Keelesäuts. Sain ühelt kuulajalt ettepaneku keelesäuts võiks õpetada õigesti kasutama sõna saama, tihti öeldakse, ei saa, kui peaks ütlema ei või, või ei tohi. Sügisel kirjutati, et alates teatud päevast ei saa maanteedel sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis. Miks ei saa, kui masin võtab? Tegelikult ei tohi, ei saa seda, mis pole võimalik. Tsitaadi lõpp. Paremini ei saaks modaalverbide erinevust õpetadagi kui raadiokuulaja ise. Samamoodi on keelega, mida kõike ei tohi või ei tohiks kirjakeele kasutusolukorras teha. Kuid siiski tehakse. Nii on õigus, neil keeleteadlastel, kes ütlevad, pole õige öelda, nii ei saa öelda, saab küll, ma just ütlesin. Nimetaksin paar arvesena väljendamise juhtumit, mille puhul ma ise tahaksin küll, et kehtiks põhimõte, nii ei saa öelda. Loen ette ühe lause. Täpsustatud arvestusliku rahvaarvu. 2013. aasta esimese jaanuari seisuga avaldab statistikaamet. Null kolmandal mail. Esimest jaanuari suudetakse kirja panna ilma nullita, kuid järjekindlas kuupäevi õigesti kirjutada hääbub järelikult meil jaguga. Kuulake järgmisel korral poes, kuidas teilt raha küsitakse. Minult on päris tihti küsitud nii 15 eurot ja null viis senti. Kui nulli ei öelda, ega siis rahasumma ei muutu, võib rahulik olla. Kui number nulli ja viiekohad vahetada oleks 50 senti.