks sellest, mida me oleme seni harjunud nägema. Ja nüüd, kui nüüd, kui Eesti põllumajandustoetused nii kolossaalselt üsna võiks öelda kõik massiivselt suurenevad, siis missugune, kuidas see mõjutab reaalsusesse põllumajandust, kas see tähendab seda, et me näeme näiteks supermarketites rohkem eestitoode, et kas see tähendab seda, et, et rohkem inimesi leiab mõttekam pidada põllumehe ametit, kuigi see on selgelt mitte hõlptulu vaid vastupidi üks üks raskemaid ameteid, mida, mida üldse võib ette kujutada. Aga, aga tõesti jah, et ma nagu püüan mõtiskleda sellele sellel teemal, et, et mismoodi see järgnevad seitse aastat meie meie siin seda põllumajandust hakkab edasi kujund. Meheks olemine kindlasti on üks väga toitav amet igas tähenduses tänases maailmas, kui vaadata ka, et maailmas tuleb suid ikkagi kogu aeg juurde, mida toit ja et see on üks turg, mis ilmselgelt ei vähene, samas kui, kui, nagu põllumehed ise ütlevad, et et maad tasub sellepärast osta. Et selle ressursitootmine on lõpetatud. Et, et selles mõttes see on, see on piiratud hulk põllupidamiseks sobivat maad planeedil maa. Et sinna sinna ei ole midagi teha ja selles osas Eesti käes on see ressurss nii palju, kui on üldse mitte mitte halvasti, et ka meie kliimas ei ole võib-olla mõnes suhtes kõige ideaalsem, aga, aga mõneski suhtes päris hea tegelikult, et selle selle asjaga tegelemiseks. Aga iseküsimus on muidugi see, et kaasaegne põllumajanduslihtsalt nõuab kaunikesti vähe inimesi, et, et siis rohkem raud võrreldes jah, vana vanasti, kui noh, tõesti, ütleme kasvõi farmis oli ikkagi töötajaid päris palju, siis kaasaegses lüpsirobotitega farmis võib see tähendada, et päeval on seal üks inimene, kes istub arvuti taga ja vaatab, vaatab näitajaid, et millise lehmanäitajad missugused, et millal ta viimati lüpsmas käis, eks ole, kui palju ta toodangut andis ja kas midagi on sellega probleemi ja rohkem polegi inimesi ja ongi kõik. No aga igal juhul me, me saame aru, et see raha läheb põhimõtteliselt Eesti maapiirkondadesse ühel või teisel moel, see jõuab siiski nii-öelda maapiirkondadesse, et, et see võiks olla küll, meil on selline neuros ootused. Jah et väga palju sõltub ju ikkagi projektikirjutamise oskusest. Ja, ja eestlased ei ole seni vist väga silma paistnud oma suurepäraste projekti kirjutamise oskustega. Eks see nii ei arva, et me oleme, sellest on ju räägitud meie nii-öelda haldussuutlikkusest kõigest, et kas, kuidas mõned kui palju meil raha tegelikult võib kasutamata jääda, kuidas me sipleme seal perioodi lõpus sellega, et meil meil meil lihtsalt ei ole, ei ole ette näidata õigeid dokumente õigesti vormistatud dokumente ja, ja ega mitte mitte sellepärast, et raha vaja ei ole, aga, aga lihtsalt nagu sellest oskus teab, oskusteabest jääb puudu. Aga see on loomulikult aastate pikku paranenud. See on aastate pikku paranenud, mina olen olnud seotud ühe Euroopa liidu projektiga, mis käsitles haridust ja siis seoses sellega mööda Eestit ringi sõitnud Hiiumaal Saaremaal, kuni siis Valga-Põlva- nii välja ja ma olen küll näinud päris sosinaid erinevates valdkondades, põhiliselt küll tõesti haridusega seotud päris usinalt projektikirjutajaid ja täitsa nagu õnnestunud projekti kirjutada, nii et see, see raha Euroopa Liidu raha on ikka siin eesti Kolgastest liikunud päris usinasti. Tore olla. Et Eestil niimoodi läks ja, ja tore on, et, et see eelarve sai vastu võetud, aga. Jah, nagu sa ütlesid küll, et seal tuleb veel europarlamendis siiski läbi käia. Päris kindel. Ei ole jah, Europarlament tahaks seda suurendada kindlasti suure suure jupi võrra ja ja Martin Schultz ütles eile siis riigipeade ja valitsusjuhtide ees, et et see ei ole üldse mitte see eelarve tegelikult, mida, mida, mida Euroopa liit vajaks ja vot see on juba hoopis tõsisem küsimus ja niisugune filosoofiline küsimus. Et teadupärast kaklus käis selle üle, et kas nii-öelda kõigepealt panna üldsumma paika ehk üks protsent Euroopa Liidu SKT-st või siis siis hakata alles jagama valdkondade ja riikide vahel või siis enne panna ikkagi prioriteedid paika. Ja, ja prioriteedid ikka selles selles mõttes selles selles võtmes, et Euroopa Liit oleks rohkem jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline, kogu maailma mastaabis. Mindi teist teed, sellepärast et deka lühikene ja huvid on, on sageli niivõrd vastandlikud, et sellepärast võib, võib arvata, et enam kui enamus parlamenti on nüüd ikkagi seda meelt, et et see ei ole nüüd päris eelarve, millega Euroopa liit võiks Euroopa Liit kui tervik, kui kui niisugune võiks, võiks nagu uhkustada, et võiks, võiks julgemalt silma vaadata nagu tulevikule ja mitte ainult lähitulevikule, vaid, vaid, vaid ka kaugemas perspektiivis, siis siis võib arvata, et et Brüsselis ja Strasbourgis tulevad väga, väga tulised debatid veel selle üle. Kas mulle meeldib, aga paraku Euroopa parlament raha jaga. Mulle meeldis väga jälgida seda, et Saksamaal ühel suuremal, siis Euroopa Liidu rahakatlasse panustajal käis käis nagu hoogne debatt hoopiski selle ametnike armee üle, kes, kes siis Euroopa Liidu koridorides ringi saagid, keda mingi 46000 inimest ja Spiegel, kui Welt am Sontag kirjutasid sellest Jabeltuma, Santa, kes oli üks huvitav artikkel, mis olid tegelikult ainult külmad faktid ja võrdlesid siis seda, et Euroopa liidus on 4365 töötajat, kes saavad sama suurt palka kui Saksa liidukantsler. Ja, ja veel Euroopa Liidu koridorides liigub 1760 inimest, kes saavad veel kõrgemat palka. Et see on nagu huvitav, et et sakslased on, olid need, kes, kes hakkasid siis nagu nende ametnike taskutes, sorima ja vaatama, palju sinna, palju sinna nagu mammonat koguneb. Nojah, teiselt poolt võib muidugi öelda, et Euroopat peavadki valitsema väga kompetentsed inimesed ja korralikult maksta, eks ole, et et see ei ole ise tänasest tingimata halb näitaja. Et headel töötajatel Euroopa liidus on head palgad, ma ei ütle, et see õigustab seda, mida sa ette lugesid, praegu aga aga et iseenesest printsiibina ei ole, see ei saa, ei saa eeldada, et nüüd Euroopa Liidu ametnikud peaksid töötama väga väikese palga eest. Aga noh, seal muidugi kokkuhoiu minu meelest ei saa tõsisest nagu Euroopa Liidu kärpest ikkagi enne rääkida, kui näiteks ei võta Euroopa Parlamendi puhul tõsiselt küsimuse alla, kas nad peavad ikka nii Brüsselis kui Strasbourgis praktiliselt samasugust struktuuri ülal pidama, et see Euroopa liit vajaks ka haldusreformi? Mitte ainult mitte ainult. Absoluutselt vajaks haldusreformi, kusjuures ma arvan, kõik ajakirjanikud teavad seda, kuivõrd suletud süsteem, see ütleme, niisuguse informatsiooni mõttes on, on Euroopa Liidu ametnike nagu palgad ja hüved, et need nendele ligi pääseda, siis ütleme, et Eestis meil on, me oleme ikkagi väga läbipaistvad selles suhtes ja Euroopa Liidu Euroopa liidus struktuurid, mis võiksid olla tegelikult kõikidele väga läbipaistvad, seda, seda kaugeltki ei ole. Aga ilmselt mingi kukesammu võrra, kui see eelarve ikkagi need vähenes, siis võib arvata, tahad mingi surve nende hüvede vähendamisele paratamatult sellega kaasneb või vähemalt mitte suurendamisele. Kui seni oli ju teada, et Euroopa Liidu ametnikele oli praktiliselt noh, oma kollektiivlepingutega, kes teil seal on tunnustatud nii-öelda iga-aastane pidev tõus siis tõenäoliselt Ta ainult tõus, kui sa räägid nüüd palgatõusust ja ei, ei mitte ainult tõus, vaid seal oli garanteeritud kõik, isegi hauatagune elu oli ära, ära ära, siin on pension ja kõik lapsed ja sugulased ja koduigatsus, no ühesõnaga kõik kõik kõik on, et, et ma pean. See on nüüd kole jutt siin või ei taha üldse koledasti rääkida, pärast jälle tsiteeritakse, saadakse valesti aru, aga aga mul on olnud mõned korrad võimalused vestelda niukses vabamas õhkkonnas. Kudemust, õigesti aru saate, jah, meie, meie Eesti euroametnikega, keda on ju ka terve armee, seal seal on tuhandeid ja ja noh, korra näiteks ma olin teel Brüsselisse ja, aga mitte otselennuga, vaid oli vahemaandumine ja siis selgus, et me jäime maha sellest brüsseli lennukist ja me oleme sunnitud siis kõik terve suur osa sellest euroametnikearmeest ööbima ühes hotellis, kus siis lennufirma meid, panija ja õhtul siis, mis siis ikka räägitakse ikka räägitakse siis Euroopa Liidust ja muudest asjadest ja elust ja tööst. Jah, ja ma, see oli mu esimene kokkupuude, et mismoodi inimesed tegelikult elavad. Et kuidas seda oli, seesama, mõtlen isegi hauatagune elu ja kusjuures inimeste inimeste inimeste mõttemaailm käis käinud sedalaadi mööda kuidas toimetada Brüsselis kinnisvaraga lapsed, vanemad, külaskäigud, puhkused. Ausalt öeldes mulle mul oli ikka suu lahti, kui ma, kui ma seda kuulasin mis ajakirjanik oli, ikka puutuvad inimesed kokku euroametnikuga intervjuu, räägid asjast, eks ole. Ega ma ei ütle, et nad ei ole kombeks asjast, nad räägivad ju pea ja väga ilusti õppinud ja, ja ega neid on sealt sellesse nagu raske püüda, aga, aga siis, kui sa hakkad nagu jah, natuke vabamalt rääkima, siis siis ma sain aru, et, et midagi peaks nagu ikka ette võtma küll ja, ja see, see hüvede maailm ja see, see elu lõpuni kindlustatuse maailm ja kõik, see on kõik, see on inimesi ikka sedavõrd palju muutnud, et et nad enam nagu, noh, ütleme ütleme kui kujundiga öelda, jalad ikka väga maas enam ei ole, et et see, mis on Eestis ja NATO töötavad Euroopa Liidu struktuurides, mitte mitte siis Eesti heaks must, valesti aru ei saadaks. Igasugustes direktoraatides all ja pea ja vahemistes ja keskmistest komisjonides ja, ja kogu selles struktuuris töötavad kogu Euroopa liidu heaks, mitte mitte siis Eesti heaks, nii nagu neid on seal sadu. Ja see jättis niisuguse mulje, et, et sageli nagu tegu on nagu mingisuguse asjaga iseenesest, et et kõik need hüved, need on tähtsamad kui. Vot selles mõttes ongi nüüd huvitav näha, et kui see Europarlament ütleb, et Euroopa Liidu eelarve peaks ikkagi olema suurem kui nüüd see, milles praegu peaministrid kokku leppisid, et kas näevad seda suurendamist tõepoolest nüüd ütleme nendel üllaste ühiste tegevuste eesmärkidel või, või siiski administratiivkulud. Et vot seal on nagu huvitav, ütleme kui, kui keegi suudab sellel täpselt järge pidada, siis seda huvitav, huvitav teada, et, et selles mõttes, et ikkagi ütleme europarlament, kes istub pidevalt seal On ju ka selgelt nagu hoopis tugevama lobi all kui ütleme, need valitsusjuhid, kes tulevad korraks Brüsselisse kokku ja siis sõidavad koju tagasi. Tavaline inimene neid ei näegi ja ka logistid, eks ole. Lobi käib ka läbi kolmandat. Et selles mõttes on muidugi ja teiseks võib arvata, et tõepoolest, kuna europarlamendil on need esimene kord selles protsessis omada tõepoolest sellist kaasotsustamisõigust siis juba selleks, et märgiliselt näidata, kui tähtsad nad on ja kui tähtsamad tahaksid olla võivad nad võib-olla isegi mõnes rahalises mõttes suhteliselt väikesest küsimusest suure numbri teha. Et seda ei saa ka välistada, et lihtsalt näidata printsiibis enda tähtsust. Et selle tõttu jah. Mida ei saa neile pahaks panna ja sellised volitused on antud siis miks neid mitte kasutamata just. Ja kuna ta ei suuda muud teha, siis nad suudavad vähemalt tekitada teatud koguse ebamugavust. Segadust, lagunenud. Ega nemad ei taha ju ka kummitempli endale saada, eks ole, nagu nagu mõni teine et, et selles mõttes on huvitav näha seda, et ikkagi mingite sammukese võrra see Euroopa liit ka jälle areneb ja kui me mõtleme selle eelarve protsessi ja eelmise võrdluse peale, siis üks kindlasti persoon mis eristab neid kahte protsessi, on härra Van Rompuy, ET ütleme, seitse aastat tagasi Euroopa liidul ei olnud sellist ütleme, läbirääkimiste juhti ja eesistujale ja, ja, ja siiski ütleme, et kui, kui Rompuy ju ametisse nimetati, siis oli väga palju sellist küsimust, et kes see nüüd selline on, sest noh, üle euroopanina tuntus tal ju väga suur ei olnud ja mis, mis ta siis ikka, eks ole, on, aga ma arvan, et nende läbirääkimiste kontekstis ta siiski on tõusnud juba päris kaalukaks tegelaseks, et ikkagi, et ikka on küll juba Euroopa liidus. Selline selline mees, kellel, Jah, ütleme, mitte piisavalt sageli, ütleme korra aastas sellele suhteliselt ilmetule belgia vanamehele helistada, aga aga asjad ju töötavad tegelikult Trumpi kasuks, mitte mitte kahjuks. Et ta on kõva läbirääkija, see oli algusest peale teada, erinevalt siis nei Västonist, kes kes on siiamaani niisugune tagaplaani kuju. Aga noh, ega rompe või mitte Rompi ega siis Euroopa Liidu suured ja väikesed ei, ei oleks saanud ju lubada endale seda, et, et eelarve jääbki vastu võtmata ja ja hakkame nüüd siis aasta kaupa korraga elama, et trump ei tegi kindlasti väga-väga tublit tööda olevatki väga niisugune terashammastega läbirääkija, mis just täpselt õige selle koha peal aga kindlasti kaasa aitas just see, et suured pidid ikkagi pidid lihtsalt kokku leppima, sest et jalgade trumpimine ja ja minema tormamine läbirääkimistel ei oleks ju olnud eriti nisugune, konstruktiivne ja niisugune terve, terve mõistuse seisukohalt, pealegi oleks halvendanud kõikide riikide olukorda, kui, kui me peaksime hakkama korraga aasta korraga elama. Mulle jäi silma, see on trumpigaüks teine detail, et et see on küll vist esimest korda, mis linte vist vaid kindlasti esimest korda, kus, kus näiteks Trumpi siis jõudis kokkuleppele liikmesriikide, siis ta viidi kohe pane Twitterisse sõnumi üles. Ta on tehtud. Et tõesti, et sotsiaalmeedia on mingisuguse täiesti uue meetme omandanud, et, et mitte ainult noh, jah, tõesti, inimeste eraelu, vaid ka juba riiklikud otsused. Läheb sama vahetult enne tippkohtumist Twitteris, et kui mina oma tahtmist ei saa, siis kõnnime minema. Noh, aga see on tehtud teatud eesmärgiga. Jah, Rail Baltic veel, et et see see 10 miljardit, et on siis nüüd ripakil. Tore ju. Tore on siis, kui me sellest nagu ka liiprid ja rööpad saame ja uued rongid sinna sinna peale sõitma. Aga praegu no ma ei tea, kõik senised nii-öelda eelläbirääkimisteks. Ma nimetaksin neid lätlaste ja leedulaste ja poolakate ka ei ole olnud kuigi optimismi sisendavad. Lätlased tahavad rohkem Moskva liini arendada ja, ja leedulased on huvitatud muudest asjadest ja, ja kas, kas sellest asjast nagu asja saab ja, ja kuidas need lõplikud nagu tasuvusuuringud lähevad ja noh, juba on ju selge, et reisijaid ilmselt nii palju ei ole, kui kaubavedusid saab peale, siis, siis on, on mingit lootust ja aga, aga no loodetavasti jah, et see, kui kui, kui sa näed seda, seda summat, mis on nagu eraldatud ja äkki see sunnib siis kolme või või nelja riigi poliitikuid siis ka kiiremini liigutama ja oma otsused langetama, sest sest sellega on nüüd selles mõttes kiire, et ega need automaatselt järgmise eelarveperioodi langeb. Kusjuures nende reisijate arvuga olles lugenud neid artikleid, mis selle debati ümber rail Balticu projekti ümber käivad, siis, siis Euroopas on ju väga palju selliseid kiirronge ja, ja, ja käivad mitmete siis ka riikide vahet ja mul on olnud võimalus näha ühte, mis käib siis, mis on ehitatud siis Malmö ja Kopenhaageni vahel, ehk seal on siis nüüd uus sild ja ka siis kiirrong, mis käib Rootsi ühe provintsilinnast, Kopenhaageni pealinna ja ma mäletan nagu 20 aastat tagasi maailmas käia, see on niisugune vaikne, rahulik provintsilinn, kus midagi ei toimu. Ja nüüd, kui see, kui see uus rong käib, siis on tekkinud täiesti uus liikumine, nimelt ma lahkusin seekord Malmest reede õhtul ja ootasin siis rongi, et minna Kopenhaageni lennujaam, ootasime olmes ja Malme raudteejaam oli täis noori inimesi, kes olid teel pidutsema Kopenhaagenisse, ehk siis selle võimaluse olemasolu, et tekitab täiesti uutmoodi tarbimist, mida ilmselt keegi ei osanud ette arvatagi, et, et need noored inimesed niukses sai tõesti palju, paljud paljud sellised vanuses 20 kuni näiteks 30, kes seal ootasid siis Kopenhaageni rongi, et minna veeta ikkagi üks lahe reede õhtu suurlinnas ja siis hiljem siis rongiga tagasi tulla. Nojah, aga ühendus Kopenhaageni valve vahel oli niigi olemas, selles mõttes, et seal nagu laeva ostunojah, aga ikkagi käidi ostureisidest käinud ja ei lähe ju autoga pidutsema, Kopenhaagenisse sama sutsakad ei tee? Ei ka sellest räägitakse ju ikka, et, et kui tekib uus võimalus, siis toob, tekib kuus tarbimine, tekib aus tarbimine, sama sama räägitakse ka ju näiteks meie oma Haapsalu selle raudtee taastamise puhul. Et uus infra uued rongid tekitavad uusi võimalusi. Ja, ja me ei teagi veel, kui, kui palju see tekitab, et et vaat näiteks Eesti õhupuhur on nüüd hakatud rääkima seda, et et ta ei ole lihtsalt asi iseenesest, et üks masin, mis lendab, eks ole vaid vaid ta on ta majanduse osa, ta toob meile ju ikkagi sisse raha. Ja ta toob meile uusi võimalusi ja kus ja kui, kui neid, kui neid põrisevad tiibu ei ole, siis siis need võimalused ehk jäävad olemata. Et see ongi niimoodi. No eks ole, rongiga natuke sama, et ütleme, et rong juba näiteks Tallinna ja Riia ja Tallinna-Varssavi vahel on, on võib-olla ka ütleme ühele sellisele ärimehele täitsa arvestatav liikumisvahend, noh, buss ilmselt, et ikkagi paneb enamiku nina kirtsutama, et perspektiiv, et isegi väga mugavas bussis istumise nagu asi Aeglasem, ja ta on igal juhul ohtlikum, ükskõik kui, kui heas korras meie meie teed on, sest et meie ilmastikuolud on niisugused, et minge kasvõi näiteks tänase ilmaga jälle Tallinn-Tartu maan ja ei ole, ei ole, väga mugav ikka ikka mõtled kõikide muude mõtete kõrval ka sellest, et äkki äkki pääseks tervena koju, eks ole, noh. Et jah, et head, head tahet olen, on hädasti vaja selleks, et seda asja. Noh, eks natuke tuleb omalt poolt rahaga sisse panna, et ehk Euroopa Liit annab palju siis ta ja no selles ongi Ega siis lätlased, leedulased oleksid sellega muidugi une pealt nõus, kui, kui kõik inimesed ise ei peaks lillegi liigutama, et las ehitavad siia, aga muidugi tuleb. Aga, aga tundub, et see asi on, on seda väärt. Nonii, elektriarved uued käes ikka mul ei ole ja nii. No mind paneb imestama sel nädalal tegelikult selline noh, jutt sellest, et justkui oleks Eestit tabanud mingi üllatus, et elektriarved umbes niisugused tulevad, ma ütleks, et nad on täpselt ju sellised, nagu meile räägiti, kett tuleb. No aga millised siis kuna ma ei ole kätte saanud, ootan põnevusega. Noh, selles mõttes suhteliselt suuremad erinevad ütleme, erinevad kindlasti jah, et kindlasti see sõltub ju siiski ka tarbimisest, et noh, kuna noh, ma võin ise konkreetselt öelda, et kuna mul oli detsembris tarbimist natuke rohkem kui jaanuaris, siis tegelikult mul jaanuari arve detsembrist suurem ei olnud. Aga noh, samas ma näen, et suhteliselt on ta muidugi tõusnud. Et, et ses mõttes, aga see, et ta tõusis seal kuskil 25 30 protsenti, seda ju kõik prognoosisid ja ega siin selles mõttes öelda nüüd, et see, et see, et see nüüd sel nädalal tuli šokina, noh, ma ei tea, see on selles mõttes börsi börsipakett. Mullu oli fikspakett, aga ma nüüd nüüd olen üle läinud teisele okei, selles mõttes, et saades aru, et ilmselt siis on ikkagi, aga see on muidugi igaühe enda oleksid juba muutsin. Aga ma arvan, et see ongi meie kõigi kätes nagu vahetada mobiilifirmat või nagu meil nõu on antud, et ja ma arvan millegipärast nüüd peale nende esimeste arvata saamist väga paljud inimesed, kes selles eriti esi esimesel hetkel valisid, no vähemalt väga tõsiselt mõtlevad. Ja et noh, tegelikult see vahetamine ei ole üldse keeruline. Ma ei ütle, et see tingimata on õige samm, võib-olla ma näiteks kuskil märtsikuus saan hirmsasti vastu pükse sellega, et ma vahetasin ta selleks teiseks ega, ega ma ei ole ju energeetikaspetsialist, aga ma ei ole seda niiviisi jälginud. Keegi meist ei oska. Ilmad lähevad soojemaks paratamatult ja sul, mida suve poole, seda väiksemad on ka, aga elektriarved. Tundub, et ütleme, Eesti energia ja kõik nad tegelikult firmad oma fikspaketi hindadega, tegelikult natuke nöörivad siiski meid. Et ta tegelikult panid selle fikspaketi hinna vaid ka sinna sinna skaalasse, et nemad igal juhul ei kaotaks, noh, see on nagu umbes kasiino, et maja peab alati võitma, eks ole, et sa võid küll. Sul võib küll, kui jääda mulje, et saaga vahel võidad, aga tegelikult kokkuvõttes võidab ikkagi maja. Ja mulle tundub, et nende fikspakettidega on sedasama. Kuidas ma julgeks pakkuda, et see ei pruugi olla üldse esimene korda sul või noh, jääda viimaseks korraks on esimene kord vahetada, aga jääda viimaseks korraks paketti vahetada või ka isegi pakkujat vahetada, et mitmeid kordi olen siin nagu Skandinaaviat näiteks toonud sisse, siis näiteks Rootsis ma mingi hetk imestasin, miks nad reklaamivad kogu aeg elektrifirmad, et meil on praegu väga hea pakkumine, meil on selline teistsugune, et noh, mida see muudab, aga küllap meil hakkab samamoodi olema, tulevad need väiksemad pakkujad oma uute kampaaniate uute pakkumistega, mis, mis kindlasti on väga ahvatlevad ja, ja teinekord ka panevate paketti muutma, nii et ma arvan, et praegu väga paljud liitusid Eesti energiaga usaldusest ja senisest koostööst, aga aga pikapeale see, ütleme üks kolme-nelja aasta perspektiivis võib see Eesti energiale lojaalne seltskond mureneda, areneda laiali. Ja selles mõttes on sul õigus, et eks ta natukene on niisugune üle üleshaibitud, kogu see teema oli, et üldiselt oli teada midagi, natuke läheb kallimaks. Mina näiteks tagasihoidliku inimese ja tagasihoidliku elamise inimesena, minu minu summa on sama. Mis on naljakas, on saada kahte arvet. Ühe sama asja eest, noh, eks, eks ole võrguteenused koos oma lisadega, teine, mis on suurem summa, mis on tunduvalt suurem summa, ma ei taha öelda kordades ja ei ole isegi kaks korda suurem summa, aga, aga on, on jah, erinev suurusjärk ikka täiesti. No aga see, kes on varemgi süvenes enda elektriarvesse, nägi seda, et et siin nagu tulede kustutamisest ja pistikutest pistikute stepslite välja tõmbamine ei aita väga palju, kui võrguteenuse hind on tegelikult jäik ja, ja see on silmapaistvalt suured. Silmapaistvalt suur ja kulutad midagi või kuluta, see asi tuuakse ikka sinuni. Ja, ja tuuakse selle raha eest, et ei, see suurusjärk oli, ütleme. No ma võin ju öelda, need summad, see ei ole mingisugune ju saladused, võrguteenus oli 21 ja asi ise ehk särts oli 14 noh, uskmatu. Et ta ongi niisugune niisugune vahe, et ollakse umbes poole rohkem arvel. Ja ma arvan, et mul tuleb veel kordades rohkem. Aga tuleb elada tagasihoidlikumalt, Heidit tähendab esiteks mitte vahetada nii tihti töökohta. Ja seda ma tahtsin saada nii-öelda ja, ja teiseks tuleb äratada tagasihoidlikumalt väiksemal pinnal ja säästulampi, suur pere jälle. Hea, kui me räägime kommunik keerimisest, siis noh, kõik riigijuhid olid meil ju Sillased näed, peaminister ütles, et temal oli väiksem arve kui, kui aasta tagasi jaanuaris. Majandus ei ole küll ka tüüpiline selline majandusminister ütles, et seal ei olnud üleüldse seltskonnategelaste välja mõeldud teema, see elektri hind. Ma nägin sellist pealkirja kuskil meie online'is. Ju ta siis niimoodi ütles, et kui midagi soovitada sellist ütlemist ütlejatele sisetud, võtkem vaiksemalt. Inimesed on erinevad ja, ja inimesed on oma eluaseme soetanud erinevatel aegadel erinevate küttevõimalustega ja nii edasi. Ta ühe jaoks 100 eurot ja, või ei ole võib-olla raha, aga teised teise jaoks on ellujäämise küsimus, nii et et ei, ei ole vaja nii sihukesi asju nagu öelda. Et et üldse peaksid nad natukene rohkem mõtlema, enne kui siukseid asju. Lähevad, või nagu nüüd keegi hakkab niiviisi musta valgeks rääkima, et et üldse ei tõusnud midagi, siis nüüd see nüüd küll tõele ei saa vastata juba noh, ütleme, et see on ikka ja kindlasti on inimesi, kellele ka näiteks 20 või 30 eurot elektriarve tõusu ongi. Ongi väga suur küsimus. Et, et neid kindlasti on, et seda ei saa üldse, inimeste võimalused on ikka väga erinevad. Aga kas, mis see oli sul, mis vald? Haanja vald? Ma ütlesin saate alguses, et teeme nii, et täna on teine saatejuht, Haanja vald ja Anija vald ei taha Tallinnaga ühineda. Jah? Ei ole kuulnud, jah, aga miks? Mõtle, missugune võit. Trans ei ole nendega siin nagu ma siin. Mis ma ütlesin? Ei peagi, mind hämmastas seal nokitsesite detailides, vaadake vaadake suurt pilti. Ei, ma siin enne saadet arutasime, et tegelikult kui seda edasi arendada, eks ju, juba ikkagi Tallinn, Ruhnu, Riia silla nagu ehitada selliselt, et mis siis miks siis sellest riigi piiristki väga hoolida, eks ole, et, et et siis võiks ju Tallinn ikka püüda ametis Riiaga jõud kokku panna, milline võimas asi sünniks. Nüüd ikka natukene pani imestama see, millise tõsimeelsusega need lood sellest kohtumisest, kui Ruhnu olid ainult vallavanem ja kohati oli vallavanem, kohati oli volikogu esimees. Ma ei tea, kas mõlemad ei kohta, ütlen et mees oli ikka üks mees, kes, kes Tallinna linnapea kabinetist välja. Aga, aga no kui sul on mingi 50 püsielanikku saarel siis noh Võikski olla kaks ühes, eks ole, kuigi ilmselt on ikkagi erinevad. Ja fiks peseb puhtaks ja teine on nagu kond inseneri eest ka. Et, et kust ja mis asi, see suskas ikka vot ma ei saa aru, et ja, ja noh, vaata kui ta minu kallis kodukanal hakkama tegi, sellest täiesti surmtõsise loo, millest, mida ka Tallinna linnapea mõnuga ära ära mainis, et et ka huvitavad asjad ikka sünnivad. Ja minu meelest on see niisugune hea vanas riiklaste vaimus punkelt, seal tulebki niimoodi võtta. Oota, kas Ruhnu suudab karuga, eks ole ületada uudiskünnise ühinemisel Tallinnaga. Võlapolitseinikuga tubli konstaabel on ja Lihulas on sünonüümid, eks ole. Et mul tuli sellega seoses vana väliskommentaatorid, tuli meelde, kuigi ma ise tol ajal muidugi veel ei olnud mitte keskivaid olles laps, kandsin lühikesi pükse, et minu arust oli see 60.-te lõpus või. Aga võib-olla oli 70.-te alguses ka ühesõnaga ikka ikka Brežnevi ajal. Kommunistlik Kongo tegi ettepaneku, tegi ametliku avalduse, et tahaks ühineda nõukogude Liiduga. Ja ei olnud vaja sellist jama Moskvale kremlile ei olnud sihukest jama vaja, et nüüd nonii, ustavad ja tulevad ja tahavad kohe ühineda. Ja siis mõeldi välja lõpuks see klausel, et, et meil ei ole ühist riigipiiri kahjuks ei jäeti ütlemata, et te nagunii olete meie käpa all, et ei ole vaja, noh tegelikult Ida-Euroopa toimis samamoodi, Moskval ei olnud vaja neid liita. Kui ta oleks väga tahtnud, siis oleks võinud ju ka liita. Aga see oleks olnud rohkem ja ebameeldivusi. Tollele meenutab see 80 taastastes seda lugu, kuidas, kuidas Eestis võiks Rootsile sõja kuulutada ja siis kohe alla anda ja siis Rootsi vallutaks Eesti ära, et, et see on ka umbes samasuguses No Ruhnu seisukohalt võttes on ilmselt analoog küll jah, et vaadates lootuses nagu rikkama rikkama kosilasega nagu leivad kokku panna, kuigi kas, kas nüüd keegi tõsimeelselt seda lootust ikka tegelikult hellitab? Ei, tead, aga aga muidugi palju tõsisem liitumisprojekt on ikkagi see, mis Läänemaal on see nädal kõvasti laineid löönud, kuigi ta tundub, et sellisest suurest liitumisest saab natuke väiksem. Aga väidetavalt ikkagi see võiks isegi. Ja ehk see on siis nagu valda. Ja see iseenesest on, ma arvan, et need mõlemad, nii Ruhnu kui, kui siis Läänemaal toimuv näitavad jälle mingisugust väikest nihet ikkagi ütleme siis ka vallavõimude meelsuses rääkimine võimalikust liitumisest kellegagi on muutunud täiesti populaarseks teemaks. Et kui te vaatate, et sellest on saanud üks omaette selline nähtused, et vallavanemad, isegi kui nad seda tõsiselt ei mõtle, aga on populaarne rääkida, et me kaalume liitumist kellegiga tehakse liitumisettepanekuid, mida, mis, mis võib olla küll pärast nagu nurjuvad. Aga kui te vaatate seda tendentsi, siis iseenesest on ka see üks päris märgatav muutus võrreldes varasemate aegadega, kus kus tihtipeale rääkimine kellelegiga liitumisest oli ka selline tabu. Mis asja te olete nüüd tõsimeelselt rääkima, et meie ei saagi ise hakkama või et nüüd on hakanud, et selles mõttes on jää hakanud liikuma ja see on, see on minu meelest tervistav, see on. See annab mingi väikese võimaluse, et selle protsessiga saab ikkagi tõsiselt edasi minna. No küllap seal on muidugi taustal ka seesama haridusreform, kus, kus kus koolika riburada ju sealt nendest väike valdadest ära kaovad ja tegelikult tekivadki hoopis teistsugused keskused ja teistsugused trajektoorid, kus inimesed liiguvad ja tegutsevad. Aga kui ma siin viskasin naljaga poolest välja, et, et mitte ainult Haanja vaid vaid Ruhnu Tallinnaga liituda võid, tegelikult võiks terve Eesti liita, siis ju on seda siis seda on ka ju korduvalt räägitud, et tegelikult Eesti on nii väike, et võikski olla üks haldusüksused kõikumised. Siis oleks kogu Eesti ühinenud Ruhnuga näiteks kui rumal Tallinna osa. Ruhnul ammu käinud aga, ja tõtt öeldes olema seal ainult ühe korra elus käinud. Aga ma arvan, et näiteks Tallinnal oleks õppida Ruhnut. Kuidas teid korras hoida? Eks ju, seal ei sõida keegi seal ei lagunegi. Et see olukord, mis nüüd praegu ikkagi on, see on uskumatu, Tallinna, see on ikka niisugune, et noh, see nõuab juba kõigevägevama sekkumist, et see on, see on ikka täiesti košmaarne. Ma imestan, et et, et meil, autojuhid nagu ikka üldse kisa nagu ei tõsta ja ei, ei vii asju instantsidesse välja. Et ma kujutan ette, kui paljud autod saavad lõhutud ikkagi praegu, et see noh, see kui ma ütlen, et see ei ole normaalne, siis on see nii leebelt öeldud, et ma ei ole kunagi elus. Absoluutselt, et need, kes Tallinnas ei ela, siis endale Ärge siis need nii Tallinna, kes mina võin näiteks Võru linnas ka mõnedki peatänavate lõigud öelda, kus on suhteliselt selline hüplik hansaautoga sõitmine. Niisugusest enne isegi hüplik on vähe olnud, et nad oleksid nagu niisugune, väiksemat sorti tänavalahing oleks käinud, et nad on saanud nagu siuksed kraatrid ja et need on ikkagi siuksed, reaalsed augud, mitte mingit lohudega, midagi sellist, et ja neid on palju. Et see, ma ei tea, kas see on, kas see on tõesti eraTallinna köstri, kallinson Eesti, kas see on erakordne ilmastik? Ei ole ju, Tallinnal on ju väga selgelt omad kodanikud, kelle eest hoolitsetakse, mis on ülejäänud Eesti, asjasse puutub, tegelikult mina ütleks küll, et näiteks mis puutub seda tasuta ühistransporti, siis, siis mina ootaks küll sellist vaadet. Et võtame ikkagi Tallinnat kui Eesti pealinna. Näiteks kui mina tulen maalt Tallinna, siis enamikul kordadel mul ei olegi vaja nii-öelda tulla Tallinnasse kui lihtsalt ühte linna, vaid ma tulen Tallinnasse, pealinn. No kasvõi sellepärast, et siin asub rahvusringhääling, eks ole. Kui mulla siia parasjagu asja on. Et, et see seetõttu ikkagi ei saa niiviisi käsitleda, et, et need inimesed, kes Tallinna näiteks tulevad väljastpoolt, et nad noh, kuidas öelda, tulevad nagu mingist turistina mingist lõbust siia ja siis maksku eks ole sõitmise eest vaid pigem ma tulen vajadusest ja kui mul on vaja kasutada Tallinna ühistransporti, siis tegelikult mille pagana pärast, et ei peaks mind kohtlema samamoodi tallinlasega. Aga ma saan aru, et siin on mingi lahendamata koht, kus, Lahendamata kohtan sinu maks, sinu maksud laekuvad teise kohta seinast Tallinna. Suures Üle-Eestilises pildis jälle noh, Tallinn tänu sellele, et ta on pealinn, ta kasutab ka ikkagi tervet rida noh, ütleme ka siin on väga palju töökohti ja väga palju tulu tegelikult tänu sellele, et ta on pealinn. Tulles tagasi ütleme ühe selle teema juurde, millest on siin põllumajandusminister Seeder, eks ole hiljuti ettepanekuid teinud, et ega need asutused, mis enesestmõistetavalt kõik asuvad Tallinnas, tegelikult nii enesestmõistetavalt ei pea tingimata ainult Tallinnas asuma ja kõik need riiklikud töökohad, mis, mis annavad kokku alates tulumaksu ja kõige kaudu, eks ole sellele siin tulu ja millest siis saab ka tasuta ühistransporti ja linnatelevisiooni ülal pidada. Ja ütleme, et see, see mõte on ju hea, aga seda saab olla ainult riiklikul tasemel toimuda, nii võimsalt küll jah, et see ei saa olla linna otsused. Ei, ma arvan ka, et seda ei olegi põhjust nagu linnast nad liiga palju eeldada, noh, ma saan aru, et Tallinna linna hoolitseb nii-öelda omade eest kuigi natukese, kui ma loen Edgar Savisaare viimaseid avaldusi, kus ta siin kutsub küll ruhnulasi ja küll muidu maainimesi, eks ole, Tallinna tulema juba väga sihukses Jüri mõisalikus vaimus, tegelikult väga sarnaselt. Tulge kõik Tallinna, siin on hea elada. Põhimõtteliselt eile umbes selline üleskutse kõlas. Et, et mis ta seal muretseda, et maal on pruudi probleem, eks ole, tulge Tallinna siin, noh, siin on, siin on parem elada. Et, et siis ma mõtlen, et tegu on ju ikkagi mitte ainult Tallinna linnapeaga, vaid Eesti ühe suurema partei esimehega. Et kuidas ta nii Tallinna-keskselt saab ainult mõelda, ometigi võiks ju nagu mõelda ka terve Eesti peale, aga ju siis pikk linnapeaks olek on pannud mõtlema kõigepealt ainult. Linnapeaks oleks olnud vaid vaid valimised mis tulevad kohe-kohe sellest. Minu meelest tahavad anda just suure lahingu Tallinnas. Et seda tasuta Tallinna tasuta ühistransporti vaatavad minu meelest palju suurema kirega nagu Tallinnast eemal asuvad inimesed ja mitte nii väga tallinlased või noh, tallinlased ka muidugi, aga, aga aga tõesti, ka üllatav on see, et, et kuivõrd palju sellele nii-öelda muu mujal Eestis kaasa elatakse. Ei, mis ma ikka kirega vaatan, ega see mind, see ei ole nüüd probleem, et hea küll, ma tulen korraks tallinlanna, maksan seal paar eurot, eks ole, selle eest ma saan hakkama. Ei, see ei ole nagu küsimusega mingi võrdse kohtlemise seisukohalt, tõepoolest kui ma ka näen, et kui see tasuta ühistransport tõepoolest sunnib mingeid inimesi oma sissekirjutust nii-öelda Tallinna ära tooma siis ei ole jal puh, et Eesti kui terviku vaate seisukohalt tõesti parim variant, seda, et selles mõttes mulle see mõte täitsa meeldis, mis sa korra siin ütlesid, et et võib-olla peakski korra vaatama Eestit tervikuna kui ühte tervikut ja kuidas need asjad siis oleks korraldatud, kui meil ei oleks üldse neid omavalitsuse piire vahel kuidas meie elu siis oleks korraldatud kuidas, kuidas siis oleks korraldatud ühistransport, et kuidas oleks koolid, kuidas oleks, oleks muud asjad korraldatud kui üks omavalitsus kui jah, kui, kui oleks ainult et kuhu on mõistlik, ütleme, ühte või teist asja rajada, mitte sellepärast, et vot siin on meie omavalitsus, meil on oma kool, oma haigla, oma, mingi selline asi, vaided, et et kõik on nagu tervik. Ma ei tea, kui palju see erineks tänasest, oleks huvitav. Kõva läbi mõtlema, siis ma arvan, et kõvasti. Ja tegelikult nii peakski olema. Kas nüüd just üks omavalitsus, aga? Aga, aga, aga, aga noh, see oleks selleks supereksperiment muidugi. Suure pildi ette manamine, et, et mis, mis siis nagu muutuks. Ja noh, kõik see, mis linna nii-öelda kommunaalosa puudutab ja infrat ja see see peaks olema ikka noh, kaugel poliitilistest mängudest ja, ja valimistest ja kõigest muust, siis siis tuleksid asjad hakkaksid ka kunagi kunagi liikuma. Ja Yana toomist me ei taha täna enam rääkida, aga huvitav, ma lugesin selle pika, mis ta nimi oli, Ruski repartior selle väljaande selle läbi Delfi tegi, tegi sellise ilusa tõlke ja ma sundisin ennast seda läbi lugema, sundisid ennast just sellepärast, et see oli üüratult pikk artikkel ilmselt lehes ta võttis mitu lehekülge nende alla. Ja lihtsalt sellepärast, et teada, et kui Vene ajakirjanik tuleb Eestisse tundus mulle, et kogemust on nagu üldse puudus. Eestis tal ei olnud nagu mingeid sidemeid, siin tuli ajas silmad pärani ja hakkas inimestega rääkima ja käis mööda tänavaid. Et mis, mis pildi üks niisugune niisugune, noh keskmine Vene, Vene, Vene väljaanne siis nagu saab. Aga tegelikult oli päris huvitav, et seal oli, seal oli nüüd igat, seal oli seal oli stereotüüpe ja klišeesid, nii et tapab ja ja seal oli sellist nõukaaegset lähenemist, nii et tapab ja, ja emotsiooni ja, ja kõike ja aga oli kuidagi püütud ka väga niisugust tasakaal nagu hoida, vägisi oli näha, et oli püütud jälle mõni lause sisse panna või või, või rääkida mingisuguse eesti rahvuslikult meelestatud inimesega, kellel tingimata siis pidi artikli autori arvates olema ka ka mingi mingi vene taust. Ja, ja päris päris huvitav lugemine oli. Sulev lugesid läbi selle ja lugesin originaalis ikka veel nii palju, vene keel on täitsa veel selge vanast ajast, et mina originaalina jõudnud, aga ma lugesin jah, selle siis, kui oli ära tõlgitud. Ma küll jah, et esimesel päeval või esimesel kahel päeval, eks ole, jaana toom väga usinalt hakkas nagu rääkima, et kuidas temast valesti aru saadud või teda valesti kuidagi tõlgendatud, aga nüüd on see jutt kuidagi vaibunud, et tundub, et ehk ikka vist ei ole valesti aru saadud, et ikka umbes nii see jutt oli. Ei, no seal võis tegelikult ainult temast ühtemoodi aru saada, nii nagu nagu seal kirjas oli, et seal ei olnud mingisugust. Aga ei, see Yana Toom ja toomiks on väga-väga hea, kui inimesed niimoodi ennast väljendavad, siis on kõik selge. Kuigi Yana Toomi puhul oli ammu kõik selge, ega seda on ka varem kirjatükke kirjutanud, ise omal käel üllatus? Ei üllatust, ei olnud midagi, aga mind huvitas nagu just see, et et Marju Lauristin ütleb ka siin viimases arvamusartiklis, et et on, on väga hea, kui inimesed. Et see võib ju meile mitte meeldida, aga ma olen valmis. Tsiteerides klassikuid, eks ole, ma olen valmis võitlema viimse veretilgani, et et inimesed saavad seda välja öelda, mida, mida nad tahavad. Kusjuures mul on koondJana Toomiga sellist täitsa isiklikku kokkupuutumist või noh, intervjuude tasemel. No ütleme, et mulle meeldib see, mida ta välja võtta, mitte nagu see, et need sõnum ei meeldi, aga mulle meeldib see julgus, mida ta, millega ta oma asju välja ütleb. Samas On ka heidutav see, et ta millegipärast alati korraldab skandaali just nagu teda oleks valesti mõistetud. Tihti parandab või ma ei tea, võiks nagu rahulikult võtta seda, mida ta nagu on öelnud, siis. On teada, et, et on selline inimene siin olemas, kes sellist juttu räägib ja võtame asja rahulikult. Vot siin on lihtsalt minu meelest probleem väga selgelt selles, et tahetaks Ta erinevatel auditooriumites erinevat muljet ja on selge, et keskele, aga on ikkagi ütleme, Eesti auditooriumile ja nii Tallinnas kui eriti veel väljaspool Tallinna tahab jättagi natuke teist muljet kui seda, mida ta hea meelega räägib vene auditooriumile. Seal tulevad, seal tuleb see kahel taburet tee vahel istumise probleem tegelikult esile, et et see on see põhjus, miks hakatakse hirmsasti eestikeelses meedias rääkima, kuidas on valesti aru saadud, kui, kui mõni Eesti väljaanne juhtub kogemata lugema seda, mida ta ei oleks pidanud lugema ehk venekeelset teksti. Tuli lihtsalt Vene ajakirjanik, no kus sa, eestlane prokusse pärast peaks jõudma eesti eestlaste eesti valijate kõrvu, aga näed, jõudis, Et probleem on pigem selles skisofreenne ased, kui keskerakonnal on ikka endiselt mingi tubli 10000 liiget eks olla suurusjärgus või rohkemgi, kellest suur jagu ilmselt ei jaga mitte täpselt neid seisukohti. Et siis ikkagi on nagu huvitav, nagu küsimus, et näiteks kas või sügiseste kohalike valimiste kontekstis, et mis seisukohtadega keskerakondlased tulevad välja mõnes väikeses ja väga rahvuslikus vallas kui noh, kus, kus nad muidugi ütlevad, et see, et see ei puutu üldse asjasse, meie ajame siin kohaliku asja, aga kuskil taga tiksub ikkagi natuke see ka, et et kulgemis partest end olete kus, kuidas nagu suures plaanis mõtlete. Nii ja nüüd me peame oma jutud ära lõpetama. Nii ütlen ma nii, ütlesin jah, sest midagi ei ole teha, kell näitab armutult meie tunni lõpu. Sulev Valner, Heidit Kaio. Loodetavasti ka järgmine kord sama töökoha peal, eks ole, mitte mind jälle nii piinlik olukorda panna. Ja Aarne Rannamäe olid täna siin rahvateenrite stuudios ja ilusat nädalavahetust, ei muud.