Tere keeletegu 2012 vajab väljaselgitamist ja oma osa võib selles olla ka vikerraadio kuulajatel, kes soovib kandidaat kate on sel aastal 15 ja palusime neid tutvustama Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõuniku tere. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan ja kuna kandidaate on sel aastal tõesti palju tervelt 15, siis peame alustama viht kohe otsast. Kas 15 on suur hulk, mis on esitatud? 15 on suur hulk, aga see ei tähenda seda, et korralik häid Kell tegusid rohkem poleks olnud. Veel uhkem. Te olete jaganud kandidaadid rühmadesse ja tutvustage neid rühmi lühidalt. Palun jah, üritasin tõesti kuidagi neid jagada, sain viis rühma kõigepealt sõnaraamatud siis niisugused keeleteod, mis olid seotud uurimisega kuidagi teiserühmana edasiõppimise õpetamisega seotud teod siis võistlused ja lõpuks meedia. Alustame siis sõnaraamatute rühmast. Kandidaat on sõnaraamat, Eesti keele sõnapered. Nii jah, niisugune kandidaat on olemas ja see on suur sõnaraamat. 200000 sõna, ligi 9000 sõna, peret ja sõnaraamatus kirjeldatakse süstematiseeritud takse kõiki eesti keele sõnu, need, mis on meie ajus, aga nad ei ole seal mitte kuidagi korrapäratult, vaid kindlasti süsteemis ja selle süsteemi see sõnaraamat välja toobki eesti keele sõnamoodustussüsteem on väga viljakas ja seegi leiab sõnaraamatus head kajastamist. Ja mis sellest raamatust kasu on? Kasu on väga mitmest valdkonnas, nii keele õpetamisel, õppimisel, tõlkimisel, uurimisel, korraldamisel ja nii edasi. Ja teine sõnaraamat Eesti etümoloogiasõnaraamat. See on sõnaraamat Eesti rahvale ja esimest korda saab siis tõesti suures mahus eesti keeles meie tüvevara olulisima osa päritoluga muda. See on niisugune sõnaraamat, kus lisaks kõige tõenäosem matele seletustele tutvustatakse ka eksi, seleta dusi. Ja lisaks sellele on siin ka niisugust aitavat infot. Nimelt tutvustatakse häälikuseadusi, tutvustatakse eesti tüvevarakihte, tutvustatakse murrate olulisemaid hääliku looduslikke erinevusi. Ja sõnaraamat kahtlemata aitab tõsta Eesti rahva emakeelealase hariduse taset. Koostatud ja välja antud on uus võõrsõnade leksikon ja see on esitatud ka keeleteo auhinnale. Kindlasti väärib seegi sõnaraamat keeleteo auhinna kandidaadiks esitamist ja mis asi võõrsõnade leksikon on, seda ei ole muidugi vaja väga palju tutvustada, aga selle sõnaraamatu eripära on see, et siia on lisatud tud ka soovituslik aspekt. Nii et seda saab kasutada, vaata siis oma kirjaliku väljenduse korrektsemaks tegemisele. Ja kindlasti leiab seal praegu Kohavatele inglise keele pärasustele palju õigeid paremaid vasteid. Nii no sealt leiab igasugust materjali ja eks nende võõrsõnadega on ju niimoodi, et kui võimalik, siis tuleb kasutada oma sõna, aga alati see ei ole võimalik ja stiili parandamiseks sõnakorduste vältimiseks. Teine rühm kandidaate on uurimistööd ja üks kandidaat on pealkirjastatud järgmiselt eestikeelsete helisalvestiste leidmine, teemakohase kogumiku koostamine ja toimetamine. Jaan Kross leidis Berliinis arhiivist Eesti rahvusest sõjavangide häältega salvestised, need on pärit esimese maailmasõja ajast ja nüüd on ta koostanud ja toimetanud, tanud nende salvestiste kombel staarid. Ka CD on kaasas, salvestisi on kokku umbes tund aega. Seal on katkendeid piiblist, ilmalikust, kirjandusest, rahvapärimusi näiteid väldet ja palatalisatsiooni kohta. Samuti mõned laulud, kaasa arvatud tulevane Eesti. Ja oluline on see, et see materjal omab interdistsiplinaarset väärtust, see tähendab, on huvi huvi Cowniarhiivinduse folkloristika, ajaloolingvistika kui ka muusikateaduse seisukohalt. Äärmiselt põnev, teine kandidaat selles rühmas on pealkirjastatud nii Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi digitaalselt kättesaadavaks tegemine. Möödunud aasta kevadel sai Tartu Ülikooli Eesti murrete ja sugulaskeelt arhiivis valmis veebipõhine kataloog ja kasutajaliides ja nüüd on suurt osa sellest materjalist, mis arhiivis on võimalik kõikide seal siis arvuti kaudu kasutada on üle 1000 tunni. Helisalvestisi käsikirjalise materjale on arhiivisumm umbes 300000 lehekülge, vanimad aastast 1959 ja hõlmavad nii sugulaskeeli kui eelkõige muidugi eesti keele murdeid. Ja lisaks sellele, kuna on ka murdeekspeditsioonide päevik, kuid muud eksemplari digiteeritud siis on sellel materjalil ka kultuurilooline tähtsus. Järgmine alarühm on õpetamine ja õppimine, kõik, mis on sellega seotud, see tundub olevat kõige mahukam rühm. Kandidaate on, on rohkem kui ühe käe sõrmedel lugeda. Paistab küll. Nii, aga alustame siis sõnavara loendist, mis kannab pealkirja põhikooli ainetundide sõnavara. Jah, siin on võetud materjali kogumise aluseks 51 põhikooliõpikut ja on tehtud loendid, mida kokku 20 nendes õpikutes kasutatava sõnavara kohta näit eks algkoolisõnavara, mis on esitatud ühes koondloendis, sisaldab 650 märksõna, edasi läheb asi detailsemaks ja on materjal esitatud ainete kaupa. Ja see on loomulikult eriti oluline abivahend nendele lastele ja nende õpetajatele siis kes ei ole Eesti eesti pärit talu. Ja selle abil on võimalik oma õppimist kõikides ainetes oluliselt efektiivsemaks muuta. Tähendab, seal on kirjas kõik sõnad, mida kooliprogrammi omandamiseks võib vaja minna. Konkreetselt kindlaks konkreetselt sõnad sõnavormid ja siis on ka mitmesuguseid näiteid. Käsiraamat keelemeel, kellele see on mõeldud. Selle kohta on öeldud, et see on mõeldud igale keelekasutajale, kellel on vaja õigesti kõnelda, kirjutada ja tekste koostada. Ja selles on neli peadega, ehkki sõna lause tekst ja keeleabi on ka ülesanded ja nende vastused. Ning raamatu kohta on väidetud, et see on liht no selge ja ülevaatlik, nii et igal juhul peaks olema materjal. Kulub ära ka ajakirjanikele, näiteks. Ajakirjaniku tase peaks natukene kõrgem olema. Metoodilise kogumikku keelemängud koostamine. Ja on ka niisugune keeleteokandidaat ja see väljendab niisugust olukorda, et ka keel kuigi on tõsine asi kahtlemata, siis keelega võib ka mängida. Ja mängides võib ka keelt, et õppida ja õpetada. Selles kogumikus on 108 mängu lisaks mitmesuguseid lõbusaid hääldamisse lugemisharjutusi. Tõsi ja eelkõige õpitakse või saab õppida selle raamatu kaudu siis õigekirja, reegleid, sõnavara, väljendusoskust ja see peaks sobima nii lasteaias, nii algkoolis kui ka logopeedidele ja pereringis, samuti. Ja vabal ajal niisama ja. Nii Eesti punktkirja käsiraamat. See käsiraamat on 174 leheküljeline on esimene sellises mahus seda tüüpi trükis Eestis. Ja selle tähtsus on see. Ühel kogukonnal nägemispuudega inimestel meie ühiskonnas paremini hakkama saada. Ja siin on esitatud eesti, inglise, prantsuse, saksa, vene, aga samuti matemaatika, füüsika, keemia ning noodikirja punkt kirjamärgid ja samuti antakse juhtnööre sellest, kuidas siis kasutada punktkirja suhtlemisel elektrooniliste infovahenditega. Nii järgmine kandidaat keeletegu 2012 auhinnale eesti keele e-õppe kursus Keeleklikk on selle nimi. Kui eelmised tutvustatud keeleteo kandidaadid olid raamatut, siis siin on terve kursusega tegemist see on väga mahukas veebikeskkond vene emakeelega eesti keeles peale on väga populaarne, avati umbes siis mitte umbes, vaid täpselt 14-l märtsil 2012 emakeelepäeval ja tänaseks on seda kasutanud juba üle 10000 õppija. Selle koostamise põhimõte on, et keele õppimine peab olema huvitav ja lõbus. Ja raamatu järgi või selle kursuse järgi saavad pida täiesti nullist alustanud kusjuures kui neil probleeme tekib, on võimalik pöörduda ka keeleõpetaja poole. Koduülesanded on ja needki on võimalik saata õpetajale, kes neile siis personaalselt vastab ja neid töid tsiteerib ja selleks, et selle kursuse järgi õppida, on vaja ainult arvu, et ja internetiühendus, nii et ei ole vaja kindlal kellaajal kuhugi kursusele minna. Lasteaed on tänapäeval kindlasti seotud õppimise ja õpetamisega ja järgmine kandidaat on eestikeelne lasteaed Helsingis. Eks lasteaias õpitakse loomulikult ka Eestis, aga see keeletegu on seotud just eesti lastele, eesti keele õppimise võimaluste hindamiseks välismaal ja vastavalt selle kandidaadi esitajate väite, kellele on see esimene kogu päeva lasteaed väljaspool Eestit avatud viis päeva nädalas, veerand seitsmest hommik kul kella viieni õhtul. Ja loomulikult on tegu tähtis, kuna eestlaste hulk Soomes ja Helsingis eriti on kasvanud ja kasvamas ja selle teo tegijad siis teevad soomes eesti keele suhtes sama, mida Eestis üritatakse teha mitte eestikeelsed laste lõimimise, nimelt säilitada oma emakeelt, aga lisaks sellele tekitada ka austus selle maa, keele ja kultuuri vastu, kus elatakse. Viimane kandidaat selles rühmas on palju vaidlusi tekitanud kõmu tekitanud kaheosaline eesti keele riigieksam. No mulle tundub, et vaidlust ja kõmuaeg on läbi saanud. Esimese sellise eksamitulemused näitasid, näitasid seda, et kuigi loomulikult kõik sellega rahul ei olnud, aga üldjuhul tulemused olid paremad ja suurem jagu eksami tegijatest oli sellega niisuguse süsteemiga rahul. Keeleteos sellest teost nii palju, et tähtis ei ole mitte eksam kui selline, vaid see, et selle eksami muutuks õpetamise süsteem. Ja kuna siin on rõhk funktsionaalsel keeleoskusel, siis peaks niisugune tamine tooma kaasa suurema edu kõikide ainete õppimisel, kus eesti keelt õppekeelena kasutatakse. Ja mis selle teo puhul veel peaks hinnatav olema, on see, annab paremad võimalused erineva antellaadiga õppijatel oma keeleoskust demonstreerida. Jäänud on veel kaks rühmavõistlused ja meedia ja võistluste rühmas on esitatud kandidaadiks eesti keeles esinemine 2012. aasta eurovisiooni lauluvõistlusel. Meenub, et ükskord varem on ka keeleteo kandidaadiks minu meelest esitatud muusikud. See oli ansambel metsadel, aga nüüd Nonii Metsatöll oli tõesti ja ka väga palju puudu ei jäänud. Metsadel oleks rahvaauhinna saanud mõned hääled, kui mälu ei peta. Nii, aga nüüd on kandidaadiks Ott Lepland ja põhjendus on on enam-vähem sama kui oli metsatallu puhulgi. Nimelt on levimas niisugune arvamus, et muusikakeeleks saab olla ainult inglise keel ja võt Lepland oma eestikeelse esinemisega on väga meeldiv. Ja selles mõttes on keeletegu tõesti väärt tegu, et ta näitas, et eesti keeles esinemisega saab hea tulemuse. Ja järgmine võistlus, mis on kandidaadiks esitatud, on kokkuvõtte võistlustuum. See võistlus on sisuliselt seotud selle kaheosalise riigieksamiga, kuigi ka formaalselt nende seost ju keegi pole kuskil kuskil väitnud. Aga tuumamõte on see umbes 1500. rahalisest tekstist tuleb teha 200 sõnaline, säilitades teksti mõtte, säilitades teksti algteksti stiili. Ja loomulikult see 200 sõna tuleb kirja panna väga korrektses vormis, ilma kirjavigadeta. Ta ja selle edukalt tegemiseks on vaja osata siis resümeerida. Kas nii oma jutt Dow nii koosolekut, nii varem kirjutatud töid, ühesõnaga on vaja kõiki neid oskusi, mida inimesel elus vaja läheb. Kokku osales 194 neli võistlejat ja võib öelda võistlusele. Ja viimane, ma loodan, et mitte hapu, viimane sõnamängu kasutada. Viimane kandidaat, keda tänases saates tutvustame, on kihnukeelsed uudised. Vikerraadios ma loodan, et ma hääldasin õigesti. Nii no üldkihnu, mul ei ole ka minu kodu. Ja mis seal hapupiima sealgi siis viga peaks olema. Nii jah, see on esitatud kihnu murdeline murdelised uudised, vikerraadios ei ole iseenesest uus asi, need on olnud juba üheksa aastat, aga mispärast esitati need uudised just sellel aastal? Põhjus on see, et, et sellel aastal kutsutud reporteriteks noored tegijad 11 ja 13 aastased report, pärlid ja see andis saatele nagu uue hinguse, kusjuures nad käsitlevad väga keerulisi Kihnu kultuuri ja üldse Kihnu elu probleeme. Nii räimepüügikvoote, hülgejaht, tuulepargi ehitamist ja nii edasi. Ja keele seisukohalt on läinud niimoodi, et igas saates on taaselustatud mingisugune mure, sõna, mis on hakanud juba meelest minema. Aga samuti on ka uusi kihnu murdelisi sõnu välja mõeldud ja siin eetri kaudu tutvustada. No näiteks euro asemel Eeerru ja hõljuki asemel heljuk ja sinitihane, siniRaslane ja nii edasi ja asjatundjad väidavad, selle saate tõttu on Kihnu murde populaarsus Kihnu noorte hulgas sellele. Tal on kasvanud. Kuidas kuulaja nüüd vikerraadio, kuulaja, peaksime talitama kõigepealt selles mõttes, et kandidaate oli ju palju, võib arvata, et kuule ja ta ei ole kõikidega põhjalikult tutvunud. Kus saab veel ülevaate nendest kandidaatidest. Ega ma arvagi, et selle lühikese ja kokkusurutud jutu põhjal nüüd selge pilt tekkis. Ka on võimalus minna haridus ja teadusministeeriumi kodulehele. Ütlen selle aadressi, kõik tähed on väikesed, topelt v topelt topelt v punkt H M punkt ee kaldkriips ja selle järel kokku kirjutatud tatuna keeletegu 2012. Seal on kõik need teod olemas, nende kirjeldused olemas, samuti hääletamisjuhend olemas ja siis ka hääletamise võimalus, kus saab oma oma eelistusest teada. Ja selle hääletamisega seoses rõhutaksin kahte asja. Esiteks, kui on raske valida, siis võib pakkuda välja ja teha linnukese ka mitme keeleteokasti. Ainuke see piirang on see, et ühe teo eest ei või üks hääletaja mitu korda hääletada. Ja teine nipp, mis on probleeme tekitanud, on see seal. Hääletusprotseduuri lõpus on all vasakus servas kaks kasti, vasak on tühi ja paremas on kirjutatud mingisugune numbreid, tähtede kombinatsioon. See numbrite ja tähtede kombinatsioon tuleb kirjutada ise oma käega sellesse vasakusse kasti ja alles pärast seda läheb siis hääletustulemus kirja. Ja kellel interneti ei ole, kas see peab minema naabrimehe juurde või, või võib saatega ümbriku kirja? Nii võib saata ka ümbriku kirja loomulikult, aga tegude kirjeldused on ikkagi kättesaadavad ainult. Internetikõht siis naabrimehe juurde naabrimehe juurde. Kuidas peaks talitama kuulaja, kes tunneb, et ta tahaks hääletada ja tal on näiteks kindel lemmik aga ta tunneb nagu natukene ennast selles mõttes pahasti, et ta teistest ju nagu ei teagi õieti midagi. Kas siis ikka hääletada või igal juhul hääletada. Igal juhul ja sellel hääletamisel on veel seegi tähtsused, niimoodi aitame kaasa eesti keele arengukava elluviimisele. Nimelt me oleme võtnud kohustuse, et arengukava kehtivuse lõpuks aastaks 2017 oleme tutvustanud keeleteo konkurssi nii palju ja teinud selle nii populaarseks, et on 1800 hääletajat. Eilse seisuga oli umbes 520, nii et aega on, aga minna on kadett maadel. Missuguseks kuupäevaks ja kellaajaks peab olema otsus tehtud ja edasi saadetud. Nii hääletamine lõpeb kuuendal märtsil kell 24, null null. Ühesõnaga programm sulgub ja kui keegi tahab tõesti postidel hääle ta, siis arvestatakse postitempli kuupäeva, seal peab kindlasti olema kuues märts haridusministeeriumi aadress ja kõik need aadressid ja kellaajad ja muud vajalikud asjad on siis mu nimetatud haridusministeeriumi kodulehel kirjas. Meenutame ka veel paari sõnaga varasemaid konkursse, mitmes konkurss nüüd tänavu tuleb? Kui ma ei eksi, see on seitsmes konkurss ja ma vaatasin enne siia tulekut, vot kuidas on mõnel varasemal need teod olnud. Kõige esimese konkursi peaauhinna sai õpilaste kampaania kroon eesti keelele, kus kogu tee raha Wiedemanni fondile annetamiseks 19 kooli selle ettepaneku tegid ja pärast liitus sellega kümneid koole ja rahvaauhinna. See, mida me praegu siis hääletame, selle sai lavastus, keeleuuenduse, Matu kurv ja lavastaja oli Anu lamp. Ja nüüd möödunud möödunud aastal. Peaauhind läks nutitelefonide rakendustele tehnikaülikooli küberneetika. Nii instituuti ja rahvaauhinna vääriliseks hääletati võrumurdeline keelepesa. Jäigi veel täpsustamata, et tegelikult antakse kaks preemiat välja. Ja see, milles raadiokuulajad saavad osaleda, on rahvaauhind, aga siis peaauhinna valivad kõik taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministriks. Etteruttavalt veel üks küsimus juba järgmiseks aastaks, kes kandidaate esitada. Söödan esitanud kandidaatide esitamise võimalus on igaühel ja see oli ka sellel aastal. Koodi konkurss kuulutati välja, oli seal novembri lõpp või detsembri algus ja selle järel, kui kandidaadid on esitatud, vaatab emakeele seltsi juhatus need läbi seltsi juhatusel on õigus ja meeldiv kohustus panna juurde neid tegusid, mis on kogemata esik tõmmata jäänud ja niimoodi see nimekiri siis kokku on saanudki. Sellel aastal on esitanud nii üksikisikud kui ka seltsi, kus pidi ikka mõned juurde panema, aga see, see kõik on ka seal keeletegude kirjeldustes olemas koos tegude autoritega loomulikult. Me loodame, et see konkurents aasta-aastalt kasvab. Et tööd tuleb žüriile juurde. No ausalt öelda ega rahvahääletuse puhul mingisugust žüriid ei olegi, vaid arvuti loeb need kokku ja ainukene niisugune inimlik faktor siin on see, et kontrollitakse, kas hääletamine on reeglit säärane, see tähendab näiteks, kas üks inimene ei ole hääletanud mitu korda ühe teo eest, aga tulemuse selgitab arvuti, mitte žürii. Soovime edu kõikidele kandidaatidele ja aitäh Jüri Valge haridus- ja teadusministeeriumi nõunik meile tutvustamast. Möödunud aasta keeletegu 2012 kandidaate. Minu poolt ka. Ja nüüd kuulajad kõik hääletama jadaga. Tere tulemast.