Eesti sõduritund. Eelmisest saatest käesoleva, nii on. Kaunil kuul aset leidnud mitu relvavendade taaskohtumist sõduri tunni vaatevälja jäineis. Kolm ja sealt ongi algava saate helisalvestused. Üle-eestiline vabadusvõitlejate kokkutulek peeti seekord Võru linnas, arvult oli see viies rivis lihtsalt silma järgi hinnates üle 1000 mehed. Ja hetkel neile austust avaldades paraadsammul möödumas tänase Eesti kaitseväe sõduriks. Kudulnuile tõi hiljem Kandle aias tervitusi riigikogu esimees Toomas Savi. Austatud vabadusvõitleja tänase Kokkutuleku kutsele on kirjutatud Gustav Suitsu sõnad selle kohta et need mehed, kes on aasale truud, on ühtlasi ka vankumatut onud kindlad ei ole ülevaatega kestva nad toodet, see tähendab põhimõttekindlat, veendumust kui see, et inimene ja rahvas peavad olema vabad vabad, võõrast hõimust, vabad alandusest, vabad, igapäevases sunnist, olla teise käsualune. See on see, mida meie esivanemad ja meie isegi oleme pidanud taluma. See on see, millele me oleme pidanud vastu hakkama. See on see, millest me oleme tahtnud jagu saada sõnaga võõras sunnist, mis eitab vabadust ja makstes selle eest sageli ka kõige kallimaga inimeluga. Aga samas on see ka see, mille oleme me saavutanud. Vabadus olla sina ise. Vabadus jääda iseendaks. Vabadus jääda vabaks riigina. See on eeskätt teie saatus, alustatud vabadusvõitlejad. Teie vastupidavus ja teie tarkus. Teie teene. Tänan teid, lugupeetud vabadusvõitlejad, Eesti riigi nimel, meie iseseisvuse nimel selle nimel, et me jääksime vabaks ka tulevikus. Tänan teid selle eest. Teie, kes te siin täna seisate ja need, keda me siin küll ei näe, aga kellele vabadus on püha olnud, et te kõik olete olnud aastale truud. Tänan teid kõiki nende eluväärtuste kaitsmise eest, tänu millele Eesti pere kestab, tänu millele me ise oleme ja tahame olla tänaseni. Peale riigikogu esimehe Kõnelesid endistele sõjameestele kaitseväe juhataja kindral Kert ja kaitseminister Andrus Öövel, kes luges ette ka peaminister Siimanni tervituse. Ehk on seegi mingi märk, eriti aastatetaguseid hoiakuid meenutades. Järeldusi mõistab igaüks teha. Aga saade jätkub kõnepaigast eemal, keset suurt sagimist, kohtumisi jälle leidmisi, sest siingi taheti midagi öelda Eesti sõduri tunni vahendusel. Minu nimi on augus lamesoo. Olin 1944. aasta sügisel permis küla vastas Narva jõe ääres 292. politseipataljonis nii ja taganes sümboos, ütleme teistele osadega. Ja võtsin osa Porkuni lahingus 21. septembril aprill 1944 noja. Räägin niisuguse asja, kui lähme õhtul videvikus, selgus, kes on kaotanud, kes on võitjad pikkades Nomantlites, ütleme laiali õlakutega, mehed hakkasid võtma vangid, relvad ära, eks ole, siis. Õnneks oli seal metsa all üks väike kuusetihnik. Ma võtsin selle telkmantli ümber, läksin seda tehnika alla ja siis umbes 10 sammu kaugusel, kuulsin, kuidas võeti mehi rivisse, kuidas ütleme, koguti, kuid ütleme siis, kui kõik oli vaibunud, nii umbes nii, kella 11-l 12-l vaat siis läksin vaikselt. Ütleme ainuke suund oli, ütleme kuu järgi, eks ole, kus on lääne pool. Nii, nüüd hommikuks jõudsin uue maja juurde talu juurde, vaatasin seal, et paar naist liikusid. Ma olin väsinud, mitu ööd-päeva magamata, eks ole. Ja avaldasin soovi, et ma saaksin minna sellene varjulisse kohta magama, juhatati heina, lakka, sinna ma läksin. Nii, no võib-olla kolme nelja tunni pärast äratati mind üles, kolm. Kõnedega meest ümberringi ja ma olin vang, tähendab korpuse meeste kolmeliikmeline kond, kammisin ümbruskonna talusid. Seal oli siis üks venelane, kaks eestlast, nii, nüüd näete konvereerijad, nimelised vangi võtjad, Se leppisid omavahel kokku, et üks neist jääb mind valvama. Nii, teised lähevad siis naabertallu. Liimse, minu valvur oli minuealine. Mina olen Elva poiss, aga tema oli Rõngust lähedalt, eks ole, ta hakkas tegema mulle poliittundi, et miks mina, Elva, poiss, olen Saksa mundris ja panime istuma keldrimäe koopa peale. Niisiis moodustas niimoodi, et mina olin vastu keldrikoobast. Niisiis olid tema edasi oli, ütleme paarikümne sammu kaugusel. Elumaja. Nii, vestlus kestis umbes, ütleme üks veerand tundi ja järsku mina näen vajal nurga tagant välja tulev saksa veebel, kes parajasti sai õudu ja temal oli hästi palju, ütleme, granaadi The World, eks ole. Ja tema ägijad mina olen, eks ole, ja hüüab Melchior vastu ir, eks ole. Lihtõnge vangene, eks ole. Nii, tema inimene, mis sa teed, inimene, mis sa teed, mina olen vanud, eks ole tubli. Ja nüüd kõige rohkem üllatas muidugi seda minu valvurit Maal tuli hädaoht selja taga on, eks ole, nii, ja ei teadnud, mida teha, tal oli gone, eks ole, ta pööras ringi ja tahtis siis ütleme seda sealt tulistada, vajutas, ütleme tahtis, vajuta päästikule, kuid noormees eksis ja vajutas gone ratta, ütleme riivile. Ratas kukkus maha seal ja tema ka ja, ja tema jäi relvituks. Nii. Adrian, padrunid kukkusid relva küljest ära, täpsem, nii. Nii. Sakslane oli keskealine mees veel vee peal, tema oli kogenud, võttis granaadi, eks ole, ja minu valvuril ei ole muud midagi teha, kui põgeneda. Ta saatis talle veel ühe granaadi järgi ja nüüd siis müts voos. Olin mina Vene vangist vabaks. Veerand tundi Vene mängis, täpselt oli see oli väga huvitav lugu. Kui nisukene rubriik tuleb, eks ole, juhtumised no et kui sul mul sõber koolivend ja mitte midagi pole rääkinud, koos läksime circa 41. Mina istusin kaks korda Siberis sõjavangi. Esimest korda kuulen tema sõjas värkida Elva poistelt koos läksime 41. Saksamaal vangi veel seal õppustel koos 41 idapataljoniga ei, 37. Samaaegselt ei ole algul kooli kooli või need me läksime juures 21. septembrini minu sõda, sõja Osavõtt teisest maailmasõjast kestis täpselt 21.-st septembrist 41 kuni 21. septembrini 44 ja siis hakkasime minema siin enne koogi kõrtsi, seal juba kurat tuli tankidega lahingut, vennad, residendid. Poksijat suurimaid kahurinumbrit meelde tuttagitajad plasti ära mööda kurssi ööd olime siis midagi kursis ja järgmine ja hakkasime siis sinna Puurmanis rannik verre. Järgmine päev jälle siis päev seal pidasid vinni Allikveed, siis panime põltsa, panin pulga Taani, no nüüd. No nüüd saame rahulikult puhata, diaatia, saada Kolga-Jaanis teatele. Aga sisse võtta lõuna käsu rabastelt Parika raba, seal seal tuli juba hurra ta sisse tööli tööd ei pidanud seal juba õhtu tead kella seitsme hämaraks minema, detsembrikuu hakkasime taganema. Mustal kaevasime sisse, sealt tuli. Seal tuli käsk poole Raivo aeg. Karksi-Nuia ja Läti Läti piiri peal sõita, kõik ära põletatud. Relvastuse. Limbaži linna alla, linna kindlas linnas läbidiaatide külla. No nüüd on diad rahunuitseva puhast essaa juurat hommikul jälle hurraa. Lätlastele Valmis Kaili kunnist ütles punktis vooli. Motsiaalsest poisid said surma, meeldivad Pärnu poisiks ja hoobiselise leidnud varjake tema siis veel käskivalt Räpinast jänest jakki päästa sai niisamuti ka, nagu oli kogu aeg elasid koostöös. Sotsiaalsurm on maetud sinna kuskile kaks järve ning Riiandunud jäimastega. Sinna poisise palju surmale. Katkestame korraks helisalvestuse võrust. Sõjameeste suurelt kokkutulekult äsjakuuldu järel oleks sobiv raadiomajas sõna pakkuda okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni esimehele professor Vello Salo. Teise maailmasõja ajalugu ei ole meil ikka veel küllaldaselt dokumenteeritud. Praegu on ilmumas kaks huvitavat raamatut, nimelt professor Lindmäe koostatav teises maailmasõjas langenud eestlaste raamat Pro Patria ja Eesti vabariigi kaadriohvitseride nimestik 1641 ohvitseriga. Mõlemad raamatud võiksid ilmuda tänavu. Ja ma pöörduksin kõigi poole informatsiooni asjus mõningate ohvitseride suhtes. Kuhu jäi üks Järvamaa parematest poegadest, leitnant Rudolf Raudsep, Vabadusristi kavaler? Tema saatus ei ole veel selgunud, ta sündis Järvamaal või teist 10. aprillil 1892, isa nimi oli Joosep. Kuid lähemalt sünni kohta ei ole teada, mis temast sai. Ta ülendati leitnandiks 24. veebruaril 1933 oli siis kaitseliidu peastaabis viimaks sõjavägede staabis ja sellega lõppevadki andmed temast kus on tema haud, mis temast sai. Siis puuduvad meil teated ühest teisest raudsepast. Major Aleksander Raudsepp kes vabastati tegevteenistusest vanusepiiri ületamise tõttu esimesel novembril 1939, aga mis sai temast edasi, kas osales võitlustes või kus on tema haud? Siis on kadunud major Valdo Veske viimane teade temast on telefonikõne 20.-st septembrist 1944 kus ta oli ütelnud, et homme lahkub Rootsi laev Jaan Teeäär ja mina sõidan Rootsi. See on viimane teade temast. Mis juhtus temaga? Siis on üks müstiline major Aleksander Pärt del sündinud 30. detsembril 896, kellest ei ole õnnestunud hankida mingisugust teavet. Kas ja mida ta sõja ajal tegi, kas ta siis veel elas. Siis on kaks meest, kaptenid Juhan Jaanson kapten Alfred pitsi, kes läksid punaarmee koosseisus 41. aasta suvel Venemaale ja pärast seda ei ole mingit teadet. Huvitav on ka kapten Peeter Meeksi saatus, kes maeti kuskil Eestis 13. juulil 1942 kuid ei ole õnnestunud teada saada, kus ja kus on tema haud, kus ta puhkab praegu. Kui kuulajatest keegi teab nimetatud ohvitseridest, ootame teadet Eesti raadio aadressil Tallinn Gonsiori 21, sihtnumber E null üks 100 eesti sõduritund. Kaugelgi. Mala sõbrad kõrval, keda ta ma Siis ta õbra. Lugu. Kodus. Ei saab. Ma ja. Õitsva roosi Me ei ela Minus. Taas rõõmus. Suuru kuule ma. Meenud riidu. So. Ta. Surma. Kaugel puudus ta. Opteekas asunud soodsama saaki. Aastas senise 1942. aasta septembrini. Nonii, valvake. Ava aga neid üksikuid momentideneb meenutades kärbet ja kes on tegelikult läbi elanud, need kogemused ja raskus edeneb. Vaat neid mehi. Ja sa oled täpselt minale sama, tähendab. Küttega seal seal sinimägedes venelasi valitseva korra. Ikka välja oli vist halb, et nemad tulid massiga pääli massiga. Kuulik saksa kuulipildujakatsed ameetil. Katsega meeldis ees juba kate sameedia, tagatiste kütti, mee vaelejat. Tallenz kahurvägi oli nõrk. Minule Eestimaa pindun kaitsenud Eestimaal ma ei saanud mitte kordagi haavata, aga tegelikult maal kuus korda saanud, kääneb rindel haavata ja mul on praegus kuus kildu keres, näed, siin on väikenegi kõrvas väikenegi rinnas on kyll ja vasakus sääres on päris suur till. Issand on, mind kaitseb. Ma sain selles Stara Russaal rindel oli punker kuus, meestele jällegi meditsiiniteenistuste. Et läheme tähendab kui vajadus, tähendab lääme, tähendab, anname abile. Ja tuli tähendab punkrisse. Esimesest seinast vangist tankitõrjemürsk tungis läbi, ei löö. Aga järgmises lõkkes, ainult mäletan, tähendab siniroheline tuli, ei kuulnud pauku ja sain põrutada, lõpetasin kõne, kaotasin kuulmis- ja nägemis-kõne- ja kuulmine tuli tagasi, kuid nägemine jäin kolmeks ja pooleks kuuks. Panin pime, kolm pool kuud on ta nimi ja Kõnis verilist viidi, kõigepealt helistati haiglast. Ja see oli enne jaani Raivo, kuskil juba Hobasid ja peale lõunasööki teeneb, näen välja pildi peale istunud päike, paistab, tähendab, soojeneb nägu. Tunnen sirelite lõhnade ja ma olin siis 20 aastat mõttes, kellele pimedat on vaja. Ja nii merel kolmekesi oli palatis kaks sakslase, mina. Ja näen tähendab palatisse tagasi, mõtlesin, tähendab et lõpetan ära mainida. Et noorele, kellele pimedad on vaja, jumala õige, on ju nii. Ja läksin palakesi, koban, mitte kedagi ei ole. Ja meile oma relv oli, tähendab kapisse võtan relva, panen padja alla, laman ka, tähendab, mõtlen, tähendab, et kas ma kodu koju kirjutanud ja Toomas sellele, et liianiidel mõtlesin, ah tühja tähendab, et sõdur kadunud, kadunud. Aga näed, keegi nägi, et ma selle relva võtsin teile ja sinna padjale pitsid ja kuulan tähendab mõne minuti või sekundi järgi, et mitme inimese samuti tulevad koridor, kiire, et keegi nägija andis informatsiooni ja tulebki esimene inimene, kes tulid ennem käsi padja alla võeti tõstule ära. Isoleerisid eraldi ruumide ja siis hakkad maris kaks-kolm päeva tähendab, süüa tuuakse, tead, et mitte midagi ei tea. Ja siis hakati uurima ja tehti kindlaks, et et bit mingis ajus teede põrutas, järgsid verevalum. Doktor siller jumala tänuline. Võttis, tähendab asja südames üks sõduri pine või. Aga näed, ta võttis südamesse ja uuris väljarännet ja ükskord kutsutakse mind, tähendab, kuhugi viiakse. Ja kuulan, tähendab, puuritakse siia Kukruse auku. Ja mis nad seal tegid jälle ja seoti silmad kinni. Ilma meie loata tähendab, mitte silmi avada. Ja siis läks, ma ei tea, kui palju mööda läks, aega tähendab, süüa tuuakse, elan, tähendab, ise mõtlen, tehtud, jumal hoidku. Teleno, mis nüüd juhtub. Ja siis võetakse üks kord jällegi, tähendab, viiakse kuhugi, teeneb ja võetakse side pääder, näen kõnd udu. Ja siis karjun eesti keeles, ma näe. Ja sa kujutlettideleb ja hakkasin nägema ja siis alumine tähendab, vasak silm oli miinus, parem sil pluusis ja vaatasid erineva tusega. Korrigeerivad prillid väheneb ja sain tühjaks. Ja nüüd ma elan nüüd. Oo-oo. Kuuldud laul viib meid korraks Eesti idapataljonide võitlejate klubi ja Eesti Sõjameeste Sakala ühenduse ühisele kokkutulekule mis toimus augustikuu keskel Viljandis. Vanale rindemehele oleks ehk ülearune seletada, kuidas esimestest julgestusüksustest kujunesid Eesti idapataljonid. Küll ootaks aga tavalugeja sõjaajaloolastelt ülevaatlikku teost kõigist Eesti rindeüksustest nende lahingute eest. Ühesõnaga eestlastest teises maailmasõjas. Karl Gailiti kahe aasta eest ilmunud kõhnuke, kuid sisutihe eesti sõdur sõjatules. Idapataljonide mehed on harjumuspäraselt koos käinud külalislahkes Viljandis ning selgi korral ei peetud teed Mulgimaa pealinna pikaks. Ole hea. Mul on hea meel. Tervitada? Eestis. Tänavad Austraalia nõndanimetatud vabadus iga päev, iga kord igal aastal omanikuga, alguses nad ei tea, kes need on, isegi keskkooli tundmatuga. Estonia pööratud, see tähendab, et kaubalaevade peal teeninud sõjaväelased, aga siis ema ütles ikka, et need on Eesti vabaduse eestvõitlejaks. Ka. Mina olin üks esimesi, kes astus esimese septembri nelikümmendüks Tartu näituseväljaku. Karina poiss see oli, olin esimeses kompaniisse. Kompanii solin jahmatas. Esimene läks kuradi asuva alla esimese jaanuarini, kui seal kärneri kärmees juures Soosaar, võlad ja kolmandaga Andres kompanis kolmandas rühmas ei olnud veel kui mina olin Transfer, kes oli. Nojah, aga torn oli. Rumba nimegi mätas, mätas. Mätas, mätas, võtavad, viivad kulla. Mättasse ja sadeksista ätsist. Samas, ma tean seda väga hästi ja Tabiveres oli meil esimene peatus ja olime mereldade seltsimajas seltsimaja seal ja siis jalaga. Villid olid korrani jalgadesse. Saksa. Läksime olime Tigodal sisse piiratud lippovikest sisse, piraamad emale reaaltagalasse Läksid luurele, võtsid meid, sind ja mind kahekesi kaasa. Tead, siht oli keskel, läks siis siitpoolt meiega eksitest, sul meeles, too enamvähem jah ja no nii kaua läksingi, venelastelt tuli osta terve esimees kompaniis. Esimene sai kõige hullemini lüüa, kui volvo peal oleks, esimesel jaanuaril, teine sai kah rass, jäime Minepsa külge merre, mine. Me olime tikud. Oodad seal, esimene kompalüliti koodas oli. Piirsaluga on võõra just ja meil kompaniil oli park kaasa ja sõitsin, üks poiss sai veel surma, käis orge algkoolis menuga lipubitia metsas Jaan tik suurelt laialt ja meil oli kaks teismee, siis vahetati välja, see oli maikuu sees, viidi välja enam ja siis viidi ära, moodusetuselt tuli meie sinna rõngasse. Jäi välja. Head kuulajad, eesti sõduri tund, vahendab teile kutse järgmisel nädalavahetusel toimuvale suurüritusele, mille korraldajateks on kaitseministeerium, kaitsejõudude peastaap, piirivalveamet, politseiamet, päästeamet, tolliamet ning Eesti näituste messikeskus. Arengudirektor Siimu looma näitas ise kannab lühikest. Pealkirja kaitstud kodu tegelikult me seletame teda lahti sellisena, et ta käsitleb siis Eesti riigi tsiviil ja militaarstruktuuride rolli ja kohta riigipiiride puutumatuse tagamisel riigi ühtsuse ja terviklikkuse kindlustamisel võitluses salakauba vedamisega, avariide ja õnnetusjuhtumite tagajärgede likvideerimisega. Ühesõnaga see näitus kajastab kõike seda, mida oma igapäevases töös teevad kõik need ministeeriumid ja ametid, kes sellel näitusel seekord Nende jaoks omapärases rollis eksponentidena esinevad. Kõigepealt näituse avamisest rääkides on see vast meie jaoks messikeskuse jaoks äärmuslikud pidulik üritus, sel puhul toimub väeosade rivistus ja paraad. Samas järgneb kohe sellele pidulikule avamise protseduurile järgneb Saksa ja Šveitsi riigi militaarabi üleandmine koostööprogrammi raames meie kaitseministeeriumile kaitsejõudude peastaabile. Me loodame, et avamise puhul ilm meid soosib, et kaitsevägede orkester ja piirivalveameti puhkpilliorkester saavad korraldada tato kujund marssimise peale selle nii nagu need avab, pidulik tseremoonia, lõpeb, kõned, on peetud, paraad toimunut peaksid messikeskusesse laskuma, langevarjurid, maanduma, helikoptereid, neid on sel aastal ekspositsioonist tervenisti kolm. Üks on meie piirivalvesalga oma, üks on saksa politseikopter, üks on Soome eurokopter. Kohe pärast avamist siis toimuvad mitmesugused esitlused siin päästeoperatsioonid, et mida siis demonstreerivad meile need Eesti päästeameti inimesed, kes käisid kehvlavikis Nato rahvusvahelistel päästeõppustel ja selle päeva või kõigi näitusepäevade üks naeltest on kahtlemata niisugune muusika saatel korraldatav teatraliseeritud militaarmoedemonstratsioon ja kõik need ajateenijad, kes tegelikult neid vorme esitlevad, aga esitlejaid on nii kaitseväest kui piirivalvest, kui politseist saavad oma ülesannetega väga hästi hakkama, toimuvad veel siin kaitseväe erinevate väeosade rühmade rivi esitlused, politsei, pääste ja tolliamet, eriti teenistuskoerte demonstratsioonesinemised on sõjaväe välilaager, töötab välikööke, võib maitsta sõduritoitu peale selle pataljoni meditsiinipunkt. Politsei demonstreerib vigursõit, too siis päästeamet, nagu ma ütlesin, kehvlaviki päästjad kohale, aga peale sellega uus tuletõrje ja päästeauto Scania, mida on lähemal ajal päästeametil kavas veel siia osta ja neid esitlusi ja demonstratsioone on kusagil 25 30 ringis igal päeval. Nii et ma usun, et siia tasub tulla terve perega. Aga unustasin ütlemata veel, et kaitseväe orkester ja piirivalveameti puhkpilliorkester koos solistide esinevad näitusel peale selle sisekaitse operatiivrügemendi bigbänd koos Soome politseiorkestri peadirigent tee Petri juudi naisega, kes on ka tuntud džässmuusik ja juhatab kabiin, rändaja džässorkestrit Soomes. Nii et praktiliselt kogu perele ja, ja erinevate maitsetega inimestele peaks siit leidma küll küll tegevust terveks päevaks, kui mitte kolmeks päevaks. Suurnäitus kaitstud kodu toimub Eesti näituste territooriumil Tallinnas Pirita tee 28. Olete teretulnud.