Eesti sõduritund. Vahtkond tervitus. Valvaks. Ööpäev läbi kestnud Utria dessandi mälestusretke kolm esimest on tänavu kaitseliidu Järva malev, Scoutspataljon, kaitseliidu Võrumaa malev. Järgmisel hommikul asetati pärgi vabadussõja Utria mälestussambale. Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Tõnis Nõmmik. Olnud ära kogunenud teie mäletada ühte kaua aega tagasi juhturdesse operatsiooni. Kui me mõtleme Eesti ajaloo. Eriti vabadussõja ajaloo peale 10 näeme seadet Eesti vabaduse ajal püüti alati viia läbi igasugused operatsioonid ja sõjakäigud minimaalsete kaotustega. Ja see kooperatsioon siin oli just üks tellitud. Väed marssisid küllaltki laial rindel Rakvere poolt, et, et Narva vabastada. Kuna sinimägede juures olid küllaltki tugevad vene varuväed, siis saadeti see dessant, mis koosnes meredessantpataljonis ja toome vabatahtlikud üksused kokku oma 1000 meest. Teia siis maanduti ootamatult, lohakus ei oodatud mitte dessanti, kus ei olnud ka mitte ette valmistatud ja deviidi hästi läbi ja väga väheste kaotustega. Ja me võime täna siin olla ja olla tänulikud nendele väejuhtidele. Admiral pikale. Samuti ka nendele, kes siin seda operatsiooni läbi viisid et operatsioon sai tõeste läbi viidud minimaalsete kaotustega ja Narva sai palju kiiremini vabastatud. Meil on sest hea meel, et Eesti rahval on alati olnud poegi ja tütreid, kes on olnud valmis oma kodumaad kaitsma. Ja peakaplanina. Ma teen ettepaneku praegu langetada pead tänada jumalat, mälestada neid, kes selle operatsiooni läbi viisid kaasatud ka neid, kes selles operatsioonis või otse või veidi hiljem hukkusid. Rida meredes sante põhjarannikule tähendas vabadus rasketel algusnädalatel eesti sõduri esimeste edu. Neist tegija meestest või noorukitest on jäänud vaid mälestus ning nende mälestused kirjasõnas ja helilindil. Vabadussõjaõppursõdur Paul borre. Ühel päeval rivistati kõik terve pataljon siis sõna selle kooli aulasse üles ja öeldi, et tuleb ülemjuhataja Laidoner, siis oli ta polkovnik. Olime rivis, seal kõik ja mõtlesime, no nüüd tuleb üks vana vana halli, väideti kindralväkke, anti valvel. Pataljoni ülem, siis raporteeris. Ja Laidoner pidanud siis kõne, rääkis nii, et tema on käinud kõigil rinnetel nii põhja- kui ka lõunarinnetel. Oleme jõudluse kogunud ja oleme juba kaitsele asunud ja isegi pealetungile. Kuid vajame veel julgeid noori, kes astuksid soomusrongidesse. Arvutage ise omavahel asjad läbi ja astuge poidis linna. Aa, seda ma jätsin vahepeal ütlemata, oli kooliõpilaste pataljon mind taati kohtu alla anda. Miks? Sellepärast see oli 18. aastal? Kas oli jõululaupäeval või oli ta Jõulu? Esimesel pühal ma ei mäleta. Olin teenistus vaba, käisin kodus. Aga päeval käisin siis sadamas ja vaatan, seal seisab suhtliku Lembit. Seal kuule, niisugust asja tead, minnakse varsti dessanti. Taeva kinni. Mis on ma sandi asjas rääkida? Küsis, kes? Dessanti võetakse? Öeldakse küll, kui tahad tulla? No vot siis tule õhtal, eks ole, sel kellaajal laeva siis läksin jälle koju ja õhtu, kui teised süütasid jõulutuled, kuusel ma ütlesin, pean minema. Sõduri asi ei ole midagi teha. Ja läksin ära mitte kasarmusse, vaid sadamasse. Lembitut. Dessandi mees ja juhatati ühiskajutit. Lembit oli suur ruumikas ühiskajut. Kajutis oli palju ohvitööri segavormis ja seina ääres padrunikastid ja püssid ja pandi siis nimi, nimi kirja. Siis oli seal see merre Varssavi doktor multor. Kui nimekirja pandi, küsis, kas Paul perre poeg, mõtlesin? Jah, olen küll. Isa nimi oli ka Paul. No vot, kas kaasa ikka kaasa anti, siis püsse ja padruneid. Sõitsime Kuu Loksale. Sõidame Loksale. Siis saadeti see, seda nimetati Lembitut dessant ruuduks. Ja läksime siis pimeduse katte all maabusime ja mööda silda ja siis läksime mööda küla laiali lasime ja aga kohaliku elaniku andmete järgi oli seal ainult üks väike valvesalk venelasi. See jooksis laiali. Lembitaks sillast läks eemale ja tulistas üksikuid pauke kusagile seal juba ülemuste asja, kuhu ta seda meie, reamees ei tea. Käisime siis, radistasime kaadrisse, tegime mürtsu ja, ja lasime kuulujutud laiali, terve polk on. Noh siis Lembitus signaali järgi tulime tagasi, asusime jälle siis Lembitu peale ja tulime Tallinna. Kas oli järgmisel päeval või ülejärgmisel päeval? Korroti dessant uuesti, aga seis oli juba Kalevimalevast, siis oli laine lood, Need olid väiksemad, laevad, väiksemad laevad ja aga siis oli Kalevimalevast, oli kapten Tõnissoni juhatusel, siis oli see see Lembitu dessantrood oli ka juba suurem ja seal veel mingisuguseid üks jälle pimedas maabusime jälle Loksale Loksale ja sinnasamasse. Aga siis see dessant oli juba laiema haardeline. Aga mina suurt last ei saanud, ei olnud vastast, ketas elasid, jooksid laiali, Lembit Sist tulistas ka natuke intensiivsemalt kui eelmine kord. Ja dessant oli palju kestvam. Mis selle tagajärg oli see, et see merepoolne punaste rinne sai häiritud ja see mõjutas ka teatud määral sealkandis sõjategevust. Tallinna sadamasse jõudes selgus, et Vambola sattus kuradi muna madalikule ja alistus inglastele. Ja see, kui me sisse jõudsime, sihvakas laev seisis vähe paremasse Külde külge kallakuga seisis kai ääres eesti lipp peal. Noh, sellega oli siis sõjategevust, sedapuhku lõpus, aga mina olin kooliõpilaste pataljonis. Ja kui ma kooli läksin, kutsuti pataljoniülema juurde. Kes see oli? See oli leid hambel, läikat leid tammel ja kurja häälega, kus ma olin, olin väejooksik ja põrgeipinud kohe nii kõvasti läbi kätte ja lubas mind kohtu alla anda. No ma vist läksin nii võt perest ära. Et tal vist hakkas minust kahju. Siis küsisin natuke leebemalt. Et kus ma olin, ma rääkisin puht. Käisin Kahest Loksades andis. Ta vaatab mulle otsa, patsutas õla peale, ütles tubli poiss. Kuid minna võib, aga tuleb küsida ette kanda. Nii. Isalikult õpetas mulle siis seda sõjaväekorda ja nii edasi sain jälle targemaks. Nii rääkis hääl minevikust, kes esindab eesti meeste parimat põlvkonda. Tõde nõuab nende kõrvale veel Soome vabatahtlike vabadusse võitjatena või nendest ettepoolegi, kui kuulata ausameelse admiral Pitka mälestusi. Tegin korralduse, et kui dessantlaevadele sadamasse sõitmiseks signaal antakse nüüd siis ettemääratud korras üksteise järel Lembitu juurest ligidalt mööda peavad sõitma. Kuna Lembitu komandosillal muusikaga toorporilaste marssi ja Eesti hümni mängis. See tõstis suurel viisil sõjameeste meeleolu ja vaimustas isegi neid mehi, kes alati maale minemisega viivitada püüdsid. Kui esimene dessantlaev soomlastega Lembit ost mööda sõitis ja viimased torilaste marsihelide all kõigest jõust elage, karjusid. Siis nägin, kuidas Lembitu peale mahutatud meie maaväelased üksteise võidu püssi kastisid lahti lõhkusid ja ruttu, püssid korda seadsid, selle juures ohvitseridele peale käies, et neid rutem maale soomlastele järele saadetaks. Kui šrapnelli tulega teed maale olime valmistanud, saatsin dessandi sadamasse. Suure vaimustusega tormasid mehed maale ja astusid vaenlasega, kes Loksa ümbruses seisukoha oli võtnud võitlusse. Jaa. Hotellis pühapäeva. Järve. Eesti keele. Osa. Ei. Ei. Ei. Ei. Kuuma vee. Ja. Leivaemale. Et Läti piiri Et Läti ja Eesti vaid vaid ka kangemat teada. Kalaautode puhul ei ela. Veel kallis Jaak Salu. Paarkümmend aastat. Jaanuaris 1944 oli Eesti just neil päevil kujunemas jälle lahingute tallermaaks. Ülevaate olukorrast on andnud oma mälestustes rindereporter Karl Gailit. Paganate sakslaste kolonnid jõudsid üle Narva silla alates kaheksandast jaanuarist alates mitte enam üksnes tänavaid inimmassina, suuremas osal puudusid relvad. Nii kestis teise veebruarini päevatööd. Vaid Saksa sõdurid ei olnud enam võimalik. Panin talle rakendada, kuna neil sel momendil poleks saadud isegi surmaga ähvardades uuesti võitlusse saata. Sõdurimassi lasti liikuda jõhvini, seal juhtis välistanud armeerina Nad kõrvalteedele. Mehed koondati Aahaadide Saksamaale ümber formeerimisele. Ohvitserid eraldati, kes tulid meeste ja relvadega, läksid rindele, kes põgenesid üksikute relvadeta, anti sõjakohtu alla. Eestis kuulutati välja üldmobilisatsioon, mis Eesti vabariigi seadusliku peaminister professor uluotsa toetusel üle ootuste hästi õnnestus. Eesti mees teadis, et kodupimedust võidelda suuri raskusi tekkis nende varustamisel viietuse relvadega. Esimese Tõgemendid on aga juba siin Narva rindel. Viimase tagajana. Ta jõudis Narva jõele kolmas soomuskorpus asus kaitsele ida pool jõge, moodustades ümber jaanilinna silla peal. Narva omakaitse ülem paigutas kõik maamehed jõekaitsele Narvast Narva jõesuuni kuid mehed olid halvasti relvastatud. Narva Jeesus paiknes jalaväeüksus ja veidi hiljem paigutati riigiküla veps kõla rajooni 225. diviisi riismed. Vastasel õnnestus põhja pool Narvat moodustada läänepoolsel jõe kaldal kaks sillapead. Narva Jeesus löödi ta tagasi. Kaasas aga õnnestus vastasel purustada 29. Eesti politseipataljoni kaitse ja alustada pealetungi auvere suunas. 30. eesti pataljon suutis aga perimis kõla juures kõikjale näkku katsed tagasi lüüa. Kuuendaks veebruariks oli kribasust üle jõe tulnud vastane juba auvere jaama juures. Seega oli moodustunud ennelõuna pool Narvat, pikki kulgu, jõe lõunakallast, auvereni edasi ülesoo küla, Reide võllametsküla, korrodenconi rindelõik, Jeesust auvereni allutatakse kolmanda soomuskorpuse ülemale kindralleitnant stainerile. 20. diviis on Evely nendelt välja vahetatud ja on praegu teel Narva alla. Üks diviisi pataljon on suunatud Tartust Peipsiääre, kus vastane on moodustanud järve läänekaldale silla peal. Umbes selline vaade, mille sõbralikus vestluses andis mulle too major. Muidugi olen mälu värskendamiseks tutvunud ka muude allikatega. Informatsiooni lamiseks kribasu Sillamäe läänepoolse rindelõigu kohta soovitab Laar pöörda Kurtnas Iisakusse korpusse staapidesse. Seda kurdajakse külmul tegemata ilmselt oln kõvasti külmetanud ja pean olema kõrge palavikuga paar päeva pikali. 16-l veebruaril sain kuulda mereküla toimunutes sandist ja sõitsin kohe sinna. Vahetult enne kõrge paekalda lõppemist mereküla ees avaneb teest mere poole jube seletamatu pilt. Paarsada meetrit pae helistan täis, mürsuauke räbalais, üksikuid inimkehatükke, purustatud relvi veristunud. Sõitsin langusest alla sain kohe jutule mereväe üksuse ülemleitnandi ka, kes annab meile ülevaate toimunud Tessandist. Neljateistkümnenda veebruari varahommikul märkas tunnimees rannas liginevaid kaatrit andis häire ja vas kuulipilduja tule. Paar-kolmsada meetrit eemal asuv rannakaitse patarei sekkus lahingusse rannikul vastase dessantlastest õnnestus siiski jõuda randa ja asuda rünnakule. Merekülas asuv üksus moodustas ringkaitse. Dessandi juhtkond otsustas vallutada paekaldal asuva Patarei ja ründas seda mõnekümne mehega. Turväelased suunasid aga torud otse maha ja tulistasid 200 meetri peale ja sellest siis ka ta ängistav pilt, mida saabudes nägin. Võitlus merega rajoonis kestis terve päeva. Utriast jõudis kohale merejalaväepataljon, lahingust võtsid osa ka eestlastest kaitsepataljonid appi tuliga lennuvägi. Vastase dessantpataljon oli saanud väga hea väljaõppe, võitles meeleheitlikult killustus juba dessandi alguses, ilmselt ootamatu vastupanu tõttu mitmeks grupiks. Ja sellistena tegutsedes puudusid väljavaated ülesande täitmiseks. Seitsmendad, kes langesid haavatutena vangi, nende seas ka pärast komandörile hingamist juhtimise üle võtnud majošenkov. Saadi kätega. Dessandi käskkiri, mis nägi ette läbimurret maantee nihkus, pidi kohtutama ründava kaheksanda armee osadega. Kuid kaheksanda armee vastas olid juba diviis fil tarnhalle üksused ja vastase rünnak ei kandnud mingit edu arvata, et kõik desantlased langenud. Nüüdseks aga on selgunud, et kümmekond meest suutsid mitmed aja jooksul siiski imbuda läbi rindel. Meriküla dist sandist, mille kohta on pool sajandit kuuldud vaid idapoolsetest allikatest kirjutab veelgi täpsemalt sõjakirjasaatja Jüri Remmelgas. Punaste dessantlaevastik oli asunud tütarsaarel teele varajastel hommikutundidel et lahedalt enne päikesetõusu jõuda meriküla randa ja seal hommikupimeduses maanduda. Maandumist oli harjutatud ja õpitud pikemat aega ja mehed sellesse üksusesse olid eriliselt välja valitud. Väljaõpe oli sündinud kroonlinnas, kuid paar päeva enne maandumisoperatsiooni olid mehed toodud tütarsaarel ootele. Miri külvama taandumisoperatsiooni plaanitsejaks hea ülemjuhatajaks oli punalaevastiku kontradmiral Žukov. Päev enne väljumist tütar saarelt kutsunud võta kõik dessantüksusse kuuluvad ohvitserid ja politoloogid kokku ja instrueerinud neid nende ülesannetest. Eestlased on meile vaenulik rahvas ja sellepärast on vajalik maandumisel ette juhtuvad eraisikud kõik armutult mõrvata, purustada, süüdata kõik ette juhtuv. Mingisugust halastamistega armuandmist ei ole ja hukkama peab kõik vanuse ja soo peale vaatamata öelnud kontradmiral Žukov. Ohvitserid ja polit trukid omakorda instrueerinud sõdureid ja selgitanud neile ülesannet. Sõduritele olnud käsk ilmselt vastumeelne. Kuid juudist politruk major Maslow rõhutanud kategooriliselt, et ei tulevate vahet teha ei vanakesega lapse vahel. Võrdlemisi närvilises ja üleskruvitud meeleolus lähenesid 260. eriüksuse mehed üheksa väikese laeva pardale Eesti rannale. Halva endana eelseisva operatsiooni kohta juhtus ühel laeval õnnetus. Ühe punaväelase käes lõhkes ettevaatamatuse tõttu käsigranaat ja haavas kolme meest. Vaatamata halvale nähtavusele õnnestus sakslastel venelasi avastada. Saksa helgiheitjate kiirtevihud otsisid ja leidsid üles kõiki üheksa laeva ja nendele avati õhutõrjekahuritest tabav kiirtuli. Mitu dessantlaeva said otsekohe pihta, süttisid ja jäi triivima paarisaja meetri kaugusel rannast. Kuna ilmale lähenemine enam polnud võimalik, anti punaväelastele käsk vette hüppamiseks. Vesi ulatusin meestele rinnuni jääkülmas vees summades kiirustasid mehed ranna poole. Esimeses kohtumises ehmatuses lahkusid meriküla positsioonil seisnud sakslased kuid nad käsutati peatselt tagasi, kuna selgus, et hommikupimeduses ja võõrastes maastikulistes tingimustes ei suutnud punased end kuidagi koguda. Antud häire tõttu kiirustasid sakslastele kohe appi ka eestlased oma kaitsepolitsei ja Eesti divisjoni ühe läheduses asuva üksuse mehed ning ühisel jõul suruti punaseid kokku väga kitsale maa-alale. Meriküla Narva-Jõesuuteest vasakule, meriküla nõlvaku alla ja Süvalepa maja vastas asuvasse võsasse niiskesse nõkku. Siin kestis meeleheitlik punaste vastupanupäeva läbi kuid seitsmeteistkümnenda veebruari kella 16-ks oli venelaste 260. eriüksus hävitatud. Lahinguväljalt, mis kaetud tihedalt laipadega, korjati üles seitse haavatut. Nende hulgas oli ka kaks ohvitseri, major Pavel sankov ja leitnant Vassili Tolgi. Esijoones asuti neid üle kuulama. Tammekand valdas vabalt vene keelt ja nii toimus jutuajamine takistusteta ja arusaamatusteta. Mõlemad punased ohvitserid jutustasid ja vastasid küsimustele sundimatult. Esimesena kuulati üle major sankov. Ja miks te alla ei andnud, kui nägite, et olukord oli muutunud lootusetuks, küsis Tammeganud. Kas võib kunagi öelda, et mingi olukord on lootusetu, vastas punane major omapoolse küsimusega. Muidugi meil oli väga raske, kuid olin saanud korralduse hoida sillapead niikaua, kuni tütar saarelt joovad järele dessandi peajõud. Selles lootuses võitlesime ka kogu päeva. Major Maslow 260. eriüksuse komandör oli saanud surma juba lahingu esimeses faasis ja mina võtsin juhtimise üle, juhtisin seni, kuni sain ise raskesti haavata. Operatsiooni saatuse määras asjaolu, et me ei saanud sidet tütarsaarega. Meie raadiotelegrafistid uppusid enne randa jõudmist, seda saime teada alles lahingulõpul. Eriüksusel olnud kaasas kolm naist telegrafisti, kelle raadiosaatjad, vastuvõtjad nii rasked ja kohmakad aga neid ainult venelased oskavad konstrueerida ja ehitada olid neile kinnitatud selga. Laevalt vette hüpates sattusid naised aga sügavasse vette, kus nende jalad põhja ei ulatunud. Rasked aparaadid kiskusid naised kohe pea ees vee alla ja nii nad uppusid. Tütarsaarel väga oodati põnevusega teateid merikülast, mis jäid aga tulemata. Narva-Jõesuust ja merikülast oli eraelanikkond evakueeritud, kuid millegipärast oli sinna siiski maha jäänud endine Virumaa teataja toimetaja, hiljem kommunistlik ajakirjanik Meeta Süvalepa oma pooleteiseaastase pojaga. Vabariigi päevil oli ta vaba maa ja rahvalehe kaastööline Rakveres ja ma tundsin teda isiklikult. Pärast sillapea likvideerimist leiti Süvari lähedalt metsikult mõrvatuna Meeta Süvalepp koos pojaga. Ema hoidis tugevasti last vastu rinda. Punaväelased olid ta mõrvanud. Major sankov kinnitas mõrvakäsu saamist, kuid ei teadnud midagi öelda Meeta Süvalepamõrvari isiku kohta. Seda on võimatu kindlaks teha, ütles sankov. Keskkooli antud ja see käsk täideti ka meeste poolt. Vastutavaks peab lugema seda isikut, kes on käsu algataja ja andja. Sama kinnitas ka leitnant Vassili Tolgi ja ülejäänud viis haavatut, keda samas asjas üle kuulati. Nii on seletatavad ka need mõrvad, mis pandi toime Ida-Alutaguse metsataludes Eesti tsiviilelanike kallal. Kapten Tammekand kiirustas andmetega minu juurde orule. Ma koostasin kiiresti sõjakirja, pakkisin kohe selle järele seljakoti häda vajalisega. Võtsin endale ja autojuhile välja Marsi toidu ja sõitsime Jõhvi, kust saabusin Tallinna 22. veebruaril. Mitu kuud hiljem sain ma kui väljalõikeid välismaa ajakirjandusest, kus oli ilmunud ajakiri meri operatsiooni kohta. Selle oli ilmutanud ka Pariisis sellal veel ilmunud lööma tään. Ja selles omal ajal nii kuulsas ajalehes toodud väljalõige on mul veel alles. Jaanus. Sõduritund läheb edasi, teises helistikus, kuulete lugu meestest, keda sõja lõpp kandis kaugele kodumaast. Lugu sellest, kuidas tuli õppida ellujäämise kunsti. Jutustaja nimel on ehk sõduri saadeti kuulajale varasemast tuttav Heino Saluma. La pandi siis oli suur suur laager, nii nagu väike linnakene jagatud taiaga neljaks tsoonideks. Lašov, sakslane ja Eesti, meil ainult eestlased, oi seal meie sektsioonis tunnimehed ümberringi, seal oli tööstuslinn ja mina lugesin midagi vabriku korstnast seal seitse-kaheksateist tükki kindlasti metallitööstuslinn, see linn oli ära evakueeritud, majad olid alles, kõik oli alles ja mina siis tassisin kõik tööriistad, mis ma kuskilt leidsin alla keldrisse, see oli vussis koksi kelder voi, või briketti kelder, mis oli, ja mingi sõnaahi või pliit oli seal, seda ma tean täpselt. Ja siis me ei saanud midagi teha, ei olnud, anti ainult veidi vett, 500 grammi leiba ja see siis oli kõik, siis korjasime 200, mõni tunnimees ei lasknud, aga siis noh, see vesihein, mis kasvab seal lopsakas rohi, hein, seda siis sealt kahe tsooni vahetuses Abreeta soone sisse suur aed, kus tunnimehed on asjad siis vahelt, siis võtsime seda, keetsime ja panime sinna siis liha ja rasvase massis tüki leivatükiga risse, sedasi sõime nagu põrsad. Nüüd üks Viljandi poiss Lauri pikkpoiss Ale poiss, blon poiss pika jutuga ja saame väga heasüdamlik poiss ütles, et hakkan midagi tegema. Tööriistad meil olid keldrisse toodud ja siis hakkasime maha võtma voolumõõtjate neid katteid, korpused, mis peal on ja nende siis hakkasime tegema sigaretisuitsu portsikaare, portsika sai valmis, ilusti, lihvisin ära möire, paberit, Oliviilit, oi, seal oli kõik väga-i tööriistu ja nüüd kadunud. Malin, Ilmar oli saane kunstniku käega, poiss, see siis kas tegi Pika Hermanni torni pliiatsiga peale või siis tegi Viking laeva, joonistasin Abele nagu eestiaegsel kroonisel rahal oli ja mina siis graveerisin välja. Narkosisse trepp ka sisse või niisama vist viskan tunnimehele ja hääldsema siis tõi meile ühte kui teist. Ja nüüd ühel päeval temal tuleb jõud, ei lohise mõisa, kus juutsina sisse pääses, kus ta oli, kes ta oli. Isegi aja ja, ja eraisik. Hõbesõrmus see ei olnud, kuldsõrmus oli hõbesõrmus kullatud, aga kivi tal enam pääl ei olnud, see oli siis ära kadutavusi jäänud ja räägib mulle. Tee siia sisse 56, number, hästi väikene ja keegi viga. No kuidas see kuramus teeb ja mõtlesime, midagi teha ei ole ja ma leidsin kuskilt ühe sõnniku ammu ja sealt siis Lassindamist selle koksi ahjus võist punaseks pehmeks ja lõika siis aega siis otsa, tasane, sviidisin ära ja siis tegin õmblusnõelad Stein meisli. Se õmblus näis võib-olla siis millimeeter vaja 1,2 või siis jäme olla, selle murdsin ära. Lõin siis ühest õhukesest laua liistust läbi, et 90 kraadi alla saab siis luisutajal. Saisi otsis Luisatud sirgeks siis pärast ühtepidi kraadi alla, teist pidi kraadi alla ja sellega siis saigi see mees ei ole valmis töö. Aga peen töö küll seda oli lifte tean luupoliga mingisugune, aga nüüd ükskord vii seal tuli tagurpidi ju vastupidi juua ega ei saanud, et neid 56 sisse ja ka siis, kui võtsid, panid tagasi tagurpidi. Ja siis ükskord tuli viis väga ilus, teinekord kuus, kurjem, alumine saba venis nagu pikalt, siis mitu korda jälle viilisin maha ja ükskord siis jälle alumiinium tinatüki peal proovisin väga ilus. Tegin selle rööbiku ristkülikutaolise, selle välimuse ka karastasin ja oligi korras. Nüüd selle läbi lugu läinud siis selle 50 kuu sisse. Aga milles kivi teha, kuram, leidsime hambaharja, selle punane orgaaniline klaasjumal, see annab jopuleerida, töödelda nagu nalja, sellest sai kivi ka juut tõimine, väga hea noosi leibade ja tubakat ja konservi ja läks mõni päev mööda ja tuleb tagasi, et kuule, müüge, stamp mulle ära, mina nagu tahtsingi kaupa tegema hakata, ka Lauri ütles, et lollidehakkamise sõrmuslik tegema. Siis ta esimene, kõik need vannitoad läbi paraja mõõduga vastja latoon, torud lõikasime maha. Viisime alla keldrisse ja siis oli üks mahajäetud jalaga õmblusmasina, jalg aga õmblusmasinat pääl ei olnud, see oli ei tea, kus see võis olla. Nüüdismina kombineerisin sinna pääle sõnase väikeseks lihvimise seadma. Koonuspuupulk rihm oli tal alles jäänud sinna pool puupulga lõikasin pikutipidi lõhki. Pealt gara siis puleerit ära ja vaata siis täka sisse, kivi sisse, tunnimine pihku üles ja noh, nemad saivad seal siis 99 protsenti, aga no meil tarvis ära meil ikka kõht oli täis ja vahel sai ikka siis tubakat ka, mis seal õieti oligi asi korras. Ja nüüd siis terve suvi aega käisid mehed keevitajad raudteejaamas trelle keevitama ja teadsime, et sügisel tuleb ära käid üks kord, siis anti käskriistad kokku oma asjad kokku, mis oli, no mis seal vangil, kellel oli seal midagi madratsit voi tekkiva ja, aga noh, seal ei olnud kellegagi midagi ja mina võtsin siis mitu viili kaasa ja selle templi võtsin ka kaasa. Mine tead viiesse kuhugi teise laagri, et mul juba seal riistad tuleb, ma saan jälle midagi teha. Oli servast ja tagavaraga. Tahaks veel murd jaa, väga tähele panna, kaks äärmust ja nüüd saad Lauripoiss ütles, et ära pane tasku, pane Sherme ühte serva mõlemat ja pane väikse sidemega kinni, nagu oleks herm katki olnud ja see päästis ära, muidu laad täie saunas juba postitatakse, otsitakse läbi naat, sõnas, et las olla raudteejaamas juba, mina jään tööriistadest, mul oli suursõnana Matrossovi sinna sisse peitsin ära ka teised kohe üles need kallati hunnikusse kõik, aga tempel jäi mul alles, selle ma panin looma vagunisse, mis loomavagunitesse saan liist vai põõnon, torkas sinna vahele ja kuskil Venemaal siis nemad haamritega kaovadki, neid põhjasid, külgesid puu ämbritega kuskil augus, siis ei ole vangil lõigatud ja siis rauasae lehega siis kõik otsivad tonkised läbi need servod ja sai selle templikese mul kätte ja sinna käis jälle see kolmetäheline sõna, viskas üle ukse välja, need templis jäin ilma, aga sõrmused hoidma Hermes ja siis ešelon pidas kinni Moskva linna lähedal, kuskil täisaun oli, siis piirati tunni meestest saun ja, ja siis seal on ümberringi ära, nii et vaba käik oli sauna tagasi. Olime saunas, mina olin juba käinud, aga tarva mees, pikk, tugev mees, ma ei mäleta ta nime, ütleb, et kuule, et üks kapten käib siin, tahab tütrele kuldsõrmust, ostad hakkama. Nurga taga, siis kuskilt deta ilusalt jälle lihvita, äraoksiid vaada, muidu natuke muudab värvi. Ta ütleb ka, et mul siin üks Larjokis selle putkas on olemas ja et ma toon sulle tuleb tagasi, ütleb, et et leivas haisu Nelibatsiaga tubakat ei ole ta, ma tõin tsüklon neli karpi tukaat paberosse, need olid pikad sõnalised naiste naiste suutjalt paberroosid väga-väga head aru, ausalt, mina pihku ära, aga ma hais siin kurja nagu ma andsin, tema läks oma sõrmusega sealt oma territooriumist välja, kuhu läks, ma ei tea. Mina läksin oma Pätsidega ešeloni, panin need ilusti. Pikk ešelon oli ja keerasin oma riided teise värvi peale, mul oli saksa drillinguid seljas, üks oli see maski rohkadine oli Talvarama valge pool ja keerasin need ringi. Aga see müts, mis mul peas oli kahtlane mütsi, seda ma üldse peale pähe ei pannud. Ah ei läit rohkemgi ühtuks kolm tundi möödavale helitundja olles istunud otsima ja siis sinna ja siis käis, et Greta jälle see sõnasena juurde näed, mis kuradi jälle sinna see kolm tähte juurde, mis kuradi Buašmeet kurrat näed, mis on sinine rask, vastja nii löödi üks sõrmus jäi mul olles ja selle sõrmuse juhtus, mul oleks väga-väga huvitav õnnelik ja õnnetu asi ka siis, kui valime uba Kirtaaž vangilaagris, läksin seda seal must müüma. Momente, kus oli väljaspool laagri territoorium oli töö ja siis seal oli ju küla kõrval need mulinat vahivad vabad, vabad inimesed, kes elasid seal, üks ütleb, et ei ole meile, milleks osta, teine õpetaja ei taha ja kolmas ütles, võtame ära teha, et elu ilus suur kuldsõrmused, mina paar päeva tagasi ostsin ühe ja näitab mulle sõrmust ja jumal, Leida nimi sees, nii et keegi eestlane oma abielusõrmuse müüs sinna ja nüüdse vene vanamutike, lollakas nüüd andis selle mulle selle vase vastu ja ta maksis mulle peale ka veel ikka, aga no mitte palju samad ja oli seal mahulkad peotäis või esistushenkad oli vist pool ja pool pätsi leiba oli. Nii et see ei olnud midagi midagi suutia, nüüdmani õnnega koos tulen kodu ja öösel kõikjal paratis, kus me olime palkidest parat. Mina magasin, nali teise korra peal üleval. Ühtegi liikumisühtegi häält, joont ja need palgid olid nüüd lõhki kuivanud ja mina panin palgiprao vahele selle ehtsa kuldsõrmus leida nimega ja väikse sambla ette ja mõne aja pärast ma vaatasin seda, rõve, ju need keegi ööse nägi. Nägija pani tasku niieta kergelt tuli ja kergelt läks.