Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Tänases siin vikerraadio Rahva teenrite saates vahetavad mõtteid ja arutlevad elu üle. Külli-Riin, Tigasson, Eesti Päevaleht tere hommikust, tere hommikust. Ning Peeter Kaldre ja Hardo Rannamäe rahvusringhäälingu uudistetoimetusest. Tere hommikust. Mina ei ütle nagu poliitikut, tere hommikust ka minu poolt, Ma ütlen kalipsot tere. Aga tavaliselt Külli-Riin nokib mind nüüd alustab jälle ilmast. Ilmast ma ei alusta, sest et see on mõttetu jutt seal lootusetu. Kevad on edasi lükatud, eile juba tundus midagi täna enam ei tundu nagu ka minu häälest võib aru saada vesisest ninast. Et need asjad on pandud praegu riiulisse, ootame siis paremaid aegu, aga meil käisid eile külalised kosmosest mis oli siis vaieldamatult eilse päeva niisugune kindel esiuudis. Ja mitte lihtsalt, et käisid külas, vaid tekitasid ka olulisi purustusi. Ühes Venemaa suurlinnas väga tähtsas tööstuskeskuses Venemaa sõjatööstuskompleksi ühes ühes suuremas keskuses, mida venelased ise k hellitavalt on nimetanud, ma ei tea, kuidas tänapäeval on aga aastakümneid nimetatud hellitavalt tankilinnaks ehk siis Tšeljabinskis lausa Tšeljabinski linna sees. Nii et kui ma täna lehest lugesin. Ma ei mäleta, kellel see ütlus kuulus, et seal üks teadlane vist Venemaalt, et üldiselt meteoriit vet tõenäosust saada tabatud meteoriidid on umbes sama tõenäoline nagu telliskiviga metsas pihta saada. Siis ütles seda pärast eilset juhtumeid, et, et nüüd on nüüd on loodus ikkagi tõestanud vastupidist, et nende asjadega nalja ei tehta. Nojah, selliseid meteoriiditabamusi maa ennemgi saanud, aga tavaliselt on tabamused olnud sellistes inimtühjades kohtades, aga seekord tõepoolest siis ma ei mäletagi, või ei ole ka näiteid toodud, et oleks tõesti suurlinna tabatud. Ja tõepoolest 1200 inimest, kes said siis vigastada valdavalt klaasikildudest, mis purunenud akendest lendasid. Et see on, see on päris päris suur näitaja ja noh, nagu sa mainisid seda teadlast, kes ütles, et tõenäosus on väga väike, siis siis ta rääkis endale ise endale ju tublisti tublisti vastu. Kui nüüd rääkida sellest põhjusest, et miks selliseid Kevad metsas telliskivini saada. No ikka võimalik muidugi on võimalik aga ka keegi ei ole osanud ka seletada, et, et kust ta siis tuli ja miks ta tuli, et see on nagu taevase taevase väe käes kogu see, kogu see asi, et ega siin nagu ennustada, midagi ei saa või ette ennustada sellist asja nagu, nagu ei saa. Küll saab ennustada seda teist asja, mis ka eile õhtul oli, see oli siis asteroidi möödumine maast äärmiselt lähedalt, see oli nagu välja arvestatud ja seal oli ka täpselt meetri meetri kaupa paika pandud. Äärmiselt lähedalt ehk 17500 miili. Aga noh, see oli 28000 kilo, peaaegu riivas kulme ja aga aga kaks sündmust nagu nagu jah koos ja kõrvuti, et, et see oli selles mõttes selles mõttes väga, väga huvitav, Tšeljabinski on tõesti ju miljonilinn ja ta on Uuralites ees Uuralites ikka ega väga-väga tähtis linn olnud Venemaa ajaloos, et linna ajalugu ennast väga pikalt ei loeta, aga. Ma olen muide selles linnas korra käinud, ma olin nõukogude armees sõjaväes. Ma teenisin nimelt kordusõppustel Sverdlovski seal huvi pärast seda, kui vaba aeg käisime juba Tšeljabinskis. Ja, ja see on, noh, ma ei tea, mis ta nüüd on, aga tol ajal oli ta ikka täiesti niisugune masendav sõjatööstuskompleksi linn, et ega seal mingisugust ilu nüüd ei ole. Aga, aga vaieldamatult jah, see sündmus, kus sajad, mis, mis see number oli, mis, mis kogu kahju, miljard rubla, umbes 100 tuhanded aknad, jäähall, katused lendasid kõik, mida siis selle meteoriidipuru järel lainetus või, või löök lainesitekt. Ja mitte ainult sellepärast, et olid sissevarisenud osad müürid ja kui ma neid kaadreid nägin, mis oli üles võetud Tšeljabinski äärelinnades, siis siis Buddy mulle kangesti tuletas meelde kroosned pärast vene vägede pommirünnakud. Siin see paralleel oli päris päris õõvastav. Ja ma arvan, et see ei nõua vist isegi liiga elavat kujutlusvõimet kujutleda, et mida siis inimene sellises olukorras tunneb, kui teadmata, kus korraga hakkavad taevast lihtsalt pudenema, kes teab, mis asjad. Üks mu väga hea vene kolleeg elab jõuslikud, seal linnast on ka päevalehest kunagi kirjutanud üks noor vene ajakirjanik ja olen huviga jälginud neid tema kommentaare, mis ta on Facebooki postitanud, et see oli niisugune väike nagu kohaliku maailmalõputunne, mis linnas kriisis. No, ega seal vist nii palju, kui mina aru saan, väga palju midagi pudenenud, et see oli lööklaine, mis tekitas selle ja loomulikult kui vaja. Žirinovski ütles muidugi, et see oli NATO relva katsetus. Et me ootasime tükk aega jälle toimetuses, et kust, kust need tuleb see avaldusena ära ära. Ma mõtlesin selle ennem välja. Aga noh, me oleme kirjeldanud seda üksiksündmust, aga, aga me ei ole seda asja mõtestanud. Ma olen pigem lasknud mõtestamise tasemele, sellepärast et ega siis see, mis eile juhtus, ei olnud ju sel nädalal ainus taevalik sündmusnädal algas ju sellega, et paavst teatas ootamatult oma tagasiastumisest. Paar tundi pärast seda, kui ta oli seda teinud, lõi välku Püha Peetruse katedraal rebasiilikusse sisse põmdi. Siis ja nädal lõppes sellega, et asteroid möödus väga lähedalt meie planeedist ja Tšeljabinski tabas meteoriit. Kas mu sõbrad ei ole, et kõik asjad mitte omavahel seotud? Ja me võime siia ritta panna ka siis selle uudise, millega Eesti inimesed pälvis sel nädalal välismeediast põhitähelepanu, ehk siis Lasnamäe mulje aus mees, kes suutis seitsmendalt korruselt alla sadades ellu jääda. No mitte ainult, lisage sinna ka sel nädalal Eestis puhkenud diskussiooni selle üle, et meie hümni, see on üks sõna ülearu, ehk siis sõna jumal. Nii et kui me nüüd kõik asjad nüüd ritta panema, siis ma arvan, et siin mõtisklemist tõlgendamisainest on oi kui palju. Küll käib see asjade kokku, paneme lihtsalt ja. Ja mõtestamine erinevate sündmuste vahel, kas see, kas see välgulöök basiilikasse on ikkagi tõestatud, kuigi kuigi on fotod tõepoolest ilmusid ja ja see oleks küll siis nüüd niisugune väga huvitav kokkusattumus, et paavst Benedictus, 16. Fratzinger teatab ühtäkki täiesti ootamatult kogu maailmale. Eelmine õhtu oli ta siis selle oma otsuse teinud teatavaks kardinalidele ja hommikul sai siis kogu maailm sellest teada. Täiesti ootamatu otsus, võib öelda isegi, et enneolematu otsus, kuigi korra varem on, on, on paavst seda teinud, aga siis 265. paavst järsku teatas, et nüüd on kõik jõudu, jõudu enam ei ole, jaks on otsas ja ma ei suuda enam seda, seda seda ametit pidada. No aga paavstist? Benedictus, 16. nüüd, kuna ta aastaid tagasi 28. veebruaril ja pärast seda, siis koguneb kardinalide komplavetelt uut paavsti valida, mis tegelikult on väga huvitav ajastus enne lihavõttepühi kus paavstil on teatavasti päris suur roll täita. Et, et see on väga-väga huvitav ajastus ja, ja loomulikult see tekitab igasuguseid ka vandenõuteooriaid, et kuidas, kuidas see füüsiline jaks siis nüüd ikkagi nii nii kähku nagu otsa sai. Aga neid vandenõuteooriaid on, on siin tutvustatud, et, et on, on, on seotud kõige levinumad, eks ole. Siseneb Vatikani sisemiste intriigidega ja, ja muud sellised asjad. Ja, ja tema ülemteenri paljastustega ja, ja kõige kõige muuga. Aga jah, et, et Benedictus, 16. oli siis oma oma pühal toolil alla kaheksa aasta aprillis oleks saanud kaheksa aastat täis mis on tegelikult ju, kui, kui see ei lõpe, see ametiaeg lõpeb fataalselt ehk surmaga, siis on, on ikka üks, üks ära äraütlemata lühikene aeg. No jää tuletada, kui nüüd rääkida paavsti tervisest, siis eelmine paavst Johannes Paulus, teine oli ju mitu aastat ju tunduvalt põduram põdurama tervisega kui, kui Benedictus 16. ja ta ikkagi tegutses, noh teda lausa hoiti püsti kuni, siis kuni siis lõpuni välja, et selles mõttes on noh, mine tea. Benedictus 16. kohta on öeldud, et ta on seal olnud kogu aeg selline ratsionaalne ja konservatiivne mees ja et võib-olla ta tõesti tunnis Ta ei, Jakse jõud, jõudu enam ei ole ja tervis ei ole enam see. Ja võib-olla ka meie stats ajalukku minna. Mine tea, luues pretsedendi, sest tõesti viimane paavst, kes astus vabatahtlikult tagasi, siis oli 600 aastat tagasi. Ta osutasid sellele, et ta oli olnud paavstiga pigem konservatiivne ja tõesti, et ma vaatasin ka, et mida siin maailma, kuidas maailma dialoogid on kommenteerinud seda otsust ja nad ongi osutanud, et tegelikult see oli just arvestades tema konservatiivsust väga ootamatu samm, et tema nii-öelda nagu suurim nii-öelda uuendus paavsti ametisse, mis ta tegi, oligi see tagasiastumine, viimane paavst, kes siis tõesti vabatahtlikult tagasi astus, oli selles tiinus viia siis 13. sajandil. Ja lugesin ka seda, kuidas üks väga huvitav Šveitsi teoloog Hans Küng, kes teab siis kodanikunimega Ratzingeri juba 60.-test aastatest, kui nad olid koos seal teises Vatikani kirikukogust, kus siis üritati katoliku kirikut reformida. Seda otsust kommenteeris ja tema ütles, et see oli ilmselt õige otsus ja et see paavst Hans künd kasutas väga niisugust, ei ole õige otsus ja et see oli õige otsus. Jah, Hans künga, kes on siis üks väga tuntud katoliku teoloog, on, on väga kriitiliselt suhtunud sellesse paavsti ja tervist ja tema liini. Et öeldes, et katoliku kirik peaks kuidagi muutuma, et peaks näiteks mõtlema sellele, kuidas ahvatleda rohkem noori kastid preestriametist, et võiks teha lõpu sellele tsölibaadikeelule. Et võiks ka nii-öelda ka naisi naistesse teistmoodi suhtuda ja peaks muutma ka või revideerima ka oma suhtumist suhtlemisrasestumisvastastest vahenditest, et arvestades seda, et katoliku kirikul on arengumaades väga suur võimeid, siis nende positsioon määrab seal päris palju. Ja kahjuks need kaks viimast paavsti ei ole nagu eriti eriti. Uuendust uuendusmeelsust ilmutanud oma ametis. Vot ma, ma ei ole küll Vatikani asjadega nüüd nii nii väga kursis, aga aga see eeldaks seda, et siis katoliku kirikus oleks selline päris tugev leer, kes esindaks seda liberaalsuse nõuet, et aga aga vist vist nagu ei ole silmapiiril sellist ja ei tea ju ka veel, kas uueks paavstiks saab ja mis võivad olla tema seisukohad, et kas, kas see tähendab nüüd katoliku kiriku muutumist või mitte, seda me vist praegu ei tea. Nojah, aga kui sul on 1,2 miljardit hingekarjast see on ju tegelikult hoomamatu number praktiliselt igas maailma nurgas kollaseid ja musti ja valgeid ja Konservatiivse maid ja liberaalsemaid ja ja igasuguse kultuuri ja, ja ajaloolise taustaga on, on see ja eks need, eks need kardinalid ja teised siis vaimulikud esindavad ju tegelikult kõiki kõiki neid. In kihke ja minna tegema selliseid suuri reforme, ega ma kujutan ette, et, et sellises sellises kirikus ei ole see naljaasi. Sest et sa võid ju endale noh, inetust öeldi nagu vee peale tõmmata, et sa võid ju ju vaata et poole poole maakera viha enda enda peale tõmmata, kui sa, kui sa järsku ühel hetkel hakata nii suuri asju, nagu sa siin Külli praegu just ette ette lugesite, mis, mis on olnud nagu noh, ütleme katoliku kirik, Kuu muutumise, kui me räägime siis kiriku muutumisest. Sellised noh, kõige kõige väljapaistvamad asjad. Ja noh, lihtsam tõenäoliselt lihtsam ja see on igavene küsimus, me räägime sellest ka oma oma teiste teemade kontekstis täna siin veel. Et, et lihtsam on ilmselt säilitada püsiväärtusi lihtsamal, hoida vanast kinni ja nii on põhjendusega nii on alati olnud, nii, on inimkonnale parem. Ja, ja ega siis lõppude lõpuks kuigi sa oled paavst, ega siis sa ei, ei otsusta neid niimoodi ainuisikuliselt. Muidugi oleks väga rumal, rumal nali, mis, mis kindlasti usklikke riivab, aga, aga, aga mis on väga laialt levinud on see, et et kes on maailma kõige õnnelikum inimene, noh, Rooma paavst, eks ole, kuna iga hommiku, kui ta üles ärkab, siis ta näeb, et tema ülemusel risti löödud. Aga tegelikult tegelikult ju kogu selle katoliku kiriku suuna määravad ära ikka väga-väga paljud allhoovused. Ja, ja kui, kui maailmas ringi käia, siis sa, siis sa vaatad näiteks noh, näiteks Filipiinidel, kus, kus ma oma oma silmaga olen näinud. Püksinööp, pigi ei ole nii nii, vaesed on mustad ja räpased ja, ja, ja väga palju vaeseid ja väga palju haigusi ja kõike muud. Ja kui on kirikusse mineku aeg, siis on nagu üks rahvas läheb kõik kõik kirikusse väga-väga usklikud katoliiklased, nii et et kõik see kõik, see ei, ei ole niisama lihtne, et, et tuleb paavst ja hakkab muutma. Jah, see ei ole lihtne, aga, aga seal tõesti on ju väga erinevad, impulsid on seal kirikus sees, et siin 60.-te aastate esimesel poolel, kui oli see Vatikani kirikukogu, siis noh, pigem pigem oli nagu suund sellele ja lootus, et, et on oodata ikkagi mingeid suuremaid reforme ja muutusi. Aga kui me vaatame Kahtlemata roostet, kellel olid need lootused ja kellel ei olnud Ja, ja kui me vaatame siin paari viimast aastat, et siin on olnud isegi väga ambivalentne see, et kas nüüd katoliku kirik peab õigeks või, või lubab inimestel kasutada kõige elementaarsemat rasestumisvastast vahendit ehk siis kondoomi, et ma arvan, et see on nagu noh, kui me mõtleme arengumaadele, mõtleme Aafrikale, mõtleme kohtadele, on tohutu suur sündivus, kus inimesed elavad vaesuses ja näljas, et nendel sõnadel on seal nagu tohutu suur mõju inimeste elule. Ja, ja kui on niisugune nagu ambivalentne positsioon selles küsimuses, et ma arvan, et sellel on nagu oma mõju Rääkides paavsti mõjuvõimus, siis noh, minu käest isiklikult on, on nagu mitmed inimesed küsinud, et pärast seda, kui paavst teatas oma tagasiastumisest, et ka meie uudistesaadetes aktuaalses kaamerast väga põhjalikult seda teemat käsitletud, et nad, mis te sellele asjale nii palju tähelepanu pöörata, et katoliiklus siia Eestisse puutub, et eestlased üldse on usu suhtes leiget ja seda enam katoliikluse suhtes, mis on ju Eestis väga vähe levinud, siis siis mul mulle meeldis ikka tuua see, see näide kui Stalini söötsil Saiko kui ja ja tuli jutuks Vatikani ja Stalingradis Churchilli käest, et on sul aimu, et mitu diviisi paavstil on ka mõõtes siis paavstivõimu temale arusaadavas keeles ehk siis sõjalise võimekuse keeles. Et noh, see oli selline, selline rumal, rumal küsimus, aga kui tuua nüüd näiteks mõjuvõimu näide, siis too eelmine paavst Johannes Paulus, teine on öeldud nüüd tagantjärele, et tema külaskäik, ta oli rahvuselt teatavasti poolakas. Tema külaskäik 79. aastal Poolasse oli see, mis tegelikult pani võib-olla aluse selle kogu selle sotsialismileeri lagunemisele ja nendele Poola sündmustele, mis kohe aasta hiljem tuli solidaarsuse liikumine ja nõnda edasi. Et see näitab kõige kujukamalt, kuivõrd mõjuvõimas on Rooma paavst, noh, rääkimata sellest, nagu sa tõid näiteid, et järgijaid on 1,2 miljardit. Nojah, eks see, eks see sõltub sellest, kust vaadata ja, ja, ja kes vaatab, et, et meile siin, noh, Poola on ju siinsamas, meil järgmine uks, eks ole. Ja meie jaoks oli, oli kogu selle nii-öelda endise ida idabloki jaoks oli, oli kohutavalt tähtis paavstile kuulaks, teine asi, olgu ta meid ju see nagu eriti ei, ei, ei huvitanud, et olgu ta konservatiiv või, või kuidas tema suhtub aborti või rasestumisvastastes, vahenditesse või geiabielude, mis iganes meid ei huvitanud, see meil oli tähtis, et nagu öeldakse, ükskõik, mis värvi on kass, ta hiiri püüab. Ja see, see paavst poolakana püüdis täpselt seda hiirt, mida meil oli vaja. Ehk Taali, poliitiliselt aktiivne erinevalt siis nüüd Ratzingerist kes keda oli teada, et ta teoloogiliselt on, on konservatiivne ja ega, ega temast nagu väga ei oodatud ka mingisugust sellist, noh loomulikult ta tegi üleskutseid ja ja kutsus lõpetama sõdu ja nii edasi. Aga kõik see oli kuidagi niisugune deklaratiivne. No võib-olla oleks tegu olnud noorema mehega ja oleks ta kauem olnud pühal toolil, siis tõenäoliselt oleks ta jõudnud ka palju-palju rohkem teha. Sest et paavstiks sai ta siis, kui ta oli 78, nüüd on 85, et nagu öeldud, et kaheksa aastat ei, ei, ei tiksunud täis. Aga meil oli jah, tol ajal just äärmiselt tähtis see, et poolakas oleks, oleks tol korral olnud paavst ükskõik kes, sakslane, prantslane, hispaanlane minu meelest, kas Aafrikast? No asjad oleksid hoopis teistmoodi olnud. Tõenäoliselt aga, aga Johannes Paulus oli, oli esiteks seda ka väga julge ja väga-väga sihikindel ja samas öeldakse, et teist sellist konservatiivi nii-öelda teoloogilistes asjadesse panna annab otsida. Et vaadake näiteks vastukajasid praegu paavsti tagasiastumisele isegi katoliiklikest maadesse. Hispaanias, Itaalias, kui me nägime esmaspäeval uudiseid vaatasime tehti tänavaküsitlusi ka meie näitasime neid AK-s näiteks ja, ja küsiti inimeste käest, et mis te arvate, pooled ütlesid, et nad ei arva mitte midagi. Samal ajal me mäletame, kui, kuidas, kuidas pool maakera hoidis hinge kinni, kui, kui Johannes Paulus teine hinge vaakus. Ja, ja kui, kui valiti uut paavsti, kui palju üldse Vatikani asjad nagu, nagu inimestele korda läksid ka nendes riikides, mis on siis, mis ei ole siis katoliiklikud või mis on lausa usuleiged, nagu, nagu meie oleme. Nii et, et noh, kindlasti jah, mehel ja mehel on vahel ja vahe ja mõnikord see sõltub väga palju sellest rahvusest kes, kes mida ette võtab. Või ma eksin ja ega ega, ega ega põhimõtteliselt ei tohiks olla vahet sakslane või poolakas, mis rikkana inimese maailmavaates on, on küsimus, aga tol hetkel jah, oli, oli Vatikanis õige mees õigel kohal ja ja eks tal oli väga-väga suur roll sellel, et et kõik need sündmused 80.-te lõpul ja tegelikult varem juba siis, kui Poolast solidaarsust tekkis ja kõik kõik need sündmused, mida, mida me hästi mäletada Aga noh, sümbolitest me vist paavstist ei taha rohkem rääkida, aga aga sümbolitest, et kuidas seoses selle meteoriidiga lihtsalt lihtsalt naljakas on teada. Et mis te arvate, et kes on Tšeljabinski vapiloom mis on lipul kui ka vapil ja, ja igasugustel kuberneri ameti tähistajaid. Kujutate ette, kus asub Tšeljabinski, jah, Euroopa ja Aasia piiril, Uurali eelmäestikus. Ümberringi laugejat mõnusad Uurali mäed, seal on midagi kosmilist, on, ei ole kosmilist. Mis te arvate, kes on ja kusjuures see on muidugi nüüd uuesti võetud, see ei olnud nõuda nii, aga, aga see on vana vana tsaariaegne sümbol veel. Ei tea, no ütle ära siis 20 kaamel kusjuures seal väga-väga omapäraselt stiliseeritud, kui saad aru, kuhu ma oma jutuga Riin, eks ole, kahe kahe keeruga kaamel kõikidel nendel nii kuberneri kui ka siis seal oblasti lipul ja vapil kes siis kannab seljas kuldset koti ja need need muud atribuudid seal on, on, on erinevad vapil on lausa niisugune sõgedus korda saadetud, et noh, tead teatavasti Tšeljabinski oli kunagi täpselt siis 112 13 aastaid tagasi kui ehitati Trans-Siberi raudteed, oli, oli seal ehituse keskus. Aga aga vapiloom on, on, on veel vanem, aga siis selline sagedus on toime pandud papi peale, et, et seda, seda vaest kaamelit, kes siis seda kullakoti kullast värvi, koti tassid. Seda ümbritsevad Lenini ordeni kaks linti. Ja need muudatused viidi sisse siis kuberneri vapp, mis on eriti sõge, kes tahab, vaadake järele, see on olemas eraldi eraldi saidid nii vikipeedias kui ka kuberner endal ka inglisekeelsena on on siis seesama kaamel ja seal üleval otsas on siis tsaarikroon koos ristiga. Mis see kõik see segapudru see rosolje puutub, Tšeljabinskis tema oblastisse on, on äärmiselt äärmiselt keeruline aru saada. Aga et sinu nagu see lõpumõtted ootan tootes saad alles poole peal, et kui me tuleme nüüd omaenda siia sageduse juurde siis noh, vabariigi aastapäev on ju tulemas, eks ole. Pühapäev toimub rutiinne tseremoonia küll arvult niisugune pool ümmargune 95., aga huvitav on see, et, et alati vabariigi aastapäev toob kaasa mingisugused sellised noh, nagu arutelud või minnakse nagu. Noh, ma ei taha öelda nagu põhiväärtuste kallale, et, et seda otseselt vast mitte, aga aga tulevad sellised kummalised ideed, mis, mis praegu on siis meil netis ja onlain meedias nagu kulutulena levinud ja nagu, nagu lumepall kerib. Nii et et üks mees tegi ettepaneku, et kui inimesed jumalasse ei usu, siis meie hümni laulmise ajal peaks. Ilusti vait olema. No ma ei tea, kuidas nüüd see Eesti hümni sõnad ja Tšeljabinski vapp kokku laevade sinu arvates aga väga hästi lähevad, aga kui veel aru ei saanud, aga tõepoolest, et et nagu sa ütlesid, et tekib aeg-ajalt tekib kummalisel kombel diskussioone. No ma nimetaksin seda. Asendustegevuseks järsku mõnel inimesel hommikul, noh, ma ei tea, tõuseb hommikul vasaku jalaga voodist või, või pea natukene valutab ja siis mõtleb, et teeks midagi, kirjutaks midagi? Nagu kunagi ma mäletan, oli omal ajal puhkes järsku lambist diskussioon selle üle, et Eesti lipp ei kõlba kuskile. Sinimustvalge kõikidel põhjamaadel on ristilipp, et Eestil võiks ka olla ristilipp ja ma mäletan, et see diskussioon kestis no vähemalt kaks nädalat ajakirjanduses küll. Ja nüüd siis see ettepanek. Ära sa ütle, vihkan rohkem rohkem, joonistati joonistati uusi lippe juba ja ilmusid meil lehtedes. Ja, ja, ja nüüd, ja nüüd seesama, see ettepanek, millest sa rääkisid, et, et jumal on nagu üleliigne, et eestlased jumalasse ei usupunkt, üks punkt kaks ei ole tegemist üldse, mis, mis eesti hümn see on, eks ole, nagu siin tänases õhtulehes keegi kirjutab. Ajakirjanik Kalle Käsperi ja tegemist on ju Soome hümniga, eks ole, et nad kõik tuleks ära muuta. Et ma tahaks küsida, et, et miks just nüüd miks aastal 2013 miks seda varem ei tehtud näiteks 1992 või 1000 991990? No vaata, sellele on olemas, sellele küsimusele on olemas väga ratsionaalne seletus. 80.-te lõpp, 90.-te algus oli, oli see aeg, kus me tahtsime taastada vabariik. Ja kuidas sa siis taastad vabariiki ja hakkad mingisuguseid asju, vaata kui palju, kasvõi meie põhiseaduses on vanast-vanast põhiseadusest maha kirjutatud. Seadusi kopeeriti, muudad väikeste muudatustega väiksemate või suuremate, aga, aga põhimõtteliselt oli mingi eeskuju. Kuidas sa lähed, sümbolite, lipp ja vapp ja hümn loomulikult, eks ole. Ei, ei, aga ma mäletan diskussiooni küll, kui oli arutlusel, kas võtta see vana hümn kasutusele või oleks nagu mõni Ernesaksa laul parem või oleks eesti lipp noorem retsia diskussioon käib. Ja konkreetselt räägiti Ernesaksa Koidula, eks ole, sellest mu isamaa aga, aga, aga, aga noh, tol ajal oli ikkagi valdav see, et ärme, et me peame hakkama kui riiki üles ehitama. Me alustame sisuliselt nullist, me ei ole mitte midagi ja peale peale selle inimvara, kes oli siis jäänud jäänud alles ja et, et see ei olnud kõige tähtsam küsimus. Aga samas oli see tol ajal kuidagi nagu kõigile suhteliselt ühtemoodi, mõistetav. Et ärme nende asjade kallale läheme. Jaa, no toona oli, oli, võib-olla inimesed ei ei suhtunud ei suhtunud nagu sellisesse kirikusse ja jumalasse võib-olla noh, päris nii nagu praegu, et siis oli ju väga moes käia, käia kirikus ehk lõpuks ometi jälle võis seal käia, et ei pidanud kartma ja nii edasi. Aga mulle tundub, et see Korrali ei tegeldud ütleme hümni sõnade lahtikiskumisega ega, ega iga iga rea luubiga vaatamisega. Et, et nüüd, kui nüüd rääkida sellest konkreetsest praegusest ettepanekus, siis selle tegija härra Martin Vällik, tema ettevõtmised, mis ta teeb, seal oli skeptik G on tegelikult ju väga vahvad, et ta noh, tõele au andes Eesti Eesti meedias on tõesti liiga palju, võib-olla teatud osas meedias niisugusi paraOstjo ja pusimist liiga palju. Aga ma arvan, et, et see, tema praegune ettepanek, et kui noh, temale ei meeldi see hümni kolmas salm, et siis loomulikult, et inimene võib siis vaikida ja ka kõik teised kolleeg Priit Simson tegi väga toreda ettepaneku, kuidas tehakse tavaliselt sobimatute sõnadega lastakse peale piits. Aga see selleks, et aga ma arvan, et, et Martin Vällik võib-olla tegi antud juhul niisuguse väikse sellise nagu mõtlemisvea, et ta ütleb, et no et jumalad ju ei ole olemas, et seda ei saa teaduslikult tõestada ja nii edasi, et et sa ei pea, et see hümni hümni sõnad on hoopis teine asi, see ei ole mingisugune teadustekste, ei ole mingi teadusdiskursus, kus seal mingi õige ja vale, et see on sündinud ühel konkreetsel ajastul see on žanriliselt, vormiliselt on tegu, eks suleluulevormiga, et sul ei ole mõtet seda allutada niisugustele positiivistlikule, teaduse loogikale, mida antud juhul härra Vällik on teinud. Nojaa, härra Vällik on Eesti vabariigi kodanik, kes võib teha igasuguseid ettepanekuid, nii nagu ka meie siin ja meil on vaba maa ja me võime igasuguseid ettepanekuid teha. Mitte see ei ole hämmastav. Hämmastav on see, millise vastukaja leidis et paljud respetaablit inimesed haritud, intelligentsed, kuidas vaat vaat siin minu arust nagu see on nähtus, kuidas, kuidas see lumepall veerema hakkas kuidas inimesed tulid sellega kaasa, kas siis poolt või vastu või, või, või laiendati seda teemat või või jäeti laiendamata, tehti seal jumalale asendusettepanekuid nagu Jaan Kaplinski. Jumala taeva. Väga sümpaatne ettepanek. Nojaa, aga, aga see, see asi ise, et, et hakati nagu seal arutama. Noh, loomulikult läheb vabariigi aastapäev mööda nädalake võib-olla veel kõige rohkem ja asi unustatakse. Aga see, see on ikka hämmastav, kuidas Eestis nagu see diskussioon tekib täiesti nagu tühja koha pealt. Tühja kohapeal selles mõttes, et jah, et nagu sellel diskussioonil ei ole minu meelest nagu põhjust, aga kui sa küsida, et miks tekib see diskussioon, siis diskussiooni tekitamiseks kõige kindlam viis on see, kui sa lähed selliste vanade ja omal ajal pühaks peetud sümbolite kallale. See on kõige kindlam viis, kui sa tahad meedias tähelepanu köita. Mul tuleb kohe meelde see mäletate, kui ilmusid need ilmer ja, ja turg alateosed, kus sisuliselt nagu Päts ja Laidoner ja kogu Eesti vabariik nagu tõmmati allavett. See oli ka Eesti esimene vabariik, 200 vaheline vabariik oli siis ju ka inimeste jaoks selline püha asi, milline diskussioon siis puhkes, kohutav diskussioon. Enne seda jumala ja hümni diskussiooni oli ju alles hiljuti ja see ei ole siiamaani vaibunud, on see ajaloo diskussioon kas oli siis vabadusvõitlus, muistne vabadusvõitlus või ei olnud? See diskussioon ei ole ka veel lõppenud. Kõige kindlam viis uuesti mingit diskussiooni tekitada on näiteks see, kui noh, tegelikult need kolm kutsikat, kes meie vapi peal on, ega need ka elusuuruses päris identsed isendeid ei ole leida. Teeks ettepaneku asendada näiteks nurm kanadega kolm nurmkana. Puhe Kaldre tegi praegu näitab, et oleks, olen kohe kindel, et tekib väga suur poleemika. Ja et noh, see on, ühest küljest on see teema, mille, mille kohta on inimestel nii lihtne kujundada enda seisukoht, et kas ma, kas ma nüüd olen poolt või vastu, see on seotud nagu identiteedi küsimustega inimestele lähevad jumala teemad alati korda, et see ei ole. See ei ole sugugi üllatav, et sellisel teemal ja Eestluse välja surema, aga, aga ma siiski, noh ma meenutaksin siin veel ühte ettepaneku, mis on ka nüüd tehtud, et asendame siis selle reaalsuse üles sinimustvalge valvaku, et see nagu annab ka, no see on kohmakas, ei sobi mitte kuidagi, eks tule keeleliselt või rütmiliselt siin, et see näitab, et need, selle ettepaneku tegijad, nad ei suuda nagu lähtuda niisugusest noh, sellesama selle luuleteksti enda nagu loogikast, et nad üritavad hoopis mingitest diskursust nagu sinna peale suruda. Nojaa, aga küsimus on muidugi ju tegelikult laiem ja, ja noh, Eesti puhul praegu ei ole ilmselt jah põhjust siin midagi muuta või, või midagi ette võtta, aga ega hümne, hümni sõnu ja ja kogu sümboli sümboolikat onju muudetud ju küll ja küll, aga siis tegu ei ole mitte mingisuguse haruldase asjaga nagu me siin enne saadet rääkisime, saksa maastik konkreetselt, eks ole, kui, kui ka poliitilised olud muutusid ja ja no ei saanud enam vana vana hümni edasi laulda, eks ole, vana vanade sõnadega ja neid näiteid on ju palju-palju ja aeg-ajalt ikka lipsab kui ajakirjandusest läbi, et kusagil arutatakse, et kas peaks võtma uue uue hümni või tegema üldine uued sõnad või midagi taolist. Ja, ja kui me vaatame siin lõunanaabrite lätlaste poole, siis nendele peaks härra Vällik ilmselt väga kahaste tundma nende terve hümni pealkiri on, et jumal õnnista Lätimaad ja terve hümn sellest räägibki. Jah, nii on et tahtis väga olla, aga need, need, need diskussioonid on huvitavat ikka tore arutleda natuke laiemalt, mitte et me peaksime arutlema selle üle, kas jumal on olemas või teda ei ole mütsi mitte vaid selle üle, et ilus ikka asjad, asjad muutuvad ja nurm, garad, teeme ära, Peeter. Ja mis need, mis need lõvi meenutavad leopardid siis on peale surutud, kus nad meie metsades pesitsevad tõenäosus, aasta lind, tõenäosus meie Eesti metsas kohata? Leopardi on, on sama tõenäoline nagu, nagu telliskiviga sealsamas pähe saada, eks ole. Ühesõnaga, arendame edasi asendustegevust. Oli minu jaoks oli väga imelik, et vaadates telekat, et kust järsku need meil valimisreklaamid välja välja kargasid et küll esialgu ainult rist Isamaa ja Res Publica liit on, on välja tulnud niisuguse oma oma esimehe näol seletatud peaga ja meigitud näoga ja, ja räägib, kuidas nad on, kuidas nad on kõik kõik töö juba ära teinud. Et valimislubadus praktiliselt ongi nagu täidetud. Ehk kodukulud alla. Vot mina, mina ei kõiguta kätte, ma õnneks õnneks ei puutu poliitikute tagatubadega kokku, aga et ma ei saa aru, et miks ja miks IRL ja miks just praegu, kui kõik inimesed on praegu suur osa inimesi on, on šokis sellest elektrihinna tõusust, eks ole. Hinnatõusust üldse, eks ole. Et, et sel ajal tulla välja ja meenutada oma neid valimiseelseid lubadusi kodukulud alla, et see on, see on nagu ma ei tea, no kas tahtlikult või on, see on see nagu vaenlase nagu kätetöö. Et, et milleks siiamaani IRL-il oli küllaltki mugav positsioon, sest kui kedagi kotitises, Kotsiti paar suurt partnerit, Reformierakonda siin oli põhjust küll ja küll tõmmata, nüüd tuli enda peale. Reformierakonnast ei räägi enam keegi, räägitakse ainult IRL-ist, irvitatakse selle üle, et, et miks sellist asja tehakse, miks just praegu, ma ei saa aru, sest valimised toimuvad alles sügisel. Ja eks ta poliittehnoloogiliselt oleks arusaamatu asi jah, et hakkame varakult rääkima, kui kui, kui hästi me oleme valitsemisega toime tulnud praegusel hetkel, kus kus üks tõus, hinnatõus ajab, ajab teist taga, kus inimesed muust ei räägigi kui, kui rahast ja, ja toimetulekust. Et mis, kes, kes küll seda IRL-i suskas nüüd niimoodi, et üks tõesti üks skandaal noh, me, me ei tea veel, mis saab Estonian Airist näiteks ja ja, ja alles räägitakse sellest vildakas maamaksust, mis, mille, mille noh, mis, mis, mis tegelikult ei, ei ole nagu inimesi eriti aidanud. Ja nüüd ka siis tollimaksuamet ütleb, et tegelikult maamaksu laekub ka ka uue seaduse valguses täpselt sama palju või isegi rohkem. Ei hakka rääkimagi, sellest me oleme lihtsalt niivõrd palju rääkinud, et mis asjad nagu, nagu suskavad neid inimesi niimoodi. Et nad nad võtavad nüüd, veebruari algusest alates, võib-olla isegi vist jaanuari lõpust, ei tea täpselt, mida need reklaamid hakkasid käima. Et praegu peaks olema magusam kui hiir, urus ja ootama, et, et mis, mis, mis saab ja kõik see, see laine läheks üle pea ja sisenes. Tõstame pea vaikselt urust välja ja vaatame, mis missugune rahva meelsus on. Ja ma arvan, et et parlamendierakondadest kindel, neljas noh, peaks olema nagu eriti ettevaatlik. No ju sinna sai tehtud juba mõni aeg tagasi mingisugune plaan, et ahah, et aasta alguses siis käivitame nagu kampaania loogiliselt ja läheneti nagu, nagu oleks tegu mingisuguse kommertsettevõte või nii kauba või tootega, et mille reklaam noh, planeerida ette ja teed ära, et ta noh, praegu on see tõesti muidugi inimesed lihtsalt naeravad selle asja üle, et mul üks hea kolleeg käis see nädal ka Riigikogus ühe IRL-i poliitikaga soovis vestelda teemal kodukulud alla ja ja päris toredasti kirjeldas, mismoodi see poliitik alguses lihtsalt põgenes tema eest, et ütles, et mind ei ole siin. Ja samas kolleeg oli näinud, kuidas inimene oli sisenenud IRL-i fraktsiooni tuppa ja siis ütles, et ta ei ole praegu tööpostil. Et see ilmselt ei, küsimus on muutunud noh, väga ebamugavaks neile endile ka. Ja see jutte, et lihtsalt, et reklaamikampaania samal ajal distelleeriti välja need lubadused distelleeriti välja programm. No see on veel kord näide sellest, millest me oleme siin ju nii palju rääkinud, et meie poliitikud elavad sellise mulli sees nagu ei adu, mis, nagu ühiskonnas tegelikult toimub, Nad ilmselt ei käi tänavata, nad ei suhtle valijatega, kes neil ausalt ütleks, mis tegelikult toimub natuke poodides, nad ei tea, mis on hinnad, eks ole, ja siis tullakse lambist välja sellise, selliste selliste kampaaniatega arvates küll rahvas meid niikuinii armastab reformierakonnal, täpselt samamoodi. Kui nende reiting hakkas kolinal kukkuma, siis mida me kuulsime selle põhjuse kohta? Ah, see on selline ajutine asi ja nad küll küll rahvas lõpuks tuleb, tuleb aru pähe ja kui valimised tulevad, tullakse uuesti meie. Ta meelde pakkus ka odavat elektrit enne valimisi. Ja, ja nad ei tee ilmselgelt oma otsuseid nagu kuidagi nagu mingi tuginedes nagu mingile teaduslikule või läbimõeldud analüüsile, kui siin eespool nagu kritiseerida, et Eesti hümni see peaks olema nagu seda usule viitavat sõna, et siis mu arust palju suurem probleem on see, et sellist noh, kõige elementaarsemaid poliitilisi otsuseid tehakse nagu mingeid usu valikuid, et ma pean silmas seda sama maamaksu kaotamisest, et et kuidas te nüüd välja kukkunud, see viitab sellele, et see ei olnud üldse läbi mõeldud, see polnud kohalike omavalitsustega läbi räägitud. Ja noh, paljud inimesed tunnevad, et neid koheldakse ebaõiglaselt. Selle kõige tulemusel Sama näide on ju kiirabireform, mida tahetakse teha niimoodi, et kohalike omavalitsustega ei, ei räägita õieti läbi ja väiksemad maakonnad ja maakonnahaiglaid on praegu püsti tagajalgadel selle pärast, mis, mis nagu toimub, sest suuremad võtavad kõige suurema poti. Ka eilne lugu oli, kui haavati need ümbrikud, eks ole. Et, et see on, see on, see on nagu selles mõttes jah, kummaline, et et no ma ei tea, no sotsioloogilised küsitlused on olemas, kõik numbrid on, näitab, mis inimesi huvitab, mis neid muretsema paneb. Võeta, kus siis sellest õppust. Ainukene poliitiline jõud, kes tõesti teadmisrahvas tahab Keskerakond Tallinnas Ta teab, et rahvastad tasuta bussisõitu ja ta on sellega saanud. Ja teda ei huvita see, et bussi rajada on küll ilma aukudeta, aga autosõidurajad on oi kui palju auke täis on ime on küll, tuleb välja, ma olen jälginud. Ja kui me räägime nendest kodukuludest, siis see on tõesti inimestel tohutu suur probleem ja mitte ainult seetõttu, et on kallinenud, elekter, kallineb prügi ja nii edasi vaid ka seetõttu, et kui sa oled noor elu alustav noor, et seal on ikka praegustes oludes on kohutavalt raske leida eluaset, leida korterid, nende üürihinnad on ju müstiliselt suured ja Gustav ja kui sa ka oma kodu ostmiseks seda sissemaksed nii väga võtad ette näidata, kuidas soome ela elamumajandusminister ütles, et need inimesed, kui nad otsustavad, et kus ma elan, mida ma teen, et neil ei olegi nii oluline see, et nad mõtlevad, et ah et see tulumaksu protsent on nüüd nii või naa või nad mõtlevad, et kui ma olen saanud kätte palga ja kui olen maksnud ära oma üüri, oma kommunaalmakseid, kui palju mul siis kätte jääb ja et selles mõttes on ka see eluasemepoliitika oluline ka rahvastikupoliitika osa. Hakata süvenema sellesse, sellesse lubadusse või sellesse loosung kodukulud, et alla. Et kuidas see nagu turumajanduse tingimustes üldse võimalik sellist loosungit ellu viia, ma saan aru, kui tegemist oleks sotsialistliku plaanimajanduse, siis võetakse vastu otsus, et neid makse või neid kulutusi vähendatakse ja neid vähendatakse. Aga kui meil on turumajanduselekter, on meil vabaturul, eks ole, kõik soojusfirmad peavad teenima kasumit, Eesti energia teenib kasumit, eks ole, et kuidas on see võimalik, et poliitikud ütlevad, et nemad viivad kodukulud alla. Mis see siis tähendab, samal ajal meie liberaalne valitsus on öelnud ju öelda seda, et riik sekkuks võimalikult vähe üldse riigi toimimisse. Ei no Lääne-Euroopas on siin küllalt näiteid ikkagi, kuidas poliitikud üritavad eluasemepoliitika abil saavutada seda, et eluase oleks ka neile kättesaadav, kellel on väga väike tule see on, kas peale ma hakkasin või siis on see, et teatud maatükid, aga kas siis arendajatele teatud tingimustel, et hea küll, te heidate siia maja, aga et, et mingi osa korterites peab minema ka nendele, kellel on võib-olla kehvem sissetulek või siis teatakse kasumimarginaali osas mingid kokkulepped ja nii edasi, et seda kõike on võimalik teha. Nojah, aga vaata, kui mõjus loosung seal see on ju ihuelutähtis inimese ihule ikka väga-väga lähedal, kodukulud alla, see on, see on midagi, midagi sellist, mida iga inimene ihaldab, ta peaks siis tunnetama, aga kogu see? Nojaa, vaata pärast natukene aega pärast valimisi hakati rääkima sellest, et mõistsite meid tegelikult valesti, et, et meie, meie räägime, mitte mitte sellest, et küttearved läheksid väiksemaks, et, et meie majade kütjad noh, nendega midagi ette võetakse, vaideid mõjutleb hakata soojustama. Mäletate seda majandusministri jutu? Ja, ja praeguse praeguse aisa fenomen, ma arvan, kuna valimised on tulemas ja aeg on natukene üle poole aasta. Ja nurin on suur, inimesed loevad oma arveid ja, ja kõik oskavad seal numbreid lugeda, et need ainult tõusevad. Siis mul on niisugune tunne, et kellelgi peas sündis niisugune mõte, et nüüd tuleb anda vastulöök hakata musta valgeks rääkima ja nii, nii need nii need reklaamid ja niisugused asjad sünnivad. Aga ega iseenesest loosungile ei ole ju midagi häda ja pealegi, kui valimised on ees, siis on vaja vaja teha kõik selleks, et valimised võita, et või noh, olla olla valimistel edukas. Ja enamasti, ma kujutan ette, et nii mõeldakse ka külme pärast klatime, sest palju asju saab lihtsalt teiseks rääkida. No see kodukulud alla praegusel ajal meenutab mulle ühte vahvat Priit Pärna lasteraamatut, oli vist Priit Pärn, jah, et Tagurpidi Antsla, kus siis väike poiss jõuab maale suvitama, onu tuleb talle vastu ja ütleb, et ahah, et oled väike, järelikult konnad oma kohvrit ise, et ma elan kaugel, sellepärast lähme jala. Et me näeme nagu seda tüüpi kuidagi väga äraspidist juttu, äraspidist, loogikat, palju, viimasel ajal. Mis selle kohta ikka öelda, eks, eks valija otsustab, noh ja esimene võimalus seda otsustada on oktoobrikuus, kui kui on siis seal kohalike omavalitsuste valimised, ega siis midagi. Ja kui kodukulud pole alla läinud, siis on selge, et see poliitiline jõud, kes lubas kodukulud alla viia, sellel eriti head tulemust. Ära sa ära sa ole veel nii, nii kindel selles Keskerakonna nii-öelda selles saavutuses tasuta ühistransport, keskerakonda usume jäägitult seda, see on tore aga et, et kui vaadates seda, mis, missugused ikkagi praegu, jällegi ma ei taha üldse sellel teemal rääkida, ausalt, mulle tundub nagu iseendale vastik. Aga Tallinna tänavad, see on, see on ikka košmaar. Ja ega kui sa saad bussis sõita, ega siis noh, me oleme autostunud rahvas, ega sinna midagi teha ei saa ja ja kui sa tuled tahavad tasuta ühistranspordist ja istud näiteks oma autosse ja kukutada lõhkuma meie peatänavatel Tallinnas siis noh, Ma ei tea, kaua see kestab, kaua need bussid vastu peavad sellistes aukudes ja nii edasi. Sellest rääkimata, et mis tasuta tasuta asju ei ole olemas. Ei no mina olen jalakäija, ma ütlen kohe ja ma olen väga nõus Andrus Kivirähkiga, kes täna kirjutab meile tundub niimoodi, et siin Tallinnas kõndides, et me oleme nagu oleks kuskil maale, pori on põlvini. Kui vihma sajab, et seal peavad olema jalas kummikud, mitte elegantsed linna jalatsid, et on äärmised, libe, sa pead panema endale mingit ei mingit libisemist, takistavad asjad kingade alla ja nii edasi, et ma mõtlen küll, et noh ma ei mäleta, et nagu minevikus oleksid need minu arvates asi, läheb nagu iga aastaga järjest hullemaks need koristamata tänavad kuue visata mingit liiva. Siis kui on natuke sula, siis on, majade kõrval on mingisugused sildid, et ära kõnni sitalt, sul võib jääpurikas alla kukkuda, samal ajal kõrval on lumehang kuu ja siis tuleb autotee, et seal ei olegi kuskile pääsu. Aga ma tahaks ikkagi öelda seda, et ega keegi ei käse õigemini käsi Tallinnas elada. Hingem sõbrad Maale elama näiteks Moostes kutsutakse üldse elada ja heinus Moostes on väga hea. Sulle antakse tasuta tasuta kasvatusse, viljapuuaed on täiesti olemas, kodukulud on võimalik äärmiselt kiiresti alla viia, ei pea siin Tallinnas plekkima, eks ole seda üürihinda ja nii edasitöödesse, sured nälga ja siis keegi käsi, kes on meie e-riigis, on võimalik igal pool töötaja teab seda väga hästi. Muidugi e-sööki on ka võimalik süüa, eks ole. Kuulge, natukene on saate lõpuni aega, et homme on Tartu maraton rekordarv osavõtjaid, jällegi väga tore üritus. Aga esimest korda, kes tahab kasutada keelatud aineid, olgu ettevaatlik, et oma tulemust parandada, sest et pistelist kontrolli tehakse ka rahvaspordiüritusel esimest korda Tartu maratonil hakatakse võtma dopinguproovi. Ja mitte sellest, ma kujutan ette sellest kohast või, või tulemusest ilmajäämine ei ole mitte mitte see, vaid silmad on ikka häbi täis. Aga seal on hoopis teise tagada, millega me siin Peetriga väga innustunult enne enne saadet rääkisime. Praegu me ei jõua enam nii innustada sellest, sest aeg-ajalt hakkab kohe otsa lõppema. Aga, aga kujutage ette, kui, kui te olete täiesti juhuslikult võtnud mingisugust arstirohtu sudo Fedja näiteks, mida, mida antakse ilma retseptita apteegist ja teil on paha olla, aga teil on osavõtumaks makstud, tahate minna sinna sinna sõitma ja ja siis selgub, et teil võetakse, öeldakse, et siin on pulk ja siin on WC ja ja vot nii. Ja ongi silmad häbi täis täiesti pahaaimamatult. Nii et eks see, eks see oleks üks niisugune nagu kahe otsaga asi. No väga haigena ei ole üldse ju selline sportlik pingutus tegelikult. Tänan väga, haigena mitte, aga suudab vett täiesti tavaline vahend, eks ole. Nohu, väike köha, kurk on kähe, kümned kilomeetrid on vaja läbi nühkida. Eelmine aasta sõitsin nii, täna tahan sõita, minuti paremini, ikka võtad. Ja tagajärg võib olla väga-väga valus. Jah, ja sa ei pruugi uut teada, paljude sportlaste kohta öeldakse ka sportlased, õigemini ise ütlevad, et nad ei teadnud, mida nad panustasid. Noh, kas on vale või õige väide, me ei tea, aga noh, rahvasportlane seda enam ta ei tea, kui ta mingisuguse jõujoogi, mida on sulle reklaamipostitusega, eks ole tulnud reklaam, sa oled selle ostnud pahaaimamatut, kihutad selle sisse ja siis kihutad rajale ja siis jääd vahele. Et on ikka jama küll, eks ole. Ja ma sugugi ei tahaks, et see asi lõpeks selliste kurioossumitega näiteks, et kui sa ka mittemaraton lihtsalt lähed pühapäevasel päeval nõmmemetsa, seal ei tule Peeter seal nõmmemetsa jooksma, tuleb sulle järsku üks inimene paneb käe õlale ja astume nüüd tualeti poole, sõber. Seda, seda ei tule, sest see kehtib ainult võistluste kohta ja kui sa oled mingis edetabelis ja kuskil nimekirjades, sind jahitakse ka nii-öelda võistlus oli sel ajal, siis tuleb see aga meie võime rahulikult. No aga sina, Vanomanatooriumise peaks hea ja muide Euroopa Euroopa massispordiüritustel kasvõi näiteks jooksumaraton on seda juhtunud, seal tehakse pistelist kontrolli ja võetakse ja esimestest ei räägigi ja tippsportlastest aga võetakse võetakse proovi, on, on, on vahele jäänud, nii et kõik on juhtunud nii, aga nüüd me peame mikrofonid kinni panema. Külli-Riin, Tigasson, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvast teenimas ja nautige nädalavahetust ilusti.