Täna algusega kell 18 on Luunja kultuurimajas Luunjas sündinud klaverimeistri Ernst Hisi 140.-le sünniaastapäevale pühendatud klaverinäituse lõpuüritus. Põldmäe Eesti rahvusliku klaverimuuseumi juhataja teeb ülevaate Ernst kiisist ja tema näitusele eksponeeritud klaveritest ja siis tuleb esiettekandele helilooja Mattis Lille erstiisileja Luunja vallale pühendatud uudisteos viiele klaverile. Siin luunjas on näitusel eksponeeritud just viis klaverit. Näituse kontsert sündisid Eesti rahvusliku klaverimuuseumi ja Luunja valla koostöös. Helilooja Märt-Matis Lill. Millist väljakutset endast kujutab see tellimusteos viiele klaverile? Noh, ütleme, et see ei ole just kõige nagu standardsem koosseis, kindlasti, et jaa noh, nii palju kui ma olen kuulnud nagu sihukeste paljude klaveritega, ehk siis rohkem kui kahe klaveriga teoseid, et seal kipub olema see häda, et seal natuke siukseks nagu tagumiseks või et noh, et teda ei too võib-olla esile seda klaveri vähemalt minu jaoks nagu kas peenemat hõrguma külge. Klaver pigem muutub selliseks lõõtspilliks, aga mina ikkagi üritasin pigem nagu sellist noh, just ikkagi seda sellist kuidagi tasasemat või vaiksemat külge kasutada, nii et et selles mõttes see väljakutse minu jaoks oligi põhiline. Mis pill on klaver 21. sajandi heliloojale? Noh, ma arvan, et nii palju, kui on heliloojaid, nii palju on ka sees, et neid käsitlusi, et et noh, võib-olla selles mõttes selline suur narratiiv on nagu ära kadunud, noh nagu võib-olla 19. sajandil oli ta niisugune võib-olla nagu pääni või listi on ju võimaluste järgi enam-vähem käis või siis, kui 20-l sajandil tuli seal tohutu nagu rütmivaimustuse. Et siis siis oli Belgia rütmipill, aga et et ma arvan, et tänapäeval jah, et neid võimalusi täpselt nii palju, kui, kui on, kui on erinevaid võimalusi üldse muusikast mõelda, muusikat käsitleda, vahetatakse iga helilooja mingis mingil määral seda klaverit enda jaoks vormib ma arvan, et see nii ka ilmselt siis mina Sa ütlesid, et sa otsid sealt selliseid hõrgumaid, kõlavõimalusi, mida need endast kujutavad? No mis, ma mõtlesin, et mis see klaver mitme klaveri kasutamise võlu minu jaoks oleks, olekski see, et kui mingisugused sellised väiksed tämbri erinevused hakkavad mängima, et just noh, et need on väga erinevat tüüpi klaverid, et nad kõlavad väga erinevalt, et siis, et nagu just eelkõige sellega mängida lasta nagu, las ta kuidagi seal klaverivärvierinevused esile tuua, nii et kohati mul on see materjal üsna hõre ka tänu sellele, et just mingit üht ühe noodikordused näiteks, et et mis siis käivad niimoodi klaveril klaverilaat, mis peaks päris hästi, ma arvan, nagu siis näitama, kuidas kui suur 100 selline kõla balletis tervikuna on? Siin on viis klaverit ja kolm mängijat. Et kas sa saad tutvustada nii klavereid, mängijaid. Jah, klaverid on nagu kolm pianiino erinevad margid siis, mis, millega see Ernst siis osad nendest, millega ta nagu välja tuli muuhulgas ka minu enda lapsepõlveklaver Riga. Ega ma olen üles kasvanud, aga siis noh, ma arvan, et see põhipianistlik raskuspunkt on siin nendel tiibklaveritel, mis üks muidugi Estoniaga teise nimega mäletagi praegu vaatasin selja astron. Ahah ja jah, just just mängijad on siis on akadeemia tudengit keda mulle soovitati, aga nii-öelda autoriteetsete inimeste poolt ja on siis nende nimed, on Talvi Hunt, Mari Visnapuu ja Kirke Karja. Milline on Luunja kui kontserdipaik sinuga, helilooja jaoks on see eksootiline või on see niisugune meeldiv koht, kus saab tõelises vaikuses? Muusikat teha ja kindlasti on ta eksootiline ja kindlasti on ta ka meeldiv, nii et seda mõlemat, aga noh, ega mul väga kogemust ei ole, selles mõttes ongi nagu põnev vaadata, et kuidas see kõik siin mängima ja toimima hakkab, et et jah, võib-olla ongi neid uusi kohti. Ühesõnaga niimoodi tore avastada, et mingitest ma ei tea, Estonia't mustade maja, selliseid kohtica tunne taimed, aga see on põnev. Me ei ole rääkinud selle teose pealkirjast ja oli ka jutt, et ma saan võib-olla mingi helinäite salvestada, aga ilmselt see on hoopis mingi. Ma ei tea mingi kiht sellest teosest hakata klaverit kokku sättima, keemia intervjuud teeme. Jah, ei noh, eks see materjal on ikka ikka samad küsimused, mis järjestuses klaverit nagu asetama ja nagu seda, seda me siin kindlasti proovima. Aga teose pealkiri on Saturni rõngad ja see on ühe minu lemmikkirjaniku viin, Freidki arx, ebaldi raamat, tõst võetud kujund ja noh, mis mind nagu selles loos huvitas ja mis mul minu jaoks selle raamatuga väga hästi haakis. Eltsas eraldi mõttemaailmaga on see mingi selline korduse ja mäletamise mälestuste teema mingid sellised nagu püsima tänud ja samas mingil määral nagu oma elu hakanud elama hakanud nagu kujutluspildid, mälestused, millest ühest küljest nagu mis on sellised nagu hakkab, püsivad. Aga teisalt teisalt kuidagi eile läheneda on jälle mingil määral mingi mingist perspektiivist jällegi väga-väga keeruline. Et sa selline mälestuste problemaatika, et mingite püsivate kujundite problemaatikat see on, see on nagu muusikaline vastases minu jaoks sellele. Ma vestlesin helilooja märkmetes lillega ja täna õhtul siis kell 18 on Luunja kultuurimajas. Kõigepealt siis Alo Põldmäe loeng, ülevaade Ernst Hiis elust ja siis tuleb ettekandele Märt-Matis Lille uudisteos. Kuulsin just, seega salvestatakse, nii et võib-olla on lootust, et kunagisi ka tervikuna klassikaraadios. Aga praegu siis lähme kuulame natukene seda proovi. Selline oli väike helitaust siit Luunja kultuurimajast aitäh kuulamast. Klassikaraadiole Tartumaalt Liina Vainumetsa.