Tere, 1572. aasta lõpus saabus Liivimaale Venemaavägesid juhatama Ivan Julm isiklikult ja vene vägede kätte langes Paide Paide esiajaloost. Missugune oli Paide linn enne Liivimaa sõda ja missugusena jäi linn venelastest maha pärast seda sõda, kes on Paide kangelane, sellest räägib Paide koduloouurija Rainer Eidemiller. Rainer Eidemiller on ühenduse Weissenstein juht. See on ühendus, mis sai alguse ajaloohuvilistest paide lastest. Nüüdseks on saanud Paide kogukonnakeskuseks. Saatejuht Piret Kriivan ja saade on paidest. Paidest ei ole eriti palju teada, missugused on need kõige esimesed andmed paide kohta. Kõige esimesed ongi seotud linna asutamisega ehk 1265. Kroonikate järgi ehitati siis torn, mida nimetati ka pikaks, Herman, eks, nii nagu Tallinnaski. Teatud torni tüüp. Ja sellega pandigi alus siis paide kindlusele, mida esialgu keskalamsaksa keeles nimetati viitandusteiniks. Mõned väidavad, tuleb hääldada, issand stend, ma ei tea täpselt. Ja hiljem siis Vaizonst aineks ja selle ümber tekkis hiljem linn. Aga see torn ehitati, see kohta ei olnud Järvamaa algselt, see oli tegelikult Alempoise maakond ehk hilisem Türi kihelkond. Sest et Järvamaal ei tohtinud ehitada kindlust ordu soli solistentsmi lepinguga keelatud. Aga kuna Järvamaa tohtis korduv valitseda, siis väga kaval ehitada võimalikult piiri lähedale ekskindlus. Ja see paide asukoht on ideaalne. Tõenäoliselt oli selle koha peal on eestlaste linnus seda pannud keegi uurida, sest see on kuskil, ma ei tea, mitme kultuurikihi all. Aga, aga sealt sai see Paide linn alguse, mis hiljem siis muutus alles kunagi hiljem Järvamaakeskuseks kaks, 30 aastat või umbes nii. Toimus siis aren areng peamiselt kindluse ümber, kuni ta siis kolis nii-öelda allin. Hiljem juba tekkis linn, linnaõigused ja kõik muu linnaõigused, millal sai Paide 1291. Et see on päris hästi dokumenteeritud, seda ei teatud väga hulk aega, et rohkem teati esmastest linnaõigustest 14. sajandil. Aga siis Paul Johansen, 1930. aastal avastas Stockholmist arhiivist ühe tegelikult 1555. aastal tehtud dokumendi, mis oli siis koopia sellest esmasest 1291. aasta linnaõiguste andmise dokumendist üritust. Ja sealt siis tuli see 30. september 1291, kui Riia linn annetas Paide linnale tema siis tulevaste burgerite palvel linnaõigused, see oli siis nii-öelda Riia linna õigus või, või Hamburgi linna õigus tollel ajal. Ja, ja siis linna nimeks saigi ametlikult asjast ainult või noh, tollel ajal siis siis Wittensteini. Kusjuures huvitav on see, et umbes sellel ajal nii-öelda Riia esimene linn kindlus kandis sama nime. Et see esimene kindlus, mis ehitati Riia kohale, kandis nime Wittgenstein. Ja selle kohta on esimesed andmed kuskil 1209.-st aastast, see kindlus tehti täiesti maatasa siis sellises nii-öelda kodusõjas Riia elanike ja ordu vahel 1297. aastal. Et mõnes mõttes nagu Riia-Wittensteini nimi, nagu siis Andrus kuskil seal Paide Wittensteini edasi. Aga see paide nimi? Jah, et Paide on pae. Linn jah, et see on ka väga vana nimevorm, sest et noh, Wittensteini Vaizns tain tähendab valget kivi ehk paekivi ja sõna paide tähendab sedasama. Ja noh, mingil hetkel räägiti, justkui see vanem nimevorm oleks Paede aga, aga see esineb alles kuskil seal 18. sajandi kirikuraamatutes ühe nimevormina. Aga palju varasemast ajast on teada näiteks 1500 kuuekümnendatel Liivi sõja ajal ühes vaherahulepingus, mis on olemas nagu kahes eksemplaris, üks on saksa keel vene keel siis seal venekeelses variandis on nimetatud muude linnade hulgas Paidat ja siis saksakeelses variandis on selle koha peal siis Wittensteini. Et see sõna või nimi, eestikeelne nimi, Paida võib-olla mitte Paida, siis on ilmselt väga vana. Ja huvitav on see, et kuigi ametliku nimena ikkagi saksakeelne nimevorm kasutusel, siis näiteks Paida nimi elas hoopiski praeguse Pärnu jõe peal nii-öelda. Et see, mis on praegu Pärnu jõeks, oli tegelikult Paida jõgi. Rootsiaegsetel kaartidel ongi niinimetatud Pärnu jõe nime saab ta alles kuskil pärast Toriselt Pärnumaal. Et, et jah, see on üsna vana nimevorm olnud ja ja ilmselt paralleelselt olnud kogu aeg kasutusel keskajast alates. Luuletaja Hando Runnel on Paidet nimetanud kõige Paimate linnaks, aga ilmselt ikka kiviga selle. Ja nimed ja, ja seal on olnud erinevaid teooriaid, kui lugeda vanu ajalehti, siis 19.-te lõpul ka fantoseeriti paju ja paisuma ja ma ei tea, mis kõik variandid seal välja käidi, aga noh, eks ta on ikka. Ta on ikkagi tuletatud saksakeelsest nime vormist. Sest et varem, mis iganes sealgi oli linnuse, mis iganes, see kindlasti ma arvan, paekiviga seotud ei olnud. Kui paidest ja Eesti ajaloost rääkida, siis kõigile tuleb meelde kindlasti Jüriöö ülestõus ja saatesarja Eesti loo kuulajatele ka kindlasti, sest sellest on pikemalt varasemal ajal juttu olnud ja, ja neli eestlaste vanemat, kes paides hukati, tapeti, ja see on fakt. Kindlasti fakte, jah, et see on kahjuks selline nagu musta alatooniga sündmus, mis ta paidega seostatakse, ta on koht, kus siis ordu lõi maha või surus maha eestlaste ülestõusu. Tegelikult. Ja paides on vallimäel, sai mälestuskiviga üles pandud natukene vale koha peal, tegelikult täitsa oli kuskil tornile lähemal noh nagu kirjas on kroonikas löövid all, et siuke sammastik või röövid olid ühes kindlas kohas seal Pika Hermanni vali torni läheduses. Noh, ja see on nagu lõputu teoritiseerimise koht, et kes need neli olid. Et kui palju nad olid kuningad, kui palju nad olid Taani kuninga vasallid, see on selge, on see, et et kuni selle ajani Eesti ju oli rohkem sellises nagu lepingulises kvaliteedi suhtes ta ei olnud nii olla täielikult alistatud ja tema vana ülikond toimis edasi ja nii edasi. Et keegi keegi väga täpselt ei oska öelda, et mis toimus kuni selleni välja jõuetuna teoritiseeritud, et et kuna kaasas oli ka Tallinna piiskop, siis siis siis võib-olla taheti lausa paavstiriiki tugipunktiga paides või kuskil mujal Eestimaal asutada, et väga raske praegu juba seda öelda. Paide koht Eestimaal tol ajal keskajal ütleme, kui tähtis Paide oli. Noh, mitte nüüd väga, aga ta oli ikkagi üks esimestest Eesti linnadest ja ta asus ühe olulise hansatee kohal. Et kui, kui Tallinn ja Tartu juba muutusid olulisteks hansalinnadeks, siis hakkas tekkima see praegune Tallinn-Tartu maantee, mis tükk aega tegelikult ei olnud, peamine et nii-öelda see vana talitee, mis oli veel väga kaua kasutusel Tallinnast paidesse, läks pisut nagu jõnksuga lääne poole läks sealt Hiiumetsast ja Kuimetsast läbi ja noh, see oli nagu loodus kult parem. Aga, aga ikkagi hakkas tekkima juba otsetee Mäost ka läbi ja, ja ma arvan, Paide hansatee ääres lõikas üsna palju kasu sellest et keskaegsest paidest on väga vähe teada. Liivi sõjas läks kogu raedokumentatsioon kaduma ja üht-teist on teada, et toodi Tallinna ja nad olid millalgi siin Tallinnas arhiivis, aga, aga endiselt ei tea nendest suurt midagi. Aga on olemas näiteks küll seitsmeteistkümnendal sajandil tehtud vasega müürid paidest noh, sellised nagu eemalt vaatega vase krabüürid ja kui neid uskuda, siis paides ei olnud mitte sellised nagu tavaliselt mõeldakse keskaegsetest Eesti väikelinnades, sellised madalad palkmajad õlgkatustega, neid oli ka kindlasti. Krabüüridelt paistavad sellised uhked kivist gooti hooned nagu Tallinnaski vanalinnas ja päris palju kohe. Ja krabüüridelt on ikkagi võimalik välja lugeda detaile, et need ei ole sellised nagu lihtsalt väljamõeldised ja fantaasia, et seal on väga selgelt näha keskväljak ehk turg, turuplats selle juures raekoda, tänavate võrgustik, täpselt nii tegelikult ka on. Kindlus asetas selle juures linnamüür ümber linna linna kaks väravat. Venelase Hupel on öelnud, et Paide linnas oli keskajal 360 maja. Et see on, see on tõenäoliselt liialdus. See on päris suur hulk ja nii palju neid ma arvan, ei olnud. Aga noh, Liivi sõja järgselt on säilinud üks nii-öelda inkvisitsiooni akt, kus siis kirjutati üles kõik, mis on toimunud või mis on olnud Paide linnas. Seal loendati kuskil 60 hoonet, Slimi sõjaks, praktiliselt kõik olid hävinud. Raekoda gildi maja, kaks koolimaja, kolm kirikut, pluss siis veel eluhooned. Ma arvan, et ta oli päris heal järjel, eriti kui veel mõelda, et Paide linnal oli lausa oma raekoda olemas, ega keskajal igal linnal näiteks Haapsalul seda ei olnud. Ma arvan, et et see oli suhteliselt heal järjel linn, kuigi mitte väga suur. Kas linnaplaan oli siis keskajal, enne Liivi sõda oli ta sama, mis praegu keskväljak oli turuplats. Ja ainult, et oli poole väiksem. Et kes paides on käinud, teab, et sealt keskväljakult läheb selline nagu jalgrada läbi lõikab selle pooleks. Siis tegelikult see oligi siis selle turuplatsi põhjapiiriks. Et sealt kiriku pool olev osa oli tegelikult surnuaed ja, ja sealt siis nagu lõuna poole jääv osa oli siis turuplats, mis ei raekoja ette. Ja see põhiline tänavate võrgustik, Rüütli tänav ja pikk tänav, Viljandi tänav, mis on praegu Väike-Aia tänav ja nii edasi, Rootsi ajal on see üles joonistatud nende nimetustega, siis see pidi olema varem sama. Ja, ja tõenäoliselt see keskaegne tänavavõrgustik ongi praktiliselt ainukene asi, mis, nagu keskaegsest paidest üldse säilinud on välja arvatud mõned kindluse varemejupid ka. Ühesõnaga, turuplats oli seal, kus praeguse linnavalitsuse raekoja ees ja siis tuli, kui ordulossi poole vaatame, siis tuli kalmistu. Ja kiriku ees, sest keskaegne kirik, mitte see, mis praegu on vaid keskaegne kirik, nii-öelda gooti kirik asus praeguse kiriku kohal. Kui seal on tehtud arheoloogilisi töid, on ilmnenud, et tegelikult enne sõda oli veel mingisugune kirik aga noh, see, mida näiteks nendel samadel Mosaic krabüüridel kujutatud keskaegne kirik on sama koha peal selle surnuaed. Ja siis üsna selle taga juba tuli siis nii-öelda kindluse territoorium kes siis paide teab. Kui, kui Tallinna poole minna seal keskväljakul, siis kuskil seal politseimaja juures tuleb see kitsas tänav niimoodi. Et, et see, see on tegelikult linnamüüri piir, sest linn, linn lõppes seal ära. Kas see linnamüür on tervikuna teada, kus ta Ta on paremini üsna üsna tervikuna tegelikult paremini on ta teada linna lääneosas sellest, mis jääb siis seal on Türi poole et seal on ta linnamüüri valja kraav on olnud alles veel Rootsi ajal ja tegelikult isegi pisut 18. sajandil seal on ta kaartide peale kantud, et ongi tulnud kitsas tänavast ja, ja umbes seal, kus hiljuti oli üks suur katlamaja, mis maha lammutati, oli üks suurlinnamüüri bastion seal ta keeras lõunasse üle praeguse staadioni ja, ja sealt Alexis kuskile sinna Rüütli tänavasse välja nüüd see, mis jäi nii-öelda jõe poole või ida poole, vot seda nagu väga täpselt ei teata, et kas ta nüüd oli Rüütli tänava peal seal hästi kõrge koha peal või oli ta päris jõe ääres, mis oli vist natuke liiga pehme või kuskil vahepeal. Et on olemas jälle üks väga ebamäärane rootsiaegne kaart, mis mingit väga imelikku siksakki seal kujutab, aga aga seda ei tea, seal ei ole ka väga kaevatud ja uuritud, kus ta täpselt oli, kuigi me oleme unistanud georadarist näiteks läbi kammida nii edasi kui palju paides üldse on tehtud arheoloogilisi kaevamisi väga vähe, et ega sellised noh, ei ole eesmärgistatud kaevamisi on tehtud ikkagi ainult vallimäel, kus kus on uuritud põhiliselt vallitornialust ja, ja sealt on tuldud välja sellise teooriaga, et et sugugi mitte ei olnud Pikk Hermann üksinda see kõige esimene ehitis, vaid sellega külgnevad müürid pakuvad konvendihoone ja, ja kiriku müürid on väidetavalt sama vanad. Aga probleem on see, et need müürid ehitati tegelikult 14. sajandil. Siis tekib see küsimus, et mis siis 1265. aastal ehitati, kui torn võib-olla kah oli hoopis 14, et noh, et, et need seal ei ole nagu väga palju selgus toodud tegelikult, aga mujal ei ole tehtud. Nad ei ole muuhulgas näiteks üldse uuritud Paide tegelikult väga unikaalset paistionaalsesteem kindluse patsionaalsesteem. Linnas toimunud arheoloogilised tööd on. Kirikus on nüüd tehtud ja ülejäänud on lihtsalt trassitöödega, kui midagi huvitavat on välja tulnud. Aga väga süsteemselt ei ole. Selle linnapildi juurde tagasi ma küsin niipidi, et niisugused märgid, mida võib-olla teised mitte Paidecaca teavad paidest, on kultuurimaja, spordihall, uus Lembitu park, et kas see oli vanasti linnamüüride sees või väljas. Kaugele-kaugele välja, see oli selline tüma koht, kust isegi läbi ei käidud. Et see praegune Pärnu tänav päris alguses niimoodi otse läbi läinud, see oli karjamaa ja see oli nii märg, ta on praegugi väga märg, tal on kõvasti tõstetud küll alles pisut tagapool, kui sealt haiglast edasi minna, siis hakkab pinnasele tõusma. Ja tegelikult oligi niimoodi kuidas linnast üldse välja pääses, oli nii, et mitte peamine suund ei olnud nüüd mööda Tallinna tänavat Mäo poole nagu praegu vaid tegelikult, et kui nüüd ette kujutada seda Paide kindlust seista seal Paide kindluses ütleme selle koha peal umbes, kus on vallitorn ja vaadata lääne poole, siis seal asub läänevärav ehk Türi poole Türi poole, siis jah, seal asub läänevärav ja lääneväravas oligi omal ajal siis nii-öelda see tõstesild kust, mis oli peaväljapääse sissepääs ja lääneväravaga täpselt samas joones on lai tänav. Ta läheb nagu otse sealt kohe soo tänava puhul. Tegelikult see oli vana Paide-Tallinna talitee siht. Ja talilaia tänava ääres olev kinomaja oli omaaegne kõrts mis asusele talitee ääres. Ja sealt see talitee läks siis nii-öelda soo tänava peale oli üks siht, kus ta keeras siis nii-öelda põhja, aga teine siht keerasid praeguse muuseumi pargi siis Pärnu tänava peale, nii et Pärnusse või ütleme siis Türile, Viljandisse pääsemiseks tuli kas minna siis kindlusest välja mööda laia tänavat, üle muuseumi pargi, praegusele pärnu tänavale või siis need, kes elasid linnas, linnakodanikud tulid mööda praegust väikaja tänavat, mis oligi Viljandi tänav samamoodi selle kõrtsi juurde, sellise ringiga siis läksid alles hiljem kas kuskil 18. sajandil sa ise otse sihtsalt paidest välja Türi suunas nagu algusest peale rajatud teena. Sest ütleme, see piir, linnamüüri piir jooksis umbes selle koha peal, kus paljud teavad, kus on siis üks vana puust haigla enne spordihall ja avaruse kauplused sealt vahepealt siis jooksesse läbi, seal oli müür üsna väike. Bastionite süsteem sellest ei ole mitte midagi järgi, aga mille poolest see unikaalne oli? No on järgi tegelikult kogu Vallimägi ongi paisionaalseste, et inimesed ei oska seda näha, neile tundub see sellise loodusliku mäe või künka, no tegelikult ei ole, see on puhas inimkäte poolt kokku kuhjatud mägi looduslik on ainult selle keskel olev küngas, kus asub vallitorn. Ja selle ümber tekkis esialgu siis kastell-linnus sellise väiksema nelinurkse moodustisena ja hiljem see vall, mille peale inimesed praegu käivad sinna ümber ehitati siis selline suurem ringmüür, millega ta siis nii-öelda laager kastelliks kujunes. Ja siis 16. sajandil suureneva suurtükitule võimsuse tõttu hakati siis neid kivimüüre kaitsma mullaga. Ja põhimõtteliselt kaeti see laagerkastell see väline müür mullaga ja ehitati nurkadesse bastionid, kuskil 1580.-test on need joonised nagu näha. Ja see on alles. Ja noh, selles on, ta on, ütleme, ta on üks esimesi arhailise maid paistionaalsesteeme mida Rootsi võim siin provintsis nagu julgelt katsetas, see oli nagu vajadus ka, sest tollel ajal Paide oli noh, selline nii-öelda piirilinn tegelikult. Ja ta lihtsalt on nii-öelda Hollandi ja Itaalia süsteemi selline segasüsteem, seda niimoodi raadios väga keeruline selgitada, peab vaatama jooniseid ja pilte. Ja nüüd hiljuti kohale tuleb tulla niikuinii paidesse. Ja noh, no vähemalt seda süsteemi tundvate spetsialistide huvi näiteks Rootsis oli väga suur, kui nad seda kuulsid, sest kui seal nüüd vallitorni kaasajastati, aja keskuseks ehitati, tehti igasuguseid kaevame, siis tulid välja bastionite vaheliselt käigud mis muudavad selle süsteemi nagu selliseks väga selgeks ja loogiliseks. Neid õnnestus meil natukene uurida georadariga ja üht-teist huvitavat välja alla paide kohta, näiteks. No näiteks seesama, et, et bastionid olid omavahel käikudega ühendatud, mis on loogiline selleks, et et bastionite peale suurtükke viia, laskmata, kuna viia, et see elavjõud saaks vabalt liikuda. Siis tuli välja üks väravakoht, mida ma jaolt oletasime. Mis oli ehitatud pärast bastionite ehitamist, sest tänu bastionite ehitamisele see ütleme seda vana südamed, kindluse südamikku ümbritsev vall tõusis oluliselt kõrgemale ja enam sealt lääneväravast niimoodi sisse ei pääsenud. See ehitati üks teine värav, see tuli välja näiteks. Et aga kahjuks me toime seda georadarit nii vähe ekspluateerida. Kõik ei jõudnud uurida. Rootslased ehitasid bastionid, tuleme nüüd Liivi sõjaeelsesse aega tagasi 300 üle kolmesajamajas oli ilmselge liialdus. Mis numbri juurde? Me jäime? See 60, võib-olla õige. Et kui palju inimesi võis elada paides enne Liivi sõda ja Liivimaasõja ajal Seda on väga-väga raske öelda, et ma arvan, enam-vähem igaüks võib ette kujutada 60 maja puhul nagu igasse majja perekonda ja ja kui palju neid siis oli, pluss veel pluss veel need, kes elasid kindlusesse kindluse territooriumil. Et see paari-kolmesaja suurune hulk inimesi oligi siis Paide linn tollel ajal, aga sellised linnad olidki omal ajal, kes nad olid? Eks nad ikka olid põhiliselt kaupmehed ja käsitöölised linna kodanikuks ju keegi teine ei saanud. Ja nii oli see kõigis linnades paidele, kuna paidel oli antud ametlik linna õigus Riia linna õigus misele Hamburgi linna õigus siis küll pisut lihtsustatud vormis, siis kõik oli väga täpne, väga selge, kuidas raad valiti, ka kaupmehed valisid enda hulgast, ehk ehk siis suurgild valis moodustas selle enda hulgast ja, ja noh, tõenäoliselt oli olemas ka mingisugune käsitööliste Castroli tsunfti gildinal olemas, seda täpselt ei tea, gildi maja oli, võib-olla see oli ühine, võib-olla religioosne kild ei tea nagu neid asju väga täpselt. Ja noh, kindlasti oli siis eestlasi, kes olid sellised abitööjõud nagu mõned aja jooksul Saksastusid ja, ja ka said linna kodanikeks. Ja noh, peale selle siis kohe külje all olev kindlus, kes siis linna foogti kaudu osales kindlasti linna juhtimises, raekaudu. Kas paides elas ka Liivimaa viimane Rüütel, Kaspar von Holden, Pokum? Jah, olen Pokum, oli küll, üks, teda on tituleeritud Paide kangelaseks mitte lihtsalt ei elanud siin hoida. Nagunii-öelda valitses Paidet mõnda aega. Sest et 1558, kui Liivi sõda lahti läks, paides asus siis Järva foogt Bon Smarten. Üldse tegelikult, kui, kui nagu üks asi ära nimetada, mis on minu arust oluline, siis enamus selliseid, et ajalooviiteid tuginevad Russovile russo oli arusaadavalt rootsi mehel. Aga paides on väga detailselt kirjutanud hoopiski Rener, kes kaks aastat 56 kuni 58 oli, oli Paide foogti notar, eks. Ja tema kirjeldused on palju detailsemad ja tihti täiesti vastuolus. Russowiga. Ja Smert on üks näide sellest, Russo üritab Smertenit väga nagu alavääristada ja maha teha, vanamees, argpüks ja nii edasi, kes ei läinud Narva alla, kui hästi. Aga, aga Rener, kes oli sellesamas Märteni notar ja kirjutab asju detailsemalt, räägib midagi muud, et Smarten käis Narva all, võitles paid eesti põgenenud, siit vaid tuli see tagasi. Tegelikult tuleb nagu asju vaadata ka, nii et trussovi Rootsi meelsus on natukene kallutatud. Ja need mehed, sealhulgas Golden Pokum, keda on näiteks Paide kangelaseks tituleeritud, tegelikult noh, võitlesid ju nii-öelda oma kodumaa eest oma riigis tollel ajal nii seda ei sõnastatud ja ei mõistetud. Holden Pokumi kangelasteoks peetaksegi siis seda. Ta kaitses Paidet, mis osutus Liivi sõja ajal ainukeseks linnaks peale Tallinna, mis ei alistunud venelastele. Narva, Viljandi, Tartu, kõik muud andsid lihtsalt alla. Aga Väike-Paide pidas vastu. Teda oli väga raske vallutada, sest ta oli looduslikult väga hästi kaitstud. Jõed, sood, rabad ümberringi ja kindlad, ise väga tugev. Aga jah, 1560 määrata The Golden Pokumis Märtin asemel, kes vanaduse tõttu lahkus siis Paide kindlust kaitsma. Ja 1560 toimus ka üks suuremaid lahinguid kus vürst Stanislavski tuli mitmeid 1000 mehega Paide alla ja, ja mitu nädalat pommitas Paidet, ei suutnud seda ära võtta. Ja siis russo kirjeldab väga ilusti, kuidas Holden Pokum kõrvuti sakslased, eestlased kõrvuti kaitsesid, linnamüürid olid langenud, siis õlg õla kõrval, ehitasid üles ja ja päästsid linna. Kusjuures Holden Pokum panustas väga palju oma isiklikku raha, paid ülesehitamisse. Pärit oli ta kuldikast, mis tolleaegse kollingeni kontuuri perekonnas tõenäoliselt selline tunnust ka jõukas ja tähtis mees. Aga väga noor tollel ajal ja hiljem muide ta määrati Tallinna kultuuriks ja siin ta võitles Toompeal rootslaste vastu, ei tahtnud aktsepteerida seda Tallinna, alistub Rootsile ja võitles edukalt, nii-öelda kokkuleppega sunniti lahkuma Tallinnast. Holden Pokum, kui ta oli Paidet 1560. aastal kaitsnud, siis ta väidetavalt saatis Tallinna 2500 suurtükikuuli nagu kingitusena. Ja kui ta kaitses Toompead rootslaste vastu, siis tema vastu kasutati neid samu suurtükikuule. Ja hiljem Holden Pokum. Noh, see ongi russo kujutab hullem Pokumid sellise negatiivse tegelasena, kes siis progressiivse Rootsi vastu millegipärast võitlus. Aga ma arvan, Holdem, Pokum ja Kettler ja teised ordumeelsed nägid pigem Rootsis sellist agressorit või või suht nagu jultunud olukorra ära kasutajat. Nad püüdsid oma vana kordama, oma kodumaad nii-öelda päästa ja säilitada. Kas kui Holden Pokum on nimetatud Paide kangelaseks, siis kas Paidelased on mõelnud ka temale mälestussammast püstitada mälestuskivi? Et tegelikult on isegi olemas ju üks pilt Holden Pokumile pühendatud mälestussambast graphmellini atlasel 1700 kus on nagu iga linna või maakonna juurde joonistatud ka mingi pilt, siis Järvamaad on pandud illustreerima mälestusmärk kuskil Paide lähistel, mis on pühendatud Holden Pokumile, selline reaalne kivist, suur mälestussammas kirjadega ja nii edasi. Ja keegi nüüd ei tea, et kas see oli ainult kellegi fantaasia, kohalik rüütelkond lihtsalt tahtis midagi sellist teha, 1700 sügav Vene aeg tegelikult juba selline tõeline vene aeg. Et 1590 vabandust? Jaa jaa. Või oli see tegelikult ka teostanud, igatahes mingisuguseid nagu füüsilisi märke sellise mälestusmärgi olemasolu kohta ei eksisteeri. Mõned kahtlevad, et kas vene ajal oleks lubatud Holden Pokumile, kes sõdis venelaste vastu sellist mälestusmärki püstitada. Samahästi võib küsida, et kuidas siis lubati selline asi nagu atlases avaldada jõudis ikkagi rüütelkonna oli üsna suur sõnaõigus selles ajas ja noh, me oleme mõelnud, et muidugi Paide vääriks ühte mälestusmärki, praegu on Paide lähedal üx mälestusmärk Liivi sõjas hukkunutele, aga see on liivi, sõnas hukku sõjas hukkunud vene sõduritena tehtud üks selline suur obelisk. Aga Paide elanikele, kes täielikult Paide linn hävitati täielikult, Liivi sõjas, elanikud kas hukati või küüditati Venemaale, piinati ja põletati seal päevade kaupa. Kes ma saan aru, et see on järgmise saate teema 1005 72. ja kolmandal aastal nagu väga suure ülekaalu vastu pidasid vastu pikka aega ütleme, kui Paidet kaitses kuskil 50 meheline garnison, kes võib-olla et kõik eestlased, Rootsi Ansceneetid ja sealhulgas veel talupojad, linnakodanikud, ja kui seda piiras tõesti, kui russovitt uskuda 80000 meest Ivan julma eestvedamisel, siis siis noh, see vääriks mälestusmärki. Mitte ainult Holden pakkumaid, kogusa paide kaitsmist. Et seda, kui palju mehi tegelikult tuli Paide alla, seda me saame tõesti nädalaga pärast kuulda. Liialdatud oleks. Tõenäoliselt, aga tuleme nüüd selle keskaegse Paide juurde tagasi ja Liivimaasõja eel, kas peale nimetatud meeste on veel kedagi nimeliselt teada, kes paides elasid, mõned kuulsad aadlisuguvõsad. Ei, mina kahjuks ei oska seda nimetada, võib-olla keegi, kes on tegelenud sellise suguvõsa uurimisega lähemalt, siis, siis, siis võib neid nimetada, aga ei ole väga selliseid erilisi nimesid teada. Peale näiteks Simon mandrilt, kes siis nagu on vähesele katekismuse eestikeelse katekismuse kaasautoritest. Ema oli mõnda aega lühidalt paides, põgenes Nigulistest paidesse oli üsna sellise skandaalse mainega jutlustaja, reformatsiooniaegne jutustaja. Ja tema oli paides mõnda aega ka mingeid selliseid väga erilisi nimesid ei tule, nagu välja. Aga vaatame ajas ette ja ja missugune oli Paide siis, kui juba uuesti tulid rootslased ehk et kui venelased olid ära käidud, vihelda? Siis võtame kuskil seal 1580.-te sealt edasi, jah. Biden oli täiesti maatasa tehtud, sellest ei olnud järgi enam mitte midagi ja seda oli korduvalt laastatud. Mitte ainult venelased, aga, aga ka igasugused rüüstesalgad olid siit üle käinud. Ja 1591. aastal tehti inkvisitsiooniakt ja selle tulemus oligi 60-st majast, ainult mõni üksik oli enam-vähem alles, kõik muu oli põletatud. Paid elanikest olid alles ainult kuus inimest. Ülejäänud olid tapetud, põgenenud küüditatud kuus inimest ja tõest, Ivan Julm. Korraks jälle tagasi minnes. Kuna ta oli niivõrd raevus sellest, mis siin paide all toimus, siis ta lihtsalt tõenäoliselt nädal või kaksin, lihtsalt tappis ja piinas inimesi pärast seda, kui ta oli linna ära võtnud. Ja siis Rootsi ajal hakati seda vaikselt üles ehitama. Aga siis tuli järgmine sõda, Rootsi-Poola sõda seitsmeteistkümnendal sajandil juba 1600 läks kõik lahti ja, ja toimusid jälle kolm Paide vallutamist, kus linn läks poolakate ja rootslaste vahel käest kätte. Ja pärast seda on Paide jälle niivõrd maatasa tehtud, et seda kirjeldatakse kui lihtsalt ühte suurt prügimäge, millest pole mitte midagi alles. Ja siis tuli jälle uus ülesehitamise periood, aga no ütleme nii, et Liivi sõda on ikkagi see see joon, kus, kus keskaegne Paide tegelikult kaob lõplikult. Uued hooned Rootsi ajal seitsmeteistkümnendal sajandil ehitatakse üles küll vanade vundamentide on seal siiamaani on korduvalt uuesti üles ehitatud ja ja noh, see on nagu täiesti selge, et keskväljaku ääres olevad hooned ja ka Rüütli tänava ääres olevad hooned asuvad keskaegsete keldrite vundamentide peal. Aga, aga nad ei olnud enam kindlasti nii uhked. Need olid väga lihtsad palkmajad õlgkatustega võib-olla isegi. Sest et elanike oli väga vähe ja see, mis juhtus Rootsi ajal, mida vahepeal on kirjeldatud nagu Paide linnaõiguste kadumisena oli see Paide linn, sisuliselt kingiti maa mõisale ja maa mõisnike eriti Wonthersoni hiljem üritas Paide linnakodanikes teha, noh, võrdsustada neid nii-öelda talupoegadega pärisorjadega ja tegelikult Rootsi aeg, seitsmeteistkümnendast sajand ongi teise võitluse aeg, kus Paide kodanikud käivad kohut Rootsi riigis mõisnikuga aastate aastakümnete kaupa, et võidelda oma linnaõiguste eest omaenda õiguste eest ja lõpuks võidavad tegelikult. Et aga linn ise, kuna noh, tolle aja seadused ka ei lubanud näiteks siin enam sunnustaja kilde asutada, et selle liikmed pidid olema Tallinna mõne killi liikmed et siis siinse majandus tõenäoliselt ikka väga kiratses ja lihtsalt kehva hakkama saada. Kui poleks tulnud Põhjasõda, mis tegi jälle linna Mahta, Sahnilt Rootsi-aegse linna, siis oleks võinud sellest midagi elujõuliste ajal tõenäoliselt ka välja kasvada. Siis need nende vundamentide juurde tagasi, kas praegune linnavalitsus, raekoda on ehitatud sellele vanale keskaegsele vundamendid? Raekoja vundamendile, vaat seda väga täpselt ei tea, sellepärast et ühesõnaga sellest vase krabüürist on võimalik välja lugeda, et umbes selle koha peal asub üks teistest suurem hoone turuplatsi ääres. No see peab olema raekoda, kui Paide linnal oli, raekoda on umbes selle koha peal küll, kus praegu. Aga see praegune kivihoone on ehitatud kuskil 1700 kuuekümnendatel ühekordsed Skiwi hooneks alguses ja raekojaks said alles 1911. Enne seda oli ta kaupmehe elamu, tegelikult ei pea mõtlema, et on aga ikka ka päris vana. On mis on Negelini kroonika nägeleni kroonika üks raamat, mille ma kirjutasin natuke enda jaoks, sellepärast et ma tahtsin lihtsalt, et ma ei unustaks kõiki neid asju, mis ma olin lugenud ja ja teada saanud. Ja nägelin, see nimi, see kuidagi sattus mu kätte juhuslikult. Sest mind hakkas eriti huvitama tegelikult Rootsi periood paides, millest praktiliselt mitte midagi ei teata, peaaegu üldse uuritud. Ja siis üks olulistest nimedest, kes seal nagu aina rohkem esile tõusis, oligi nägelin. Kes oli noh, tolleaegse paid, ütlemislinnapea, Altermann, mitte päris samasugustes õigustes, tema oli üks põhilisi kohtus käijaid mõisa vastu. Ja tegelikult ma tahtsin nagu selle raamatuga välja jõuda siis selle rootsiaegse kohtuskäimise ajani aga siis oli mingi selline eellugu Paide kohta ka vaja kirjutada kroonikatele kaartidele, igasugustele muudele info kildule tuginevalt ja siis ma nii-öelda esimese osana kirjutasin Egeleni kroonika justkui nagu see rootsiaegne hinna panegelin paneb siis kirja oma linnaloo keskajast alates siis kõik on tõestisündinud asjad, mis seal raamatus on. Ei, päris kõik ei ole. Et seal on ikka väljamõeldis ka natukene, sest noh kuidagi tuli need ju üheks looks põimida, et võib-olla mingi tegelane sinna välja mõelda, et et see seoks otsad kokku. Ja mõningaid asju on seal ka, kui fantaasias edasi arendatud ja nüüd on juhtunudki selline kahetsusväärne lugu, et et seda raamatut on vähemalt ühel juhul isegi tõsiseltvõetavuse ühes ajalooallikas tsiteeritud kui üht ajaloo allikad. See puudutab just seda Ivan julma sõjakäiku Paide vastu. Noh, on teada, Skuraator sai surma paides ja enam-vähem on ka teada, et vist need 50 sõjaväelast, kes Paidet kaitsesid, olid Järvamaa talupojad Laanskneetid ja siis ma nagu arendasin seda natukene edasi, et võib-olla üks raamatus on kirjas nagu üks roodu ülem eestlaste roodu ülem olevat siis isiklikult Skuraatovi tapp mis on muidugi väljamõeldis ja ei tugine mitte millelegi, aga siis jah, ühes ajaloo raamatus on seda tsiteeritud, et nii see läks, aga, aga see on väljamõeldis. Paide koduloouurija Rainer Eidemiller nägelini kroonikast pseudokroonikast üks katkend nüüd. Ja siis tuli teade, et venelane on Paide pääle tulemas. Mõned Paidelased põgenesid nüüd linna tagasi, kuhu oli ka mujalt mõned perekonnad oma majadesse tagasi tulnud. Teised pagesid jälle metsadesse ja rabadesse laiali. Venelased tulid Rakvere poolt Mäo poole ja käisid läbi ka Vodjalt, kus mõned sakslased kinni võeti, kes ära ei jõudnud põgeneda. Nende seas olid ka mõned Paide poisid, kes olid kätte saadud karjamaal, nende hulgas kahansbaare. Poisid olid venelastest väga ehmunud, kui nägid lehkavaid ja metsiku olemisega ratsamehi kellest mitte keegi raudturvist ei kandnud, nagu ordus kombeks oli, vaid ainult naha ja paksu riidega kaitstud olid. Vene ratsameestel olid väikesed hobused pääl nad kõrgel istusid ja sedasi vibudega hästi lasta said. Aga ordumeeste ratsameeste vastu oli selline vägi õige, jõuetu. Vangid võeti kaasa, kui Paide poole liiguti ja püüti teada saada kindluse ja linna kohta. Mõned lasksid end parem peksta, aga ei rääkinud muudkui eemalt linna kohta, niigi näha oli Hans paare, aga rumal noor poiss oli väga ehmunud ja kartis väga ja andis siis venelastele teadust selle kohta, milline kindlus on ja kes seda sees kaitsevad. Sellest said venelased kinnitust, et seda kohta mitte hõlbus enda kätte pole saada. Paide ajaloo kohta saab lähemalt lugeda, vaadata ühenduse Weissenstein kodulehelt ja kui juba paidesse jalutama satute mujalt Eestimaalt, siis ärge unustage, et ajakeskuses Wittgenstein vallitornis saab rännata läbi kogu Eestimaa ajaloo. Rainer Eidemiller rääkis paidest linna sünniloost ja varasemast ajaloost. Järgmises saates kuuleme, kuidas vene vägi eesotsas Ivani julma ja tema lähema abilisemal Jutaskuraatoviga Paide vallutas. Kuidas ja kas surma saanud Skuraato ikka on maetud Paide lähedale künkasse koos tõllaga ja nelja hobusega, nii nagu jutustab legend. Paidest on pärit ikkagi palju paisid lapsi, palju häid lapsi. Paides on sündinud helilooja Arvo Pärt ja ta on kirjutanud palju vahvaid lastelaule. Ka üks neist kannab pealkirja, mina olen juba suur ja selle laulis omaaegse populaarse laste laulusaate Entel-Denteli staar Jan Roosaar.