Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 15. veebruari sündmustest stuudios toimetaja Janek Salme. Maanteeameti teatel kulub tänavu riigimaanteedeehitusele, arendusele ja hooldusele kokku 264 miljonit eurot. Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson kinnitas, et väga mastaapseid uusi ehitusobjekte jääb edaspidi vähemaks ja rõhku pannakse olemasolevate teede hooldusele. Kiirabiteenuse avalikule konkursile laekus kokku 18 taotlust. Kõige rohkem pakkumisi tuli Mulgi-Järva ja Harju-Viru teeninduspiirkonnale, teatas terviseamet. Kogunenud sihtasutuse nukunõukogu sõlmis kolmeaastase lepingu juhatuse esimehe Meelis paigad. Kaitseminister Urmas Reinsalu kinnitas Eesti kaitsetööstuspoliitika aastateks 2013 kuni 2022. Tema sõnul soovib riik toetada kaitsetööstuse kui terviku arengut, et muuta senisest ekspordivõimelisemaks välismaalt. Venemaal Tšeljabinski oblastisse langes hommikul meteoriit, vigastusi sai üle 900 inimese, peamiselt põhjustas vigastusi lööklainest purunenud. Jutud võimalikust valuutasõjast on liialdatud ning valuutade vahetuskursid ei ole eriti palju oma tavapärasest tasemest kõrvale kaldunud, ütles rahvusvahelise valuutafondi tegevdirektor Kristiina tänasel G20 kohtumisel. Nii öösel kui ka homme päeval on pilves selgimistega ja sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Öösel on külma kaks kuni kaheksa, pikemaajaliste selgimiste korral paiguti 10 kuni 12 kraadi. Homme päeval on õhutemperatuur kolmest miinuskraadist ühe plusskraadini. Maanteeamet plaanib edaspidi panna rõhku olemasolevate teede hooldusele ja väga mastaapseid, uusi objekte ette ei võeta. Maanteeameti juhtkond tutvustas täna selle aasta plaane. Maanteeametis käis Liisu Lass. Maanteeameti hallata on riigimaanteid pea 16500 kilomeetrit. Tänavuse aasta eelarvest panustab maanteeamet enim olemasolevate teede säilitamisele. Just teehoolduseks, remondiks ja uuendamiseks on ette nähtud pea 120 miljonit eurot. Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson ütles, et teede remondi puhul tuleb edaspidi suhtuda otsustesse väga kriitiliselt ja suunata rohkem raha just teede hooldusesse. Kui me räägime teie hooldusest ja see 48,2 miljonit eurot, see sisaldab siis alates lumekoristusest kuni muru niitmiseni, nüüd teine rida 50,8 miljonit ja 1126 kilomeetrit, tee remont ja rekonstrueerimine, see on nüüd tegelikult selline põhikoht, kus tegelikult maanteeametil tuleb teha tegelikkuses valikuid. Ilmselt ei saa lubada tulevikus endale selliseid uhkeid Vegonstreeritavaid objekte, nagu me täna oleme teinud, ehk peame rahastama pigem seda säilitamis läbi lihtsamate tööde pikendades tegelikult siis selle tee eluiga kruusateede remondile, selleks oleme planeerinud siis selleks aastaks üheksa miljonit eurot ja nagu näha ligi 300 kilomeetri ulatuses kokku, siis tahame teha neid töid. Uusi ideid plaanib maanteeamet ehitada pea 78 miljoni eest, millest Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi raha on 63 miljonit. Teede ehituseks kohalikes omavalitsustes läheb ligi 31 miljonit eurot ja selle rahaga peaks valmima ka Ülemiste liiklussõlm Tallinnas. Maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse alal Kaupo Sirk ütles, et uute objektide ehitusel on eesmärgiks teha ratsionaalsemaid valikuid. See tähendab, et suurte objektide puhul tuleks arvestada realistlike koormus sageduste kasvu prognoosidega, samuti ehitada väiksemaid objekte ja lõike. Suuremaid ehitusobjekte on tänavu neli. Peale Tartu läänepoolse ümbersõidupostimaja liiklussõlme ja topi liiklussõlme ehituse Tallinna külje all jätkataks ehitustöid Tartu maanteel Aruvalla Kose lõigul ning alustatakse kurna Luige maanteelõigu ehitust. Kaupo Sirk. Tartumaal toimuvad meil Aruvalla Kose lõigul suuremahulised ehitustööd. Maksumus on meil kõige suurem, et 50 40 59 miljonit eurot 13 kilomeetrit lõigule järgmise tööpäeva jooksul ainult maastan plaaniatena ei ole näha sellise objekti realiseerimist nii kaljudesse ehitamist ja juhul kui Kose ja Mäo vahele lisafiltreerimist ei tule, siis me ilmselt ei saa nii suur objekt ette võtta järgmiseks kevade jooksul järgmine suurem kui EKRE selle aasta olevam. Luige maanteelõik lõik ühendab Luige Jüri vahelisi liiklussõlme tehakse kaks pluss kaks on esimese klassi maanteena ja sinna tuleb üks sellele produkte jalaga jalgrattal. Kaks istet. Tee tehakse otsema. Maksumus on praegu sellel ühel lõigul 25 miljonit eurot. Maanteeamet kavatseb tänavu üle Eesti remontida ka 32 silda ja likvideerida 45 liiklusohtlikku kohta. Terviseameti korraldatud kiirabiteenuse avalikule konkursile laekus kokku 18 taotlust. Kõige rohkem pakkumisi tuli mulgi Järva- ja Harju-Viru. Teeninduspiirkonnale jätkab Kai Vare. Kiirabiteenust korraldatakse praegu ümber ja see on tekitanud palju emotsioone. Praeguse 54 kiirabipiirkonna asemel jääb tulevikus alles 10. Kiirabibrigaadide arv kasvab seniselt 90-lt 100 seitsmeteistkümneni. Seni oli teenusepakkujaid 24, aga konkursile laekus taotlusi mõnevõrra vähem. Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe. Taotlus oli 18, nende hulgas oli üks uus võimalik lepingupartner, kes seni ei ole osutunud teenust kahes piirkonnas on siis neli taotlejat ühele teeninduspiirkonnale tervikule ei olnud ühtegi taotlust, vaid oli seal osadele ja Põlva maakonnale ei tehtud osadele taotlust, mis ei tähenda seda, et Põlva maakond nüüd kuidagimoodi ilma kiirabita oleksid. Põlva maakond on kiirabilepinguga kaetud kuni 2013. aasta lõpuks ja nüüd, kui me vaatame läbi, siis tegelikult sisuliselt need esitatud taotlused ja siis selgub, et, et kas on põhjust tervele uuele lõunapiirkonnale kuulutada uus konkurss välja või siis piisab uue konkursi väljakuulutamisest ainult Põlva maakonnale, kui enne oli 24 teenusepakkujat, nüüd jäi järele 17 nendest senistest, pluss siis see üks uus, mille arvelt see vähenemine toimus. Väga suur haigla ei esitanud taotlust esitanud taotlust, ka siis pisike tervisekeskus siit-sealt Eestimaalt olid neid ärajääjaid. Kõige rohkem ehk neli pakkumist tuli Harju-Viru ja Mulgi-Järvapiirkonnale. Järva maavanem Tiina orastan rahul ja see oli suhteliselt üllatav. Ma arvasin, et sinna tuleb paar-kolm, aga neli see oli üllatav pakkumine. Te olete siin mitmel korral päris suurt muret avaldanud, Põlvamaa kiirabi tuleviku pärast, kas tänaneid pakkumise avades sai mingigi mure natukenegi lahenduse või, või on kõik veel õhus? Ei, kõik on ikka jätkuvalt veel õhus, noh, vähemalt see ei ole muret, ühtegi pakkumist ei tehtud. See oleks mind küll murelikuks teinud, aga need kahtlused jäävad. Konkurentsiametilt meil veel vastust ei ole ja ikkagi mure on Järvamaa haigla pärast, mis saab edasi. Sest et eks see kiirabireform on ju esimene samm haiglavõrgu korrastamisel. Nüüd hakatakse konkursile laekunud taotlusi põhjalikult läbi vaatama. Üllar Kaljumäe sõnul kuule seejuures peamiseks määr jääks see, et teenust tuleb saada võimalikult odavalt. Tervishoiuteenus, ma ütleksin õnneks ei ole selline teenus, mille puhul valitakse hinna järgi, selle teenuse puhul on ikkagi see töö tulemusliku senine mille alusel me võrdleme ja valima siis jätkaja, sest käib edasi siis niimoodi, et kõigepealt kontrollitakse taotlejate vastavust konkursi dokumendis esitatud nõuetele ja pärast seda siis asume võrdlema ja pärast seda tehakse sellele tulevasele võimalikule lepingupartnerile ettepanek, et ta viib oma tegevuse vastavusse oma taotlusega, sest mitte ühelgi neist, kes täna on taotluse esitanud, tervele piirkonnale, tegelikult olemas ei kiirabiautosid veel ei ole olemas ka omal kiirabibaasi, mis on tal nõutavat ja kui kõik on korras, kokkulepitud tähtajaks, orienteeruvalt sügiseks sõlmitakse nendega leping, siis järgmiseks viieaastaseks perioodiks. Jätkame välisuudistega. Venemaa Tšeljabinski oblastisse langes hommikul meteoriit. Vigastusi sai üle 900 inimese, peamiselt põhjustas vigastusi lööklainest purunenud klaas. Moskvast jätkab Krister Paris. Umbes veerand 10 paiku hommikul nägi Tšeljabinski lähedaste asulate elanikud vaatepilti, mida enamik inimesi maailmas kogeb vaid maailma lõpust pajatavate filmide vahendusel. Paariks sekundiks läks taevas üleni eredaks ja siis oli näha pikka jutti, nagu seda jätab maha lennuk. Ainult et palju suuremat. Code dioode tulemusi läbisid kadunud, lendas nende kehad Tšeljabinskis hiti poolt, rääkis kohalikule telekanalile üks pealtnägija. Pärast ostis selline huvitav pauk. Algul mõtlesime, et ilutulestik, aga siis vaatasime Kuna jälgi nagu raketi puhul ja siis paari minuti pärast tuli plahvatus, maja lendasid aknast sisse, aga seal oli teeleib kõik enda sisse eest lennanud klaaside tõttu sai vigastada sadu inimesi. Tšeljabinski haiglas moodustasid järjekorrad lõike ning löögihaavadega inimestest. Kahjuks on selle sündmuse tulemusena häiritud tööstusettevõtete tegevus, kommenteeris Venemaa president Vladimir Putin. Inimesed kannatasid samuti sotsiaalse taristu objektid, lasteaiad ja koolid. Kohapeal tuleva pildid jätavad mulje pommi Reidist. Muide näiteks Venemaa üks värvikam poliitikuid Vladimir Žirinovski väitiski, et küllap oli tegemist NATO relvakatsetusega. Õpetlaste hinnangul tabas Venemaad aga üsna väike kosmosekülaline läbi mõõduse kümmekond meetrit. Nagu rääkis rahvusringhäälingule Moskva Ülikooli astronoomia instituudi asedirektor Sergei lammusin, põhjustas purustusi ennekõike meteoriidi suur kiirus. Tunnustrei objekt lendab kiirusega enam kui 10 kilomeetrit sekundis. Helikiirus on meil 300 meetrit sekundis. Kõige perspektiivsemaks sõjalennukid lendavad viiekordse helikiirusega. Mul see on kuni poolteist kilomeetrit sekundis. Aga siin on enam kui 10 kilomeetrit sekundis. Seepärast tulebki temast taoline tugev lööklaine ja just see lööklaine tekitaski Tšeljabinski ümbruses suuri purustusi. Venemaa asepeaminister Dmitri Rogozin kutsus üles loomavõimekust niisuguste kosmoserünnakute tõrjumiseks. Astronoom lam siin jääb aga taoliste unistuste suhtes skeptiliseks. Muidugi tuleb sellega tegeleda, tuleb küsida nõu plussulliselt, kes filmis armaged on, nagu me teame, suutis kõik purustada ja inimkonna pääseda. Siin küsimusi pole. Kuid enne, kui hävitada, peab teadma, et ta on tulekule rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris. Moskva. Jutud võimalikust valuutasõjast ning on liialdatud ning valuutade vahetuskursid ei ole eriti palju oma varasest tasemest kõrvale kaldunud, ütles rahvusvahelise valuutafondi tegevdirektor Kristiin Lagaar tänasel G20 kohtumisel. Ta selgitas, et euro on küll tugevnenud ja jeen nõrgenenud, kuid see on Lagaardi sõnul euroala hea poliitika ja jaapani rahanduspoliitika lõdvendamise tulemus. G20 riikide rahandusministrite ja keskpangajuhtidega kohtunud mine toimub Moskvas ja veel välissõnumeid. Kokkuvõtte teeb Tõnu Karjatse. Põhja-Korea teatas, et kavatseb tänava läbi viia ka neljanda tuumakatsetuse. Seekord ulatuks plahvatuse võimsus 10000 kilotonnine. Teen teed. Stalinistlik riik ei välista kaht tuumakatsetust. Hiina valitsusallikate teatel võib Hiina kaaluda uute Põhja-Korea vastaste survemeetmete toetamist ÜRO-s. Nii ongi. Valitsusallikad teatasid, et tuumakatsetused viiakse läbi siis, kui Washington ei alusta otse läbirääkimisi Põhja-Koreaga ja ei loobu senisest surve poliitikast. USA vabariiklased tõkestasid erakonnakaaslasest endise senaatori Chuck heegeli kinnitamise riigi uueks kaitseministriks. Seetõttu lükkub tema ametisse nimetamine edasi vähemalt 10 päeva. Vabariiklased nõuavad rohkem teavet heegeli rahaasjade kohta ja selgitusi president Barack Obama tegevuse kohta pärast septembrikuist terrorirünnakut LOT USA konsulaadile Liibüas. Kaitseministri ametis jätkab praegu Leon Panetta. Venezuela valitsus avaldas fotod vähihaigusega võitleva presidendi Hugo Chavezi eest, kes on juba aasta lõpust saadik olnud avalikkuse eest varjul. Presidendile oli detsembris Kuubal juba neljas vähioperatsioon ja pärast seda pole teda avalikkusele näidatud. Täna avaldatud fotose fotodele Chavez naeratab ja loeb ajalehte. Venetsueela võimude teatel on presidendil endiselt raskusi hingamisega, seetõttu on ta ka avalikkuse eest varjule jäänud. Venetsueela sotsialistide 58 aastasel liidril diagnoositi vaagnapiirkonna vähk kaks aastat tagasi. Ta on korduvalt kinnitanud, et on paranenud. Maast möödub täna õhtul poolesajani meetrise läbimõõduga asteroid. Asteroid ligineb 28000 kilomeetri kaugusele maast, jõudes kõige lähemale Eesti aja järgi kell 21 20. NASA teatas eelmisel nädalal, et see on lühim kaugus, milleni niivõrd suur asteroid on eales Maale lähenenud. Asteroid avastati möödunud aastal. NASA spetsialistid märgivad, et kokkupõrge asteroidid pole tõenäoline. Ehkki asteroidi jõuab Maale lähemale kui mõnigi satelliit, pole see palja silmaga nähtav. Ja tagasi Eestisse. Täna kogunes sihtasutuse nukunõukogu, et arutada uue lepingu sõlmimist juhatuse esimehe Meelis paiga ja teatri tänavust eelarvet jätkab Riina Eentalu. Sihtasutuse nukunõukogu sõlmis meelispaiga juhatuse esimehe lepingu järgmiseks kolmeks aastaks. Kinnitati ka selle aasta eelarve. Mis aga puutub makseraskustesse, mille selgitamiseks on kultuuriministeerium algatanud auditi, siis kinnitas sihtasutuse nõukogu esimees Jaan Puusaag, et makseraskusi ei ole. Maksuraskemini kohe võin kohe seda öelda, et teater tuleb toime filonsiliselt, sihtasutus alustab miinusega. Aga see on tegelikult käimasolev raha hooga juba kaetud ja ei ole probleeme ei palkadega, etenduste võimumisega või millegi muuga, mille, millega siin muret on tuntud või spekuleeritud, et, et selles suhtes kindlasti mingit mingit probleemi ei ole. Arvasite enne nõukogu algust, et, et ehk toob see tänane koosolek ka rahuministeeriumi teatri vahel, kus on olnud pingeid, kas on? Tõnu Karjatse rääkis sel teemal Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Hillar seinaga. Kohtumine oli väga konstruktiivne ja töine. Kas meelispaiga pidi ka eelnevalt konsulteerima, et mida ta kavatseb eeloleva ametiaja jooksul teha? Selle jaoks on Meelis Pai esitanud ka teatrite rahastamiskomisjonile. Kultuuriministeeriumi juures on 2014 kuni 17 arengukava, kus nukuteatriplaanid kõik näha, nii et selle tööga on Meelis Pai tegelikult ka jooksvalt järjest tegelenud. Ja selles osas ei ole mitte mingeid etteheiteid. Alati saab arengukava paremaks teha, aga selles osas tuleb talle nõukogu nüüd appi, sest et tegemist on nii-öelda alustava sihtasutusega suhteliselt hiljuti alustanud sihtasutusega ja selles osas saab teda nõukogu ja kultuuriministeerium aidata. Kinnitati ka sihtasutuse tänavune eelarve, kas selle üle oli ka vaidluseid? Ei olnud otseselt vaidlusi küll kultuuriministeeriumil oli kahe lehekülje jagu küsimusi eelarve korrigeerimise osas ja neile saadi vastused. Nii et praegu on kõik paigas ja nüüd tuleb siis ära oodata see audit mis puudutab neid maksuraskuseid. Nüüd tuleb ära oodata jah, audit, mis siis hindab eelmise aasta majandustegevust. Aga kui nüüd peaks selguma, et, et seal kanduvad mingisugused asjad nüüd sellesse aastasse üle, et siis peaks seda eelarvet ümber vaatama vä? Eelarve puhul me oleme juba arvestanud riigiasutus, väila tulevad kohustustega, et sellega oleme juba uues eelarves arvestanud. Kaitseminister Urmas Reinsalu kinnitas Eesti kaitsetööstuspoliitika aastateks 2013 kuni 2022. Tema sõnul soovib riik toetada kaitsetööstuse kui terviku arengut, et muuta senisest ekspordivõimelisemaks, jätkab Kai Vare. Kaitsetööstuspoliitika on lihtsustatult öeldes ettevõtluse toetamise süsteem, et julgustada Eesti ettevõtjaid arendama riigikaitse jaoks vajalikke tooteid ja teenuseid ning panustama kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse. Riigikaitsele kulutatakse kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul on oluline, et sellest oleks kasu ka Eesti majandusele. Ja kaitsetööstuspoliitika eesmärk on aidata arendada ja ühistöös pakkuda ja Eesti kaitseväele Eesti riigikaitseväe, aga ka laiemalt julgeolekuvajadustele sobivaid tooteid, teenuseid, et ka kaitseväe kasutuses olevat varustust remontida, randuda Eesti-keskselt teised Ahuna oleme me kindlasti huvitatud sellest, et Eesti ettevõtete kaitse valdkonnas oleksid võimelised ka oma tooteid ja teenuseid eksportima. Nasdaq puudutab meie iseseisvat kaitsevõimet ja meie julgeolekut, et kriisisituatsioonis meil oleks olemas oma kaitsetööstus. Kaitseministeeriumi asekantsler Ingvar Pärnamäe tunnistas, et praegu ei ole meil mingit ülevaadet oma kaitsetööstusest ega selle osast sisemajanduse kogutoodangust. Ülevaate peaks Eesti kaitsetööstuse liit koostama järgmise aasta alguseks. EKL-i rolliks jääb kaardistada kogu see sektor 2014.-ks aastaks, et meil oleks selge pilt sellest, mis meil siin Eestis üldse on. Kui palju ettevõtteid selles valdkonnas on, mis on need põhilised näitajad kuus nende põhilised eksporditurud ja nii edasi ja nii edasi, et mis meil on siin Eestis olemas, siis on võimalik seda edasi arendada. Heino Piirsalu Kaitsetööstuse liidust ütles, et liidu nelja-aastase tegutsemise jooksul on kaitseministeeriumi ettevõtted hakanud 11 rohkem usaldama. Ta tõi näite. Ja eksin üheks paremaks näiteks võib-olla õige mahukas hange mis on juba praegu välja kuulutatud, see tähendab sisu, soomukite remont ja hooldus, mida kaitseministeerium soovib teha Eestis. Piirsalu lisas, et keerulisemates valdkondades, nagu näiteks radarite ja relvasüsteemide puhul jääb meie kaitsetööstuse rolliks remont. Aga nii-öelda pehmemate valdkondades on meie ettevõtetel võimekust küll, et osaleda ka vastuostude süsteemis vastu ostude puhul kohustub siia näiteks relvi müünud ettevõtte Eestist midagi ka vastu ostma. Ingvar Pärnamäe tuletas meelde, et esimene selline tehing on juba tehtud ja teine käimas. Minu esimene projekti, mis, mis juba aasta tagasi lõppes edukalt 15 miljonit eurot laias laastus Eesti majandusse tagasi sisenesid, juba tõestab seda, et, et siin on külmida, osta teine vastaste projekt on täna käimas lotod meie radarihankega, kus vastuste koosluseks on prantsuse veetud valas kellelt me siis neid radareid ostame ja tema projekt on praegu siis käimas, kuna esimene radar nüüd siin järgmisel kuul avam lese maal, teine rada, järgmine aasta ja siis vastuste projekt lõpeb ka pärast seda. Ingvar Pärnamäe sõnul on esialgu kavas ettevõtete toetuseks eraldada mõnisada 1000 eurot. Põhiraskus jääksid ka ettevõtete kanda ja kaitseministeerium oleks saanud kaasrahastaja seda, et ettevõtted hakkavad lihtsalt raha saamise nimel projekte kirjutama. Nagu on juhtunud eurorahaga. Kaitseministeeriumi asekantsler ei usu, sest taotlusi hindavad asjatundjad. Tänased tähtsamad spordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. Tšehhis Nove Mestos jätkuvatel laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel on täna kavas naiste nelja korda kuue kilomeetri teatesõit. Äsja alanud võistlusel kuuluvad Eesti nelikusse Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu, Johanna Talihärm ja Grete Gaim. Sel nädalavahetusel toimuvad Tallinnas Eesti kergejõustiku meistrivõistlused. Mitmele sportlasele on see viimane võimalus Jötebori Euroopa meistrivõistluste normi täitmiseks. Kergejõustiku liidu saavutusspordi juht Marko Aleksejev. Esimesena tuleb mul ikkagi kaugus, hüppa kaugushüppe, said nii-öelda Kutberg ja kask ette, kes, kes, kellel nibin-nabin seal puudu, eks. Noh, tegelikult Andres raja võiks ka normitäitja. Aga siis on noh, kriitil on seal kümnendik. Andres, rajal on neli sajandikku, eks tõestada veel Richard puist tegelikult jooksis esimene võistlus vist päris hästi, aga nüüd on tal kuidagi aeglasemaks lendas kui tuleks 75 aegs eaga ja suunina kahjuks vigane ja juba loobunud, nagu ma aru sain EMi plaanidest. Muidugi, meil on veel Mägid mõlemad ju tegelikult noh, nad küll kvalifitseeruks see nii-öelda Helsingi EMi põhjal meie läheb siis, see otsus on selline, et me saame lähetada kõiki Helsingi EM-normi täitsid ehk nägid, Grit Šadeiko, tsioonin täitis tegelikult tagantjärgi, nad on vigane, siis temaga enam ei, ei saa arvestada. Spordiarbitraažikohus rahuldas Katjuša meeskonna apellatsiooni, mille kohaselt peab rahvusvaheline jalgrattaliit andma Venemaa tippmeeskonnale selleks aastaks World Touri litsentsi. Detsembris keeldus liit Katjuša litsentsi pikendamist, viidates puudujääkidele eetilistes tingimustes. Arbitraažikohtuotsusega tagab Katjuša koha kõikidel suurtuuridel ning kõigi eelduste kohaselt jätkab klubis ka nende liider Joachim Rodriguez. Lõuna-Aafrika vabariigi jalaproteesidega jooksjale Oscar Pistoriuse esitati oma tüdruksõbra, riivas Steenkampi mõrvas ametlik süüdistus ning ta jääb kuni järgmise kohtuistungini vahi alla. 29 aastast Steenkampi tulistati eile varahommikul Pistoriuse eramus neli korda. Osad lasud tabasid naist. Ilmast räägib nüüd sünoptik Helve Meitern. Eeloleval ööl on pilves selgimistega sajuta ilm, puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus kaheksa. Pikemaajaliste selgimiste korral langeb paiguti kuni miinus 12 kraadini. Päeval on pilves selgimistega ja olulise sajuta. Tuul on endiselt muutliku suunaga ja nõrk ning õhutemperatuur on miinus kolmest pluss ühe kraadini. Pühapäeval on samuti pilves selgimistega ilm, kohati peamiselt Loode-Eestis, sajab vähest lund. Öösel puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus, päeval edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel seitsmest 12, kohati miinus 15 kraadini, saartel on külma kaks kuni kuus kraadi. Päeval on õhutemperatuur miinus üks kuni miinus kuus, saartel püsi null kraadi lähedal. Aitäh, sünoptik Helve Meitern, te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.