Tere hommikust, kell on natukene viis läbi ja alanud on luulesaade kuri karjas, mis on tõenäoliselt kõige parem luulesaade maailmas. Saatejuhid on Olavi Ruitlane ja Kaur Kender keda ei ole praegu kohale, keda asendab Jarek Kasar. Kaur on praegu kuskil soojal maal tõenäoliselt ja kuna sa mõistad, mind ka ei ole kohal, eks ole, siis anna minna, Olavi Ruitlane on kohal, noh, selles mõttes, et kõik on hästi, ütlevad tervita rahvast. Tere rahvas. Mina olen muidugi viimast nädalat asendan kauri, sest Kaur tuleb soojalt maalt, ongi juba kõrini saanud ja mul endal kogu aeg olete haige, kogu aeg. Mingi jama, kogu aeg sinuga, mingi jama. Ma olen süüdi kõiges ja meil on täna ka huvitav saatekülaline. Ja saatekülaline on tuntud küll hoopis kui hoopis teise ala esindaja. Ei ole, ei ole jah. Saatejuhil on igatpidi tuntud, hoiame saladuses, minu meelest võiks hästi pikalt venitada, et keset saatekülaline on ja ja ma näen kohvi, jah, mine võta kohvi, hakkas ahelast raudselt keegi ära ei tunne, ei tundnud, ei tulnud, see on väga hea. Mul juhtus selline huvitav asi, et vaata, ma tahaks ka puhkusele minna ja noh, tõenäoliselt kui nüüd need kaks saadet on tehtud, tööd teinudki, tegelikult no ma olen kogu aeg tööd teinud, ma olen iga nädal, teen seda saadet raske, see vajab ettevalmistust ja seal ei ole veel tehtud. No praegu hetkel aga hakkasin tegema seda saadet ja, ja siis mul üks reisiseltskond, kellega ma olen käinud reisil väga pikka aega või mitte pikka aega, vaid ühe korra olime päris pikalt. Ja siis nemad läksid kõik kuhugi reisile, siis ma mõtlesin, et mind huvitav ei kutsutud ja ma ei olnud enam meilinglistis ka ja siis ma uurisin, milles probleem on ja siis öeldi mulle, et ma olin sitt reisikaaslane ja siis ma hakkasin selle peale mõtlema, siis ma kirjutasin luuletuse luulesaade, loen vähemalt ühe oma luuletuse kätte, muidu tavaliselt ei loe siin saates luuletusi, ütleksin praegu saatekülalisele. Reisiseltskond ei kutsunud mind seekord Aafrikasse kaasa. Pidin kohutav matkasell olema, kui teised käisid sukeldumas, tegid liivadüüni ees grupipilti, võtsid ette mäe matka, küpsetasid vabas õhus sebra ja laulsid lõkke ümbertotot. Istusin mina telgis ja mängisin telefoniga ussimängu. Aga kui nad nüüd kõrbes kohtavad musta mambat, siis on küll, et oh, oleks ussimängumees ometi kambast. No näe, luuletus aga alustame siis saatega, saade on kuri karjas ja oleme tagasi koos külalise ja, ja tahe lolli saatejuhiga, noh lihtsalt nagu viisakalt, et tegelikult me oleme ikkagi ei pea endast niimoodi lugu, et me oleme lollid. Sina räägid, mina, mina räägi praegu, sa ei räägi üldse, ma ei lase sul rääkida või sa lihtsalt ei taha rääkida. Ma ei oska nüüd öelda, vaid muusika. See on raadio kaks luulesaade kuri karjas, Olavi Jarek saatejuhid ja meil on külaline rõmmell ja tuju tutvustada kõigile meie külalist, kelleks on Juku-Kalle raid. Tere hommikust ka minu poolt. Ja siin oli jutt, kes viimane kord sellel nädalal või, või sellel aastal siin saates, ma olen ka viimane kord siin saates. Selles mõttes, et me oleme sinuga, Jarek, täpselt võrdsed. Ruitena muidugi jääb see Kunemana kollitas, ma kujutan ette, Sa saad mul näost näha, et sind, keda on raske. Jah, jah, vist küll. Aga noh, kui meil on luule saada, hakkan pihta ja tegelikult mul käes raamat, mida juba vähestel on kellelegi vist peaga ei ole siin ruumis on ainult kolmel. Tegelikult praegu käes on kahel, seda ei saagi kellelgi teisel veel olla, sest et ta saab käes olla kusagil järgmine nädal, ma arvan. Aga Juku-Kalle, räägi meile, mis raamat see on ja siis meil käes on tavaline raamat ja ei erine väga paljudest raamatutest mitte millegi, kuivõrd sisu poolest. Kui need, tuleta meelde, et neil trükitakse ühe inimese kohta tõenäoliselt maailmas kõige rohkem raamatunimetusi ja ka täiesti kindlasti ka tiraažiliselt ühe inimese kohta kõige rohkem raamatuid, siis siin ei ole mitte midagi erilist, see on minu luulekogu. Luulekogu vist on palju, nii et ma ütlen veelkord ei midagi erilist. Ma julgen arvata, et see on selle aasta kõige esimene luulekogu, mis ilmunud on või mis ilmub. Tõenäoliselt ei tea, andmeil igast üritasin nagu kuldne kaseleht ja need tavaliselt jõuavad juba esimesel teisel jaanuaril mingi paar kogumikku väljenda. Ja aastavahetusel kirjutatud luuletused on muidugi loomulikult loomulikult. Mina lõin raamatu lahti kohe, ma olen teda umbes nagu tudeerinud, umbes poolteist minutit, onju, ja umbes kolm luuletust nagu iga igal pool sõna kurbus, mõtlesin kõige peale, siis on asjad, mis on pulli, nagu kuskilt kaevane tahtid luua tuleb. Ei saa, ei saa, isa ja, ja seal on see kurbuse külm on niisugune läbiv niidistik küll, nii et sitt raadio Ta muu, et. Aga ma sain kohe minut minuti paksem pihta nagu tegelikult, ega see, noh, ma ütlen veelkord, ega siin midagi keerulist ei ole nagu kõikide heade raamatutega, anneta kiirelt, saad aru ja siis sa tead, kas viitsid lugeda edasi või mitte. No ma usun, et viitsin küll, mina juba leidsin ühe luuletuse, kus ei olnud kurbus, healzin, rõõmu luuletus või noh, üsna lõiget ei ole rõõmu kutsuda. Võtsin ulatuses, mis on ühe minu luuletused on väga sarnane. Nüüd tekibki küsimus, kes kelle pealt maha viksis, no vot, ma ei usu, et keegi, kellel võiks siis äkki mis jala ja me võime unes tegelikult ei ole sarnane, lihtsalt. See lõpuriim on sama. Mis nimi Francis Goya, minul Lutsunud looja, hoia kaugel Coya niisugune ja sul on, mul on see mõte ilmselt enam-vähem. Sama, põhimõtteliselt sama, ma loen ette, muidugi on hea, kui luuletaja ise loeb oma luuletusi, aga ma ei ole kunagi kellegi teise luuletust väga lugenud, siis ma proovin lugeda Juku-Kalle luuletust tohib lugeda muidugi. Paberit on vähe, mahub veel kaheksa rida. Kokku ma nendega ei hoia ja üldse ei hoia. Aga taevas sina mind küll hoia, jumal, sina ta hoia. Ja Francisco hoiab. See on küll natuke naljakas natuke naljakalt Trignaaras teha, kui inimene inimesel aeg-ajalt tundub, et jumala Francis Goya umbes näitame sarnase huumorimeelega, mis võib-olla friends, kui ma ei kujuta ette, et on vähemalt kohutav muusik aga hakkame, siis hakkame siis luuletustega pihta ja meil on luule luule saada. Ja nii, aga te peate neilegi, oota, ootavad näod. Ei, me lihtsalt mõtlesime, et võiks, võiks, võiks siis alustada, et Juku-Kalle loeb ühe luuletuse ja. Ühe kurva vaikselt nagu rõõmsamaks niimoodi, et siis on nagu kava, siis me teemat vahetame mingil hetkel vabadusega, aga, aga võiks kuidagi nii teha, et ma ühe luuletuse siis loen. Aga öelge, mis tahate, Otsaled tudeerinud poolteist miljonit raamatut võtta täringumängu kombel üks asi lahti, mis ei oleks väga pikk. Vastupidi, vastupidi, või ma saan aru, et seal ikkagi ei meeldi seda saadet, tegelikult sa oskad lobiseda? Mulle mulle väga meeldib, juba juba meeldib, mulle vihkab globisetakse leheküljelt 51 luuletus, mis on pärast luuletust vaatan Margiti pilk margipilt margi pilti, Mark Rait kare viltelise. Tema lugesin kohe, Martin näiteks. Ja minule meeldib luuletus, mis algab leheküljel 71 õpetus, lehekülg 72. Selle ma suutsin läbi lugeda. Kurask küll, aga tegelikult tegelikult ma leidsin veel parema Pipi Pikksuka oli, mul on valikute lehekülg 82 biograafia. Praegu ma lähengi krahviks, ene ta mulle, kuulaja on juba aru saanud, et väga huvitav raamat on ju väga palju luuletusi, mida lugeda või aga mitte ühtegi ei leia meid ette lugeda, mis on alati probleem, 82. Ma loen, lasen, ma loen selle ette küll. Seal ammu kirjutatud, aga sisuliselt ei ole midagi muutunud. See on siis biograafia. Mind kutsuti kunagi šikiks ja veidi hiljem modernics just nagu pedesid, kikiks või punaseid komminternics. Ma enam koju ei laekunud, sest olin kaotanud tuju ja siis, kui tuju ei laet, siis enam ka asjad ei suju. Ja seda enam iial ei süüta modernicsushikiks, kes devalveerunud on liialt või muutunud aegunud, trikiks või kukkunud nagu valuuta või vanamutt, kõnniteel kes pole tahtnud muuta, et mitte kärvata veel. Ja kellel on alati janu ja mitte kunagi raha, kuid kes jõuab klaasi manu, et panna janule taha. Vaeva vaja. Puhas reaalsus, eks ole? Olavi, sina, kes sa juba aasta otsa joob, tegelikult peaksite seda kõike teadma. Jah, aga mitte midagi ei muutu, nagu kassast raha juurde. Ei tule, ei tule mitte ja ei tähelda küll mingeid muutusi. Surma tahab? Jood? Need, kes on proovinud Saadud L ja. Vaeva. Ja ma tean, et. Seal. Võiks ta. Jaa. Kuidas ajaga on luuletuse kirjutada, lihtsalt kirjutad kurbi luuletusi? Ma lugesin hiljaaegu sinu stenogramme näiteks ja need olid küll kõike muud kui kõike kurvalt oleneb, teeksite, hitaks, vastupidi, see oli. See oli lihtsalt niivõrd õudena, et ma neid stenogramme, mõtesta friigikogu istungite ema on ju. Sellest tuleb ka raamat, aga noh, isegi kui seda oli paljud sõbrad ütlesid, väga naljakas oli, aga, aga ma kirjutama hakkasin Sebastiani välja ootamatult kurg seal istuda, noh kui ma ööd läbi näen, et Parlamendis tiksub Tero Kariidikaid, siis on kurb kurat minu jaoks sellise kurb ja mina ikkagi hakkas neid stenogramme kirjutama puhtalt sellepärast, et säilitada terve mõistus. Õlvik tegelikult kurba asja ei saa kirjutada kurvalt, nagu sa munad sinna kihid juurde teed seda nagu nagu nii-öelda mina ei teinud seal tuhkagi, kõik tegid ju ära, mis ma seal ikka ma tegelikult panin kirja. Niisugune mulje jäi nagu, et sa lihtsalt nagu seisid ühe koha peal ja siis elu sinu ümber nagu keel ja siis sa lihtsalt nagu vaatasid ja kirjutasid maha, et ega sa muuseas enam-vähem midagi ei pidanud tegema. Ei, ma ei pidanud, ma pärast tahtsin huviga statistikat. Puhtalt kuiva statistika järgi olin siis ma inimene, kes nende ööistungite ajal kõige rohkem nuppu pressis, mis tähendab seda, et, et mina ei käinud magamas, vaid ma olingi kohal Riigikogus oli ju lahe, igal erakonnal liikus ringi mingi magajata graafiku, siis igaüks pani oma kaks tundi kirja, kuna keegi puhkab ja noh, ja kuna siis peab saalis olema, siis mina ei võtnud sellest graafikust osa, vaid olin kogu aeg saalis, nii et jah, ma tõepoolest nägin kõike. Suhteliselt totter oli totter. Õudus huvastad läbi, kusjuures sellepärast see oligi õudne. Hakkas lõbusus tööle. Et tegelikult eks luule ju seegi ja ega see venitamistaktika noh, tuhka sellest, selles ei ole midagi äkki kummalist või noh, see on ju tegelikult kui näiteks, ütleme ma ei tea, noh, läbi maailma demokraatia on sihukest asja ju kasutatud, nii et sundida siis koalitsiooni mingiteks järeleandmiseks. Mõistlik tundub, mulle on ja kui inimesed lähevad ülbeks kusagil koalitsioonis, aga aga see, mis Keskerakond tegelikult selles mõttes totter, et mitte venitamistaktika iseenesest pole totter, mulle nagu kohutavalt meeldis seetõttu kaks kaks esimest ööistungid, nad ei osanud täpselt formuleerida, miks nad venitama. Et noh, et neil oli, et eelarve, site valitsus on loll, noh, hea küll. Aga noh, miks ikkagi venitamine on, mida nad tahavad, ühesõnaga, nad ei osanud formuleerida. Siis üks hetk peale mingit mingit paranoilised ajurünnakut väljusid siis Simsoni tüübid sealt kuskilt kontorisse teatasid, et kogu asi on elektriaktsiisi taga. Et noh, et koalitsiooniks elektriaktsiisi langetada, siis nemad lõpetavad venitamise noh, tegelikult loa venitada sellepärast et kõik said aru, et kõik vihkavad Ansipit, ilgelt hea oli postkaardile ronida täpselt samal hetkel sama asjaga muud midagi. Aga iga arutamist enam enamgi vähem ütleme kusagil kuuenda klassi tasandil arvutamist oskav inimene sa ei võta ruudulise paberi, arutles komisse elektriaktsiis inimestele, tähendab, mina arvutasin nii ja teistpidi mitte kuidagimoodi ei saanud üle 70 sendi kuus kodaniku kohta siis seda uitu mis, noh, näitaski, kuivõrd idiootne see asi on, ma ei usu, et Ansipi vihkad ja Savisaar armastada eriti sellest 70-st sendist õnnelikumad oleksid olnud kuidagimoodi kuidagi tõesti ei usu, et see teeb aastas oma mingi seitse, kaheksa eurot, vot kurat ikka ei usu, et noh, ausõna ei usu küll, aga kui see asi, kui lüüa, siis oleks täpselt õpetajate palga tõstmise suur Naukjad eelarvesse, mis omakorda oleks tähendanud seda, et inimesed oleks olnud rahulolematud. Mis omakorda oleks olnud väga lahe vesi Keskerakonna veskile, kui kõik luugavad, mida halvem, seda paremini, et, et noh nii primi hutu tegelikult, mis seal toimus ja, ja noh, eks ma sedasi kirjutas. No see 70 senti aastas kuus kuus kuud võitluse võiks olla mõõtühik nagu Toobal. Toobal, jah, Toobal on küll mõõthig, ma, ma väga loodan, et minu friigi kogustiks meist nii palju kasu vähemalt, et tuleb niukene mõõthikal läheb ka laialdast käibest, jätke kallid kuulajad meelde. Üks Toobal kestab kolm minutit, et. Riigikogu sellepärast, et tavaliselt on Toobal esitab lolli küsimuse lolliks küsimuseks. Tal on ehitamise aega üks minut ja vastane on aega kaks minutit, kokku on kolm minutit seal üks Toobal, jätke meelde. Noh näiteks et kui ta ootate bussis, oodake, mitme Toobali pärast tuleb ja nii edasi. Toobal, kõlar tundi mahub 20 Toobalit, et see on nagu täitsa normaalne? Jah, ma võtan praegu kohe omaks võtta koha omaks suupärane Toobal. Kuulame 1,5 toobolilise muusikapala raekojale ja kohe tõusma. Oleme tagasi, saade on kuri karjas, saatejuhid Olavi ja Jarek külasemaid Juku-Kalle Raid. Ja räägime. Praegu rääkisime, ma ei tea, millest me rääkisime riigikogu istungitest, aga see, mis oli tegelikult oma oma loomult, oli see halb luule. Ma lihtsalt, kui ma selle üles kirjutasin, ma üritasin seda kuidagi toimetada, ütleme et paremaks toimetada. Ker kärna kärpisin kõvasti ja noh, kirjanduslikult paremaks ikka toimetas, sest tegelikult ega siis, kui seal ka Me lõpetasime Toobali mõõtühikuga, ega siis tegelikult Toobal ühtegi nii või Simson ühtegi nii selget lauset, nagu seal tekstis on, aga nad ei ole võimelised nii selgelt ütlema, et see on ikkagi toimetatud variant, aga neil ei ole aega nagu mõelda, nii palju, võib-olla et neil ei ole kunagi seda aega olnud. Võib-olla nad ei mõtle. Ilukirjanduses on ka tegelikult 10 minutit, paus nagu on täitsa talutav, kui sa loedel paus 10 minutit, eks ole, saab edasi minna, eks ole, aga reaalelus Toobalit ja natuke peale. Aga ärge paustab kaldamale. Paus ei kanna, Isame. Mis te seal pauside ajal tegite, siis? Tähendab ma saan aru, et see oli siis kuulutati välja, et on paus, eks ole, ja siis läksid kõik kohtasid ja läksid minema. Nonii talijatate paus oli ta natukene üle kolme Toobali ja mis kõik oskasid jah, siis läksid puhvetist siis mis seal ikka. Siis jõid õlut? No mina jõin õlut, mõned jõid mõned ja ma ei tea, et keskerakondlased käisid ilmselt joomas maid eetrites eemas kärbseseeni, aga oma oma oma paganama omaenda fraktsioonis poodi siis neid ei olnud, aga iga kord, kui nad nagu häält tuli tahes nad veel kraadi võrra lollimat juttu, nii et midagi seal toimetati. Me just ennem lugesime Polovi luges oma arvutist, et Keskerakonna toetus on praegu vist kõige suurem. Seda ei ole vist küll Keskerakond tõusis populaarsemaks parteiks ja mingid mingid mingid arvamus, arvamused, mingi seen siin taga on, mingi seen siin taga on, aga seda ei ole üldse hea kuulda? Ei, seda ei ole üldse. Kas sa ja sellist asja nagu ma ei usu seda? Raske uskuda, kas sa lisaks sellele, et sa neid istungeid püüdsid kirjeldada Facebookis sul oli seal selle 10 minuti jooksul ju aega ka kirjutada luuletusi, kes siin luulekogus on, mingeid selliseid luuletusi, mis sa just seal kirjuta, ütlesid selles, selles luules ei ole, aga, aga ma kirjutasin uss küll ma olen ennemgi Riigikogus istungi ajal, no näiteks infotund on niisugune. See on nagu niisugune koht, kus, kui kaamera tuuakse majja, siis hakkavad hullud õitsema, sest nad teavad, et nad on mingis kanalis pildis ja siis noh, see on nagu nende niuke tähetund, tunnikene saab vigaseid ja haigeid küsimusi küsida, näiteks tegemist on riigieelarvega, võib alati küsida, miks lastel präänikut ei ole muid sisukaid asju, eks ole. Et noh, meil ei ole nagu asjaga mitte mingit pistmist, aga sellest kaamera tuttavad ja võib-olla äkki õnnelikumal päeval keegi teeb intervjuu. Et siis ma olen küll kirjutanud kulutusega selles raamatus, jah, tõsi. Ei ole. Sest ma arvan, et viimane luuletus pärineb kusagil novembris selles raamatus, nii et et ma kuidagi kas debüütkogu, et selles mõttes, et sa oled väga pika aja jooksul, mina, mina ei, mina ei tea. Ei, ei, ei, ei sa ei peagi teadma, issand jumal, et ei ela. Minu debüütkogu oli 91. aastal sünnidki siis nii-öelda peaaegu ei oskanud lugeda, oli, oli, oli, oli küll ja ma olin ikka päris vana juba. No ühesõnaga jah. See oli 91, oli debüüt ja siis, aga tegelikult ma olen nagu toreda kirjanike grupiga nagu õigem valem, mis eksisteeris vahepeal, kus oli siis Jan Kaus, kiirade Morti, Kalju Kruusa ja mina nendega on küll raamatuid tulnud koguni mõnes teiseski keeles, aga seal oli minu kolmas raamatut huvitaval kombel 91 2000 ja 2013 eraldi raamatuid ja see on puhas laiskusest, ma vist ei ole neid tekste kuidagi nii oluliseks pidanud, viitsiks iga aasta Jürgen Rooste kombel võimelda ja kaks luulekogu välja anda, et ega tegelikult ma lihtsalt ise kokku ei topilki. Et mõned aastad tagasiaks Kivisildnik Raivo pinda käima, et noh, tuleb midagi teha ja siis kuidagi ma ka ütlesin ja, ja lõpuks ma saatsin ühele sõbrale sisse. Kui nii, et minul oli see, mida tema siis on siia kogusse leidnud. Mina nägin seda täpselt enne trükki minekut esimest korda niukene, see valik oli ja noh, ma ei, ei teinud nagu ühtegi parandust kah, et kas me siis oli, nagu ta oli, et see on laheksa nagu süüdistada ennast nagu laisk laisk olemises. Mange laisk, et kuhu ma mõtlen nagu ajapikku nagu mis esimesena vist oli selline välja nagu post kus ma nagu sinu sinu olemas, kas see näitab ka, et, et sa ei ole intelligentne inimene postima, teadsin, sirbis. Peederkinister kunagi tariseminud, siin kirjeldus arvustajaks, laseriga mingi malmist, 16 17, aga, aga noh, ütleme siis jäetud mul endal läks ka. Selles mõttes on seal muidugi tõsi, et elu läks lustlikuks seoses häälega, poiss on tõsi, see oli 90 siis kaks või kolm minu meelest siis väga ei ajaleht Post ja kas me oleme vaielnud ja see oli väga, väga lõbus lugemine, sellega olid kogu aeg mingid jamad, selle lehega olid, olid jamad ja need jamad on nagu siiamaani käivad tihedalt sinuga kannul. Kohati lõbusad, nagu nad ikka käivad, ei käi. Ja selle juures kõige suurem julge. Et sa oled nagu laisk ja mul on selle kohta isegi teooria. Dvirk on see, kes on liiga laisk selleks, et mõelda ja ja teine asi, mis mulle Brave jäi meelde, et süüdistasid siin nagu riigikogu liikmed, edevused, et nad üritavad seal kaamerasse pääseda, millegagi on ja samas süüdistavad nemad sind. Aga sa süüdistad, Keskerakond oleks oleks tegemist lihtsalt edevusega nagu täitsa inimlik. Edevus on väga mõnus, ma arvan, et meist kolmest ei puudu kellelgi see asi, eks ole. Aga poliitiline edevus natukene õudsem, kui sa näiteks oma püünele pääsemisega võib-olla endale ei olegi seal mitte sittagi öelda, aga sa ajad mingit mingit kuradi parteijoont, mis on nagu poolenisti mäda või, või, või mis nagu tegelikult tap kogu ühiskonda, vot see on nagu siit lugu vaatata. Kurat, pintselda joonista, kirjuta, tee midagi, ole edev, tee muusikat, väga šeff, aga aga kui isa tuleb teised tõsise näoga ajama, mingit sihukest jutt, teema, astmelise tulumaksu, see on riigile kasulik ja, ja pärast saunas räägib tegelikult hoopis teistsugust juttu, aga niipea kui kaamera tuuakse saali, siis tuleb kõigele kostik, niukene valvekärbes hiilib sisse. Vot see on vastik ja seda ma seda ma tõesti ei armasta, nii et sedalaadi edevus anostike. Samas, ma olen, nagu mänguasjad on, on, on, ongi loomingulisi suundi, riigi pomerants üritas kunagi luuletusi. Kuule kuule, Kuku raadios kunagi pomerants umbes mingi aastakene tagasi, kui ma veel oma saadet seal tegin või oli see tiba rohkem, ütles, et ta üldiselt loobus luuletamisest ja nüüd tegeleb rohkem kujutava kunstiga. Ma ei ole veel näinud. Ma isegi ei tea, kas me oleme pääsenud. Kaotanud ei võitnud, seda ma ka ei oska öelda, ma ei ela ühtegi. Ma arvan, et tal keelati ära, mis asi, luuletamine? Keerake, see oleks küll kurb lugu, miks Jaaneke mängi tohib luuletada, pomerantsi tõi, aga minu meelest on see vähemalt kunagi oli siis oli seal Postimehes olise Pomeriim, eks ole. Ja siis minu meelest kirjutas Pomeriimi selle sildi Janek Mägi täiesti võimalik. Lihtsalt Pomeriim oli, seda ma ei ole. Ma ei ole nende härraste, ütleme loomi, biograafiat nii täpselt jälginud, kuna ütleme luuletajana nad ei kuulu kumbki minu, ütleme siis lemmikute hulka. Pehmelt öeldes, ütlesin praegu täitsa pehmelt, ütlesin praegu. Sellega tuleb aktsepteerida. Kas riigikogus on veel inimesi, kes luuletavad noh, selles mõttes, et luuletavad, luuletavad võib muidugi pärisse, sa pidasid silmas seda, seda, seda ilusat lingvistilist nüanssi, mida sõna luuletamine, sõnabeliku valetamine ei saad aru küll, mida silmas noh, päris päris luulet kirjutavad. Ma ise salamisi loodan, et Paul-Eerik Rummo midagi teeb. Ma ei ole kindel, ma teda eriti ka pressinud. Aga kui nüüd päris tõsiselt öelda, siis ma arvan, et inimene, kes on kunagi nii geniaalseid teksti kirjutanud ja, ja noh ja nüüd on öelnud, et ta umbes jättis luuletamise maha nagu mõni teine siin joomise pissisin Ruitlusele, siis jääb ette ja veel seda muidugi siis ma tegelikult seda hästi tahaks uskuda, sest ma ei usu, et Paul-Eerik Rummo on oma geniaalset sulest mingit grammikese kaotanud, võib-olla ta kipusas, kordame oma igal juhul loodan, et ta tegelikult midagi kirjutab. Enamasti puhtast ignorantsest või, või ma ei tea, Tigasid hull ja veel võib-olla pooletoobised, noorluuletajad viidistakse lugeda küll, aga Herkel on kirjutanud tõsiselt häid tekste, aga noh, mu maksab üles otsida, soovitan soojalt. Sirge. Selle asja ma võtan küll praegu, valige ja Paul-Eerik, no no ma arvan, et kes poleks nagu armastanud ja muidugi kui seal midagi tuleb ja noh, kui ta isegi ei kirjuta, siis keegi võiks talle ikka roostes akna tagumikku torgata. Kirjutagu kurat, troteetanud no las tuleb, aga võib-olla tuleb luuletust. Aga mis me teeme, Myron luulesaade ja sellepärast me rääkisime, Paul-Eerik Rummo ja, ja aga äkki ikkagi tuleb sealt uuest raamatust, mida kellelgi peaaegu ei ole veel veel mingi? Ei, aga loe ise hoopis täiesti hea meelega. Lühema sest võtta võtta, muidu inimesed jäävad magama. Ma lähen praegu äranägemist, sest ma ei ole hetkel see, kes annaks toimuvast, kui asjaolust, aru nii sulle kui ka endale. Ja ma ei tea, kas suudan anda aru homseks aruandeks kõik, mis jääb üle, on kantud persse ka ülekantud plaanis. Hooldusülekandeks. Millegipärast mina leidsin jälle selles Francis Goya luuletuse Ma ei tea, kas ma hakkan seda teist korda lugema, et võiks midagi muud siis ma loen midagi muud. Leheküljel 26 on järgmine luuletus. Kirjutan õhtul hommikuks üles. Ära proovi enam enam millegi vahel valida, las valik valib sind, las valik teeb ennast ise. Aknast tuleb külma. Siin ei ole mingit valikut. Tulen oma kaotatud valikuga ühtsust, ehkki ta valib end minust kaugel teises linna otsas, kuhu on minna palju külmi aeglasi samme. Ma alustan esimesest olen valim valitud valim. Näpp langeb taevast. Inimesest sõltub midagi, mis on. Vot ei tea pean vastama. Ära ära vaata mulle otsa saamas, äkki keegi teab, kõige lollim vastus on, ma ei tea, midagigi pakkuma. Mis on? Kuna te olete saatejuht tegelikult, vaata, see on juba küsimus, et tegelikult sa oled ise raadiosaadet teinud pikalt ja pikalt ja väga mõnusaid saateid. Et noh kuidas sa pead tegema, et võib-olla Kaur, selles mõttes võib-olla Kaur jääb kauemaks puhkusele, et tuled näiteks minu asemele? Mulle pole kunagi, me olime alavainu juures. Sa mainisid mingit mingit koostajad, Kivisildnik uga oli. Ja see mul jäi meelde nagu mingisugune niisugune väga poeetiline nagu lahendused, nagu kiviseid, mängisid puud kuskil meil oligi meile, meile oli kogu aeg poeetiline lahendus. Ma ikka tellisin kivi sihilikult päev, enne mida ta mängib, siis me arutasime läbi, kuidas ta mängib ja seal juhtus ikka. Kuna saade oli otsesaade, Kivisildnik oli Pärnus telefoni, siis seal juhtus nii üht koma, teist, aga saada, mida sina mõtled, mida, mida ma sulle alavaine juures rääkisin, see puudutas toonast keskkonnaministri Villu Reiljanit, nimelt kes, kes oli seal ilusti saates teise telefoni otsas ajas oma tavalist vargaplikaga, eks ju, kuidas ta metsa hoiab? Siis siis ma ütlesin, et väga tore, härra Reiljan, aga nüüd on meil telefoni otsas puu. Siis Reiljan, küsime isegi mesipuu on kurat, keskkonnaminister, saad aru, puu on telefoni otsas siis sellele Kivisildnik, kes küsis Reiljani käest, mida sina, vana oled minu heaks teinud. Ja villu, see saade on täiesti internetist leitav, kuku raadioleheküljelt, et Reiljan patra midagi, et tema on osaministeeriumiga pidevalt hoiab puud. 10 minutit mingit õudset udu noh, keskkonnavargast keskkonnaministri joba, eks ole, ja siis Kivisildnik puunat, aga vabandust, et härra minister, sa ei saanud üldse mu küsimustele, mida sina, vana munn minu heaks teinud. Ma täpselt ei mäleta, kes see oli aastal 2005, kuidas see kõik lõppes, aga see oli kohutavalt naljakas, seepärast stuudio selline mina 10-l vähkrasime laual naerust need enam-vähem tropid suus, et noh, et eetris selles kuulda siis Taimas siukene Kivisildniku Reiljanit. Samas otse-eetris see oli väga tore. Ka tänase kultuuriminister Rein Langiga oli väga poeetiline ohe juhtum selles samas saates, kui Rein Lang oli Palamusel mingil Reformierakonna üritusel ja rääkimisel teeb parasjagu, siis ta oli justiitsminister. Ja siis telefonitsi Kivisildnik, kes ütles, et hoopis tema on Reinland viskaks langi, vaidlesid kumb on lang ja see oli ka väga tore. Seal oli noh, iga nädal oli midagi värviga, isegi niisugune kooslus sattus kunagi saatesse, kuidas saatusele Toomas Hendrik Ilves, Dmitri Klenski ja ja Mart Laar. Dmitri Klenski küsis minu käest poole saate, milles kutsusin ta sellepärast tema kallal nori teda mõnitama, ütlesin ja mikrofoni maha ja jooksis poole saate pealt minema, nendelt otse-eetri saadud nii-öelda seal oli täitsa toredaid asju. Lõpuni, tema lõpetasin ise ära sellepärast et noh, seesama Finess, kuidas Kivisildnik kedagi mängisse, see kestis umbes aasta otsa, siis ma sain aru, et ma hakkan kordama, eks nagu meil oli telesaate kunagi. Et noh, endal on veel tore ja reiting on laes, aga sa saad juba aru, et jätkad veel pool aastat, siis saavad inimesed ka aruvatelt vendal tegelikult kumm, Tesla hakkavad sama asja panema siis ma olema osa siiamaani vähemalt enne ära lõpetada, ennem kui, kui siis kuulaja aru saavad, meil tegelikult endale on juba see mingi Diil niukseid asju tegelikult ikkagi selliseid punk asja saab ikka mõningane ajavahemik teha, ütleme siis nii, et sa alustad aastast see ja siis sa oled nagu kurat, ma ei tea, mingi Marko Reikop. Surat ma ei tea, kaamera ninas. See on meile ka, on öeldud niimoodi ka meie peame ka kunagi otsa saama, sinuga võiks juhtuda, aga te saatejuhte vahetada, siis on ju kõik OK, aga teema ei kao kunagi kuhugi. Et tegelikult meil on see probleem, noh, me oleme jumala okei, saatejuhid tegelikult me oleme väga armastama iseendale, aga meil on see, et me kutsume siia inimesi, keda me väga armastame ja kes meile väga meeldivat luuletajatena põhiliselt õpetajatena inimestena. Ja kui need inimesed otsa saavad, onju, siis on kaks võimalust, kas minna uuele ringile või siis needsamad inimesed mitte kutsuda, võitleme omavahel rääkides, teine asi on sed rõitjana ja praegu me kõik saame aru, et vaatame, kuidas punase uus ring tuleb, siis me saame aru, kui suur süda rusitlasel on, palju inimesi ta suudab armastada, eks ole. Kui see ring on näiteks mingi viie aastane, siis hakkad uuele ringile minema, siis mõned tulevad sul 10, seepärast siukse täitsa okei, aga samas sa võid kutsuda saatesse noh, nagu inimKlenski, koli inimesi, keda sa vihkad ja siis mõnitudki terveks saada ja seda on huvitav tegelikult kuulata on seda huvitav teha ka muuseas ja aga seda tuleb ka inimesel ausalt öelda. Et vabandust, ma kutsun, ma hullult vihkan sind, ma kutsun su saate sellepärast et ma tahan, käisin Klein railise autoga järgi, muuseas mitte minast, mune, lube kehaga, aga üks mu sõbranna keskKlenski mustamäelt ära selleks et ta saaks mikrofoni maha visata, ära joosta. Aga ma ikkagi väidan, et see oli väga tore saada. Emotsioon on alati okei, pigem absoluutsed, kuulame vahepeal muusikat, sest selleks on ju mina siin saates lasta seda poolteist Toobalit. Natuke. Hoian vaenlasi kaugel ja kõiki teid läheb jalg. Ja teavad, mis tähendab kellega ühes kaadris, enne, kui südamepõhjas maailm valmis valatud plaadiks saab. Vanad kamraadid mul kui avatud kaardid, kelle alguses siiamaani olnud ausad silmapaarid, mihkliplaanist, sabotaaži, sest meil samad ideaalid. Sõbrad sõbrastessest, mulle ilusast jutust ja lubadustest ei piisa, aus inimene eraldub teranas sõkaldest. Kemad paju kohe neid, kelle motiivid siirad, kaduvat kunsti, mullon oma kollektsioon originaale väljaspool raame koopamaale, mis, kui parve küljejoon on ümber koos ja maapuid Camid, gaase neile lõpuni lojaalne. Neid on siin palju üksteise ana läbi. Teineteisele võõrad ja vaid vahel läheb ära. Meid on siin seitse miljardit ja see number kasvabagunstid summas seisan, ei tunne seostseminas siis nukid meil üksteise, vastas lilled, tuubi, Mustpeade, see on irooniline ja ei üllata kedagi, et sadadest valikutest valimissamas subkultuur ja kokkuhoidmise asemel teisest hoiame eraldi nagu magala naabrit, kelle vahel suur ruum ja kõik ei peagi sobima. Võõraks jäävad, kes, sõbrad pole olnudki. Saunist aru, kes üle laipade ronivad ja ainult teesklus seal sees on ju loomulik. Et nendega samal orbiidil, kellega me kaardilauas nagu suitsusaunast, need pääsukesed reas, kõikunud liinil, maskid maas, üksteise vastu lõpuni aus, neid on siin palju. Körval omavaheline läbi jäiga. Teineteisele võõrad jäävad vahele. Kuri karjas raadio kaks loomulikult Olavi arrek ja Juku-Kalle Raid ja meie Olaviga hakkame nüüd lugema Juku-Kalle tööpäeva, kui siit niimoodi mina ja siis loeb Olavi täna laupäeva ütleme minu jaoks on pühapäev ka, tähendab põhimõtteliselt kui juut ei ole, siis võib laupäeva olla täiesti mõnusalt deeber. No mul oli mingi vana-vana-vanaisa juut, nii et see sulle too kilutaimi. Nonii. Ma arvan, mina olen teisena esimene ikkagi. Hommikul lähen uksest välja ja hiljem tulen tagasi. Hommikusöök, et lõunasöök mõtleks kuni õhtusöögini. Ma kaotan tihti päeva, mis kaotab ära peas olnud asjad. Vaatan uuesti, et mitte veel kord teha asju, mis tegin. Sügavus, janu. Kaevul ulatub vesi vaevu pinnani. Olen purjus, sest mul oli jube janu ja muud ei olnud. Ostsin uue pea. Nüüd on, millega mõelda, kuidas lahti saaks. Onu põõsast ja vabariigi aastapäev. Tornist liputab. Meie isa, kes sa oled taevas, ütle, kes sa üldse oled. Kain tappis ära Aabeli, ülejäänud vaadaku ise. Haarab viha, kui mõtlen hommikule, mis tõuseb idast. Puid pole, ahi on külm ja kõht on tühi. Naine on surnud. Nõustuda oma süüga on laiskus mitte näha teiste süüd. Öelda, et olen süütu, on, kui öelda, et ema on süütu. Tahtsin halvimat, aga välja tuli ikka nii, nagu alati. See vist nüüd nii palju, kui ma mäletan, vähemalt tahan seda uuesti lugeda, seda, et mind haarab viha, kui mõtlen hommikule, mis tõuseb idaidast iga oomika, vastik asi. Nojah, aga see tõuseb juhidast jah, eile eile oli uudis kuskil jälle, miks ma kogu aeg neid loen, ma tead, Putin nagu, viskas meile mingi hernetera, eks ole noh, mingisugune suhtlus nagu mõnus nagu ühtiga i see on täiesti tavaline, see on sellepärast, et suursaadik käis, oli kirja üle andmas ja siis nad ikka ütlevad teiega on tore, tegelikult, eks ole. Mõnusalt. Ja see on ju täiesti tavaline, ega siis, ega ükski suursaadiku ameti ametisse nimetamine ei käi ilma siukse leksika Ta isegi isegi Venemaal pole vist olnud seda. Et hästi küll, et oled küll suursaadikuga tilgete progna. Ei käi, noh, nad ütlevad seda ütleme lähima kahe kuu jooksul. Helged tõprad või midagi sihukest, ei tea selle Venemaaga, onu musson seal, nii lahe luure on lahe ja kirjandus on tal nii, Haaja. Seal on ka väga halba kirjandust. Selles mõttes, et Venemaal on võib-olla kõige kõige napakamaid asja, kui me oleme harjunud mõtlema suurest vene kirjandusest, noh kurat kõikidele kangastub mingi 100 miljonit, kuhu kolitakse laiali. Aga, aga tegelikult on nii, et kui me võtame tavalise luulekogu tiraaži siis nii kentsakas kui see ka ei ole, et 140 miljonilise rahvaarvuga väga toreda kultuuriajalooga riigil on luulekogu tiraažid võib-olla tiba suuremad kui Eestis nimelt nahk, kui me võtame siin mingit klassikat, kuid noh, ütleme siis uue maja kuue kümnendik, noh, vot me rääkisime Paul-Eerik Rummo, st eks ju, inimesi, keda akvaariumi viisistanud Jevgeni Rein või keegi siis ei lase, kipuvad olema kuskilt 1000 eksemplari juures üle Venemaa mis näitab seda, et kultuuri ja neid tegijaid on aga enamus aastani nii siga lollidelt lihtsalt õudele lihtsalt täiesti õudne. Tuletan meelde, et Vene üks ilmselt kõige suurem kultuuriajakiri Družba Naroodov selle tiraaž on 8200 kogu Venemaa peal. Et meil on vist looming, on 5000 Eestis päris hea. No see on päris halb. Ja see on. Ja see on muidugi muidugi ka Venemaal igati näha, et, et kui meie siin isegi aeg-ajalt Digisem, et meil on nagu võib-olla tudengid ja õppejõud isegi lollakad, eks ole, ja siis seal ikka kui sa ikka satud ülikooli, siis ma kahjuks olen täitsa kursis, et ka kirjandust, õpetavaid õppejõude, kes isegi ei tea, et Venemaal ilmuvad ta turbana loodu, literatuurne literatuurne, kas jätad, nad teevad seal juba nõukogude ajal niimoodi või noh, on lugenud neid kõrini ja veelgi rohkem, nii et kus sa siis seda, kus sa seda ka poliitilist kultuuri nii väga ammutad kui, kui kurat, kui ahvid lihtsalt ei loe. Morgan Mordor, see on natukene kurb, on küll jah, et ja ega raamatut vitraažidega ei ole, ei ole parem ma nüüd ei mõtle mingeid ülemaailmseid hitte või noh, neil on ka mingid igasuguseid kohalikke, mingit paganama noori naisautoreid, kes on tegelikult neljatoimetaja poolt kokku pandi seal mingi blond Byczuetate kaanele pressitud neid skandaalikesi kõvasti olnud kelle tiraaž võib seal ulatuda isegi ma ei tea, mingi 200-le 1000-le ja võib-olla isegi 500-le 1000-le, aga kui me räägime nüüd päris kirjandusest, siis on see olukord seal suhteliselt keerulisem ja kurvem. Ja kahju eest on nagu sealsest intelligentsist, kes kes on ikova määratult hullemas olukorras, kui, kui meie siin tublid virisejad ette kujutada, mõtlen mingeid Samuellurjed, eks ole, kes on vene kirjandusteadusega tegelenud ja ja suhteliselt ka nii kultuurilises kui poliitilises Vene elus pettunud Artemi, Troitski. Ühesõnaga targad inimesed siis, ega, ega jah, ega neil mingit väga kõva publikut ei ole. Ja, ja ilmselt seda ei saa ka mingi reklaamikampaania korrastas. Mina ikkagi arvan, et kui ühiskonnal on ajud pestud 500 aastat, põhimõtteliselt, eks ole ja siis seda on suhteliselt raske muuta, seega nagu nõukaaegsed suured raamatu juures, et see oli võib-olla üksainuke meelelahutusele, et kuidas, mis oli, aga need veidi võib mingit arvutimängu või ma ei tea mida iganes metroos krimkat ka lugeda, aga noh. Aga ega see väga optimistlik pilt ei ole jah, mis Venemaasse puutub. Ma võistlen, jäin lobisema, vabandust. Väga hea, et Venemaal ei loeta, väga palju raamatuid ei osteta, kas see tähendab ka seda, et siis ei kirjutata ka või? See peaks seda tähendama selles mõttes, et need inimesed, kes kes kirjutavad, need reeglid? No pagan võtaks, sellise sellise ütleme kirjutajate hulgaga nagu Eestimaa väike, tuletan meelde, et eestlasi on nagu olla miljoni, eks ma arvan, et käitluskõlblikud on umbes viis 600, teises tahan lihtsalt mõtle, mingid pimedad raugad ja sündinud lapsed võiks välja, eks ole ju noh, need, kes pole veel lugema õppinud ja teised, kes enam ei näe, või on vaevlev Altžeimer küüsis, eks ole. Et noh, mingi 600000 juures siis mõtlema, kui palju meil kirjutatakse siis siukest pilti, T noh, seal lihtsalt ei ole olemas, inimesed ei kujuta ka ette ei saanud, puudutab üleüldse igasugust loomet, mida noh, ikkagi Eestis on rajult. Meil tehakse ikka väga palju muusikat, täitsa normaalselt muusikat sealjuures ja, ja kas kunst ja, ja, ja muud sellist asja ja minu meelest ka ühiskondlikult inimesed täitsa aktiivselt igasuguseid seltside näol. Et kui tahaksin alati sõita pasunasse neile tüüpidele, kes ütlevad, et Eestis ei ole lahe elada, kamoon hinge, minge minge pinge, palun minge, te võite Iirimaal kalkuneid kitkuda, aga, aga kui sind ütleme peale palga veel midagi. Huvitav, ma olen pikalt vaene olnud ja mitte kunagi Eesti riigile kurtnud seetõttu, et siis ei, jah, ma arvan, et Eesti Eestis on väga tore, ma tahan sinuga selle koha peal küll nõus olla. Ma ise olen ka endaga nõus. Mõne näite vene luule näitlejad ja muuseas, ega see ei tähenda, et Venemaal head luulet pole, vastupidi on väga head luulet, aga, aga, aga minu nutu ja alamõte oli võib-olla siis see pigem, et peale ütleme, kohustusliku kirjanduse ja siis mingi pead veriseks peksu Puškini kummardamise on seal suhteliselt vähe huvi selle vastu, mida siis sekeldavad igasuguseid intellektuaalide ja teisitimõtlejad ja, ja väga head kirjanikud omasoodu näiteks kusagil Piiteri kesklinnas oma loomekvartalites, Moskva vaksali kõrval, kiku Ratasel on 100 meetri kaugusel, oled sa nonkonformismi kunstimuuseumist ja tegime just hiljuti kiit Tuuliga katse. Mitte ükski kohalik ei tea mitte midagi, seal kahest kangelast tuleb läbi minna. Te mõmmi ka. Et ma nagu hästi ei kujuta ette, et Eestis kui sa nagu lähed raekoja platsile, küsid, kus Krahli teater, et siis sa võid seal päev otsa seista, mitte keegi ei oska sulle näidata. No ei ole võimalik. Lihtsalt võimalik, et seal on täiesti võimalik absoluutsed. Aga Moran, Jevgenia Reini. Sa oled siis 60.-te aastate põlvkonda kuulu selle põlvkonna luuletaja, kus poriskre pentsik ka omal moel kindlasti tiba hiljem Tsoi ja, ja putušov nautinud mobiilis, kes on nagu saanud hästi palju mõjutusi ja antud luulet, tõus on ka koor ja meil on üks hästi vana lugu, 70.-st ma ei oskagi öelda, kas ta, kus kuskil ametliku stuudioplaadi peal ka on, küll aga ta on mitmete kontserdplaatide peale seitsmekümnendatel siis tuletan ka meelde, et sellega sellele kõigele on Eestiga side, sest et need kuuekümmendikud kõik on eranditult kõik kirjutanud päris palju luuletusi Eestist, saada jussist protskist, kes kirjutas Eesti puudane veidi gene, liiga kurvad. Ja seal on ka täitsa ära tõlgitud. Ja kaariumgi, kes andis oma esimese kontserdi aastal 74 Tallinnas tehnikaülikooli saalis, nii et eks ma olen selle vene keeles, katsetame. Loomulikult hommikut. Selle luuletuse Mulantsi Jelena Skulskaja nagu hästi palju 60.-te aastate vene luuletut on tema mulle jooksul andnud. Ise oleks neid ka suhteliselt keeruline üles leida, nagu ma mainisin, et ka kuskilt Piiterin tom kiigist sa mindi, leia, sa pead teadma, kust otsida. Aga tõlge on siis selline. Kui vähe, vajan üht Nevski aurulaeva ja nukrat päevakest ning kurbust, vaba ehk viisi Velmi noorset, Albol taeva ja randumise silda, kus kord jalutada on sügislehel horoskoobis sõnad ja kangialuses üks peni väga hea. Kes kohe tõstab pea ja mulle sõnab. Ma järgnen sulle, aeg on käes, sa tea, kui vähe vaja on. Siin hapras linnas, kus Riinist, leivast pea käib ringi ööni, kus suvetuulest ikka kurbus rinnas Muriicon kaevik, kuid ta on mu ööni. Ja teie sõdurite mundrid, märgid ja ohvitseri rihmad, naljakad on need. On nõnda naljakad need oma aja märgid siin linnas soojas suveviina sees. Ah, kõigest aurulaev, ma sammun rahus, näen trimajakest ja ütleb mulle võist üks pudel õlut ja üks kahur ja voodi ja ühtšikitavat mõist. Jevgeni Liinat. Kuradi ilus, ilus on, vaatasin praegu aknast, väliselt kujutasid ette kõikidele, kes jooksis. Silvia Ilves. Sul on sinu lugu, on ka nagu kurbuse motiiv on läbi, venelased on ka siuksed või ei ole vaja kedagi ära tappa, võib võrk vähenedes kirjanduses, nad on nii nagu noh, nii suure südamega muidugi asja vastu vaidleksin küll, et kui keegi räägib mulle midagi vene suurest hingest, siis selle jutu võib endale teatud kohta toppida ja kõige hullem on, kui sa satud seda lolli peaga rääkima, ma mõtlen, noh, mitte nüüd niivõrd Putinistlikult patriootlikult meelestatud René inte legendile, vaid noh, täitsa normaalsele inimesele. Siis usu mind, et noh, odava ilmselt vaatab sulle kaastundlikult otsa nagu loll lääne inimesele kunagi tuleb oodata. Ei ole siukest asja olemas, need inimesed on ikkagi ikkagi ikkagi sarnased, et see mida meie tavaliselt vene hingega Peame, see võib olla lihtsalt pigem ütleme siis geograafiast ja poliitikast tulenev lootusetuse. Võib-olla ongi tihtipeale ainus võimalus ennast kuhugi loomingusse valada, kuna muudab ka tegema sisse, lastakse selle mammu pähe, pannakse trellide taha, noh, et eks ta nii kipub olema. Nendel lood kaebidada kuuluvad kokku, et minu arust pihta nagu, ega seal seal ja tava tava tavakeskkonnas vähemalt ja, ja siis, kui, siis kui tuleb mingi lõbusam asi sisse, kõlab kuidagi, et mis sa, mees, teed, et, et see ei tule seal üldse välja. Praegu Kanglases miskipärast Boriss Gˇˇrebintšikov katse USAs ingliskeelset loomingut läbi suruda, issand, kui totter see oli. Ma ei tea, kas sa oled seda kuulnud, aga selle nimel veidi Usailans ja ja kui, kui ta oleks ise plaadi viimases nime viimases fassailans juhindunud, ollakse tunduvalt paragrahv 150 meetrit vaikust kui see, mis suutis kokku mäkerdada. Kindralid, venelased vajavad vaevatud pakendid Võssotski taolist asja, need asjad lähevad läbi nagu käreda häälega asju esitada praegusel hetkel, kuna seal on see ka, et Brežnevi meeldib ega siis seesama trikki nagu sotskeebreezneiega, eks see toimus ka Puškini ka kunagi, et noh, et ikka kurat, õukond teab, mis vend on ja natuke väga liiale läheb, siis me võime ta natukene asumisele saata ainult natukene ka noh, et et eks ta üks suur mängi minule kahjuks mitte jah, mitte uimu mängimine, aga tihtipeale kultuurimängimine Praegusel ajal ikkagi märk on mingisugust muudatust. Sellepärast, et praegu on Venemaal ka internet levib ja ja enam ei ole kontrollitavad need asjad, kõik asjad ei saa kuradi last kinni hoida ja praegu on nagu siukene, keerulisem on see igal juhul. Keerulisem on igal juhul, aga, aga, aga mingi hirm on venelastel ikka sees puhul on inimesel ju kaovad ja kaovad kaod. Aga praegu on näiteks mõni kuu tagasi leitud on niisugune kooslus nagu põet. Nii ilmuvad nagu Youtube'i nagu klipid. Ja, ja siin on nagu siis nii Putini vastu, nii võimu vastu või kõik nagu väga minu arust on, see taga on kodanikest seda asja kirjutab, tema nimi peaks olema poed, Bõkov ja üks näitleja nagu üteldakse, taimed on väga värvikad ja seal on kõik Ukraina tõus. Põka-põka Ann kirjanik, keda on ka eesti keelde tõlgitud ja kes on isegi käinud, meilsin kirjandas festaril isegi intervjueerisin teda laua peal, tõesti, ma ei tea, kelle käsul tappa saan kas Bergi või, või, või, või siis tallinlaste, kes ei mäleta nimelt kummal ta oli, kas ta oli hea head read või siis või siis sellel Tartu kirjandusfestival Prima Vista teatud ma nüüd kurat ei mäleta, Igalühel ta, ta on käinud, et noh, tema, tema on muidugi, aga ta ei ole nagu sugugi ainukene kirjanik, kes on võtnud positsiooni. Paraku on muidugi nii. Erinevalt Eestist ei ole kirjutavale inimesele Venemaalt tegelikku jõudu. No Eestis ikka on, kirjutavad inimesed ikka teatakse, ikka on küll, kui, kui keegi hakkab ikka ilgelt lärmama, pannakse tähele, no toome siin intellektooli mässu laeval, kas või eksju, Rein Raua kõik panid kohe tähele ja Rein raud on kirjanik. Noh unustame korraks ära, et tegemist on professori, endise ülikooli ülikoolijuhiga, aga ta on ka kirjanikeks, siin panevad ikkagi kirjutajad inimesed tähele, sellel lootust ka. Ja see on katete kirjanikena kinni, paneme siis ka keegi seetõttu väga tõsiselt. Et noh, neil on mingi oma pisikene kogukond, kes neil võib olla jälgib ja aga see on nagu niivõrd marginaalne, et see süsteemil iseenesest ei tähenda mitte kuidagi. Et iseasi on võib-olla siis, kes on nagu võimule kes on ka tibakene, kirjanike tibakene küll rohkem muusikuna teadsid, aga siiski mina pean endaga kirjanikuks, on, on juulis Sevtšuk, grupistideedet teevad, tema on niukestest mastaapides, kes on ikka tõsiselt pinnuks silmas, kes sellega Putiniga ühe laua taga istunud ja tollel näo täis sõimanud Youtube'is on gripitulemuseks, aga need on, vaata, ma just tahtsingi jõuda. Siinkohal on internet väga tore, sellepärast et kordussaates näiteks, mis telekast oli, oli see kamm välja lõigatud loomulikult. Aga internetis on see täiesti oodatav ja ütleme siis Switšuki mastaabiga inimene on see, mis võib-olla Vene võimudele peavalu valmistab, kuid mõõtkovi mastaabiga või siis noh, minu poolest kapileebini mastaabiga, isegi kes seal muidugi vaieldamatult suurem kui põnkov tuntuselt, eks ole, mitte siis võib-olla isegi kirjanikuks olemisele. Et nad ikkagi jubedalt hajuvad ära ja, ja kõik, see tuleneb sellest, ega venelased ise oma kultuuri nii väga ei tunne. Mida ma algul ütlesin, et see on seesama asi, et me võime rahulikult minna Nevski prospektil küsida pool päevagdotokoib Volkov ja noh, ma kahtlen väga, ma, ma, ma arvan, magama hakkama, aga kui me räägime ikka sellest Dimitri põkkumist jääk, siis teame küll, sest praegusel hetkel Grastan impoietil nagu need väljaastumised, mis siin on pärast me võime ka lähemalt tutvuda. Ja need on kuskil ma kuulsin, et isegi isegi Putini juures on veel läbi käinud. Nendega nendega üritatakse, tähendab teha kokku leppida, sest neid mehi nagu ei saa enam kuidagimoodi. Nojah, aga see on, ma tean, seda, see on nagu suhteliselt viimasel ajal nii läinud, tuletan ikka meelde, et mingid paar tagasi polnud tuhkagi ja kõige hullem on see, et, et kui see vorm kedagi ära tüütab, siis on kumm tühi ja, ja kõige hullem on see, et oleks siis kedagi väga kõvasti peale tulemas, noh suts pessimistlik ja just nimelt räägin ikka pigem vene intellektuaal, kes on nagu morjendanud sellest, et, et rahvas ise ei suvatse või ei viitsi oma kultuuriga kursis olla. Nutune lugu, väga kurb lugu. Aga eks ta nii on, jah, ei olnud küll mingisugust sõda kuskil niimoodi Chuckiga snuukri pentsikusi vahel umbes süüdises Gˇˇrebintšikov seenega mugav dress ja põgeneb reaalsuse eest, et, et selle asemel pagana vaatate, et sitale reaalsele Venemaal vastu hakata, läheb tema Indias imiseb kusagil mägedes hom, eks ole? Noh mõnes mõttes ma ei saa midagi parata. Paatia kuulub antud vaidlusesse Chucki poole. Mul on isegi tsükli kontserdil käinud Venemaal Arhangelski linnas. Selleks oli vaja sõjaosast nagu tõmmata uttu lihtsalt erariided selga panna, minna kontserdi ja lava puisatuna. Sevtšuk on käinud meil lauluväljakul paar aastat tagasi, oli väga hea kontsert, oli. Kuulame korraks muusikat, rääkisime nagu muusikast, mis see tegelikult on, see muusikasaade? Raadio kaks luula saada kuri karjas. Juhid tiitše Olavi, Jarek maa ja, ja külaline, Juku-Kalle viitšei, Juku-Kalle Raid, laseb visuaale ja lolla teleluulet, nüüd vist küll jah. Kuna meil lei ennem pooleli kuidagi selle peale, siis siin on üks, üks auton nagu juurilevid, Danske mest, vaatasin, kas mul on, aga Jessis protski. Aga kurat, mul kuskil teises failis, ma ei suuda seda nii käbedalt üles leida. Et no kuidagi korraks ütlesin, et, et hästi palju vene kulturnikuid kirjanikke on olnud Eestis täiesti. Tihtipeale isegi tundub, et teenimatult suures vaimustuses. Suhteliselt vähe on neid, kes ei oleks mingisse mingis aspektis Eestit maininud, maalinud mingit laulu, kirjutanud, nii ka Jossif protski, siis emigreerus ema, kellel oli ka ju teatavasti suur suur armastus Tallinna vastu, nagu neil ikka kippus igal pool olema niuksed, kohuslikud kohad nagu mündi baar näiteks, eks ole. Mine siis võta kinni, mida inimesed siin nägid. Eks ole räägitud ka, et, et nõukogude võime julgeolekuitsitada kui iseäralikku väikest läena nurgakeses, et oleks nagu hulludel, kuhu minna tselluloos kontrolli all. Ma kipun seda täitsa uskuma. Ja eestlased ise olid ka piisavalt umbusklikud, et teadnud vene vene loomingut mitte tuhkagi. Absoluutselt mitte tuhkagi. Ei olnud karta mingit siukest segunemist või meelsuse ülekandmist ka, et noh, kõik toimelised kuidagi oma nurkades. Mulle meenub Skulskaja lugu Bellakamatuurinas, sellega tõin, ma räägin teile ja see oleks, näitab, näitab Eesti kultuuriinimeste ignorantsust. No see oli ka mingi siis, seitsmekümnendatel võis ta olla, kui Bellagmadoolina tuli Eestisse, tuli Grigori Skulskile külla ja siis viidi ta Kuku klubisse. Kuku klubis istus seal tavaline kuku klubi seltskond, veame kihla, et seal purjus Benjamin ja nii edasi, eks ole. Et igasugused luuletajad ja siis tuli Bellahma tuulina seal trepp, mis on siiamaani alles siis läheb sinna suure saali juurde, kaheastmeline pidas sealt kõne, kuidas ta eestlastele Eestile tänulik, et, et see on niisugune koht, on nõukogude liidus ja nii tore, et siin saab kuidagi rääkida ja olla mõnusam ja siis eesti trossid ei tulnud muidugi Bellas moduiunat ära, isegi ilmselt ei teadnud, kes Bellahma tuuline vaatasid siis kõik selle Andres Vanapa rääkis seda ka valetate vaatsed, kõike otseselt. Koputaja raisk. Tegelesid oma vana Tallinna Kädasi Bellahma tulliam nuttis pärast kaks päevas. Selles mõttes oli täitsa ohutu vada vene venega vastalistel toimetada, sellepärast eestlasi uskunud. Koputa jääma. Et kentsakas, ma ei teadnud, kui palju selles loos on kirjanduslikku liialdust, aga kuna ma olen seda mitme inimese käest noh, väikeste variatsioonidega kuulad, siis noh, ütleme, selline kohtumine kindlasti toimus ja ja see tahma Tonyalt koputaks peeti, see siis oli ka, ehk siis inimesed mäletavad seda mätast isemoodi vast, Teet Kallas võis olla, kui ta oleks ilmselt olnud Kuku klubis, tema oleks Maduline kindlasti ära tulnud. Tema, sellel tõlkis täitsa oluliselt Eesti keelde. Ka neid vene kirjanikke, kes ei olnud sugugi soosingus enam, vaid vastupidi, keda sunniti. Paganama Vassili aktsioon oli kohutavalt head, tõlked on Teet Kallase poolt ja vähe sellest, Vassili Aksjonov on isegi kunagi tunnistanud, et oma raamatu nukra nõia rännutee, mis on siis ka eesti keeles Loomingu raamatukogus. Et selle idee panid pihta Teet Kallaselt raamatust heliseb-kõliseb. Jäetud teada 10 aastatuhandete heliseb-kõliseb ilmusest mingi 69 umbes mälu järgi või noh, 70 ja siis nukker Miele nõude umbes 10 aastat hiljem, et aga heliseb-kõliseb oli vene keelde tõlgitud ja lisaks joonud, õitsevad seal, et ei tee, ta pani Kallaselt pihta, nii et et, et Eesti on kindlasti toredad kultuuri mõjutanud, aga kaasneva piraatlissi pea see on siis igaüks meist endale vaid valib, ma ei hakka vene keelasenamruulama, mul on kohe parema tõlke, meil on niivõrd vähe tooboleid aega. Igaüks meist endale vaid valib naise usumineku jaoks tee ning saatamatuid prohvetit. Kas teenib igaüks meist endale võidu õlib. Igaüks meist enda järgi valib sõnade palvete kui armastuse tarvis mõõga, mida lahingutes tarvis. Igaüks meist enda järgi valib. Igaüks meist enda moodi, voolib kilbi turvise või haava pääle paika viimast arveldust, kus kõik saab paika. Igaüks meist enda moodi hoolib. Igaüks meist endale, vaid valib volin minagi just nõnda oma joone. Kellelegi pole pretensioone. Sest et igaüks meist endale vaid valib. See on väga armas luuletus, Juri Levitan sky. Ja mitu Toobalit kestis? Ma arvan, et poolt. Aga noh, see viimane on mulle väga, see igaüks meist noh, venekeelses kaaslasega rääkides ei pea pürajatoorse kaku miu ikka mootorit. Nii kašuubi rääki lesib ja see on luuletus ka jah, mis seal on kindlasti vähemalt vene vene sellist noh, isemõtlevate inimeste põlvkonda juhatanud. Nimelt tegemist on nende seas vene, venelaste seas, kes kirjandusest midagi teavad kindlasti äärmiselt tuntud tekstiga või isegi võiks öelda mingil moel mingi võtmetekstiga. Seda on ka haaratud tõesti palju muusikasse ja ja mujalegi valdkondadesse mis ta vaikib. Nagu rahvasteliidus toodete saab, ei ole. Luule nagu luule, vaatame sulle küsivalt otsa. Kantsleri kandev paus näitab raadio pilti ka muidu. Seal on kaamera, ma ei tea, kas sisse lülitatud aga, aga lollus välja. Vene luulet, vene luulet lubasime kuulajatele, lubasime oma Facebooki kontol lubaskilt, loetakse, millele me oleme lugenud ka, aga täna vaatan, ma võin ka oma Facebooki kontol igast asju lubada. No minu meelest ka ei ole, sul ei ole sõpru, eritega, olid ükskõik, mida jagada ja lubada kolm sõbrad ja kahtlane niiskis kahtled või? Ma loodan, et minus mitte, kahtlesid minus, ikka tuleb kahendjärgi usalda, aga kontrolli. Seni, kuni sa otsid midagi, ma ikkagi ütlen inimestele, et Juku-Kalle raamatul on hea Pealkiri hea kujund. Ja kusjuures mulle meeldib väga kujundus, sellepärast näiteks kui sa, kui sa keerad selle luuleraamatu täiesti nagu teistmoodi ei saa rääkida inimestele, mina näiteks loen lehti tagurpidi ja põhimõtteliselt, et noh, see on nagu täpselt sama, nagu see on, see on muuseas, see tuleb ajakirjaniku kogemusest, kuna kuna kunagi sattusin BBC tehtud uuringule, mis väitis täiesti külma kõhuga, et kolmandik kõikide trükiste lugejatest ma ei tea, kus nad uuringu taustaga alustavad asja tagantpoolt. Mis surmakuulutused, koomiksid, no vot, näed siin sedasama jama on ju, et, et aga noh ühesõnaga tagumine kaan peab olema ka esikaasatatel olnud, kui pealkiri on Juku-Kalle Raid ja teisi luuletusi. Ma ei asenanud mingit. Järgmine kord pöördun sinu poole. Oled ise ka nagu luuletus, nagu defineerinud sinna farmas, no. Miks ma ei võiks luuleta selle küll olla ja ja mulle isiklikult juba meeldib, üks luuletus oli ka sinu sinust endast. Lugesin ennem, aga see läks kaotsi, kus sa kirjutasid, et sa oled luuletus või? Seda ma küll ei mäleta, aga ma mõtlesin, et ma loen ette. Ilmun halli hambapasta nägu ei saa aru, kas hommikuse või õhtuse õhk haiseb nagu suu. Kusagile sisse ei lasta. Uksed on kõik jukus kallerdavad raidkirjad peal. See oli küll ja teisi luuletusi, laselgijad nema, vähemalt tean, kus ma alateadlikult selle pealkirja sain, aitäh teile, sõbrad, palun. Nii, aga. Aknal laiunud künklik maastik. Maakerast suurima männimetsaga. Muuseas, ma armastan sind. Kui sa 100 kilomeetri kaugusel Joosset lumises künkast alla paljaste päkkadele patsudes. Kui sa nõnda jooksed, minu poole kuulen ma juba 100 kilomeetrini ka su ajuripatsit hilisemist. Tohutu täis kallamps sellele tininale, oma jääkülma intrigeerivat hõbedat. Aga võib-olla armastan hoopis kedagi. Üle kõige armastan siiski puhaste rikkumata peidate jälgi lumel. Hommikul panen suusad alla ja sõidan pikki Su jälgi sadu ja sadu kilomeetreid nuusutades iga su varbaauku lumes söömata, joomata, suusatades ja nuusutades. Kuni polaarpäev saab otsa. Sina aga istud kogu selle aja mu tühja toa põrandal ja nuuksud nagu haige mäger. Raadio kaks kuri karjas, Olavi, Jarek ja, ja külaline ja kuri ja Juku-Kalle Raidi teisi laule, tõsi, on meil külas. Ja ma mõtlesin, et mul on teile ka ühte väga ägedat õnne luuletati Vladimir Ufjandi, mida eestlased olen ma tähele pannud. Enamasti ideo huvitaval kombel luba oli. Ja siis tõlge. Üldiselt on inimesed imelised riietuvad, kuis nõuavad muud tavad. Enamus neist onu vabad, lõpetavad töö ning sõidavad mere äärde. Nad annavad maailmas tooni ja üksnes meie rikume harmoonia. Meie need, keda peetakse laagrites muust maailmast väljas, oleme kaltsudes ropud ja näljased mõtted ei ole nõutavalt helged ja mõistus ei ole iis selge. Kuu aja me vaatame taevasse. Kui korraga ilmub, möödub sputnik, Me ohime kaugusse, kui põldudel aetakse lehmi vaid üht kindlalt teame kord meid lastakse lahti vabaks sest mis peaks olema lahti, kui me seda ei nõuaks? Ei tahaks kohe, kui lastakse. Tahame kohe tööd ja tohutult raha ja rabada, sest vangina teame, mis tähendab elada vabana. Mina isiklikult tahan väga hakata Ta tegema raudselt teed. Sest vaba oled sa ikka vaid siis, kui sa midagi kasulikku korda teed. Segage, hea iroonia, kirjutavad siis aastal 71, nii et ma arvan meie laua taga siin mõistame kõik selle vabaduse ja vangimõistetega pildumist, mis selles luuletuses oli? Äkki mul on kallus niiviisi idikaks pidada ka mõnikord ma kahtlen, äkki päriselt mingid nooremad ei pruukinud pihta saada, aga kurat seda teab. Ei tohi alahinnata. Viska. Mul on just vastupidi, ma arvan, et ikka ilgelt targad, ise oled kogu aeg loll. Ei saa võib-olla küll, ega, ega ma selle vastu ei vaidle, lihtsalt siin on mingid ajastu leksikat vaatad, et see tähendab seda, et, et ma ei ütle, et kahekümneaastane idikad ei, kindlasti mitte. Aga, aga lihtsalt see aeg nõuab teatud koode läbi, mille asja mõista. Need koodid võivad olla lihtsalt arusaamatut raudteekordi, raudtee ja mida veel? Raudteepommile välja, eks ole, või noh, meil on muidugi raudteepommile see kõik on, aga noh, et need ongi need koodid, mida miski kindlasti ajaga kaotsi lähevad. No nii nagu läksid, ma arvan. No ütleme, kuue kümnendik jaoks olid juba kindlasti kaod, siis muutun Eesti 61. Eesti vabariigi aegsed koodid, mida me ju mäletame, mille üle virises ka isegi omal ajal Alliksaar või Uku Masingu noh, kes sisutada mingit koodi Ablada, et noh, eks see nii ongi, mitte ise ei taha, et inimesed on rullitaliselt. See on see, kui seda raamatuna raamatus avalda sihukest luuletus sõnu üldiselt mingit selgitavat tärni, eks ole, mingit konteksti seletust, et et eks selle vene luulega kipu eestlaste jaoks niigi olema ja niisugused asjad teinekord on vaja tärniga alla kirjutada, et mida see tähendab, et mis laagrisse, nii et kui palju seal inimesi. Ja kui kogu nagu tekst koosneb ühelbava koodidest, nagu siis läheb koju paigaks. Ega tekst oli ju hea, eks ju, aga aga, aga tal on lihtsalt, et noh, ega noh, ega vaatajaid ka, kui me võtame. Ma ei tea, mis miskipärast kargas pähe. Oscar Wilde on ju, et teinekord on teda lugeda hea koos seletavate tärne kuskil inglise inglise liturgias, eks ole. Mis siis näitab tegelikult, millest meie vaatame seda kui head teksti, aga ei saa pihta, milles siis võib-olla täpselt mingist Trophy vastu olla, Toomas ühiskonna kuimis ajaski kellelegi sitta keema, eks ole. See on jube hea lugeda sihukestesse kommentaaridega, sa nagu elad siis sellesse olustikku sisse ja võib-olla saad ka täpsemalt pihta, mis nagu inimestes sündis niiviisi väljendama, eks ju. Ega sedasama Puškini ka ja vene kirjandusega on ju täpselt sama asi, et ühest küljest võib-olla lihtsalt tekst, aga teisest küljest võib-olla ka väga irooniline dokumente ja siis on ikkagi seda koodi lahti seletada, nii et mina, mina pooldan igasuguseid tärne, kuna ma olen loll, siis ma hea meelega loen, mis siis nagu oli selle taga selle või teise asja taga? Tärnid on lahedad asjad. Viiepäevane uinak oli kunagi, ma hakkan. Ja see, need olid väga head, kas sina mäletad, meie peame, sina mäletad? Kood? Ka siin otsa saama. Loeme veel lõpetuseks ühe ühe luuletuse, ehk täidame küsimused tossudega aega juurde. Mis, mis järgmine saade seal on neil üldse midagi rääkida, juttu käima. Niikuinii ei ole, siit ruumist välja, läheme siis me näeme, kes seal ootavad ka niikuinii mõni halb saade, nii et ei tea midagi. Siin raadio kahes on ikka väga head saated. No ma saan aru, et sa ütlesid oma kohustusliku reklaamlause. Õhtu nõudmised on täiesti sõltumatu, niikuinii lasen siit kohe jalga kõige rangema, kõige kõige rakendada neid inimesi kartega. Alati rõhutavad jube sõltuna, hakkan alati mõtlema, ära karda, ärgusse idee tuleb. Ma leidsin juba luuletuse, elasid raamatut, ma tahan seda lugeda, see mulle meeldib. Ühe rea pärast juba. Kusagil kaheksata puks, võib-olla magaja põues. Nii ma jään unetuks aju takkuses õues. Minuga keegi mängi, muld vajub pilli peale. Siis kui ma leian sängi, pannakse lilli peale. Mis on ajas mu nõue ketis ja seina küljes siis kui liblikad õues on muru ja heina küljes? Ma vaatan ilma ja ruumi, mis on ka meie ülem, ma vajan palju ruumi, aga ruumi jääb üle. Näopildi peale jääb vagu nagu viimane rida, vaatame pildile nagu näeksin, seal ei tea, mida. Plaksutage korratus asemel nutma kura panebki mind praegu nutma. Aju lagunes õues. Sul ei ole ajutagust õue. Noh, aga ma ei mängi seal. Tervete inimeste hulgas kogu aeg valdav osa ajast nagu ajutaguses õues ma ei ole ja siis ei ole mul seda häda nagu minuga keegi ei mängi. Ah sa raisk, siis. Võib-olla on see ikkagi väikese niukse niukene pedofiilia igatses kird, asi viie aastaseks. Aga minu meelest on see selle imeilus. Raadio kaks saade oli kuri karjas. Meil oli külas suurepärane saatekülaline. Juku-Kalle Raid. Kas ma võin selle amo isid Kaselegi suurepärane. Suurepärane saatekülaline. Ei sa hakata hakata seda jaotama, saate külaline, kes kellega, kelle juurest tuleb ise nagu külaline just, ja see ongi, ongi Te, olite mulle jumala head külalised, aitäh tulemast. Teeme väikse aplausi. Kolmekesi mina teile. Ja varsti tuleb siis välja Juku-Kalle luule hinge, teisipäeval voodi, kõik Juku-Kalle Raid ja teisi luuletusi, otsige, ostke endale, see luulekogus on väga hea, lugesime suhteliselt, ega siis juba teate, et seal on väga ja kohtume järgmine nädal, kus on siis siin stuudios hoopis minu asemel jälle Kaur ja Olavi.