Täna on kolmas mai, aasta on 2004. Eesti on alustanud oma esimest tööpäeva Euroopa liidus. Väliselt pole midagi muutunud, ilm on läinud paremaks, kuid kindlasti on vägagi palju muutunud selles osas, kuidas meie riik tegelikult toimib. Kuidas kõik see, mis meil siin toimub, jõuab palju kiiremini, palju põhjalikumalt kogu Euroopa pilgu alla. Minu jaoks meenutab see veidi esimest koolipäeva. Eesti riik on astunud Euroopa liidu esimesse klassi. On meie stuudiotes Tartus Marju Lauristin, tere päevast. Radar ja siin Tallinnas Liina Tõnisson, tere. Tere päevast. Ja Signe Kivi tere. Et meie seas on ka europarlamendi kandidaat, siis me tõime oma tavapärase kuu keskel oleva saata nüüd üsna maikuu algusse. Ühtlasi annab see võimaluse küsida meie kallitel daamidelt. Kuivõrd teie nüüd väärtustate esimest maid 2004 võrreldes teiste Eesti jaoks oluliste ajalooliste verstapostidega viimastel aastakümnetel ja anname kõigepealt sõnajärje Tartusse? Aitäh minu jaoks ja ma arvan, et siiski väga paljude jaoks, kes on selles viimase 15 aasta Eesti arengus südame või pea või tegudega osalenud aktiivselt on see pika-pika jõupingutuse nagu ühelt poolt lõpeb, ühelt poolt muidugi arusaamine, et nüüd alles päris tõsine töö algab. Lõpp sellepärast et tegelikult minul läks, kui ma vaatasin nüüd öösel neid üle Euroopa käinud pidustusi tähendab see tegelikult tõepoolest selle nii-öelda pärast sõjajärgse või üldse sõjajärgse aja lõppu teise maailmasõja lõppu Euroopas. Ja ma arvan, et see Euroopa taasühinemine nagu ka mitu korda rõhutati, see on tegelikult nüüd tõesti uue ajajärgu algus, mitte ainult Eestile, see on ikkagi kogu Euroopa ja ka isegi mõttes kogu maailma jaoks oluline sündmus meile. Ta peaks tähendama vähemalt sisemist vabadust. Ma ei ole nõus sellega, et nüüd oleme alles järelevalve all, minu meelest me olime kogu aeg järelvalve all oma püüdmistes Euroopa liidu poole, nüüd kus me oleme nagu sellest künnisest üle, me ei peaks tundma ennast järelevalve all, peaksime tundma ennast minu meelest hoopis rohkem sisemiselt vabana tegema seda, mis on meile endale kõige tähtsam. Jätkaks mina magan, Liina, palun. Ei ole tähtis, kes jätkab. Ma olen saatejuhiga natukene nõus ja natuke mitte. Meil on tõesti nagu esimene koolipäev, esimene mai 2004 ei astunud mitte esimesse klassi. Me läksime kooli, ma ei tea, kolmandasse, neljandasse ükskõik missugusesse klassi. Nii et meil on omad kogemused. Me oskame lugeda, ei oska kirjutada, piltlikult öeldes. Ja me oleme selles koolis ka väikese segaduse tekitanud, sest Euroopa Liidu 15-le liikmesriigile liitub tervelt 10. Ehk teisisõnu, see Euroopa liit seisab ise suurte muudatuste ees ja mitte, et meie neid muudatusi nii kangesti teeksime, vaid see toimub paratamatult. Seee see liit enam sisemiselt samal kujul ei saa ja ilmselt ei tahagi jätkata. Nii et meil on kindlasti seal oma roll olemas. Ma ei taha mitte mingisugusel juhul Marju poolt öeldud vaidlustada, ma olen sellega täiesti nõus. Aga, aga ma tahan juhtida tähelepanu sellele. Meil on veel väga palju töötöid ees nii eesti enda majanduse ja ühiskonna elu kujundamisel kui ka oma panuse ammisel sellesse uuenevasse Euroopa Liitu. Sest mis parata. Ta see liit ei ole enam majanduslikult nii võimekas või, või nii jõukas, on õigem öelda, kui enne meie liitumist liituvad ju enamus riike, kelle kelle loodavad väärtused ja elatustase ühe inimese kohta on tsirka poole väiksemad kui keskmistesse Euroopa Liidu riikides. Nii et mille kallal töötada? Nonii nüüd saab siis Signe sõna, kes on ka ühtlasi kandidaat ainus või. Tänasest seltskondasid, suur aitäh ja ma pean ütlema, et minu ja minu pere jaoks on esimene mai oli esimene mai, on edaspidi väga tähtis päev. Tulevad meelde kõik need trepiastmed, mida me koos astusime, olgu see siis vanavanaisa juures Ameerika hääle kuulamine ja mõtlemine, kus me, kus me oleme ja miks me oleme ja miks sellest kõigest avalikult rääkida ei tohi. Tuleb meelde 80.-te aastate lõpp ja iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine ja see, kuidas Lasnamäed sai taksoga Toompeale sõidetud ja, ja delegaate õnnitletud, kes tulid tol ajal siis kilekotid tidega ülemnõukogust välja, kus oli head-paremat kraami sees. Tuleb meelde sinimustvalge, see, kuidas sai ise uuritud ja puuritud, et milline see sinise koostis on ja ja lipp küll vale mõõduga ära trükitud ja Edada siis maakodumaja peal lehvitatud Eesti krooni tulek ja, ja need päevad, kui Eesti sai kutse läbirääkimistele NATO ja NATO ja Euroopa Liiduga, näid, astmeid on palju ja see tee on olnud ühest küljest pikk ja teisalt esimesel mail tundus, et aeg on läinud väga kiiresti ja siin olen küll nõus Liina Tõnissoniga, et ka mina arvan, et me ei lähe vist esimesse klassi. Kindlasti ei tohi nina püsti ajada ja arvata, et me läheme Euroopasse, teisi õpetama. Aga, aga ma usun, et me oleme täna palju-palju targemad kui 10 või viis aastat tagasi ja, ja mul on ka selline tunne, et meid oodatakse sinna. Kui ma tohiksin siit tartust natuke ütleme, vaielda üldse selle põhimõttega, et me nüüd läheme kooli mina arvan, et vastupidi Me oleme kooli lõpetanud ja läheme nüüd tööle. Ja meie probleem ongi selles, et noh, iga inimene, kes töötab, iga rahvas, kes töötab, ta teeb seda jaoks, aga samas noh, tal peab olema see tööturg, tal peab olema, mida teha, ja midagi, mis on väärtustatud teiste poolt. Nii et minu jaoks on ikkagi probleem selles, kas meie olles nüüd roopas oleme väärtustatud, kas me oma sedasama haritust, oma kogemust, mis me oleme saanud, millele me uhked oleme? Suudame nüüd Davisi rakendada? Et see muutub tõesti väärtustatuks kah kogu Euroopas, et me ei ole mitte mingi õpipoiss ja et me ei, ei vaja ja ei taha mingit hinnaalandust. Ma pidasin küll silmas rohkem seda, et meil kestab igikestev täiendõpe, seega kõik meie kogemused on Euroopas teretule, aga me kavatse ahju euroopalt ka väga palju juurde õppida. Aga ma tahaksin nüüd siiski vahele ühe väikese natukene noh, kuidas nüüd öelda, skeptilisem anoodi heita, sest me teame, et küllaltki suur osa eestlastest on väitnud, et see on ühtlasi nagu meie iseseisvuse lõpp. No kui ma kahe võiksin öelda, minu jaoks oli väga tunnuslik, et see loosung oli täna lehes ühe Narva niisuguse vanamuti käes ja ja minu meelest on väga naljakas, häbiväärne, kui, kui eestlased võtavad ka samasuguse seisukoha nagu üks Narva pensionär. Ma olen nii palju suhelnud Euroopas kõiksuguste rahvustega, soomlaste, rootslaste, prantslaste hispaanlast inglaste kellelegi tahes, kõik on Euroopa Liidu liikmed. Pole kunagi kuulnud, et nad kurdaksid, et nendel on nüüd iseseisvust vähe. Nendel probleem näha on selles, kuidas panna ennast maksma või kuidas saavutada midagi nii edasi. Aga sellist hirmu sellist kurtmist nendel ei ole. Miks meil siis. Peaks olema jah, aga. Kortmist päris palju, vabandust, Liinaga eelmine nädal toimus Rakveres riigikogu infotund. Kohtusime seal siis eeldatavate valijatega, riigikogu liikmeid oli küll napp kaks korda vähem kui, kui inimesi, kes kuulama tulid, aga oli ilus päev ja seda kõike kanti üle ka kohalikus raadios. Ja tahan öelda, et siiski Keskerakonna esindaja avaldas seal sama mõtet, et tegemist on, ta luges lausa, kuna tegemist oli reedese päevaga, et mitu-mitu tundi, mitu minutit ja mitu sekundit on siis selleni, kui eesti rahvas kaotab oma iseseisvuse ja ja ka mina olen nõus, et, et seda on, seda on lausa Mosoib jube kuulata, aga ei ole, ma ei ole nõus niisuguste arvamustega ja need inimesed peaksid nagu Rocca arvab mõtlema, et mida, mida räägitakse. Eks minu seisukohast vaadatuna tundub see lihtsalt propagandistlik võttena, kus püütakse Europarlamendi valimiskampaanias püüda euroskeptikute hääli ja mida skeptilisem sa oled, seda rohkem ta saab, skeptikute hääli kinni püüad, aga samal ajal ma leian, et see on riigi ja ühiskonna suhtes vastutustundetu. Sest miks me inimestes niimoodi süvendame, ohutunnet, termohirmu me rahvas on küllalt palju läbi elanud ja tõesti need, eriti need eakad inimesed, kes on tõesti oma naha peal kõik selle läbi elanud. Miks teame neist genereerima nende alateadlikke kartusi, vastupidi, me peame nendele inimestele seletama see kõik, mida sa kardad, ei ole tulemas. Nii et, et ma, ma panen küll poliitik kutele pahaks, kes sellisel moel käituvad, on, on natukene lausa alatu inimeste hirmusid niimoodi kasvatada. Ta oleks asi ainult nüüd jaatamates inimestes, aga ma just enne saatesse tulekut vaatasin Delfi portaalis on ka käimas online hääletus, küsitakse, et kas te veel täna hääletaksite Euroopa Liitu astumise poolt, mis nagu eeldaks seda, et need, kes hääletavad, on poolt hääletanud ja kaks kolmandikku hääletaks nüüd seal vastu, need vaevalt on väga eakat inimest. No see ei ole mingi ime, ma olin just minema nädal Stockholmis, seal oli ametiühingute koolituskeskuses ka arutelu selle üle, mida Eesti toob endaga kaasa Euroopa liit. Ja ma kuulsin seal rootslaste suust sedasama, et kui nüüd oleks hääletus, nad hääletaks teisiti, aga noh, tegelikult oli selle taga mingid väga konkreetsed probleemid. Vööndi üsna ruttu, et, et noh, tegelikult ikkagi see, et me oleme Euroopa liidus. Nii, ja see, see on nüüd see elu ja, ja see on hea, et me seal oleme, aga probleemid tulevad ikka mulle väga meeldis, täna Õnnepalu, Tõnu Õnnepalu kirjutab Postimehes oli arvamusküljel, kus ta ütleb, et tegelikult Euroopa nagu iga maja on vaja vedu, tuleb kogu aeg ehitada, et kokku ei variseks ja see arvamus, et nüüd me oleme seal sees ja nüüd meile, seal avanevad mingid hüved, mida me võtame ilma ise me seda maja ei ehitaks. Noh, ma arvan, et see on vale ja iseseisev, päris iseseisev. Võib-olla on see inimene, kes elab koopas ja kellegagi üldse ei suhtle ja elab marjadest ja seentest. Ma arvan niimoodi, et et selline Euroopa liidu vastasuse genereerimine esimesel nädalal, kus me sellesse liitu kuulume, on nagu ma ütlesin, valimiskampaania võte. Delfi portaali kasutavad inimesed, siin on tegemist teadliku küünismiga ja mida halvem, seda parem neile. Õnneks Delfi portaal ei ole nüüd küll läbilõige ühiskonnast ja, ja sealseid seisukohavõtt võtlusid, me ei peaks liiga tugevalt läbi elama küll, aga me, me peaksime palju rohkem rõhku panema sellele Meedia inimesi positiivsemalt orjad teeriks, sest see, et rootslased või soomlased või kes tahes inimesed lubavad endale luksust öelda, et neile see tooja, kolmas asi ei sobi ja me võimega teisiti hääletada. Nad võib-olla sellel hetkel isegi mõtlevad nii. Aga kuulge, elatustaseme kindlustunde sotsiaalse garanteerituse ja nii edasiastmed on niivõrd erinevad, et, et ütleme sellistes väga vanades ja traditsioonilistes ühiskondades võib lubada endale igasuguseid selliseid mõtteuperpalle ja, aga vat kui me ei astuks ja nii edasi. Ma vestlesin üleeile vist Norra suursaadikuga, kes ütles, et noh, et Norras on see ilmselge, et kõik norm kõik ühiskondlikult mõtlevad inimesed on täna otsustanud, et Euroopa Liiduga liituda. Sest varem põhiliseks vastuväiteks oligi Norra ühiskonnas heaoluühiskonnas see, et Euroopa on ju veel pooleks, ühed kuuluvad Liitu ja teised ei kuu ei kuulu ja nüüd on Norra ühiskonnas see kõige põhilisem väide maha võetud, sest Euroopa Liit on täna praktiliselt koopa ehk teisisõnu, normaalseid arvestatavaid argumente lihtsalt ei ole enam olemas, need on kõik Ella otsitud ja, ja nii-öelda sulepeast välja imetud. Signe, jah, Euroopa Liit ongi peaaegu kogu Euroopa, aga kindlasti ei ole haige ka minna teise äärmusesse ja oodata, et täna-homme-ülehomme muutub kohe kõik palju, palju, palju paremaks, ilma et me ise peaksime pingutama, et mõistan kõiki neid inimesi, kes, kes näevad probleeme, aga, aga püüavad leida ka neile lahendusi ja kerge ei saa meil kindlasti. Aga mitte kunagi ei ole me ka enam üksi üksi oma olemas Euroopasse tahtmises ja, ja seda tunnet, mis oli ikkagi 15 20 aastat tagasi, ma usun, ei pea üle elama ei see inimene, kes on täna noor ega, ega ammugi tõesti ei tahaks, et, et niisugust hirmu paanikat külvataks ja Peate eakatele inimestele, kes on selles elus siin selles väikeses Eestimaakohas liiga palju üle elanud ja näinud. Aga võib-olla on asi hoopis selles, et eestlane üldse ei ole harjunud olema vaba ja. Me oleme väga palju olnud sunnitud tegelema enesekaitsega, rusikad rullis, hambad ristis ja võib-olla esimest korda ajaloos, tegelikult oleme nüüd sellest vajadusest säki lahti. Me peame muutuma palju avatumaks ja ma arvan, et Euroopa Liidu üks suuremaid muutusi iga inimese jaoks avatus ja noorematele kindlasti see tähendab kohe liikumisvõimalust, aga ma arvan, et ka vanemad inimesed varsti juba saavad nautida seda suures euroopas selle euroopa kodanik olemise, niisugust hoopis teistsugust tunnet. See. Ma arvan, see niisugune piirideta olemise vabadus, see on eestlasele väga tundmatu see muudame identiteeti ja ma väga loodan, et see muudab meid sisemiselt kah kuidagi rõõmsamaks ja kindlamaks. Ma arvan, et seal Delfis ja, ja ka nendel koosolekutel inimesed tegelikult sagedasti elavad välja oma niisugust suletuse kaotamise hirmu, see hirm on alateadlik. Aga võib-olla, et me saame nagu nendest hirmudest rohkem lahti. Aga Marju, see on, see on nii, aga, aga see hirmude kadumine ei ole siiski niivõrd lihtne. Noored saavad reisida, noored saavad õppida, noored näevad maailma, mõistavad selle maailma nii-öelda parandamise vajadust ja ja, ja selle Aga pensionäril on ikka seesama pension tema asja kuskile reisida. Seda ma tahtsingi silmas pidada, et temal on ainult teoreetiline teadmine, et tema võiks minna Pariisi. Ja see võimalus reaalselt ka, ainult et pension on ikka seesama, mis tal on ja sellepärast mõtleb tema neid nende ümbritsevate kategooriatega. Suhkur läks kallimaks, bussipilet odavamaks ei lähe. Kirjanduse tellimine läheb kalliks ja pensioni ei kasva, ehk teisisõnu tema maailmas, tema reaalses maailmas on miinuseid rohkem kui plusse ja vot sellepärast peakski nende inimestega rohkem tegelema. Teenused oleksid ka siis, kui me ei oleks ühinenud Euroopa Liiduga, aga seda on tõepoolest mäletatud. Hinnad tõusevad nii ehk nii ja kogu maailmas. Seda seda mõjutavad hoopis teised asjad ja eelkõige turud. Et selles mõttes on jah õige, aga Marju nimetas ühe märksõna Euroopa kodanikuks olemine. Ja minu meelest on see tõeliselt uus ja võimas väljakutse meile kõigile asi, mida me ei peagi, ei oskagi esimestel päevadel tajuda, aga ühel hetkel on ta olemas ja meie lastes on ta olemas. Võimalik, et täna rohkem kui meil. Võib-olla meie lapsed enam eesti keelt ei oskagi. Aga oskavadki oli selleks ajaks kohe täna pikalt rääkida. Jahi nii hulluks asi nüüd küll ei lähe. Kuigi muidugi jah, demograafiline prognoos ei ole ju mitte midagi rõõmsailmelist, aga aga ma, ma ütleks isegi keele suhtes. Mulle tundub, et selles suures liidus suudame me olla oma keelega paremini kaitstud kui üksinda näiteks kahe suure vahel eksisteerides, kus iga vähegi nii-öelda edasipürgiv inimene jookseb kas vasakule või paremale. Ma tuleksin siiski tagasi nüüd nendesamade vaeste vanade ühesõnaga kõigi nende inimeste juurde, kelle kohta te ütlesite, nende elus midagi ei muutu. Ma julgen öelda, et väga paljud asjad, mis on muutunud paremuse poole, meie, noh, kasvõi sotsiaalteenuste sotsiaalhoolekandes ja nii edasi nad juba on tegelikult seotud Jah, aga nemad peavad seda kõiki endastmõistetavaks, vot selles on see küsimus, et seemis paraneb marju, on endastmõistetav, aga see, mis halveneb, see ei ole endasse Euroopa Liidu tõttu, just, just, ma ei, ma ei süüdista neid inimesi. Ma, ma tahaks juhtida meie ühiskonna tähelepanu sellele, et, et ütleme, eakate inimestega, kes on veel täiesti nii-öelda aktiivsed samal ajal ja võimelised ühiskonnas osalema nagu meie sinuga nagu meie sinuga. Meie oleme sinuga väga noored kahekesi. See tähendab, et nende keskealised ütlemini seal on, nende inimestega pean mina tegelema. Nende inimestega peab tegelema, neile tuleb rohkem tähelepanu pöörata, tahan mina, Marjuetti. Ei, seda kindlasti ma tahan, et ka päris praktiliselt väita, et Euroopa Liidu kogu see sotsiaalhoolekande korraldus, sotsiaalteenuste kvaliteet, arusaam sellest, missugune peab olema ühe pensionil oleva inimese või, ja, või puuetega inimese elustandard on Eesti omast tunduvalt ees ja ma olen täiesti kindel, et just nimelt olles Euroopa liidus, me ei saa ka siin enam välja vabandada, et noh, me oleme teate, vaesed, meil on vaja nüüd ruttu kohe muud asja teha, linnahalli ehitada ja kõiki muid asju, et raha meil ikkagi jätku selleks et sotsiaalsfääri arendada on. Ma arvan, et Euroopa ise Euroopa liidus noh, sunnib meile teistsugused käitumisnormid ka vanade ja nende inimeste suhtes, keda on vaja sotsiaalselt toetada. Marju, aga ega me ka siia siiani ei ole saanud jagada ja mitte midagi muud, kui ikka seda, mida me oma loova tööga oleme. Kindlad oleme kogu kindlasti, aga küsimus jääb, see küsimus on, kuhu ma jagama? Küsimus on ka osatähtsus, ma just vaatasin täna hommikul Soome televisioonis arutlete sama teema üle ja seal oli väga näitlik tabel selle kohta, et kui Baltimaades läheb riigi džiidi piist rahvuslikus ühesõnaga jah, kuidas soovite 16 protsenti siis ikkagi arenenud Euroopa riikides, Ta läheb kusagil 20 30 kanti hoolekande ja sotsiaalsfäärile, mida ei ole ja nii et see suhtarvud on siiski meil olnud siiamaani allapoole, pigem kui keskmise suunas, keskmine oli kuskil 23 protsenti. Aga ma tahaksin nüüd natukene arendada seda teemat, kuna kooli kujund eriti meeldinud, et räägime siis Euroopa liidu puhul meeskonna kujundist. Sellepärast et eks ole ju meeskonna mängu edukus suuresti sõltuv kokkumängust, missugused võimalused on nüüd meil selles suures meeskonnas üks miljon 450-st või ka võtame saadikutest kuus tükki 700, mille millestki ma ikkagi siiamaani ei tea veel. Signe kindlasti teab, palju on saadikuid tulevikus. 721. Võimalik, et ma eksisin, pluss miinust. Kolm näete meie teadmised üsna napid. Millised võimalused on meil seal kaasa mängida, milline võiks olla meie roll selles suures mängus? Kõigepealt, kui tohiks nüüd haarata initsiatiivi, siis siin, kunstis näen ma esimese võimalusena seda, et kõik erakonnad kutsuvad Eesti inimesi valima. Et kui mäe Europarlamendi valimistel ei ütle selgelt välja, et me läheme ikkagi esindama seda mandaate, mida meile rahvas annab ja mida rohkem inimesi seda teeb, seda parem siis mul on küll väga kahju ja, ja praegu mulle tundub, et olukord on lootusrikas. Nüüd kui me räägime sellest, et Eestist läheb kuus saadikut ja nad igayks hakkavad oma tööd tegema oma parlamendifraktsioonis siis mina näen ikkagi ka seda võimalust, et et toimub suhtlus Eestist valitud saadikute vahel toimuv suhtlus Lätist ja Leedust valitud saadikute vahel ja Põhjamaadest valitud saadikute vahel. Mis ei tähenda seda, et, et muud riigid tuleks, tuleks kõrvale. Aga ma näen kõiki neid institutsioone, kus meie poliitikud on ennem osalenud ja, ja neid riike, kes kes sarnaselt meiega, kellel on võib-olla sama taust ja samas siis neid, kes on meid meie püüdlustes siiamaani jõuliselt toetanud. Noh, niisuguse niisuguse töökeskkonnana, kus, kus tulebki hakata väga-väga kõvasti rügama. Tähendab, kui tohib, siis noh, kuna mul on ka küllalt palju kogemusi küll mitte europarlamendis, aga Euroopa nõukogus ja muudes sellistes kohtades töötamisel. Mina võin öelda küll, et sellistes paikades väga palju loeb isiksus. Kui ikkagi on meilt valitud inimesed, kes suudavad oma fraktsioonis või oma mingites töörühmades komisjonides muutuda arvestatavateks liidriteks, kes suudavad tulla ideedega, kes suudavad pakkuda teistele siis alati on võimalik ka teisi enda poole tõmmata. Kui aga meil on sellised inimesed, kellel ei ole sellist koostöövõimet ja mitte ainult omavahel, vaid ma mõtlen just ka laiemast rahvusvaheliselt siis on neil väga raske saavutada näiteks seda, et mingi fraktsioon mingis küsimuses, mis on Eestile võtaks sellise seisukoha, mis pooldaks Eesti huve. Nii et ma arvan, et just selline noh, võiks öelda, vaimne läbilöögivõime on ikkagi väga määrav. Kahtlemata on see nii, sest peab olema poliitiku kogemus, minnes Brüsseli nii suurde parlamenti kui sa Eestis üldse ei ole harjutanud parlamendi liikmena tööd, et mis siis võib see osutuda üsna keerukaks, aga ma tahaks juhtida tähelepanu ühele teisele probleemile seoses nende valimistega. Ma ei saa nüüd öelda, et ma olen kõikide erakondade programmid täht-tähelt läbi töötanud aga esmapilgul väikese analüüsi järgi kipub mul küll kujunema selline arusaam, et meie, meie programmid, meie erakondade programmid ühel või teisel moel kannatavad kõik ühesuguse, hädal nimel suunatud sissepoole, nad on kõik sissepoole suunatud, ehk teisisõnu, see näitab ka parteid eeldab võimetust aru saada, et minnakse europarlamenti ja istutakse seitsmesajasest saalis ja ei lahendada neid küsimusi, mis on Eestis siseriiklikud probleemid? Võiks ju selle üle üsna rõõmsalt nii-öelda naeratada ja öelda, et ei ole häda, kuus inimest läheb sinna ja hakkab tegema tööd, aga sellega luuaksegi riigis inimeste keskel selline arusaam, et kõik need siseriiklikud pisiprobleemid, mis inimeste jaoks on ülitähtsad, lahendatakse Brüsselis. Aga see on tegelikult vale ja nüüd nüüd Eestit täiesti suured tuntud ja tugevad erakonnad kaudselt toetavad seda ideoloogiat, kus inimestele jäetakse mulje, et nüüd enam mitte midagi Eestimaal ei lahendada, kõik tuleb minna Brüsselisse lahendama ja ainult sellepärast, et me natuke laisad olime oma programmide koostamisel ma julgeks seda ütelda niimoodi suures plaanis kõikide kohta öelda. Ta ei ole varem ja selles on tera tõtt, aga aga nähtavasti on see kapp paratamatu, sest rahvaga tuleb rääkida selges eesti keeles ja tuleb rääkida konkreetsetest võimalustest, konkreetsetest sammudest ja mõningad nendest on tõesti sellised, mida tegelikult otsustatakse siin, aga, aga kui neid ei täideta seal, siis on ka nendest vähe. Näiteks kui te lubate mul öelda, siis välja reformi lause, et Eesti saadik peaks ka Brüsselis rääkima eesti keeles, see ei tähenda loomulik, ainult et me läheme teistest maadest saadikute juurde ja räägime nendega eesti keeles ja ootame, kuni tõlk tõlgib ja, ja niimoodi me ei jõua mitte kuskile. Aga, aga ütleme siiski, see, et täiskogul alustatakse kasvõi oma oma kõnet või tutvustust või, või, või teatud niisugustes komisjonides, kus on see võimalik räägitaksegi võib-olla keelekeelest ja kultuurist, siis siis ma arvan, et see ei ole nii väga väga populistlik, aga, aga. Olen nõus sellega, et, et ei saa minna sinna ja lubada siin Eestis, et, et kõik me läheme ja hakkame Eesti asja ajama. Muide selle eest ma olen kõvasti. Harjuajal ma tahaksin, enne, kui saad sõna tuua väikese võrdluse. Kas võib meie esindust Brüsselis Strasbourgis veidi võrrelda omaaegse NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi Eesti esindusega. Ei või sellepärast, et meie tähendab meie esindusrahvasaadikute kongressil, mis oli tegelikult osa kogu balti esindusest, meil oli nagu seal väga tugev tõesti sedasama kooslust koosmäng ja nii selle kogu tegevus oli suunatud selle liidu laiali lõhkumisele. Ja me olime selles väga edukad, mina arvan, praegu meie esindus ei lähe sinna selleks, et Euroopa Liit laiali lõhkunud. Ja pigem ikkagi selleks, et seda tõesti muuta sisemiselt konkurentsivõimelisemaks, demokraatlikumaks ja nii edasi. Ja mis puutub nüüd nendesse kodustesse ja välistesse probleemidesse, siis ma ei ole päriselt lina sinuga nõus. Kui nüüd ikkagi vaadata neid projekte või platvorme üldises Euroopa kontekstis Euroopa Liidu suurte vaidluste kontekstis, siis tegelikult on ju näha, et vähemasti sotsiaaldemokraatide Reformierakonna platvormid siin on täiesti selgelt kahe erineva maailmavaate kontekstis, mis ka Euroopa Liidu tuleviku üle väga palju vaidlevad. Kui Reformierakond täiesti noh, talle omaselt tahab ka Euroopas minna madalamatele maksudele ja tegelikult siis ka samale nii-öelda riigi osa vähendamisele tegelikult sellega Euroopa liidu enda vaesemaks muutmisele selles osas, kus on needsamad fondid, mida jagatakse siis sotsiaaldemokraatide platvorm rõhutab Euroopa sotsiaalset dimensiooni, mis on kogu Euroopa sotsiaaldemokraatide üks suur loosung olnud, see, et Euroopas siiski kui on vaba tööjõu liikumine, kui on teenus Ma vastan sinu ette etteheitele, et ei ole suuri probleeme, see on Euroopa üks kõige suuremaid probleeme, kuidas ühtlustada Euroopa sotsiaalset dimensiooni ja, ja me oleme selgesti öelnud, et me oleme siin kogu Euroopa sotsiaaldemokraatiaga ühisel seisukohal. Ma arvan, et siin ei ole tegemist ainult meie koduse küsimusega, kui kodune küsimus meil on see, kuidas parandada meie sotsiaalselt struks? Aga Marju viks siis paljud Euroopa riigid ja mitte ainult tänu Eesti eeskujule. Eesti eeskujus, rääkige nüüd peeneuroopaldasama makse madalamaks. Saada ja siin ei ole, me ju ei ole ju meie kõige madalamate maksudega. Kuule, aga ma tahaksin selle jutu juhtida nüüd tõepoolest siseprobleemide ja ütleme, kohaliku erakondliku kähmluse pinnalt suurte probleemide peale ütleme nüüd kõik Euroopa liidus ühenduses, mis tahes-tahtmata saab areneda vaid suurema lõimumise suunas või siis hoopis laguneda. Minu arust pole paljud inimesed sellest aru saanud, et sellisel riikide ühendusel saab olla vaid kaks arengustsenaariumi ja seepärast mind huvitakski nüüd teilt küsida, kumba teie peate tõenäolisemaks ning missugune on siis Eesti, kuidas ühe või teise arengustsenaariumi puhul. Alustab vast Signe kui meil, vastne kandidaat. Kui sa konkretiseeriks oma küsimust Ja ma lihtsalt tahan öelda, et on kaks arenguteed. Me peame valima kas tihedama lõimumise või selle, et Euroopa Liit laguneb. Meie selline saatus koomist on täna ei jää. Kahtlemata meie valime kindlasti tihedama lõimumise, aga mulle tundub, et siin kodus võib see kindlasti tähendada seda, et eestlase õla tunne teise eestlase suhtes, kuidas kasvab, et seda ei pea nagu selles mõttes pelgama. Ja, ja kui sa mõtled nüüd nagu riigiehituslikult, siis, siis oleme meie kindlasti selle poolt, et Euroopa Liit oleks riikidel. No ma ütleks nii, kui ma tohin su käest jutu üle võtta et ma ei näe seda dialemma nii selgelt, et, et kas lagunemine või või veel tihedam lõimumine. Mulle tundub, et esialgu toimub selle selle liidu uuenemine või reformimine, sest 15-le lisandub 10 väga paljud struktuurid tuleb uuesti üles ehitada, sest peaaegu sama palju tuleb juurde, kui enne. See on nagu Tallinna linn ei saa kunagi. Ja selle ja selle liiduga tõenäoliselt läheb ikka üsna pikalt veel, sest ka uuenemisprotsessid on tihtipeale väga vaevaliselt. Mõnikord öeldakse, et vana vana rekonstrueerimine on keerulisem kui uue ehitamine ja, ja praegu Euroopa liitu suurel määral ehitatakse uuesti või rekonstrueeritakse ja ma prognoosin, et see ei lähe nii ruttu tuia märkamatult mööda. Tänaseks on juba täiesti selge, et uue põhiseadusliku lepingu ratifitseerimine enamikes riikides soovitakse seda läbi rahvahääletuse teha. Aga see ongi lagunemise algus? Ei no ei ole ju nii, lihtsalt need asjad nüüd ka ei ole, ega see ei ole mingi laste liivakasti seltskond, et enam ei meeldivat. Ta on oma lapid ja lähen. See on, see on pikaajaline raske protsess, kus otsitakse kompromisse ja, ja ma väidan, et nende kompromisside otsimine võib kesta aastaid ja aastaid nyyd funktsioneerib meie liitume sellesse süvenen niimoodi tugevamalt sisse otsima oma rolle leiame oma oma paigad, saame anda oma oskused. Õpime selgeks, et me ei ole nii jube tähtsad, et, et Euroopa Liit peaks tegema nii nagu Eesti kangesti juba kõlab siin aeg-ajalt selliseid arvamusi. Euroopa liidus on siis meiega koos 25 riiki ja, ja kõikidel on oma positiivseid ka negatiivseid kogemusi, nii et see ülgi üldine lõimumine toimub, pidev protsess on väga pidev protsess ja mina küll ei taha ütelda, et ühel päeval on saanud üks suur sellest üks suur liit Riias on valmis ja see on valmis? Ei, ärme nüüd lihtsustame. Isa Marju arvab, kas ikkagi see teatav tihedam lõimumine ei tule lõpuks kogu Euroopale kasuks. Ottot. Kõigepealt sellest, miks te selle lõimumise all mõtleme. Kui me mõtleme selle üle, et Euroopa Liit on loodud kõigepealt majandusliku ühendusena tagada, eks ole, vaba turg ja vaba liikumine inimestele teenustele, kaupadele, mis oli tema algne idee, eks ole. Siis see on ju majanduslik lõimumine otseselt. Ja minu meelest me oleme näidanud oma suurt huvi selles suhtes ka praktiliselt, kui me võtame meie majandus, eks ole, mis on juba praegu üle 70 protsendi lõimu nuud meie rahvaliidu teiste liikmesriikidega, eriti aga Põhjamaadega, siis noh, see on lihtsalt fakt. Nüüd see, et sealt edasi tekkisid küsimused, kuidasmoodi, ühtlustada seadusandlust, kuidas tekitada ühist poliitilist tahet, see on tegelikult loomulik järg sellele majanduslikule koostööle. Need asjad ei saa ju eraldi liikuda. Nüüd, mis puudutab reaalset koost tööd ja lõimumist, siis mina küll arvan, et see läheb edaspidi veelgi enam regionaalseks ja meiegi siin teame, et meie jaoks kõige rohkem huvi pakuvad meie lähinaabrid ühelt poolt Põhjamaade ühelt poolt kindlasti Saksamaa järjest enam Inglismaa, kes ka kuulub sellesse nii-öelda siiski Põhja-Euroopa reaali ja näen just kooste tihenemist siin. Seni on Euroopas väga palju tõstetud esile Vahemeremaid kui ühte suurt niisugust, nii-öelda regionaalse struktuuri. Ma arvan, et praegu, nüüd selles uues olukorras suureneb just nimelt Põhja-Euroopa kaasa arvatud siis ka Saksamaa Inglismaa osa ja ma näen selles väga head mõju, sellepärast et mulle tundub, et näiteks poliitilised traditsioonid on siin põhja pool mõnevõrra demokraatlikumad ja mõistus varasemad ja ma arvan, et see hakkab rohkem mõjutama kogu Euroopat ja ka seda bürokraatiat vähendama. Võib-olla ka ühine välispoliitika, ühine välispoliitika seal, kus on vajadust ühise välispoliitika järgi ja see, me näeme, on väga raske, väga suurte vaidluste objekt. Ma kujutan ette, kas, kui me oleksime praegu aastas sama 39, ma läksin Euroopa liidu liikmed, siis me läksime väga huvitatud ühisest välispoliitikast selleks, et omaenda iseseisvust säilitada. Nii et ma arvan, et see on ju väga konkreetsete olukordade küsimus. Aga just see lõimumine on ju loomulik siis, kui tema taga on majanduslikud huvid, põhised, kultuurilised väärtused, sotsiaalsed sihid ja see käib ikkagi astmete kaupa tõepoolest, piirkonniti regiooniti ja siis kah üle-euroopaliselt. Et noh, mina ei vaataks seda kui mingisugust tohutut poliitilist projekti poliitiline projekt, kui ta ripub õhus ja tema all ei ole loomulikku arengut tegelikult kunagi teost. Aga veel üks aspekt, 13. juunil toimuvad Euroopa Parlamendi valimised, eestikeelne kodulehekülg on juba olemas, võite vaadata internetis, esialgu küll mõningate keelevigadega, aga siiski. Tuleb ette, aga. Mitte nii nagu jutuks oli, keegi eeldame tegelikult Unifitseerimist ehk homo geniseerumist vaid eeldatakse ikkagi säilitama oma keele ja meelenii, nagu siin ütles, et eesti keeles võib-olla europarlamendis esineda. Aga kas teile ei tundu, et tegelikult ju eestlased on läbi aegade olnud sellised eriti kohanemisvõimelised, et kas mitte Oodogt identiteeti kaotada ei tule mitte väljastpoolt, vaid eesti seest, kuna me tahame saavutada kiiremat majanduslikku heaolu ja unustame sellega näiteks rahvuslikud humanistlikud. Väärtused, mis te sellest arvate? Jah, see võib nii olla, aga selle taustal on, on päris huvitav jälgida seda keskustelu, mis, mis on tekkinud nüüd humanitaar-ide hulgas, et äkki peaks ka meie põhiseadust muutma ja veelgi rõhutama riigi osa eesti keele ja kultuuri säilitamisel ja siin on tuua niisugune hoopis teistsugune nägemus nendest lugesite reede sirpi, siis võisid lugeda sealt ja ka Euroopa kunstipärandi Romney presidendid, raban litsi arvamust, kes hüüatas, et vale. Et see on täiesti väär arusaam, et täiesti vapustatud, kusjuures kui ma lugesin pealkirjas, ma arvasin, et ta on vapustatud selle mõte ilust meie põhiseaduses. Et riik peab hoopis tema arvates kaitsma inimese rahulikku ja õnnelikku elu. Nii et, et meil on siin mõtlemisainet ja selge on ka see, et ükski seadus, kaasa arvatud ka põhiseadus ei saa olla kõrgem kui inimene ise. Kui me ikka ise tahame nii-öelda hästi asemel, okei, jaa, jaa, nägemistasemel, pakk ka ja kõik nii edasi, mida me ju meelsasti teeme, kaasa arvatud ma ise siis siis on, siis on kiire tulema see keele kadumine, aga et võimalik, et just selle ohu tajumine ja selle ohu tajumist ma pean tõesti võib-olla kõige positiiv positiivsemaks näiteks viimaste aegade arvamusküsitlustes, kus, kus inimesed, olgu nad noored või vanad, haritud või vähem haritud, peavad kõige suuremaks hirmuks, eks ole, Euroopa liidus seda, et, et me kaotame oma keele ja kultuuri, et see, vaat see väike kartus sunnib meid nii-öelda peeglisse vaatama ja paremad olema. Aga ma usun, et siin see on meil Euroopa Liiduga koos just midagi võita, sest on öeldud, et meie kohanemisvõime sunnib meid kohanema olukordadega ja, kuid majanduslikud olukorrad jõuavad meil nii-öelda rääkimist okeia või pagaa siis me seda teed, läheme nüüd, kus me oleme liitunud suure liiduga, kus ütleme põhimõtteliselt suured mängureeglid, kui nii tohib öelda, on paigas, eks ju. Rääkisime just äsja sellest, et, et meie regioonis või, või, või õigemini siin Baltikumis sotsiaalsfäärile tehtavad kulutused riigieelarvest on protsentuaalselt madalamad kui Euroopas keskmiselt tähendab see, see on tavatu situatsioon ja me suundume tahes-tahtmata Ta euroopalikule käitumismudelile ja püüame sotsiaalsfäärile rohkem raha eraldada. Sotsiaalsfäär on ka vaesed inimesed, nende eluprobleemid, töökohad ja nii edasi ja nii edasi. Ehk teisisõnu, me edendame nagu üldist majanduslikku turvas liisust ja selle üldise majandusliku turvalisuse kasvuga kasvab ka koogi jääda siia teadvus, eneseteadvus ja selle kasvuga kasvab ka tahtmine rääkida eesti keelt. Kuulge, mina väidan, et me selle olukorraga Kirnistame seda eesti keelt siin paremini kui kui me ei oleks Euroopa liit. Tulla daamid, ma tahaksin öelda, et väikene keel on kallis keel ja. Mis südamele ja Saba. Et Euroopa Liit on tõepoolest ainukene niisugune konstruktsioon, kus keelte kaitse on rahaliselt kaetud näiteks kasvõi väga suurte tõlkesummadega, mida Euroopa Liit eraldab selleks, et tõesti kõik saaksid kasvõi europarlamendi sama keelt rääkida, see eeldab sünkroontõlge, et see eeldab kõikide dokumentide tõlkimist. Ja ma tahaksin, vaata Eesti riik selle pilguga. Ja minu meelest siin ei ole Eesti riigi poliitika seni sugugi olnud väga euroopalik, sest Eesti riik ei ole sugugi väga toetanud seda, et ma näiteks kas või Euroopa kultuuri põhitekste tõlgiksime hoolsasti eesti keelde, siin on olnud küll erasponsorite raha, kuid riigi, et ta on olnud väga-väga napp, võrreldes sellega, kui palju siin tööd on ära teha. Nii et mina väga loodan just seda, et kui me oleme Euroopa liidus, siis Euroopa kultuuripoliitika, see osa, mis väga toetab rahvuskeeltesse tõlkimist saaks ka meil riigi poliitika osaks. No mis siis viga, siis me oleme ju selles küsimuses päris ühel. Mina loodan ka, et üsna pea tuleb riigikogu saali, Eesti keelestrateegia. Palju õnne ka ette valmistatud, loodame seda kõike, aga ma tahaksin tänase saate, mis läheneb lõpule sellise üsna konkreetselt tulevikku vaatava küsimusega. Lõpetada tänases meie vikerraadio hommikuprogrammis küsisid saatejuhid kuulajatelt, et mis nüüd edasi, Eesti on saavutanud paarikümne aastaga peaaegu kõikuma. Oled sa strateegilised eesmärgid alates taasiseseisvumisest, venede vene vägede väljaviimisest kuni NATO ja Euroopa Liiduga ühinemise nii, kas meile ja äkki alles rahvusliku või, või sellist riiklikku atraktiivset eesmärki, mis meie ühiskonda veel koos hoiaks? Eks selle asjaga on ju nagu ütleme niimoodi kõige lihtsamate. Eile riisusin aias või ma ei tea mitmesajandat korda. Ja siis järgmisena panen mõned taimed mulda millegipärast järgmine aasta teen seda kõike uuesti ja rõõmuga, et see on üks suur protsess, kus tuleb kogu aeg tööd teha, jäämel ülesannetest puud ikka paremaks. Mina ütleks isegi vastupidi, et, et me oleme nii-öelda taktikalised sammud ära teinud, me oleme alla kirjutanud liitumislepingu. Me oleme liitunud, Me oleme NATO liikmeks saanud, aga me oleme kuskile kuskile nagu jõudnud, me võime selle verstaposti maha panna nagu Eestimaal mitmel pool. Aga, aga nüüd peame me selles liidus ka oma tõelisi rahvuslikke eesmärke suutma saavutada. Ma ei tahaks väga pikalt hakata enam jutustama ja teha on ju nii kohutavalt palju kui kuulata, kui rahulolematud inimesed kõik ümberringi on selle teise, kolmanda ja viiendaga. Mitte kuidagi ei saa öelda, et me oleme kõik oma eesmärgid saavutanud. Viimane sõna marjule. Mina tahaksin öelda, et tegelikult on see ka praegu meile tõesti tohutu väljakutse ja ma ei näe seda, et me oleksime saavutanud kõik oma eesmärgid. Kui me vaatame täna kasvõi lehtedest neid edetabeleid Euroopa Liidu praeguses koosseisus, kus me oleme tagantpoolt kolmas või neljas jõukuselt heaolult majanduse võimsuselt siis ma arvan, et Eesti jonnile paras väljakutse, sest eesti jonn on see mitte olla viimane. Tõmmata ennast küünte ja hammastega edasi ja ülespoole ja ma arvan, et kui me hakkame teiste Euroopa riikidega seda väga head niisugust konkurentsi rahva heaolu osas võtma nüüd ühe suure eesmärgina oleksime meile kõikidele kõige kõige parem. Selle kena mõttega vastis lõpetamegi tänase argipäeva saate meil olid siin stuudios kohe-kohe kandideerima asuv Signe Kivi. Homsest algab kanade kampaania 40 laeva. Liina Tõnisson, kes kahjuks otsustas mitte kandideerida. Nii kujunes ehkki küllalt suur hulk inimesi, oleks seda tahtnud Marju Lauristin siis Tartu stuudios, kes sedakorda küll ei kandideerinud, kuid kes kindlasti hoiab pöialt vähemalt ühele erakonnale. Only. No ma hoian pöialt Toomas Hendrik Ilvesele täiesti kindlasti. Marju osaled alati lubanud olla ka naistega solidaarne, aitäh sulle. Nii nagu me teame, naisi on ka selles erakonnas kandideerimas võib-olla tõesti siitpoolt kõikidele naistele edu, sest ma arvan, et kui me mõtleme koostööle, millest on palju räägitud Euroopa Parlamendis siis naised nagu teatavas mõttes on altimad koostööle kui mehed kindlasti ja seda oleks küll ole oodata, kui Eesti oleks seal võimalikult hästi esindatud ja soolise võrdsuse põhimõtetest lähtuvalt naisesindus oleks seal olemas. Aga seda me näeme juba siis, kui 13. juuni valimised on läbi ja ka meie kolme daami saadet ennem ei saa eetrisse tuua. Ehk vaatame, kui valimised on läbi, millises koosseisus ja milliste tulemustega siia laua taha uuesti koguneme. Mina olen Mart Ummelas, kuulmiseni.