Sõduritunni saade edastab Eesti vabadusvõitlejat. Tallinna Ühenduse esimehe Erich Puusaagi ja soomepoiste ühenduse tegelesime Raul Kuutma ühispöördumise kaasvõitlejatele endistele rindesõduritele. Erich Puusaag. Eesti rahva vabadusvõitlus on kestnud läbi aegade mille tulemusena me oleme saavutanud Eesti vabariigi, kuid samas paarkümmend aastat hiljem oleme me sellegi jälle kaotanud. Geopoliitiline olukord, mis valitses teise maailmasõja eel ja sellele järgnenud suur rahvaste heitlus andis meile uuesti võimaluse püüelda eesti rahvale, tuua uuesti vabadus ja seda võitlusperioodi me nimetame Eesti teiseks vabadussõjaks. Ehkimisele käigus ei saavutanud sõda. Teine maailmasõda oli eesti rahvale karm aeg aga olles ise läbi elanud, selle aja, võin ütelda, et Eesti rahvas oli küllaltki ühte täie teadmisega, täpsema piiride kaitsmisele lootes sellega ära hoida Eesti uut okupeerimist punavägede poolt ja, ja lootes sellega teataval määral idealistlikult saavutada sarnaselt korda, kui oli esimese maailmasõja ja vabadussõja ajal Need mehed järgisid peaminister uluotsa üleskutset 44. aastal olid just põhilised eesti vabadusvõitlejad. Need läksid Eesti seadusliku valitsuse kutsel kaitsma oma maad. Ja kui nüüd tuletada meelde eesti rahva vanasõna, mis ütleb, kes minevikku ei meenuta, see elab tulevikuta, siis kahtlematult ka meiesugused mehed, kes võtsid sellest vabadussõjast osa meenutavad seda minevikku, et elada edasi tulevikule ja selle taustal toimuvad meil iga-aastased traditsiooniliselt endist Eesti vabadusvõitlejate kokkutulekud ja seda ka käesoleval aastal 11. juulil Tallinnas. Sellest kokkutulekust on palutud osa võtta kõiki Eesti vabadusvõitlejad, et ma mõtlen neid mehi, kes 41. aastal juba relvaga käes astusid välja, olid need siis julgestusüksused, olid need siis idapataljonid olid need siis hiljem piirikaitse rügemendis ja ka teised Eesti rahvusväeosad, samuti ka Soomest tagasi tulnud soomepoisid, kes võtsid nendest lahingutest osa Tartu rindel. No Soome poisid võitlesid Eesti vabaduse eest Soome rinnetel, sest vaenlane oli ühine. Ja me ei saa sugugi lubada seda arvamust, et me olime hoidsime kõrvale sellest võitlusest ja kui tuli aeg tulla tagasi kodumaale ja näitama kohus oma kodumaa ees, siis me tulime berbreid tagasi. Nagu ma enne juba mainisin, see järjekordne, arvult kuues kokkutulek toimub 11. juulil Tallinnas ja hakkab tema kogunemisega peale 10 30 Kaarli kirikus. Jumalateenistus algab kell 11 ja lõppeb 10 minutit pärast kahteteist. Edasi järgneb kokkutulijate osavõtt eesti sõduri päevast. Meeline viiakse läbi Sakala kultuurikeskuses algusega kell 14 null null ja kella 18-st alates õhtul toimub nõndanimetatud sõduriõhtu. Tahaksin omalt poolt lisada veel kokkutulekul on ikkagi tõsine sümboolne tähendus. Need mehed kes andsid oma parima kaaslased, paljud kaotasid oma elu selles võitluses, kelle eesmärk oli vaba Eesti. Nendel mehe meestel on vajadus kokku tulla ja näidata rahvale, et nad on olemas. Et nende aated kestavad edasi. Jäi meelde? Veel. Nii saavad DVB oli. Täiesti imeline Isamaa. Koolilõuna poole. Ja. Emale-isale Victoria. Et äkki v? Andeta. Eestis ei kangena. Et Läti ja Eesti. Kooli. Ja lasteaiamaa. See helimeenutus on läinud suviselt Vabadusvõitlejate viiendalt kokkutulekult Võrus. Kuulakem veel kord, mida oli aega teenivate noorte ja endiste rindesõdurite ühisrivistusel öelda kaitseväe juhatajal. See on väga olulise tähtsusega et vabadusvõitlejad läbivad omavahel, et nad saavad, kui me teame mitmeid väikerahvaid, kellel on hiljaaegu tulnud seista enda iseseisvuse eest. Kohtumisel nende esindajatega, nad on alati rõhutanud vabaduse idee järjepidevuse keskmine, selle edasiandmine põlvest põlvele kas suust suhu või siis kirjapildi kaudu kindlasti oma oma rahva isikupära kasutamine. Ja see moment, et läbi ajaloo on siiski võõrale vastu astutud see annab tulevatele põlvedele uhkuse kanda pea püsti. On palju aega. Kui olin vabama, nüüd metsavennana, pean elama. Kurvate möödus kevade ja lõbude peab loobuma. Et ja pean loobuma vaid tunni sädelevad uunime. Me ümber hulgume meil vabadus. Nagu neiuke. Ja tulevikule neile ebaaus eestlane mõtleb sellele. Kallis kodumaa ja vaba koiku viga loor kõrgel, need Recolo koor ja kalevis saab vabaks. Aitäh, kui teadsin, langema mu isa ausalt võitluses või relvata. Sõbrad, pühid, mu hinge, viimne hõik. Kätte tasub muu elu. Maikuu sõduri tunni laulud on valitud valmivalt untsakate helikassetilt. Olen kindel, et kunagine metsavend ja kaeviku elukogenud rindemees tunneb sellest vahvast valikust ära mõnegi tuttava viisijuppi. Sõnadega olgu hellad või karmid, on ilmselt mitut puhku sel kassetil pärit rahvasuust ja vanadest sõduri gladedest. Kuuleme neid laule tänases saates veel. Siinkohal põikame aga korraks kaitseministeeriumi Seli tervisekeskusse, kus tervist Braavitamas järjekordne vahetus sõjaveterane ja kohe veendute, et vana tegi meeste hääled, pole roostes. Kas 10 meest laulis? Teid kuulates tekib tunne, nagu oleksite eluaeg koos laulnud, aga nii ei ole. Siin on olnud, niiet on vaja Arnold nimetatud poisid, kas me teeme laulu ka ja siis sai nüüd läbi torutubade käidud ja rõõmuks kohe peab ütlema, et kümmekond meestlasid kohe käe püsti, et Me oleme laulnud. Missugustest üksustest need mehed päritud hakkama. Narva pataljonis viimane lahing oli Eestis Porkuni mõisa juures. Narva pataljon pärast Soome, ma pean istuma haavad, läksingi laagemburdi, kus mind saadeti puhkusele. Sealt tõmmati Solbuis mulle Narvale joon peale ja öeldi, et nüüd Testlandi poiss. Ma ütlesin, et eile läbi ma olen Eesti vabatahtlik. Tulin puhkusele, läksin. Mina olen teeninud neljas armees, neljas erinevas armees eesti, vene, saksa, soome ja siis hakkas korduma Soome, läksin 43. aastal Turus antiriided selga, võeti oma riided, raadivorm selga. Turust sõitsime Kallasele Taaveti ühtegi õppust. Midagi kolm-neli nädalat ja siis novembrikuus läksime rindele 47. rügementi järgnema. 20. diviis suuretega väerügement sinimägedes ja sai üle elatud seal vennasterünnakuid jõust kui maa peal, aga igatahes poisid igatses vaprad ja löödi kõik tagasi. Alustasin sõjamehe tööd 42. aasta esimesest juunist Pärnus yht Solmanina kui vana mehena seitsmeteistaastane poiss, olin siis ja lõpetasin sõjatsehhi põrgus rebasemehena ja nägin, kuidas Meie üks rüütliristikandjast Maitla tolm, hoidla ja Maidla lasti maha tee kaldavaleni, kui jäi sinnapaika, kuigi mööda kõndisin mööda ja sellest ei olnud rohkem kui üks kümme-viisteist meetrit. Tema oligi niisugune mees, ta ühtegi märki aumärki, midagi ära ei, omalt ei katkunud ja see oligi üks põhjus, mis sai saatuslikuks. Meil olid märgid, asjad juba maa pillutud ja me peaksime kergemini, aga tema ütles, et need on auga teenitud ja finalisti loob. Minu pataljon formeeriti Tartus 1941. aastal, lase põlvedel ja esimesel septembril major vask oli meie pataljoniülem ja hiljem olime siis Rebase pataljon Rebase pataljon. Siis olime kolpinuaal selles raskes lahingus, mis otsustas meie tulevikku. Et venelane oleks muidu tulnud päevasel ajal, aga meier lukustasime selle Wayriidistasime selle koha. Minu teenistus algas õige poisikesena olin 14 ja poole aastane, kui astusin vabatahtliku omakaitsesse. 10. septembril 1941. Soovitati või, või paluti, et poisid, teil on võimalik tulla piirikaitsesse? Mina läksingi ja suunati mind võsu kompaniisse erurühma. Alguses seal toimus meil väljaõpe ja hiljem suunati Mei palganeeme. Minu pühade algas 40 suvel, kui läksin koos 26. astumistega kahekümnete viisi poolses asu asuvas õpperügementi ja teenisin seal kaks kuud sai ettevalmistuse rinnal mineku ajaks haigestusin raskelt, kopsupõletikuga jäin sinna. Tatari sõnul on. Eesti sõjaväeteenistusest poolteist aastat oli, tol korral jäi puudu 20 päeva ja siis tulid venelased sisse ja võeti Vene sõjaväkke Suurtükipolku 614. polk oli ja no hiljem tuli siis Saksa sõjavägi ma ei läinud kaasa. Ja kes siis ma jäin Eestisse ja, ja siis Saksa sõjaväes toimus lennuväes minu teenistus ja kogu lugu ainult niipalju võib-olla ka huvitav, et esimese lahingu pidasime meie maa eesti aja lõpus Raua tänava algkoolis, kus meile asi parajasti söömine, kui vaatasime punaste lippudega, tulevad need tegelased seal ja, ja siis seal oli öö läbi üks kõva lahing, sidepataljoni mees sitavatele mees. Mina olen sõjaajapoiss ja sõjas käinud ei ole, aga seda näinud olen ma küll. Ja vabadusvõitlejate hulka kuulun ma sellega, et 14 aastaselt astusin omakaitsesse. Mina tegin siin rehkendust, kõige vanem on meil siin 80 aasta, siis on neli kaheksakümneaastast, no keskelt läbi, annab see välja midagi 76. Ja kõige noorem on 29. mees seal 69. Järgmine laul. Siin on meil üks väga hea laulupeo lõpp lõbu. Me täname kogu seda peret ja selle see laul oli Seli 50. vahetuse juubel, laulja siin oli Johannes värk kohta piirkonna meetodi ja tore laulukene. Ma ei tea, kuidas teil Aebane võib-olla lapsete seda, seda toredat laulu. Laulumehed on tänaseks jõudnud koju ja küllap tervemate meestena. Sõduritund jätkub ja nagu sageli palvega nendest kodudest, kuhu koju pöördujaid enam oodata ei ole. Niisiis, kes teab järgmistest meestest? Kahre Alfred karilatsilt, sünniaasta 1906 oli sõjaväes 1941.-st 44. aasta septembrini. Rebase pataljoni allohvitser olevat septembris 44 vangi langenud Lääne-Virumaal ja kohapeal maha lastud. Kas keegi mäletab teda 1944. aasta suvest ja sügisest Narva rindelt? Lepik Ferdinand sündinud 1920 vara vallas Tartumaal. Oli septembrini 1944 30 seitsmendas politseipataljonis. Hiljem Yammeri laagris langes arvatavasti 1945. aasta kevadel Opelnis või Tšehhimaal oodatakse teateid tema langemisest, aga samuti teenistusajast Saksamaal. 1945. Linholm Alfred meremees, sünniaasta 1908 läks sügisel 1941 sõjaväkke ja sai juba esimesel sõjatalvel mürsukillust kõhtu haavata. Tema üksus Narva ersats sihver rõnks gruppe 179. Sorry suvel 1945. Kas mõni kaasvõitlejast mäletab teda, kas kusagil elab veel samasse üksusse kuulunud mehi? Pulk Peeter sünniaasta 1909 mobiliseeriti Saaremaalt, 1944 oli juulis Klooga väljaõppelaagris, kuid olevat langenud hilissuvel Narva rindel või sinimägedes. Kui keegi mäletab teda, palutakse kirjutada Eesti Raadio. Aadress on Gonsiori 21, Tallinn, e-null üks 100. Kordame meeste nimesid. Alfred Kahre, Ferdinand Lepik, Alfred Linholm, Peeter Pulk. Eesti sõduri tund jääb. Nüüd olen. Ma olin. Selle endale ta Kang. Lendasin vokaaelli kiirel osapoolte err, Vii. Tuli ka siin Eestis maade. Liigas. Et ma olin, ei vasta. Sellele, mida ta ka Ringrajaleidja kallike. Sõduritunni kuulajate poole pöördub Eesti kaadriohvitseride saatuseraamatu koostaja professor Vello Salo. Uurimistööd Eesti vabariigi kaadriohvitseride saatuse asjus on teinud edusamme. Nii et tänavu võiks ilmuda kokkuvõte raamatu kujul. Paarikümne ohvitseri kohta otsime ka ikka veel täiendavaid andmeid, sest olemasolevad on väga kasinad. Mis sai näiteks kapten Jaan laasist, kes teenis piirivalves 1940. aasta võidupühal, Lauras arreteeriti. Siiani ei ole õnnestunud leida mingit teadet tema edaspidisest käekäigust. Pärast teist maailmasõda demobiliseeriti punaarmees teeninud eestiaegne major karp Soobik. Tema olevat elanud jõhvis teatas üks kirjasaatja kuid sinna lõpevad tema jäljed. Ikka veel kadunud on kolm raudseppa. Vabadusristi kavaler leitnant Rudolf Raudsep töötas 1957. aastal tarbeprodukti laojuhatajana Tallinnas. Ent mis sai temast siis sündinud, oli ta Raplas. Major Aleksander Raudsep vabastati juba 1939. aastal tegevteenistuses vanusepiiri ületamise tõttu. Ta oli tollal 48 aastat vana. Mis sai temast edasi. Sündinud oli ta Kuremäe vallas. Major Eduard Raudsep küüditati 1941. aasta juunis Värska laagrist kuid mingit dokumentatsiooni tema saatusest pärast seda pole leitud. Kui kellelgi peaks leiduma andmeid nende ohvitseride kohta, palume need saata sõduri tunni toimetajale. Suur aitäh ette. Niisiis kiri Eesti raadiole tuleks saata aadressil Gonsiori 21, Tallinn EE null üks 100 sõduri tunni saadet jätkavad untsakad, kes pühendavad järgmise laulu politrukile. Puit ela vananenud mema ja venelasel black Plato. Siis tulid punaväed Soome nende looli. Veerand. Metsa läksin ma ja metsa läksid ka, et vaat, need olid rohked. Ja, ja keeran alla. Ega me ei ela. Kui sukk ja Persson vaid kui tukk ja põõsa taga ravita? Järgmise lauluga tervitab sõduri tund Eesti idapataljonide klubi tublit esimeest Jaan kuningat 75. sünnipäeva puhul. Jõudu ja jätkuvat tegutsemistahet. Ärgu jäägu ükski ettevõtmine teoks tegemata. Me ei saa, me üleliia tundub Robinho ja Ukraimas Emmbeevee ka hingel on põis mulle ja rööveeoo. Joole meil kodu ei paika. Portfelli. Kui viga olla Meiu nõme võtta, avaldan vaktoomeisva. Helga. Neiu sädevad, toome iga värvi. Ei mul isa jääma. Kõik röövi kuulama. Me ei saa nii kui loojuv päike. Igas oota mind, neiuke, väike, ma halb ei oota. See oli vast määri kuu aegu kui päikene unega ja pilvepaar taevavill meil. Sakus ootab mind. Lõi. Veelkordne meeldetuletus. Eesti vabadusvõitlejate kuues kokkutulek peetakse Tallinnas 11. juulil. Teid oodatakse pealinna 11. juulil poole 11-ks. Oli meil siis. Rallikoodi on või ei tormi? Leia. Tuul, joodia, moodul tandera. Muhu Seenastunud ja kel on ühine eesmärk heade rel Seekord. Kui vastandeid ja siis Kui on Etna Ma rattad lääpas kui Bay muu kõrval seda ei käi. Ees rõõmsarivi. Meie Ko Tuudias kempsu. Tilkunud teato ja kui see nii rauas ei vastandu teostus. Rikke tõttu abi näol või tukast nagu muuseas ka jaama siis põhiõhus on rinudki. Eesti sõduritund on kavas iga kuu viimasel laupäeval jälle kuulmiseni.