Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja vaatab nüüd üle reede kaheksanda veebruari. Olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Euroopa ülemkogu jõudis ühenduse seitsme aasta eelarves kokkuleppele. Delegatsioon on tulemusega rahul, põllumajanduse otsetoetused tõusevad 75 protsendini aastaks 2020 säilisi ühtekuuluvusfondi lagi Balti riikidele ja Rail Baltic saab vajaliku summa riigikontrolli kultuuri rahastamisel. Aruandes leitakse, et kuigi aastatega on kultuuri rahastamist oluliselt korrastatud, on probleem endiselt. Rahajagajaid on palju ja kohati makstakse topelt. Palju kriitikat pälvis Eesti filmi sihtasutus. Täna keskpäeval sõitis Tallinna lennujaamas kaubalennuki herbas ühe telikupaariga ruleerimistee asfaltkatelt välja jäi pehmesse pinnasesse kinni. Lennuki väljend tõmbamiseks kulus ligi kaks tundi. Sel ajal suuremad lennukid maanduda ja õhku tõusta ei saanud. Eesti lähetab Euroopa Liidu väljaõppemissioonile Malis kaks kaitseväelast, ükstaabi staabiallohvitser osalevad väljaõppemissioonil ega sekku sõjategevusse. Riigikohtu esimees Märt Rask kritiseeris valitsuserakondi. Ta ütles, et riigikogu soovimatus arendada sõltumatut kohtusüsteemi võimaldab täitevvõimul üha rohkem domineerida kohtusüsteemi arengu kujundajana. Alguses käima läinud tasuta ühistranspordiga võib rahule nii, ütles Tallinna abilinnapea Taavi Aas. Reisijate hulk on kasvanud 10 protsenti ja sama palju vähem on tänavatel autosid. Tänavate pärast remonti pidulikult Kadrioru loss ehk Kadrioru kunstimuuseum. President Toomas Hendrik Ilves asetas Tarvastu surnuaias küünlad kolme Eesti suurkuju hauale. Sellega pandi aluspärandiaastale raames loodud traditsioonile pidada meeles Eesti suurkujusid ja spordist ka üheksakordse Eesti jalgpallimeistri FC Floraga liitub hooaja lõpuni kestva laenulepingu alusel hollandlane Sander vandesteek. Ilm on pilves, öösel sajab mitmel pool vähest lund ja lörtsi, päeval laieneb sajuala üle Eesti ja õhtul võib juba vihma tulla. Õhutemperatuur miinus kahe ja pluss kahe kraadi vahele. Euroopa ülemkogu jõudis mõne aja eest ühenduse seitsme aasta eelarves kokkuleppele ja Liisu Lass sai Brüsselist telefonile. Johannes Tralla. Eestile tähendab see kõikide meie läbirääkimistele kaasa võetud eesmärkide täitumist. Põllumajandusotsetoetused tõusevad 75 protsendini rahvaliidu keskmisest, kusjuures sellist väikest langust, mida kardeti, et toimub 2014. aastal, kui kaovad ära nii-öelda riigi topid, mida enam uuest perioodist maksta ei tohi. Ka see õnnestus läbirääkimiste kõige viimases faasis Eestil kokkuleppesse sisse pigistada. Et Eesti põllumehed hakkavad alates 2014.-st aastast ilma languseta rühkima selle umbes 196 euroni hektarilt, mil ta arvutamine on veel lähikuude küsimus, aga protsentuaalselt peaks tähendama seitsekümmet viit protsenti Euroopa Liidu arvestuslikust, keskmisest põllumajanduse otsetoetusi Eestile. Samuti säilis ühtekuuluvuspoliitika lagi Balti riikidele. Kui teised riigid võivad ühtekuuluvuspoliitikavahendeid kasutada 2,35 protsendi ulatuses SKP-st, siis Balti riigid ja Ungari võivad seda teha 2,59 protsendi ulatuses. Kuigi Euroopa ühendamise rahastu tervikuna kärbiti kõvasti energia ja IT projektidest jäid alles võiks öelda riismed, siis transpordiprojektide eelarvereale jäi 23,2 miljardit eurot, mis, arvestades veel poolt rikku arvestatavat maksumust kolme poole miljardi euro ümber on rohkem kui piisav. Kui Eesti ja Balti riigid suudavad loomulikult esitada adekvaatse projekti ja komisjon selle heaks, kiidab. Herman Van Rompuy esitas täna varahommikul siis uue eelarve-ettepaneku kava, kas see tegelikult jäigi püsivalt kogumaht 960 miljardit. Kogumaht 960 miljardit tõepoolest püsima, need on siis kohustused, mis tegelikult on liikmesriikidele juriidiliselt siduvad, mis on siis kõikide eelarves ette nähtud projektide kogusumma. Ja nüüd, juhul kui mõni nendest projektidest jääb teostamata, vaata mõni liikmesriik ei suuda temale nii-öelda määratud eelarve raha ära kasutada, siis võivad netomaksjad hõisata, et kasutatakse ära vähem raha kui 960 miljardit seitsme aasta jooksul. Johannes ütle kiirelt, kas on juba mingisuguseid reaktsioone, aga nende riikide poolt, kes nõudsid alguses suuri kärpeid, näiteks Suurbritannia poolt Tundub, et eesistuja Herman Van Rompuy näol on tegemist omamoodi läbirääkimisgeeniusega. Praegu paistab küll, et suured netomaksjad on õnnelikud, sest tegelikult esimest korda Euroopa Liidu ajaloos eelarve väheneb ja ütleme, kui me vaatame Eesti saaki, siis ei ole ka meil põhjust küll midagi Herman Van Rompuy ette heita, sest üldise eelarve mahukahanemise juures Eesti netopositsioon on tunduvalt paranenud. Riigikontrolli eriaruandes, mis puudutab kultuurivaldkonnale rahastamist 2011. ja 2012. aastal, nenditakse, et kuigi olukord on paranenud, probleeme siiski on. Tuurile raha, jagavaid asutusi on mitu, aga nende rollid on ebaselge, seetõttu makstakse mõnele taotlejale mitmest allikast ja topeltmaksmist ei jõuta kontrollida. Samuti ei ole selgelt paigas, milliste kriteeriumite alusel raha jagatakse. Erilise kriitika alla on langenud Eesti filmi sihtasutus, jätkab Mari Rebane. Riigi raha jagavad asutused pole siiski endiselt piisavalt selgelt oma roll ja määratlenud ja aeg-ajalt jagatakse raha samadele valdkondadele samadeks, asjadeks. Samuti on vaja selgemalt paika panna valikukriteeriumid, miks just seda projekti teisel eelistatakse. Kultuuriminister Rein Lang möönab, et kuigi läbipaistvuse saavutamiseks on tehtud kõvasti tööd, on veel palju teha. Eksitakse ka seadusandluse vastu, seda muuhulgas ministeeriumis endas. Kõige rohkem etteheiteid on riigikontrollil aga Eesti filmi sihtasutusele, kus erinevalt teistest asutustest on auditeeritud ka aastal 2010. Auditi kohaselt on 2010. ja 2011. aastal tehtud erandeid summas, mis moodustab suurema osa üldse siis mängufilmidele jagatud rahast. Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo. Kuigi siis nõukogu nüüd on üldised reeglid paika pannud, siis kui läheb otsustusprotsessiks, siis hakatakse tegema erandeid ja meie jaoks on nüüd see küsimus, et miks siis reeglid on paigas riigi raha, filmi sihtasutusi, mis ütleb meile, et noh, see on paindlikkus, meie ütleme teistpidi näeme, et kuulge tahet, paindlikkuse ka väga selgelt rikutakse tegelikult Sis võrdset kohtlemist, et selle tulemusena kellelegi nii öelda kuskil paindlikult läheneti võib-olla mõned filmiprojektid, et ilma rahata, et siin on üks juhtum, näiteks oli, kus kaks ja pool korda rohkem anti raha, kui tegelikult üldse nii-öelda nõukogul lubatud piir lubas. Nüüdseks Eesti filmi Instituudi nime kandva asutuse peaekspert Karlo Funk vaidleb vastu. Teised filmid ei saanud selle projekt tõttu, mis sai mitmekordse toetuse aastal 2008, mis jällegi ei ole auditeeritud veod ei saanud kannatada sellepärast et tegelikult seesama stuudio oleks esitanud lühisemi taotluse. Ainsad kannatajad olid need lühifilmide tegijad nende enda stuudiost toetusena on selles mõttes ainukordne, et ükski teine film, vähemalt ületoetuste maks, mängufilmitoetuse maksimummäära, toetust ei ole saanud soli filmida tehti nelja aasta jooksul ja mis on nagu jällegi veidi kummaline matemaatika on, et see on loetud erandi hulka eeldatavalt 2010 erandi hulka. See kogusumma Herald kogusama on suhtestatud võrdluses riigikontrolli poolt aastatoetuse eelarvega. Samas tahtis ta silmi nelja aasta jooksul. Kultuuriminister Rein Lang ütleb, et erandlikel raha eraldistel võivad olla ootamatud tagajärjed. Ma pean nüüd siin ühte asja väga täpselt rõhutama filmitootmise riigipoolne toetamine on Euroopa õiguse järgi käsitatav riigi, Hiina riigiabina majandustegevusele need reeglid, riigiabi andmise reeglid on üsna üksikasjalised. Ja need peavad toimuma 100 protsenti seaduse alusel, sest muidu võib juhtuda ka selline asi, et need osutatud riigiabi nõutakse ühel hetkel selle saajalt tagasi. Nii et kõik niisugused trikid, et me läheme mööda kehtestatud kordadest ja, ja ka seadustest ja eraldame raha erandkorras seal täielikult lubamatu. Ja see püstitab niukse järgmise probleemi, et kas meil see teatavate korporatiivsed sugemetega süsteem, kus meie rahajagamise komisjonides ja ja ka institutsioonides, mis tegelevad selliste fondide jagamisega, et kui meil on eriala spetsialistid, kes ei suuda neid seadusi järgida või ei taha neid järgida, et kas see süsteem on üldse õigustatud? Riigikontrolli kultuurivaldkonna rahastuse eriaruande üks audiitorite eest on Hannes Lintrop, kes veel 2007. aastal ise Eesti filmi sihtasutuselt toetust sai. Riigikontrolli auditijuhi Raina loomi sõnul pole Hannes Lintropi erapooletuse riigikontrollil vähimatki põhjust kahelda. Loomi sõnul peetakse heaks tavaks seda, et audiitor ei tohi olla valdkonnaga seotud vähemalt kolm aastat. SA rahastusest on möödas ligi kuus aastat. Täna keskpäeval sõitis Tallinna lennujaamas pärast maandumist kaubalennuk Airbus 300 rajalt välja, jäi pehmesse pinnasesse kinni. Vahejuhtumi tõttu peatus mõneks ajaks lennuliiklus. Palusime lähemalt rääkida lennujaama juhatuse esimehel Rein loigul. Kindlasti lennuamet teeb oma juurdluse ja uuritakse, juhtus seetõttu ma ei saa ja ennetavalt seda ette arvata. Aga iseenesest 12 null neli. Suur koba lennuke Järbas 300, millised regulaarselt käivad Tallinna lennujaamas peaaegu et igapäevaselt ja maandus täiesti normaalselt, kui ta hakkas ära pöörama maandumisrajalt ruleerimisteele, siis ta ei valinud õiget trajektoori keeramisel, mille tulemusena lennuki parempoolne telik oma paarisratastega sõitis ruleerimistee servast välja pinnase peale ja muidugi nii raskele nukuhoiust pinnasesse kinni kiirusele väga aeglane lennukiga juhtunud, mitte midagi selleks, et seda lennukit sealt kiiresti välja saada. Me olime sunnitud lennuki tühjaks laadima, seal oli 40 tonni kaupa peal. Et see võttis oma aja ja kui see oli tühjaks laaditud, siis lennuki purustaks, tõmbas lennuki väljalennurada tuli meil sulgeda suurtele lennukitele, väikseid lennukeid kasvatasid lennurada edasi. Iseenesest siis 13 55 lennuliiklus taastus tipptund, nii et selle tõttu kindlasti ka päris paljud lennud sellel ajal lennukeid, kes pidid Tallinnasse maanduma, need maantee siis ka Helsingisse. Mõnilist Kariila kindlasti häiris päris tõsiseid lennuliiklust. Eesti saadab Euroopa Liidu väljaõppemissioonile Malis kaks kaitseväelast. Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul on Euroopa Liidu missiooni eesmärk peatada organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi levik Euroopasse. Liisu Lassi jätkab. Ma leian endine Prantsusmaa asumaa, mis on praegu üks Lääne-Aafrika vaesemaid riike. Selle põhjaosa moodustab enamjaolt kõrb. Suurem osa riigi elanikkonnast elab lõunaosas, põhjaosas elavad iseseisvust taotlevad reeglid. Tänavu jaanuaris alustasid äärmuslased rünnakuid üle kokkulepitud piiri. Prantslaste sekkumine aitas vältida olukorda, kus maalist oleks saanud täienisti terroriste. Kreek riik ise lavastab nõrk keskvalitsus, kes ei suuda kontrollida oma territooriumi ja riiki väljaspoolt tulevaid võitlejaid. Just seetõttu kujutab Malis toimuv ohtu ka Euroopa liidule. Kaitseväe peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem kolonelleitnant Mart vendla ütles, et Euroopa liidu eesmärgiks on taastada Malis olukord, kus riik tuleks turvalisuse tagamisega ise toime. Eesti saadab Malisse kaks kaitseväelast, ühe staabi ja ühe staabiallohvitseri. Kolonelleitnant vendla ütles, et nad lähevad missiooni peakorterisse ja hakkavad tegelema väljaõppeplaneerimisega. Praeguse seisuga on planeeritud kaks kuuekuulist missiooni, nagu öelduna Me juhindume Euroopa liidu fraktsiooni korruptsioonist, mis näeb ette 15 kuud ja 12 kuud, on aktiivne periood, seetõttu kaks rotatsiooni me näeme ette treeningmissiooni. Eesmärk on õpetada välja neli pataljoni, ehk et Euroopa Liidu väekoondis läheb sinna sisse selleks et õpetada välja mani relvajõud, kes suudavad ise korda Euroopa liidu missiooni natuke kohapeal sõdima, seal sees operatsioon. Kes on prantslased, kes toetavad julgeolekuperimeetri, lükates islamistid ja tooraineid tagasi põhja. Laias laastus Euroopa liit ei sõdi. Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles, et Euroopa Liit langetas otsuse Mali missiooni alustamiseks seitsmeteistkümnendal jaanuaril. Reinsalu ütles, et Eesti panustab missiooni seetõttu, et meile on oluline, et Euroopa Liidu julgeoleku- ja välispoliitika oleks tugev. Missioon ongi eesmärgiga tegeleda väljaõppega ja nõustada Mali sõjaväe see lahing, mis laiem kontekst. Ebastabiilsus on väga kiire arenemise manis annab põhjust Euroopa liidule väga suureks mureks ning on mõistlik selle kriisi varases faasis panustada kriisi lahendamisse, sest vastasel juhul võivad see ebastabiilsus tugevalt ohustada nii lähiregiooni kui Euroopat. Tallinnas oli koos kohtunike üldkogu, kus riigikohtu esimees Märt Rask kritiseeris täitevvõimu, mis tahab tema sõnul üha aktiivsemalt sekkuda kohtukorraldusse. Indrek Kiisler uuris lähemalt. Ülemöödunud aastal langes riigikogu menetlusest välja kohtute seaduseelnõu. Märt Raski hinnangul on sellest ajast peale hakanud täitevvõim kohtukorralduslikku külge rohkem sekkuma. Eelmine justiitsminister kiitis riigikogu, esimene õigusemõistmine kuulubki tema valitsemisalas. Sellise õiguspoliitilise seisukohavõtu puhul tahaksin ma küsida, millise ministri valitsemisalasse kuuluma paneb Kristjanit. Küsisin riigikohtu esimehelt, mis teda siis täpsemalt häirib? Mind isiklikult on häirinud ja häirib siiamaani see, et tegelikult Eesti poliitiline eliit ei tunnusta kohtusüsteemi kui kolmanda võimuharu eneses korraldusõigus justkui nagu kohtunikel ja kohtusüsteemil peaks olema poliitiline järelvaataja ministri näol, kes siis kannab poliitilist vastutust, et õigusemõistmine toimiks. Kas siis Eesti kohtusüsteem on üldse sõltumatu, küsisin seda justiitsminister Hanno Pevkuril. Kohtutud Eestis sõltumatut selles ei olegi küsimus, küsimus on selles, et esimese ja teise astme kohtunikud on eelkõige haldusküsimuses sõna valitsemisala mõttes justiitsministeeriumi all. Kui kodanikkonnaga jõutakse üldisele arusaamisele, et kohtute rahaline haldamine ja selline administratiivne haldamine on kõik riigi kohta hoida, siis loomulikult minul ei ole iseenesest selle vastu midagi, aga see peab saama parlamendi üksmeelse või vähemalt siis 51 parlamendiliikme toetust. Kuidas valitsusliidu erakonnad sellesse suhtuvad? Reforme mõlemad on kindlasti positiivselt meelestatud. Mida arvab aga IRL-i kuuluv riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants? Ausalt öeldes ma ei olegi märganud, et viimastel aegadel oleks olnud mingisuguseid väga tõsiseid debatte selle üle, et jõuda siis ühistele arusaamadele. Samas rõhutas riigikohtu esimees, et otsest kohtute poliitilist mõjutamist Eestis küll ei ole. Me oleme oma ajakirjandusvabaduselt väga kõrgel kohal, seejärel alla, mida avalikkuse kaudu tehakse poliitikute üle sedakaudu, võib-olla ta ei taju seda, aga see tegelikult on ka kohtusüsteemi sõltumatuse üks garantiisid. Me kõik oleme kuulnud, kuidas üks või teine poliitik mitte rahul olles ühe või teise kohtulahendiga on avaldanud oma arvamuse ajakirjanduses tema arvamus, igaüks võib arvata kohta demokraatlikus riigis, mida soovid, aga see jääbki ainult arr. Sellist asja, nagu me kujutaks ette kellelegi helistatakse, keegi kutsutakse välja vaibale või mida iganes Eestis ei eksisteeri. Jaanuaris tõusis ühistranspordi kasutajate arv Tallinnas 10 protsendi võrra jätkabsiini Jõgis. Tasuta ühistransport on Tallinnas toiminud enam kui kuu aega. Abilinnapea Taavi aasa sõnul on see oma eesmärgid täitnud ning suuremad hirmud teoks ei saanud. Ühe asjana kardeti, et kui ühistransport hakkab toimima tasuta, siis vallutavad selle kodutud. Selgus, et kui möödunud aasta novembris oli ühistranspordist 35 väljakutset turvafirmale ning detsembris 30, siis jaanuaris oli see arv 27. Positiivsena toob aas välja selle, et reisijad, Tarv kasvas jaanuaris 10 protsenti võib-olla rahul ka sellega, et autosid tänaval vähem. See aitab kindlasti kaasa suure panuse sellele, et linnas on õhk puhtam, sest praktiliselt 60 protsenti meie heitgaasidest tuleb ikkagi tavasõidukitest. Eks näitab, kuidas need juhid käituma kava taga, mis ka meie enda jaoks tegelikult juba veebruari alguses võib öelda, et oli üllatav oli see, et võrreldes jaanuariga oli veelgi langenud sõidukite arv tänavatel, et päris huvitav on tõesti ka jälgida seda, et kuidas see tendents edasi läheb. Põhiliseks mureks osutus jaanuaris see, et rohelisi kaarte jagunud müügipunktidesse piisavalt. Ühel hetkel oli neid alles kõigest 8000 ning kõik elemendid seega jagunud. Ühinenud piletite aktsiaseltsi tegevjuht Kristjan konks ütles, et praeguseks on puudus likvideeritud. Ta rääkis ka tagantjärele lõbusa loo sellest, mis põhjustas roheliste kaartide hilinemise müügivõrk. Kukkuma need kaared, nagu tellisime, siis esimene lisapartii, mis kohale jõudes oli tegelikult kodeeritud valesti. Kuna hiinlased kirjutavad mitte vasakult paremale, vaid paremalt vasakule, siis need numbrid, mis peal oli nagu kirjutatud vasakult paremini, sai elektrooniliselt kodeeritud nagu teistpidi ja tekitas meile päris palju lisanud. Linnatranspordi aktsiaseltsi juhatuse esimees Enno Tamm ütles, et kasvava hulga ühistransporti kasutavate inimeste teenindamiseks ollakse valmis. Selle tarbeks on juba liinidele lastud 35 uut bussi ning näid tellitakse veel juurde. Seni oleme sellega hakkama saanud ja ei näe täna põhjust, miks me sellega edaspidi ei peaks hakkama saama. Me oleme nüüd täiendavalt liinile viinud 35 täiesti uut. Autobussis on 20 viisema n normaalbussid 10 Iveco normaalbussi. Lisaks sellele oleme järelturult soetanud kümneid ja kümneid vähe kasutatud autobusse. Märtsis jõuab Eestisse eelmise riigihanke viimane partii, MAN lõõtsbussid 10 tükki. Sealsamas oleme ka välja kuulutanud uue riigihanke 40 uue bussi soetamiseks, sealhulgas 20 lõõtsa ja 20 normaalbussi oma. Täna avati pidulikult pärast remonti Kadrioru loss ehk Kadrioru kunstimuuseum. Loss avati vene realistliku kunsti suurnime Ilja reepyni näitusega ja lossis on uuendusi, jätkab Riina Eentalu. Seal, kus oli garderoob, on nüüd lossipood ja seal, kus oli kassa nüüd garderoob, mis võtab õhku ahmima, taastate uhkelt ajalukku. Aga ma surun maha kiusatuse, teie üllatus ära rikkuda uue näosaid kalossi, haridusruumid mis meil lossis tehti, lisaks põhjalikult uuendatud kliima ja ventilatsioonisüsteemidele ja katuse vahetusele. Räägibmuuseumi direktor Kadi Polli. See täna päevastumine oli siin väga tugev, kallid ja muuseumile väga vajalik, aga kuna me oleme tegutsenud 12 aastat, nüüd Kadrioru kunstimuuseumina ja muuseum on olnud väga hästi, Kadriorg on alati olnud väga hästi külastatud siis just publikule mõeldud ruumid olid sellised, mis vajasid hädasti täiustamist ja võib-olla ka uuemat, sisekujunduslikku lähenemist. Meil on nüüd ekspositsioon eraldatud niisuguste klaasseintega, mida väga paljud maailmamuuseumid kasutavate klaasuksega, mis siis sulgub, kui inimesi sealt parasjagu läbi ei käi. Jõuenenud lossi avanäitus on vene kunstniku Ilja Repini loomingust. Näitus sai teoks koostöös Soome Adeneumiga eksponeeribki Repini Soome perioodi loomingut, eeskätt portreid kuraator Kerttu Männiste. Teda portreeloomingut, mida antud näitusel näha saab, iseloomustab intresse nihklik, käsitluslaad, et me oleme harjunud Veepinid pidama suureks, realistlik see kahtlemata on see õige. Aga just võib-olla Soome perioodil avaldub sellisem intiimsem ja lähed, tahtsin ja kergem käsitlus, et heledamad värvid, see, see isiklik side, kergus on loomingus igal sammul tajutav. Aga näha saab ka joonistusi, mis Repini loomingu tagamaid avavad. Kuraator Linda Line voo. Repini joonistuspärand on just selles mõttes eriline ja erilise väärtusega, et avab meile kunstniku tööprotsessi. Ja teisest küljest näitab ka, kuivõrd erinevaid variante algselt on olemas olnud nendest maalidest, mida me täna tunneme selliste tõeliselt suurte kompositsioonidena trepiniga, mitte ainult joonistustest, väike tema, tema maaliloomingus on, on väga tugevalt näha seda, kuidas tema elu on teda mõjutanud, ehk siis tema reisid tema liikumine maailmas, Medeuroopat, tema elukäik paistab tema loomingust tõeliselt hästi välja. Homsest on Kadrioru loss külastajaile avatud ja pühapäeval oodatakse kõiki publikupäevale. Kultuuripärandiaasta raames peeti Tarvastus täna pärandi päevapärandiaasta puhul algatas Eesti muinsuskaitse selts ka uue traditsiooni, millega mälestatakse Eesti suurkujusid Meie Viljandi korrespondent Piret päev. Rist on kohal ja vahendab sealt meeleolu. Siin Tarvastu kalmistul on selline ülev ja ilus meeleolu inimesed külastavad siis kolme Eestimaa suurkuju kalme, aga Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves süüvis enne kalmudele minekut aastasse 1820. Ja see on see pärast seda, kui hakati väärtustama maarahvast ehk neid eestlasi, sealt tuli ka ju esialgne, et meie eneseteadvusest ja võib-olla et isegi oma riigist. Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ütles siin Tarvastu kalmistul et nüüd on meie endi teha, kuidas meie hoiame oma pärandit, seda pärandit, mida aitasid Meie ajani tuua Martin Klein ja Helmi Üprus. Praegu süütab Eesti vabariigi president siin Tarvastu kalmistul eestimas suurkujudele küünlad. Et armastus on praegu viis kraadi külma. Hästi vaikne on siin Tarvastus ja kui praegu siin minu kohal ei, poleks tänapäevane elektrivalgus, oleksin vaikus ja pimedus, aga põhiline on see, et inimeste hinges on valgus. Meie Eestimaa valgus. Ja edasispordist Alvar Tiisler Tallinna Flora teatas täna, et hooaja lõpuni liitus jalgpalliklubiga laenulepingu alusel Hollandi kõrgliiga meeskonna Arnhemi Fateshi ridadesse kuuluv ründav poolkaitsja Sander streek. Peatreener Marko Lelov kinnitab, et plaanid välismaalaste osas sellega ei piirdu. Kontakt oli siin klubisisene, et meil selle nimel nagu töö käis siin ja ja eks mulle öeldi, et on sellised võimalused ja, ja leidsimegi vajaliku mängija. Positiivne on see, et, et ta juba käis nädal aega tagasi, meil siin kahes treeningus võttis osa ja saime teda juba jälgida ja noh, tegelikult on hea tugev mängija keskväljal, kes, kes on nii tehniline kui Loovia ja kindlasti mängumees, kes, kes suudab mängida nagu kastist kasti. Nii et kindlasti talendikas talendikas noormängija Noor talendikas noormängijad, see ongi pigem eesmärgist. Nõmme Kalju võttis Soomes toimunud kontrollkohtumises vastu napi kaotuse, kui lisaminutite väravast jäädi üks. Kaks alla Soome hõbedameeskonnale Turu interile. Väravateta avapoolaja järel viis Tanel Melts nõmmekad juhtima, kuid peagi suutsid soomlased viigistada ning kolmandal üleminutil ka võiduvärava lüüa. Rootsi MM-rallit juhib seitsme kiiruskatse järel prantslane Sebastien Ogier. Volkswagenil teisel kohal olev Jari-Matti latvala kaotab talle 32,2 ning kolmandal kohal olev Sebastian lööb 33,7 sekundiga. Korvpalli meistriliiga jaanuarikuu parimaks mängijaks valiti Valga meeskonna mängujuht Heiko Rannula. Ja sünoptik Eva-Maria Sula räägib meile nüüd ilmast tere. Tere Läänemerele täituma jäänud madalrõhkkond ja ka meile ka eeloleval ööl paljudesse kohtadesse veidi lund ja lörtsi, ida ja kirdetuul nõrgeneb öösel ning pöördub idakaarde. Paiguti tekib udu ning jäiteoht püsib suur. Õhutemperatuur langeb nullist kuni kolm kraadi madalamale. Samal ajal on Ukraina kohalt meie poole teel uus tsüklon, saju ja sooja õhuga värsked lume lörtsipilved jõuavad Lõuna-Eestisse juba varahommikul ning päeval levib sadu üle Eesti. Homme õhtul võib lumele lörtsile sekka vihmagi tulla. Tuul puhub kirdest viis kuni 10 meetrit sekundis. Meetrinäit jääb homme miinus ühe ja pluss kahe kraadi vahele. Madalrõhkkond liigub pühapäeval üle Eesti jõuab esmaspäeval Läänemerele. Meie jaoks tähendab see lund ja lörtsi ning pühapäeval võib sadu paiguti üpris intensiivne olla. Õhutemperatuur jääb nulli lähedale ja jäiteoht püsib seetõttu suur. Aitäh selline oli tänane Päevakaja, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.