Jätkame sõjameenutusi ning märksõna või siis juhtlause on täna niisugune, et sõjas juhtub kõike. On ju lahingute tanner, oma dramaatika traagika ja tihtipeale ka paradoks haalsusega paik, mida eemal seisnud ja tagantjärele kuulnu ei oska kujutledagi. Tänane vestluskaaslane vaatlebki toona läbielatut just selle kandi pealt. Kuid kõigepealt saagem tuttavaks Arnold Kangro, praegu kondiitritoodete vabriku Kalev peaenergeetik. 50 aastat tagasi, kui sõtta läks, oli Nõmme Gümnaasiumi koolipoiss taastusvabatahtlikult Eesti leegioni. Miks. Noh, mingil määral mängisin osanberemontika praktiliselt võib-olla Saksa sõjafilmid saksa sõdurite käitumine, nendel vorm ja nii edasi. See on asja üks külg, aga teine külg oli see sisuline külg. Muidugi nüüd paljud on rääkinud ja öelnud, et seal võib olla rumalus. Lollusest noored mehed läksid mõtlemata ennast ohverdama ja ja kasu sellest võib-olla ehk ei olnudki? Ma arvan. Nii oleks võinud mõelda, ehk 41.-le aastal 42. aastal, kui oli selge, et tunnustanud tollal tolla vaevalt selge Saksa saavad selle asjaga ise hakkama ja justkui meid poleks sinna mõtet appi kutsuda ega, ega oma nina sinna üldse pakkida. Kuid 43. aasta kevadel minu meelest vähemalt oligi situatsioon selline, et kerkis küsimus olla või mitte olla pärast Stalingradi just nimetav Stalingradi päev. Ja mina, keda juba nägin, 40. 41. aasta sündmused siin, nagu ütlesin, endale selgesti ette, mis meid ootab, kui metsapideme siia istuma, käed süles ja ootama, et keegi kõrgemalt või kaugemalt tuleb meest asju ajama. Vot sellepärast mina tõepoolest võid sinna läksin, vabatahtlikud. Siit edasi kaldus meie jutuajamine sellele, kuidas sõjatee valinud noormees kõik ette kujutas. Pikemalt arutlesime sõjaõnne üle ja varsti saame teada, kas Arnold Kangro oli sõjaõnne. Õigemini, see on juba selge, sest muidu teda poleks meie hulgas ja rääkimas. Aga milles see sõjaõnn väljendusrindel? See on omaette teema, mida peagi kuuleme. Jätkame sellest, kuidas, missuguste kujutustega mindi ja missugune oli tegelikkus. Sõtta minnes ma arvan, ükski mees ei mõtelnud selle peale ta sealt tagasi tule. Aga milliseks see elu seal kujunes ja mis sealt lõpuks tuli, muidugi seda ei osanud keegi, ta. Meie väljaõpe kestis 43. aasta aprillist kuni oktoobrini. Ei, peaaegu pool aastat olime välja esimene loomulik tundmus, esimene suhtumine, esimene elamus oli rindele tulek ja, ja siis muidugi noh, hajusid võib-olla suured osad, need nabisid illusioonid, mida, millest ma siin alguses rääkisid, siis tuli pista nina tegelikkusega ja mul tuli alguses üsna vapustav, ütleksin, tulen reservist maha, siin kuskil Pihkva taga, Idriitsa Seebes sellised kohatsemineda jaamad. Siis meie kompanii hakkas suundumas rinde poole aga seal juba mõne kilomeetrise sõidu järgi oli seal midagi segamini aetud või pole tähele pandud õigeid märke ja meie ešelon sõitis miinides. Ja seal said surma kaks meest, üks ohvitser ja üks hea mees. Muidugi see võlts tõsiseks siis edasi sõitsime, veidi aega? Ei tea, aga enne kui päris kindel jõudsime, siis tuli läbida mingi partisanide rajoon. Ja kuna me seal läbi läksime, siis ilmselt lae osa suunati seda rajoon natukene puhastama. No olin suurtükiväes, tähendab taktories ja minul oli siis kahur ja meeskonda väikene veok, kui siis sõitsime. Ja ühel hommikul. Hästi selgesti karge sügisene ilm. Kahel pool teel seisid sõdurid ja oli fotodele parajasti einet. Kadakaid käes, meil sõit. Ja mesitsemine, vahetanud oma veokitega, läbima kahuritega. Ja mäletama, vähemalt käti ääres seisis üks kapten. Kui ma ei eksi, tervelt, kes oli kunagi pidu kompanii ülemaks seal Haljalas kolmanda kompanii ülemaks. Lehvitasin aknast, sealt tema Hazda. Ja pärast seda käis pauk. Pesa, mis, mis toimus, mis juhtus, hüppasin välja, vaatasin pool. Kaur ei olnud. See mees, see kapten oli, maabub surnud. Sõitsin miini otsa siis selliseid teravaid lusi kast Ast jagunud enam jõudsime viibida äärde rindel on seal talve läbi, kuni toimusid sündmused siin Eestimaal juba tähendab selle kindralist läbimurre venelaste poolt Ta teie ülesanne, mille all oli teil ka suuri lahinguid seal? Ei, need ei ole, ainult see oli minu meelest ainult kaitse raid, nõudsime seal positsioonid sisse ja seal vahel ainult siis luure, luuretegevust ja nihukest Velistaga. Suvila hind on selles rajoonis, kus mina olin, seal ei olnud, toodi nimeliselt ära, budistis, saadeti, laaditi vagunitesse ja tulime siis alguses juba Eesti põhjarannikule kuskil mõned päevad enne kui formeeriti ja toodi Narva alla. Ja sinna alla enam meie üksus jõudis vabariigi aastapäeval 23. 20 Dhabi. Tollal juba tähendab, minu arust olid tulnud üle Narva jõe kolmest. Ja, ja me jõudsime siis pritska männi kui alla kus venelased olid siis kuskil umbes kilomeetri-pooleteise kaussi olid tulnud üle Narva jõe. Seal vastas oli neil mingisugune saksa, mitte lahingüksus, aga mingisugune Orgdoc nimetati niisugune ehitusväeosa nähtavasti. Ja nendele siis võtsime rinde üle seal noh, pärast seda mõne päeva jooksul siis me puhastasime selle, aga kaldära koolijuhina veel mõni päev pärast seda, kui see oli seal ühele poole saanud siis toimuse urust Narva pommitamine. Et mina olin seal umbes paari kilomeetri kaugusel Narva linnast siin hästi surnuaia juures ja nägi seda kõike asja oma silmadega ja oli kevadine kevadine aeg, aga tolleaegsed eesti ilmad olid natuke teistmoodi, praegu nähtavasti ikkagi öösiti külmetas ja oli selge. Täiskuu paistis aste, hakkasin kuulma lennukit, kuskilt tulevad et mitte üks ega kaks, aga nähtavasti nüüd panid sinna rauale lasti ülesannet need tuntud jõulupuud ja nende valguse siis tambiti Narva linna, nii et midagi enam järgi jäänud. Õhutõrje tulistas küll, aga minu meelest seal mingit resultaati ei olnud, sellist tulistamist. Juuni siis ei lähe, oli või venelased tegid, mis tahtsid sealt puhta töö. Ja minu meelest järgmisel päeval ka veel. Meil see kaks minu meelest kestis, Naroomitamine. Ehkki teise päevi omantiitrisin, võisine päev pärast esindan, pommitasid Meitsi saadete osad sinna rahva linna neid puhastama varemeid. Õnneks ei olnud seal inimesi enam niiviisi evakueeritud. Ja isegi seal noh, sõjaväkke sakslasi seal tahtsid, ei olnud trambiti tühja linna puhtast nähtuste kättemaksust. Aga aga fakt on see, et linn hävitati, siis paari päeva pärast jällegi tulid lennukid üle meie halu, mõtlesime, et hakatakse meile andma, aga siis läksid üle. Arutasime omavahel, et huvitav noh, võimalik, et lähevad tapa peale. Raudtee sõlm ja noh, esineb vähem, ei teadnud, teadsime kuskil midagi, seal tehti aga siis juba see oli üheksakümnete hommikul. Kompanii hiljem saatis oma mehiselt mootorrattaga rinde igaks juhuks asja uurima ja siis me saame teada, mis seal tegelikult toimus Tallinnas. Pärast seda särk muutus justkui rinne rahulikuks. Märts-aprill seal praktiliselt midagi toimub ja siis seoses külaliselt dessandiga, ilmselt oli maja sinna siis veel mehi saata ja, ja kuna me olime siis uudiski mehe, kellega saadid nüüd rannakaitsesse sna. Eri Klas. No see oli üks ütlemata ilus aeg. Seal mererannas tegime seal oma kindlustustöid ka pidurid positsioonidel valget juures. Aga ülejäänud aeg oli vaba aeg, tol aastal sattus olema ka haruldaselt ilus suvist. Ja need seal praktiliselt kaks või kolm kuud oreli seal sanatooriumis. Ja ütlesin veel, ühtegi naist seal muidugi näha ei olnud, päris alasti seal isegi liival. Nii et see oli jah, selline meeldiv episood, nõela saaks, toimusid need sinimägede lahingud, me saime teada päev või isegi paar ennem seda, kui seal lahti läks, ta mingisugune info olemas, saime korralduse tähele panna, siis. Ma lausa kokku. Ja siis sealt pidime välja tulema. Aga ikkagi ikkagi venelase juba lõid sisse innues kas siis 25. juulil võimaltlik päeva eksida. Ja siis me juba sead Laagna all oli probleeme sealt läbi saada. Aga noh, rebane oli, aetakse seal kohal ja see, mis ta välja tulin inimlikest läbi. Ja siis minu rühm saadeti auvere jaam, mis esimesel sele päeva järgmise päeva hommikul juba olid venelased sinimägedes. Meid ei olnud veel kuskile pandud nähtavasti olnud, mis mingis reservis ja ja ma nägin seda esimest sinimägede lahingupäeva Stat eemalt. Kuskil ma tea asemel kolm-neli kevaditi otse lennus võiks olla. Arutasime omavahel, et et ega meid siia istuma jäeti, et kuule, pistetakse ainult jumala pärast, et kui neid sinna ei saadetaks mitte sama õhtul, siis õigemini juba sellist järgmise päeva hommiku pool ööd viskitele, poomile paiku korraldasid sõita. Sõitsime siis täpselt sinna sinimägede keskele. Edasi natuke pikemalt sinimägede epopöast. Peaaegu pool aastat oli rinne püsinud Narva jõel, välja arvatud Auvere kant, kus punaarmeel oli sillapea siinpool jõge. Kõik senised ponnistused Narvat vallutada olid luhtunud. Pärast tugevate jõudude koondamist alustas punaarmee 24. juuli hommikul 1944. aastal muidugi auvereplats Tarmilt rünnakut. Järgmisel, 25. juuli hommikul forsseeriti põhja pool linna jõgi ja ähvardati sakslaste üksusi sisse piiramisega, nii et nad olid sunnitud Narva varemed maha jätma. Punaarmee püüdis kiiresti lääne poole edasi liikuda, kuid kohtas ägedat vastupanu sinimägede piirkonnas. Sinna läks siis ka Arnold Kangro rühm. Jällegi oli väga ilus suvine päike juba koitis ja niipea, kui sinna maa rõõmuga jõudsime niipea meie peale, siis suunati Katjuša paar-kolm pauku sealt kogu kogu hommikul oli vaikne ja on selgesti kuulda ning su näoga tuli ja siis anti meie pihta. No õnneks läks mööda neid viga keegi ei saanud, siis võtsime positsioonid seal sisse. Ja tegelikult anti meid siis seal rügement Tandmarki juurde taanlaste juurde. Tähendab siis saime oma kahurid ära paigutatud ja ära maskeeritud ja natukene kaevatud siis nagu peab, mõtlesime. Katsu natuke puhata. Aga me ei saanud õieti silma kinni, kui hakkas peale siis suurtüki tule ette. Ja muidugi see, mis seal toimus tol hommikul. See on tõesti võimatu kirjeldada. Ma ütlesin, et olid ju päikene üleval ja valge ja siis mõne hetke jooksul. Ainult see kestis võib-olla minuteid, kui see täisvõimsusega sinna suunade peale Vene suurtükkide laviin. Ilmutvusti, pimedaks ja hingata oli raske, ma tean seal Mei osatamasid gaasi, torkas pähe, osteti seal mürskude lõhkelõhkumise gaasid ja noh, kunagi kui ka tolm ja tahm ja jooksime muidugi oma kahurite juurde ja sind ootab, mis edasi toimub? Ei oskagi hinnata, kaua see kestis. Rünnakud ja niiviisi kestis siis päev läbi ja õhtuks uuesti valikustanud. Nagu korralikus sõjaväes saab olema, Päeval tehti tööd ära. Õhtul kohad ja siis veeti moona ja giidi haigeid haavatuid ja isegi kestis seal kuskil jaks. Nädalapäevad vähemalt selle ajal näiteks minu rühmas oli 23 inimest. Veiste järgi tähendab tervena rivi kaks inimest. Ta on üks sakslane, Erwin boiler. Ja mina olin siis teine mees. Vahetevahel, kui siis natukene vaiksem oli, siis hõikasin terminiks istunud? Jah, need olid väga rasked päevad laskuda sinimägede. Maastik on üles küntud sõna otseses mõttes isegi kahel korral, kui me tulime sinimägedesse juuli lõpus siis oli rukis valmis ja Sinimäe surnuaia ees rukkipõld. Ja pärast oli see põld ümber tuntud, must, palju üksikrukkitutt oli sealt väljas ta ja, ja natuke hiljem siis tuli sealt välja. Seal niiviisi ei oleks astunud raua peale oli võimatu. Kui me rääkisime alguses sõduri õnnest, siis selles suhtes ma pean ütlema küll, et minul on olnud, on näiteks siinsamas sammas sinimägedel paaril-kolmel korral. Muidugi selle tegevuse ajal justkui pane ise tähele ja ei oska juskui fikseerida, mis, mis toimus seal, miks sa midagi tegid, kuuse läksid. Aga siis pärast, kui noh, tuisusliku mõistusele siis vaatasid, tõepoolest, oleks olnud mitmeid kordi jääda seal on nii, näiteks nende kahuritule ajal, iga neil on mingisugune väikene pesakenevus, miski kvarius, aeg-ajalt siis tõusime sealt üles või kee kordama, seda nii-öelda siis rinnaku pealt vaatas, kas midagi vana tulemas rünnakule ei ole. Ja seal naaber pesas said pihta mehed. Ja mul tuli siis vaja minna sinna asemele kuulipilduja juurdes. Hulkades seal ka järsku kuskil lähedal plahvatas midagi. Ja minu vastas istuv mees hakkas oigama, saab pihta, minule tuli ka see lööklaine vastu nägu ja võttis hinge kinni ja selline mulje, olite need kammunist ning annab midagi järgi, ei ole vaadata, katsin kätega järglane ikka on veel midagi seal ja oli oli õnneks ja, aga siis vastasistuja mees sai pihta, sidusin talle selle hädasid ära seal ja lükkasin ta kraavikust kaevikust välja, ronis ära. Ja pärast saime teada, ikkagi jäid ellu ja, ja nüüd samal ajal ta õhtul ma tulin sealt ülesse sest minu koti sinna eelmisse pessa läksid ära tooma. Seal oli aint auk järgi jäänud täistabamus tunutele paabel, seal käisid pommitamas lennukid lahingute ajal tagantpoolt Eesti poolt Nad olid kuskil peal sõitnud, siis siitpoolt ründasid lahingrivistuse, siis üksteise kõrval niiviisi kiilukujulise nad tulid. Ja raskepommitajad olid ja laskis just sinna meie rindejoone peale. Ilmselt tulid siis võid järgmine ja kuskilt minu tähendab, kolmas vennad on minu kohal. Ma teeksin tahtmine, et peaksime kalt ära, me jääme uusi teise kohta, selle õige Ohtsin taris. Ja tõepoolest hea on vaadata, kui lennukis pommid lahti tulevad, peale lausa tulevad. Ja vot siis äkki niisugune impulss oli, et ei, see ole iluvad, jookse, jooksin paarkümmend meetrit eemale. Ja pärast jällegi seesama koha peal, kus naine olin, oli kukkunud umbes niisugune farmeetri läbimõõduga kivi eelmisest august. Venelased pommitasid seda nüüd kõikide relvade õigete vahenditega ka üks asi võib olla. Mis ei ole veel kõigile teada, on siin nad tulistasid sinimägesid ka Merje suundudest lakkida. Ja need olid ilmselt sellised 12 tollised riistad. Ja millegipärast jäi lõhkemata sinna ja neid vähemalt kahte-kolme olen seal näinud oma oma selles tsoonis. Ja kui ta meil on seal selle rühma juurde antud taarkast seal vat ja, ja sidemed ja nii edasi. Ja ühel päeval äkki vaatame, mis, mis naljakas asi see on, et lund on sadanud. Tegelikult oli siis sattunud seeksu pomm selle kasti peale. Nüüd oli Sist konteks, 50 meeldis, laagris oli pinded ära hakitud ja arutanud, see on niisugune ilus lumevaip võima tulla ei saa ja need on olnud õnne. Tõepoolest sinimägede heideldi üle pooleteise kuu andis vastane pausiga aega puhkeaega või oli see ikka hommikust õhtuni iga päev lahingu esimene osa kestis ja kuskil seitse, kaheksa või 10 päeva. Kas tõepoolest mina ei suutnud fikseerida seal muidugi aeg on möödas. Aga ma arvan, et umbes nii see pikkus võis olla. Ja pärast seda oli seal suhteliselt vaip siis kuskil üks paar nädalat hiljem, siis veel kord, venelased üritasid aga suhteliselt lühidalt. Ja muutus vaikseks, nii et kuni septembri seitsmes septembrini me sealt ära tulime, oli seal suhteliselt vaikne, tõsis paistis, nii et noh, Vene väejuhatus ilmselt leidis sealt ei ole mõtet kurta, läbitapp valmis. Ja nad viidi ära siis sinna kuskile tartu poole lõuna poole sinna nähtavasti järjeldis niuksed, väiksed kaitseüksused. Kas enne sinna taandumist oli juba mingeid rajatisi ka tehtud, et saaks kohe kaitsele asuda? Reamehe või allohvitseri vastu? Raske vastata, sest meie neid ehitisi rajatisi kandsid, ei läinud läbi sõites ainult sealt Narva olnud kuni sinna. Muide, kas mulle tundus, et midagi erilist oluliselt sinna ehitatud ei olnud? See niisugune improviseeritud korras särin ja sinnapaika pandi, mis siis aitas seal vastu, selleks ajaks olime ikkagi juba juba kogenud sõdurid ka, väljaõpetatud ainult kogemused olemas. Väljapääsmatu olukord polnud ju kuhugi minna, teie sõitsite sinimägedes taanlastega koos. Kuidas te hindate taanlaste sõjameest? Normaalsed need noored, tugevad, need vabatahtlikud täiesti välja õpetatud. Aga muidugi selles põrgus seal nii mõnelegi närvid ei pidanud vastu, nii et et ma tõepoolest juhtusin nägema vaegolemas tõesti sealt eest nüüd need juuksed ära ja jooksid kaevikusse ja ilma relvata ilma ilma kiivrita. Šokiseisundis üldiselt olid toredad poisid, rääkistasid, tekkisid seal pausideta, oli rahulikum aeg. Kas siis ikka pärast niisugust läbi trumpimist ja läbitampimist. Sõdurid ikka oli ka veel naljasoont või laulusoolt. No ilma naljata kahtlemata ei saa, kuskil ei saa. Ja hea on, kui on nalja meie hulgas omaenda kohta lisaks kahjuks ütelda, et sellist naljasoont oleks, aga aga naljakas on aru ja hindan nalja ja naljamehi on alati olnud ja jumal tänatud, et on olemas. Ja siis muutus olukord niisuguseks etega naljaks ja naeruks mahti jäänud. Arnold Kangro ei osanud uneski näha, missugused paradoksid hakkavad edaspidi tema saatust kujundama. Pärast sinimägesid siis, kui lõppu võis juba aimata. Näha jah, kuigi sinimägede rinne jäi püsima. Aga nüüd lõuna poolt läksid asjad halvasti. Tartu all teadsin juba, murti läbi ja Riia suunas on minemas. Ja seoses sellega nähtavasti siis tehti väejuhatuse poolt ka otsus tuleb siis, tähendab ikkagi see. Too rinne, nagu tolla räägiti, meid kutsuti-is, oli siis 18. septembri õhtul sumeda võitu sihukene nukka sügispäev kutsuti selle Tammardi rügemendi staapi ja seal öeldi. Sõduri käsul olevat Vajalik Eesti ajutiselt maha jätab. Ja siis ainult muidugi korraldas, kuidas minna, kuhu minna. Kui õnnestub koos minna, väeosaga on hea, kui ei õnnestu siis omal käel läbi murda Pärnu suunas, nii meile öeldi. Siis anti veel korraldustele välja lasta või ära hävitada laskemoon nii palju kui võimalik. Ja mis on võimalik kaasa võtta ja, ja minna teele. Muidugi seda võimalust kasutati ka, melaskime siis nii palju välja, kui torud lubasid. Ja muidugi sealtpoolt oli absoluutne vaikus otseses mõttes saksa hulluks, nüüd hakkavad uued ründama, midagi taolist. Sealt ära sõitsime üle Rakvere. Rakvere sattusime peale. Laialijagamisele tähendab eraisikute lõikes, kes sinna sattusid, peale? Anti seal siis välja. Meie mehed loomulikult tükk aega rindel olnud, kahe mehe vahel toodi Vaherniiriitiline konjakipudel näiteks ja sõitsime siis üle Paide ja siis tekkis väikse rühmaga mõte. Tõepoolest ei ole enam mõtet Saksamaal. Mäng on kaotatud ja ennast sinna lihtsalt asja eest taga minna, matma ei ole mõtet. Ja kuna meil oli seal kambas üks üks iidoniks Saaremaa poiss püüame pääseda kuidagimoodi saartele ja sealtkaudu õnnestub, siis Rootsi on niisugused mõtteline, vaid me läksime siis Paidestaksin ära, eksime rahulikult, jumalaga sakslastega. Koos olid need taanlast, ütlesime, et niisugune olukord on. Andsime alustasime, tulin ära. Märjamaal sattusime kokku ka, noh, ma ei tea, kas nüüd pikameestega igatahes seda tüüpi meestega, kes siis üritasid Toleda midagi päästa või, või ette võtta. Ja siis nad kutsusid meid ka. Head mehed, oleksite olnud ühe tunni olnud seal rindel. Poleks teid ilmselt arusaam ja ülevaade sellest, mida venelane praegu tähendab Vene sõjavägi. Et hakata siin oma 100 mehega torkima lihtsalt arset oma majad puruks lasta siin või et nüüd hilja. Muidugi nad ei, kuna meid vastu justkui pisut pika pilguga peale, aga, aga noh, need olid ikka karvased ja jõudsime siis Matsalu lahe äärde. Muide see tee, see oli vapustav, see tee oli täis inimesi. Neid, kes tulid sealt Lõuna-Eestist Võrumaalt, Tartumaalt. Koormatega, loomadega. Oleks vaja küsida, selg olid, kuhu te lähete, head inimesed. Merja tulid ette. Nad nii, nii siis mindid olla seal sünge, kui jõudsime Matsalu lahe, mida te siis seal oli ka midagi taolist, nagu madal inimesi, autosid ja hobuseid ja nii edasi. Lahel oli näha vaate inimesi tähistanud, mingisugust alust saanud, tahtsid sõita kuude. Ja seal oli ka mitu sellist dramades inflatsiooni, Milt, paadid olid täis viimase piirini sinna enam, noh tõepoolest siin inimesi juurde enam ei saanud võtta, oleks Raimund ära niikuinii. Aga hakkasin oli läinud segamini seal selle peale ronimisega ja Jaanidel ühte paati ainult lapsel teise teise ema ja midagi taolist. Mõtlesin omaste otsimisele ja ained, kardiera ja paldeid, janulised. Leidsime sealt lõpuks ühe paagi kala, sumba, millega rannikupüüki tehakse siis kalad sisse, seal seal paadi ja siis me saime sealt harude ja kuna olid need sõduri telkmantlit olemas, leidsin mingid teibased kaldalt sealistegi masti, hakkasime sõitma sellega paaniliselt tulema, siis see oli juba sellel päeval, kui Tallinna langenud sõitsime õhtul juba videvik oli sealt maksa toast välja ja meie eesmärk oli sõit Adam Hiiumaale otse välja. Siin Emmaste peale sandile, meie sõbra kodune, siis vaatame, edasi saab. Kuna ka lahe suust välja jõudsime, siis, siis tekkis tuul mis puhub, minu meelest piki seda lainel tähendab lõuna lõunatuul. Tal on tugev, aga, aga küllalt suu nii palju, et meie oma vaikse paadikesega isandristi lainega sõitjana hakkas sisse viskama. Siis pöörasime nii palju, kui, kui ta lubas. Tähendab üles pole paremad. Sõitsime seal tund-kaks rohkem ning kompasneuronoomaskaagagasi seal kõikuda, nats oli jalaväe kompas, sellega merel ei olnud midagi teha. Siis nägime eematena umbes haapsalu traaversit, midagi põles, arvates Haapsalu linn või, või midagi taolist. Aga see oli mingisuks märgiks, püüdsime sõita. Nii tuli kaheks selline otsime juba hakkame jõudma sinna Hiiumaa poole, kuskile kaldale, aga, aga megi ainult ümberringi. Ja järsku nägin ees olid mingisugused signaallambikesed. Noh, arvasime, et on laevad ja olidki vanad. Kumba laevad, sakslase lähevad, venelased olevat õnneks või sakslase laeval. Ja, ja kuna meie maa suunda ei saanud muuta, jäi siia või teisele poole, sõitsime lauda nende vahelt läbi. Muidugi garadreid kuklas püstidelt, mis hetkel nüüd hakkavad laskma, ei lasknud keegi, vastupidi, Key hõikas. Links alti pingsalt, hoidke vasakule. Tulime seal siis kiirvaikselt läbi, ei, ei vastanud midagi. Hakkasin mõtlema, kuidas vasakule vasakule läheme, siis me läheme hoopis sinna Saaremäe poole alla. No ühesõnaga, me olime sõitnud juba mööda sellest Heltermaa Lukast oleme tulnud välja avamerele praktiliselt ja kolmisele kursiga edasi arenenud, oleksime olnud seal põhjasammu ja siis ikkagi natuke orienteeruda selles olukorras, et kas tõepoolest kõvaleme oleme nii kõvasti mööda tõmmud ja oligi. Õnneks jõudsime isegi Hiiumaale Hiiumaal läksime siis maa oma kolleegi koju. Seal oli meil võimalus päikene alus hankida ja pidime hakkama tulema üritama Rootsi. Aga samal ja tuli sealt läbi keegi kohalik inimene ütles, et need, mis te selle väikse paadiga lähete. Et orjad, kust tuleb välja üks väikene purjekas, Ülo oli nimi. Et need võtavad homme hommikul küla oli seal vastu juba Läänemerd, et so Tõnise peale, minge sinna. Läksimegi. Järgmisel hommikul. Aga seal, selles selles rannas oli ka rahvast, seal võib-olla paarsada, küsiti, et kas on selliseid mehi, kes oskab kasutada ta purjekat et saata sinna näiteks heitja meeskond, kes, kes toob selle laeva sihikesetada sõu silmast läbi, tähendab Saaremaa, Hiiumaa see väikene Väinzia saksa kordonis tänapäeval võib-olla jõududel tulla või, või tähendab midagi, juhtus pimedaga juhtus ja, ja ei saanud siis oodata, kuni järgmisega leitigi meeskond sead ja nende hulgas läks ka meie sellest grupist, kellega me kogu aeg lõpus olime, lõpuks kolmeistaksid kavas meene kahekesi, kogusse puua kella kahe-kolme paiku päeval. Järsku keegi lõikas, venelased tulevad, asjad olid juba teinud dessandi ja tulid seal ümber, siis Hiiu saar Kõpu kanti välja ja oligi siis meie Rootsis sõidetud selleks korraks hakaks, tegelikult jõudis nüüd need, kes meiega meie hulgast läksid, need kolm saadikud jõudsid sinna Orjaku sadamasse. Leidsid, et see purjekas Ülo oli põhja lastud sakslaste poolt, sakslased leidsid korralik lae ja ei ole mõtet endastega põhja. Järelikult ei saadud enam temaga edasi sõita. Ja nii needsamad mehed tulid kuskil enam minna tagasi sinna merepoolsesse serva. Ja ütlema, et supiga oli, et me sellepärast ei saanud sõita. Aga neile tulid juba venelased TVd vastu, noh ikkagi tulid siis lõpeks sinna sinna randa juba olid pimeda peale jäänud jäid sinna maha. Me jooksime seal sõbragased ära, alguses ka merel ja mõtlesime, et leiame mingisugused ükskõik, kas veel lauatüki, et tuleme sellega ära. Ei leidnud õnneks. Nüüd samal ööl tulid Rootsist kiirpaat esiteadnud venelased, seal korjas kokku need, kes sinna sattusid ette randa. Sealhulgas ka meie kolm. Tulid rootsimenteesi sellega sõbraga väikeste juurde ka midagi seal peidad. Me käisime, läksime metsa tööle ja siis tuli venelaste mobilisatsiooni komisjon. Mõtlesime, me ei saa mõõdena Mandelegi teist paberit ei ole, läksime siis sinna komisjon. Jaa, lasime ennast arvata Vene armeesse punaarmees vabatahtlikena muuhulgas ka püsite passi näidata või kutset siis pandi vabatahtlikuna, õpetati meid, väljendasid Kuura omale ja alles siis pärast üheksandat mai Kuuramad lõppes, siis sõjad suuremal olid jälle lahingut, esimesed lahingud olid seal kaks nädalat, kus ja siis maeti kulla mehi, eesti mehi, sinna asja Eestist aga kolkasse ja teinekord pidime minema rünnakule just kaheksanda mai õhtul. Poni tallab uuesti see, see Eesti väeosad, mis seal puruks pekstud poolest saadik täiendust ja hakkasime minema kaheksanda mai õhtul. Järgmisel hommikul pidin minema siis uuesti rindel ja asuma rünnakule, aga õnneks siis juba sõda lõppenud ja jäime seekord siis armees olles juuritud, teie minevikku küll neid uurisid kindlasti jah, ja see tulija arstega ilmsiks aga lausa kohe kinni võetud, neid ma sain siis teenida üle kolme aasta ligi kolm ja pool aastat, siis punaarmees. Ja alles siis öeldi ühel päeval, et hea küll, võta, vaata see, mis etendavad, et nad midagi, et olite una armees, lahingumeelsed. Üritasin, võib olla küll seletada ka. Ei aidanud ja ma olin ära peaaegu kaheksa aastat kaugel komis ja tulin tagasi siis 55. aasta oktoobripühade ajal viienda novembri hommikul balti jaamast siis rongist maha. Te olete siis kummagi poole austatud mees ikkagi sõjaveteran jäänudki, kummalisem muidugi see ongi. Et jah, kõiki asju arvesse võttes ikkagi mul oli antud väljase pagana õiend ka, et ma olen, jah, sõjaveteran tähendab venelaste poolt eesti riik, Eesti valitsus ei ole suutnud või ei ole tahtnud tänase päevani meid tunnistada õigeteks inimesteks. Ja nüüd võtan taas ette kuulajate kirjad soovidega leida omakseid või tuttavaid. Niisiis, kes teab? Kaljuputka sündinud 1927 või 1928 Võrumaal Rõuge vallas Viitinasse küüditati 1941. aastal Venemaale. Tema saatuse kohta pole omastel mingit teavet. Rain Laanemäe, endise nimega Voldemar langen Braum pages 1944. aasta sügisel Rootsi ja omaksed ei tea, mis temast on saanud. Ivar Ruubel sündinud 1915 või 1916 Viljandimaal Kaarli vallas oli Saksa sõjaväes. 1945. aastal arreteeriti Raplas ja on jäänud kaduma. Vaike Mossa sündinud 1927 Viljandimaal Kaarli vallas. On andmeid, et küüditati Venemaale. Rohkem tema kohta teada ei ole. Kordan otsitavate nimed Kaljo putka, Rein Laanemäe, Ivar Ruubel ja Vaike Mossa. Kui teate neist midagi, kirjutage meile. Ja veel 1941. aastal Venemaale küüditatud Pärnu ärimehe Rudolf Alfred tantra poeg välismaal soovib leida Eestis oma sugulasi. Kas saab keegi teda aidata? Selle sajandi alguses Tallinnast Soome elama asunud Wilhelmiine Aliis hindermanni sugulastega soovib ühendust saada nimetatu pojatütar Liisa mägela, kes elab Helsingis. Nii et Wilhelmiine, Aliis intermanni sugulased, teatage endast. Ja ongi tänaseks kõik taas kuulmiseni.