Elamuselamus. Tervist, mina olen Urmas Vadi. Mõnikord on elamused rõõmsad, mõnikord kurvad. Mõnikord tekitavad nad suuri tundeid ja vabadust. Teinekord kisutakse meistaga sentimenti välja. Millised on Andri luubi elamused saada elamust valmib koostöös Eesti Kultuurikojaga. Head kuulamist. Tere, Andrei lub, tere, neid asju, millega sa tegeled, on hästi palju, et sa, lavastajad ise nii teatris kui ka filmi oled ise kirjutanud. Stsenaariumeid, näidendeid, sa näitled ise ju sealt tulevad need elamused sellest, mida sa ise teed või millega sa kokku puutud. Kas nad mujalt ikka tulevad, aga, aga alustuseks küsin sinu käest, et, et mis asi see elamus sinu jaoks üldse on? Ma mõtlesin selle peale, et mis asi see elamus minu jaoks on, jõudsin sellise tulemuseni, et ma tegelikult ei tea, mis asi on elamus, ütleme niimoodi, et et elamus on nagu meie omavaheline kokkulepe. Et ta võib olla niinimetatud Aktiivne elamus terav elamus kui ka positiivne elamus, aga mulle tundub, et me täna võiks isegi keskenduda täitsa sellele positiivsele või vabalt, et, et see on, see on vist see, mida inimesed nagu kokkuleppeliselt peavad mõnusaks või noh, kuigi siin Selles saatesarjas on räägitud igasuguseid elamusi, mis ei ole ainult puhtalt sellised lilled ja liblikad. Jah, näiteks täna hommikul mul oli sarjast siis negatiivsed elamused oli selline, et ma kõigepealt magasin, siis ma nägin seal mingisugust kummalist unenägu, et ma pidin jõudma rongi peale ja siis ma vaatasin kella tee peal ja kell umbes seitse minutit oli rongiminekuni. Ja siis ma sain aru, et mul läheb nagu kiireks, aga mu jalad nagu ei kuuletunud ja ma hakkasin kohe, kui inimene jookseb, et siis ta on nagu ettepoole kaldu, aga mina millegipärast tagurpidi kaldega ja teistpidi ja siis ma sain aru, et et mingi mingi asi seal on need noh, tohutu pinge oli ju ja vastumeelsust selle kõigega, et miks see sujus jooks või, või ma ei tea, ma võib-olla inimestel on sarnaseid unenägusid, mina seda ei tea, aga igal juhul ja siis ma ärkasin üles ja sain aru, et mul on, et ma olen sisse maganud, et noh, et et selline, et ühesõnaga see elamus võib olla ka negatiivne niimoodi, et ta kõigepealt juhtub sinuga unes ja see on ka tegelikult see päris. Ja siis ta juhtub veel ilmsi. Et, et see on nagu hästi kummaline, kuidas need elamused on. Nii et kokkuvõttes ma ei oska öelda, mis asi on. Mis asi see elamus päriselt on, et jõudsin selleni, et ta on midagi, mis avab mingi nupu sinu sees või mingi klahvi vajutab mingit klahvi ja siis sinu sees tekib mingisugune ma ei tea, emotsionaalne emotsionaalne vabanemine või või seisund, on see siis, milline ta iganes on. Aga mis need klahvid on, et need on mingisugused konkreetsed asjad sul või, või, või on need ka nagu sellised noh, nagu see unenägugi, et sa unenägu ju kunagi ette ei oska planeerida Donnad pigem kunsti vallast muusika, kirjandus, kino või, või siis on nad seotud hoopis mingite teiste asjadega. See on noh ja siis väga hea küsimus selles mõttes, et kui ma näiteks filmifestivalile lähen, siis ma tegelikult planeerin elamusi ja siis pettud kindlasti ei ole pettunud pikka ammu ei ole pettunud. Et, et see on nagu naljakas, et kui sa oled piisavalt selgelt nagu teed eeltööd ja loed nagu tausta ja kuidagi püüad aimata, mis teemad sind hetkel elus nagu huvitavad. Et siis tegelikult ei tule pettuda, jah, enamasti see on hästi-hästi kummaline tõesti pettumine pettumine seostub siis, kui võib juhtuda, et sa lähed nagu suvaliselt või. Nojah, mul praegu tuleb lihtsalt meelde Peeter Volkonski, kes on ka siin elamuse saates rääkinud ja siis tema just vastupidiselt sulle ütleb, et et kunagi ei tohi nagu minna sellise väga kindla eelteadmisega või mingisuguse ootusega, et vot nüüd ma saan nagu elamuse või see mulle peaks meeldima, et siis sa oledki hoopis teistmoodi öelda häälestatud ja siis siis ootad seda elamust, aga midagi ei tule vä? Ja ma olen täiesti nõus, et kui sa lähed nagu kindla peale aga et kui suudad sellegipoolest huvituda või olla avatud sellele teemale, et siis võib, võib see osutuda väga mõnusaks. Et noh, et näiteks Lähed mõnda filmi vaatama, mis režissöör, sind huvitav teema on huvipakkuv. Enamasti ei pruugi sa pettuda, sa võid pettuda, et ta jooksis lati alt läbi või ma ei tea, mis ta, mis seal seekord hakkas või miks ta seda tegi, aga et seda juhtub siis arvem kuidagi nii, mulle meeldis Peeter Volkonski saade ka, kui ma õieti mäletan, siis ta rääkis sealt seal sellest päkapikkust ja, ja see oli, minu jaoks oli see jutt elamus, et ma olen täiesti nõus ja ma olen täitsa kindel, et seda päkapikuga nägi. Aga on sul sarnaseid elamusi? Ma ei mäleta küll päkapikunägemist, aga aga midagi sellist, mis on kusagil noh, lihtsalt sellisel sellises tasandist, et meeldib, ei meeldi nagu nagu isegi kõrgemal või mis hinnangu tõesti nagu raputab sind. On küll tegelikult ja ma mõtlesin, et ma ei jõua seda kõike kuidagi ära rääkida, sulle aga aga et ma mõtlesin, et elamus on minu jaoks nagu planeeritav suhteliselt ikkagi noh, ma saan seda kuidagi mõjutada või ja ta on, mingis mõttes on minu jaoks isegi natuke egoistlik kum, võib-olla, kuna ma saan teda nagu suunata endale kasulikult. Aga siis siis ma mõtlesin, et aga inimese elus juhtuvad kogu aeg nagu imed. Ja ime on natukene nagu selline, mida ei saa planeerida, aga mis on sellegipoolest palju võimsam kui elamus. Ja need imed siis juhtuvad, et noh, ma ei, ma ei räägi suurtest imedest inimese enda esile kutsutud imedest, et inimene lendab kosmosesse. Aga ma räägin, ma räägin mingise noh, mingist sellisest isiklikus sisemises Harris toimuvast imest, nagu ma räägin millestki sellisest, mis juhtub, mis, mis on ka nagu hästi suur elamus, aga mis nagu noh, ütleme, et sa vaed midagi oma elus või kaalud mingit suurt otsust ja siis sa siis sa nagu mõtlesin, et kas see on õige või, või on vale või ja siis kuidagi iseeneslikud laheneb mingisuguse noh, stiilis, et mingi lind lendab kuskile oksa peale või või et avad raamatu mingist sellisest leheküljelt, mis annab sulle vastuse või noh, need on hästi pisikesed imed nagu. Aga, aga need on ka nagu olemas olemas kindlasti, et neid ei tasu üldse nagu eitada. On see seotud teatriga nii-öelda elamusi, mis noh, et kas, kas ise oma mingisuguse lavastuse juures prooviprotsessis olles või, või siis ka teatrit vaadates või filmiga seotud. Ta on hästi, paljud filmiga on et kuna ma ise teatriga tegelen, et siis tegelikult on raskem saada elamus seda ise vaadates kuivõrd seal sees olles, et mul on mitu elamust, mis ma võin jõudumööda siin rääkida, kuidas ma olen seal sees olles saanud elamuse osaliseks, aga aga filmiga, kuna ma tegelen sellega harvem, ütleme, ei saa nii, tihedasti võib olla aega või, või mis iganes, et siis ma saan filmiga nagu, nagu kunstiliselt sagedamini elamusi. Üks seletamatu asi, mis kunagi juhtus, oli, oli selline, et ma tegin fööniksi, etendus Theatrumis ja Ott Aardam oli seal osaline ja Kaspar Uljas ja baleriin Eve Andre Aljona bändina ja ja siis, ja siis me tahtsime kasutada seal slaide kunstnike töödest ja me valisime kunstnike töid nagu välja Otiga neid slaide, mida siis kasutada, ja me otsustasime niimoodi, et me teeme sedasi, et et me lihtsalt valime, vaatame neid hästi sagedasti või noh, hästi palju vaatame sisse välja, mis meile nagu meeldib. Ja siis me jõudsime nagu või, või mis selle tegelasega nagu seostub. Ja see tegelane oli selline räsitud põhjamaa mees, kes on siis nagu mahajäetud ja üksi ja selline, siis ta kurdab oma muret ja siis ta nii üksi ja hirmus lugu ja siis me vaatasime neid slaidis meile seostesse ühe sellise kallen kallela maalitud maaliga, kus on nagu seal seal on nagu paat, mis on puruks, on kaldal niuke puri, purje on ka vist maas ja maiste puruks ja vanamees hästi vanamees seisab seal nõutult nagu tahaks nagu merele minna või mingi selline pilt. Ja, ja siis oli niimoodi, et siis ma siis Soome üks vahe, ma käisin Soomes Mullen Soomes sõbrad, nemad käisid nemad siin ja siis nad andsid mulle kuulata ühte Ühte soome muusikut José keskidolo José José keski taloniks niuke, selline laul nagu saiman ranna alla ja see räägib mingisugusest laevast või paadist, kes siis tahab nagu nagu hirmsasti, nagu sellele nende Järvistule sõitma. Aga ei ole nagu meest või kedagi, kes teda viiks, et siis nagu kurdab seal kaldale nutab ja et noh, et või et oleks tal mingi otstarvet, parem olekski kas või nagu sauna nõgi, nõgine palka, kui, et nagu seal vedeleda lihtsalt. Ja siis see laul on sellest, et kuidas see mees siis lohutab, et ära nuta, umbes paadikene, et külma viin või et see on nagu hästi ilusat poeetilist sõnad. Ja siis me hästi palju kuulasime seda ja mina, noh see on, mu üks lemmikmuusikuid on José keskidelo. Ja, ja, ja ma olen saanud tema kontserdil ka elamuse ja kusjuures väga tugeva on Tallinnas käinud ja ja hästi võimas muusik. Ja siis me valisime neid slaide seal ja siis ma hakkasin vaatama, et noh, et ma hakkasin tausta uurima, et mis see selline on, et huvitavat seostub selle lauluga kuidagi. Uurisin kallen kallela nagu nende maalide kohta täpsemalt ja selgus, et see pilt on tehtud illustratsiooniks Kalevala runole. Ja Runale on siis sellel on oma number ja see runo räägib täpselt sedasama lugu, mida see Joose keskid alases laulis. Ja see räägib siis sõjalaevast, kes nutab kaldale, teda lahingus ei viida. Ja, ja siis José keskidel on selle ümber teinud hästi natukene neid sõnu muutnud, et ta on tõstnud selle mitte sõjalaeva, et lihtsalt nagu tavaline paat või laevakene. Aga põhimõtteliselt on see täpselt seesama lugu nagu väga väikeste variatsioonidega Josen teinud sellele viisi ja, ja siis ma noh, siis nagu see on elamus, mis mis siis kuulub nagu väikeste imede valdkonda või noh, et sellel ei ole ju tegelikult mitte mingisugust tähendust, see on täiesti absurdne lugu. Aga kokkuvõttes on ta nagu hästi suur elamus ja kus vääriste toimub, et ta toimib ikkagi või kellele ta elamus on või mis üldse, mis otstarve on, et ta on ikkagi minu isiklikus sfääris või et sellel ei ole nagu teiste jaoks mingit muudkui, et see, et ta nii on seletamatud. Nojah, aga ma kujutangi ette, et vaata, kui ta noh, teed midagi hästi intensiivselt ühte lavastust sa oledki kogu enda tähelepanu sellele koondanud, siis siis hakkavadki mingisugused sellised asjad nagu juhtuma või mingid seosed tekivad või nii-öelda mingid asjad on kõhus või et sa oled loonud sellise atmosfääri, kus need asjad hakkavad liikuma ja saad kokku. Ma usun, et see peaks olema tuttav küll kõikidele inimestele, ükskõik millega nad tegelevad. Et need juhtuvad, isegi kui need on nii seletamatud, et need võivad juhtuda niimoodi, et sa kuuled mingi sõna nagu, et keegi nimetab mingi baleriini nime või mul on juhtunud niimoodi ja siis sa ei tea üldse, kellest on jutt, et aga siis lähed mai tea tualetti ja vaat selle lihtsalt selle ajalehe sellelt, selle intervjuuga, kus on sellest baleriinist pikk artikkel. Sellised asjad juhtuvad ja need on tõesti nagu elamuslikud, kui nii võib öelda. Teatrielamusega juhtus mul selline asi, et viimasel ajal ma olen seda nüüd kõigile rääkinud ja, ja selliste ühel seminaril sõna võtnud ja nii aga et võib-olla raadiokuulajal on ka veel huvitav seda kuulda, nimelt ma olen seotud siis etendusega onu Vanja Tšehhovi kirjutatud ja teatromisson Se. Lembit Peterson on selle lavastanud. Ja sügisel see esietendus Katariina kirikus. Ja siis seal on, mina pean seal mängima arsti ja ja, ja see ei olegi nii lihtne, kui esmapilgul mulle tundus, et noh, et väga hästi nagu klikib või selle selle arstiga ja ja, ja noh, ja siis ma sain aru, et noh, et mis need osad on, et kui see oli mul välja tulid hiljem oskasin seda analüüsida. Seal juhtus umbes selline lugu, et et noh, et kui selle osa antakse, et siis sa saad umbes aru, et ahaa, et see on selline osa, et see on see ja see on see ja see on nagu puhtalt nagu mõistuslik või ratsionaalne otsus. Mõistuslik arusaam, et selline tüüp umbes on noh, nii nagu me saame aru umbes, et et jõuluvana on jõuluvana ja ta on selline punane kostüüm ja, ja valge habe. Ja siis ma sain nagu aru, et, et tema on arst ja siis ma sain aru, et ta iroonitseb ja ja ta on armunud ühte siis professori naisesse, ma ei tea, palju, palju see lugu nüüd tuttav on, aga siis ühesõnaga lühidalt on see, et professor tuleb oma naisega maamõisas, arst armub ja kõik mehed, kogu maakonna mehed stiilis armunud sellesse Provasse, kes on siis klaveri, klaverimängija või vähemalt konservatooriumi lõpetanud klaveri klaveri erialal. Ja siis mina, mina mõtlesin, et noh, et hea küll, et Ta arstis arst, aga hakkad seda arsti tegema ja mitte midagi välja ei tule aru, et noh, et mis, mismoodi seda teha, mingid kohad tulevad välja, enamasti ei tule. Ja siis ma mõtlesin, et noh, tavaliselt on mul niimoodi, et peab ju välja tulema nagu rohkem, et nagu arusaamad oma nagu olemusega, et mis asi see on ja tavaliselt on nagu mingi märksõna sinus elustab selle, et ahah, selles see asi ongi ja siis sa oskad pärast seda teha, noh, mul on vähemalt nii, et ma ei oska nagu väga etapiviisiliselt või metoodiliselt väga töötada. Ja, ja siis juhtus, juhtus niimoodi, et ühel päeval üsna hilises faasis ma sain aru, et arst on selline inimene, kes nagu kes ei talu nagu sentimenti, senti münte ja, ja et, ja, ja noh, see on üsna nii nagu sellest, nagu aru saada, et siis on hästi lihtne, sest et arst ei saa ju tal on neid operatsioone, tal on nagu 100 100 patsienti, ta ei saa ju kõigile kaasa elada, et sellel on viis last ja ja ta ei saa nagu seda võtta, et ta peab nagu täiesti puhtalt lehelt nagu ainult opereerima. Et kui ta hakkaks seda kõike inimlikult nagu läbi elama, millised traagikaga inimesed tema juurde nagu millised vigaseid tema juurde tulevad, et siis ta läheks ilmselt hulluks, et ta peab lahutama sellisena kas siis irooniaga või huumoriga selle asja nagu ära, et mitte sentimentaalse laskuda. Ja noh, irooniast ma sain ka niimoodi aru, et iroonia on nagu asjade vastupidine vastupidi, sinna näitamine, et, et üks asi on nagunii, nagu ta on ja kui inimene teeb irooniat, siis ta näitab nagu seda vastu sedapidi. Et kui tal on olnud, et talle olukord tegelikult on halb, et siis ta püüab nagu täitsa vastupidine näidata, et see on nagu ideaalne olukord et siis sellest tuleb iroonia. Aga need kaks asja kokku andsid sellise asja, et ma sain aru, et minu jaoks elamuseks muutus selline asi, et et ma sain aru, et ma ise olen ka ikka nagu sentimendist kinni. Ja džentiment on mind elus hästi palju seganud. Mis mõttes? Et sa oled liiga sentimentaalne olnud või? Jah, et nendel hetkedel, kui ma olen sentimentaalseks läinud või on senti sentiment mind seganud et siis on alati see asi, et ma olen Janssidesse kinni ja see on nagu kahjustanud selles olukorras mind või teinud pisemaks, kui ma tegelikult võiksin olla. Ja siis ma jõudsin sellise arusaamani, et kogu see praegune aeg või noh, üldse inimeste aeg hetkel või, või ma ei tea, kui, kui pikalt või mis see praegune aeg on, kui pikk periood on, aga aga et reeglina on see üsna sentimentaalne, sellepärast et et minu jaoks ma sain aru, et nagu emotsionaalne asi on hästi hea, et nagu tunded, selliseid sügavad tunded nagu kaastunne või andestamine või, või Media andestamine. Kas teda tundeks saab nimetada, aga kaastunne näiteks ja need on kõik hästi vajalikud ja olulised või, või noh, emotsioonid, mis tulevad hästi tugevad ja suured. Aga sentiment on see, mis teeb nagu ta inimesi nagu hästi pisikeseks site teeb nagu sellise egoistlikuks nagu madaldab seda seda inimest, kes siis võiks olla selles selliste suurte suuremate nagu üle sellest sentimendist näiteks filmid. Et mul tuli selline näide, et kuidas filmid on hästi sentimentaalse, et et need süžeed, mis meile pakutakse, et need on kõik sellised, et kui on nagu mingi kaks mees- ja naistegelane, et siis naisi Nendest on alati mingil hetkel nagu hästi traagiline lapsepõlv näiteks või ja siis need näitlejad nagu üritavad seda kogu aeg nagu üle trumbata, järjest peenemaks minna, kui hästi teevad, et siis tuleb nagu peaaegu petab ära, et noh, et tal on, aga eesmärk on neil kõigile ütlesid neile pisar nagu kätte saada või ma sain sellest nagunii niivõrd suure elamuse, ise ma leidsin ka agi, Kaurisime mingisuguse näite sellest, et kuidas tema oskab sentimentija tunnet nagu eristada, tema teeb hästi palju senti mentaalseid lugusid, süžeed on hästi senti mentaalseid, aga kuna ta on leidnud sellise A sentimentaalse täiesti oma oma vormikeele sellele, siis need ei mõju senti mentaalsetena, vaid ma, nad mõjuvad otse minu tunnetele või et see on hästi kummaline maailm, mis ta on suutnud, et ma vaatasin seda filmile, Harr, mis tal on siis prantsuse põgenik või noh, neegripoiss, kes tahab Inglismaale ema juurde. Et see, see on niivõrd sentimentaalne, aga ta kasutab isegi sentimentaalse muusikat, aga ta on sentimendist nii ära puhastatud igasugusest sellisest mänguvõttest, et kus näitlejad hakkavad nagu emotsionaalse või noh, sellise tundelise häälega rääkima sul või noh, kõik traagiline, kõik see on, tal on ema seal, et sellest on ta kõik täiesti ära puhastatud ja ta muud tundub nagu selle võrra hästi puhtaks ja, ja suudab tekitada tundeid vastupidiselt, et ta ei tekita sentimenti ja teine lugu, mis on sama täpselt sama süsteem, üks prantsuse ja režissöör iseenesest on teinud sama filmi, et on teinud realistlikkus võtmes. Ja siis see tekitab selle küsimuse, ta erutab nagu sentimendi üles. Hästi, noh, seal oli täpselt samas on see, et Ta on kellelgil pruut Londonis ja samamoodi põgenik ja prantsuse võetakse kinni ja ta üritab üle ujuda üle Väinamere. Ujumistreener hakkab teda nagu kaasa elama ja aitama tal seda Stava viste upub seal lainetes kuskil või uputab end ja, ja noh, see on, see on, see on selline, see on täpselt seesama süzee, mis on kagi Kauris mäel. Aga lahendus on teine, vormikeel on teine, ta on nagu selline realistlik justkui ja see tekitab selle tunded, et minul on nagu senti niivõrd üle keeratud nagu sisemiselt kuigi hästi tehtud ja näitlejad. Ja siis ma nüüd vaatasin selle filmi ära, ma olen nagu senti mentaalsest sentimentaalseks üles erutatud, aga ma ei saa absoluutselt aru, mida ma nüüd tegema pean. Et mis ma selle infoga teen, et ma, ma ei saa ju Prantsusmaale sõda kuulutada maisa, ässitada prantsuse. No ma ei saa ujumistreeneriks hakata. Ma ei saa maise nagu paati osta, et aidata neid põgenikke ükshaaval seal, et võib-olla ma saan seda teha, aga see on nagu niivõrd jaburaid, et, et selles mõttes on nagu filmitegija arusaam ka, et mida ta teeb, et aga samas oma Kaurisime kauri filmi vaatasin, et siis ma sain rahulikult nagu olla vaba või noh, sain elada, tunda kaasa, tunda nagu tundeid või suurelt rahulikult ja mõelda nendel teemadel, et seal on hästi suur vahe minu jaoks. Nüüd. Ja vot ma skaalat madmeetrised kaiki Roode. Et kuidas nad tulevad ja miks nad üldse olemas on, seda on nagu raske raske öelda, et ma vaatasin, et elamus lüüa internetis sisse, siis on selline kodulehekülge isegi elamus, poee, sealt sa saad endale mõnusaid elamusi nagu planeerida, aga, aga minu elamused noh, niimoodi meelevaldselt meenutades oma elu täiesti noh, neid on palju, aga täna tundub, et näiteks võiks tuua välja ka sellise asja, et mul on nagu Soomest olen palju saanud, elamus. Võib olla nagu nalja rääkinud. Soome muusikast jahtidest jah, et võib-olla seal nii elamuslik järelikult on olnud minu elus, et ma isegi ei näe seda enam, et, et võib-olla ta on nii loomuliku osa. Ja, ja kui ma olin noor noorem, ütleme nõukogude ajal oli, siis ma kuulasin palju Soome raadiot hommikuti ja õhtuti ja siis oli selline Soome raadio nagu raadiomaffia, mida enam ei ole kahjuks. Ja see oli minu jaoks elamusi, elamuslik raadiusest, seal tegid inimesed täpselt, neil oli oma isiklik. Ma ei tea, saatelõik, siis või saade ja siis nad olid täiesti vabad selles ja igaüks, nagu sa tundsid, et see, mida ta sulle teeb või see nali, mida ta teeb, et ta on ise selle taga, talle isegi meeldib see ta. Ühesõnaga kuidagi saad sellest suhtumisest aru, et sina kui inimene läheb talle korda, kui sa kuulad seda. Ja, ja ma ei tea, kuidas see tekib tekib lihtsalt ilmselt kui südamega teha ja ja, ja igal inimesel on oma vabadust selles seal sees ja ma kuulasin seda muusikat ja mulle tundus see nagu elamuslik iga kord ma kuulasin sealt Karjalast ja ja ma ei tea, mida kõike ma sealt nautisin neid, see oli nii tohutu elamus minu jaoks ja õhtuti oli seda nagu noh, vapustav kuulata. Ja võib-olla see mõjutas ja hiljem mul tekkisid soome sõbrad, kellega ma juhuslikult siis kohtusin, kuskil isegi pääsesin esimesena esimese elamuslikule läänereisile Soome aga siis ütleme, ütleme, mis mul on juhtunud on niimoodi, et kui ma kontserditel olen käinud. Et siis ma olen läinud nagu kuulama teadlikult soome muusikat ja mul on seal alati nagu valdavalt ma olen saanud alati elamusena. Ja ma ei tea, miks ma ei ole läinud, mul on palju teiste maade muusikuid ka, kes mulle väga meeldivad, aga ma olen läinud just nimme soome omi kuulama. Ja see kehtib nii karja laisi kui ka kui ka José keskidele puhul, et nad kuidagi suudavad minu põhjamaist hinge nagu vabastada. Ja see on hästi naljakas, sellepärast et et mõnikord ma käisin siin Karjalas ja kontserdil, siis nad noh, see ei olnud, ma sain nagu aru, et see, ütleme et see oli nagu noh, see polnud päris Seeii karjaleni, keda ma ootasin. Et ta oli avastanud enda jaoks mingite Ameerika soomlaste lugusid oli kogunud ja noh, need kõik ei olnud minu jaoks üldse mingeid elamuslikud, enamus oli sellest üsna halb. Aga, aga juhtus selline asi, et üks või kaks lugu olid, mida ma polnud varem kuulnud ja mis siis vajutasin minu hinges noh, kuidagi mingit klahvi niimoodi, et ma mul tekkis sellest, et. Selline vabanemise tunne, et ütleme, kui ma liigun omas mingisuguses mullis või olen üks, üks päev ühtpidi krampis, teine päev teistpidi kramp, et siis siis oli niivõrd lahese klahv nagu ta vajutas kuidagi õiget klahvi ja ma olin pärast seda, et sõitsin, sõitsin läbi linna ja tundsin, et ma olen täiesti vaba, et, et see on nagu selline lendamise tunne, mida ei saa üldse sõnadega edasi andagi. Aga et teinekord see tunne on hästi petlik ja teinekord avastad nagu, et et see emotsioon, mis sa saad, on järgmine päev läinud, et kus see vabadus nüüd on, et ma olin just vaba, mis sa loodad, et see nagu igavesti. Aga jää aga kuidagi soome muusika Joose keskidele, aga ma sain täpselt samasuguse, tõelise. Tõelise sellise elamuse, et ta isegi ühe laulu ajal ajas nagu käed laiali ja tegigi nagu lendamist ja mul endal tekkis ka emotsioon, kuigi ta laulab täiesti depressiivsetele teemadel ja aga ta on sellegipoolest, seal on see vastuolu nagu Kauris Mäelgi, et ta on täiesti helge. Et ta laulab nii masendava, masendavate sõnadega ja nii ilusti, et see kokkuvõttes lohutab meeletult või sotsiaalne elamus. Te kuulsite saadet sarjast elamus, rääkis Andrei lup. Saate panid kokku Evelin Voodla ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.