Et võib-olla küll hästi sobi noaga, mis Hardesse sul siis selle, mis on see rahvaste naljandid? Kolmapäeval, kaheksandal? Ja seal on rahvaste muinasjutud Ungari, india, hiina, jaapani. Ja seal on kuule, aga teeme siis niimoodi, et võtame selle, kuulame seda. Kuulame ja kuulame selle ringmängulaule läbi, kuuleme läbi. Soome toimetas tuleb ka lasteraadiole külla laste kindlasti jõudu tarvis tarvis, no siis teil teil väga kiire eino kiir on ka, aga mis siis on? Väike palve oleks Soome lasteaiad siin nimelt kaheksa aastane Lea Saarine Helsingist palub järgimist. Ta kirjutab nii Soomeks püüdennolga, hüve, ja esitage siis Coveni sirgalles sümptome päeva onnetelud minuda ja veel liialda selle kaunile tipu tipu laulu mis laadal videole. Kuidas eesti keeles neid oleks tibu-tibunurgas ei, laul küll, aga kuidas see kiri on? Assoo. Kiri palungast oleksite nii lahke ja esitaksid minu õele Sirgale sünnipäeva õnnitlused minud ja vennalt selle ilusa tibu-tibulauluga. Mis laul see on? See on aserbaidžaani rahvalaut. Sammast riiuli peal on. Kuulame siis See armsad noored raadiokuulajad oli väike töölõik, laske raadio fonoteegist. Jääme siia pisut, peatume sõnal fonoteeki, tundub ehk mõnele teist võõras, ei tea, võib-olla selle tähendust. Et tagasi sõna meil sageli esineb juba tänasest saateski, siis teeme selle juba alguses kohe selgeks. Kindlasti te teate ja olete kuulnud sõna biblioapteek lastate pikemat aega raamatukogul täiesti õige sõna biblio On tõlkes raamat. Ja mis on raamatukogu? Noh, seda pole vist küll kellelegi vaja eriliselt selgitada. Vastane lühidalt, et see on häälte ehk helide kogu. Nagu raamatukogus asetsevad riiulitel reastiku raamatud, fonoteegis heliüleskirjutused. Need on igaüks omaette pappkarpides ning niipea, kui asetame helilindi või heliplaadi mahamängimise aparaadile käivitame selle, kuuleme kohe neid hääli, mida mikrofon kunagi kinni püüdis ja helilinti nii-ütelda vangistas. Siin on muusikat, laulu, inimeste kõnet, looduse hääli ja kõike muudki. Nende abil täiendame, jahielustame oma raadiosaateid nagu piltide ja joonistustega, täiendatakse ja kaunistatakse raamatuid või kirjutusi ajalehes. Eks ole te kuulanud kuuldemänge, kus laulavad linnud, sajab vihma, sõidab rong, traktor, hobune. Muidugi ei minda neid iga kord eraldi kuskilt heli lindistama. Hoopiski mitte ei tooda elavat hobust, ööbikud päris rongiveduriga või lennukit raadio stuudiosse. Samuti ei peeta siin ka lahinguid suurtükkidega ega põmmutada päris püssist, kui kuuldemängus mõni niisugune stseen ette tuleb. Kõiki ettetulevaid heliefekte ehk taustu valitakse vastavalt vajadusele lihtsalt fonoteegist. Käesolev saade algeski sealt, kus lasteraadiotoimetajad, Roose tuum ja Kiira kaan otsisid sobivat muusikat kaheksandal mail kavas olevale lastesaatele. Rahvaste naljandeid. Meenub, et kunagi küsis üks noor raadiosõber Eha Laan, oli ta nimi. Et kuidas saab kuuldemängus esineda näitleja, kes ometi on juba surnud. Seekord oli juttu Oskar põllest ja Johannes Kaljalast. Olev kari imestas. Kui meie hommikumuusikas esines Georg Ots, kes aga samal ajal oli hoopis Moskvas kontserte andmas. Ehk siis peale olev ja eha ole teisigi huvitanud sama laadi küsimus. Ütleme kohe ära, et mingit imet või mustkunsti siin küll ei ole, see on lihtsalt tehnikasaavutus, mis hõlbustab tööd ja muudab raadiosaated huvitavamaks ja mitmekesisemaks. Oskar Lutsu ja tema toredat noorsoojutu kevadet te teate muidugi kõik. Kui palju on aga teie hulgas neid, kes on kuulnud, kuidas Oskar Luts ise oma jutustust loeb? Ma arvan, ysna vähe või hoopiski mitte ühtki. Kui aga 1947. aasta 12. jaanuaril kevade autor ringhäälingus käis võeti tema esinemine heliplaadile ning nüüd, 10 aastat hiljem võime kõik tema häält kuulata. Kare juustega poiss tema kõrvale. Ja küsis sosinal. Mis kuul meister juhtus, kui tema toas olid. Noored sõbrad raadio fonoteeki ei säilita mitte ainult kirjanikke, tuntud kunstimeistrite, vanade revolutsionääride ja mitmete teiste järeltulevat põlvkonda, huvitavate inimeste hääli mitte üksnes lõbusat meelelahutust, lemmikpalu ja helilindile jäädvustatud looduse hääli vaid see sisaldab ka tükikest ajalugu. Siin on hulk helidokumente tähtsatest sündmustest meie rahva elus. Siinsamas on ka raadios esinenud laste hääli. Et meie tänase vestluse aineks on lasteraadio fonoteeki, siis piirdugemaga ainult nende heliülesvõtetega, millel tema järjekorra numbri ees on suur algustäht n, see tähendab laste. Siin näiteks on karp, kus peitub laul muudilastelt, kes neid enam kuidagi seda mõõtu välja ei anna. Ene Kaasik, kes on nüüd muusikakooli õpilane ja valmistub saama koorijuhiks ei laula enam nii nagu kuus-seitse aastat tagasi. Mis ajast on meie fonoteegis tema lauldud laule? Ja need? Siin mängib jo terve orkester, mis koosneb lasteaia mudilaste Kindlasti on see pisipoiss, kes seitsmeaastases selles orkestris vapralt trummi lõi vahetanud tolleaegse trummi, nüüd suure muusikainstrumendi vastu, kullatud. Siin on veel üks lindi karp. Sellelt loeme lõbusat matkajad. Heliloojast ärakaedanski laulab üllaotu viie aastane võte on tehtud 1951. aastal. Ja kui see heliülesvõte tehti, oli ülla viie aastane. Mis teeb ta aga nüüd? Kas ta ikka veel laulab neidsamu laule? Ei vist. Nüüd on Illar repertuaaris kindlasti teised lood ja laulud lähemegi vahepalaks talle külla. Kui ülla esimest korda raadios esines, oli ta ainult viieaastane. Täna on meie külaliseks aga juba tüdruk, kelle jaoks mikrofoni ei olegi enam tarvis, madalamal aseta tavamisest. Kui vana sa oled nüüd Imanen 10 aastani, nii üllaga koos on ka tema väike õde Enel. Tõsi küll, fonoteegi riiulitel me leidsimegi mitmelt helilindi karbilt. Nende mõlema nime esitavad ülla ja Enelot. Ta on teil veel midagi meeles oma esimesest esinemisest raadios. Või on nii palju aega möödas juba online-meedias ma olin nelja viie aastane, ma esimest korda esinesin ja missuguses saatesse oli esimest korda ma laulsin oliks karudes, laul, aga mandileta kätte, mis nimi sellel oli, seda ma imetlen. Ja mõned laulud siste lauset ei õega kahekesi kohv enelalis üksikult ja mine. Kes teid laulma õpetas? Ise hakkasin õppima ja eemasinatukera õppedes meile laule selgeks ja nüüd, kui vahel kodus laulate ja laulab sinel ka laulda, armastatud. Täna kaanel midagi laulda tahta. Laulan lõps. Vapsikes tore kuulumises. Aga kas sina üllaga praegu veel laulmise või muusikaga tegeled? Tegelen küll, õpin ja siis käin muusikakoolis. Mida sa muusikakoolis õppis, klaverit õppimas? Mitu aastat juba? Muusikakoole, seal on käinud neli aastat, aga muidu olen õppinud seitse aastat klaverit. Niisiis olekski tore, kui sa nüüd üle hulga aja jälle raadios esineksid, nüüd meile juba midagi klaveril mängiksid. Ma võin mängida telekriidi, üksik rändur. Pigem kesis. Ülloto esitab meile kriigi üksik rändur. Tuleme nüüd lasteraadio fonoteegi riiulite vahele tagasi. See oli 1950. aasta hilissügisel, kui raadiosaatekavas oli esmakordselt kuuldemäng esimese klassi õpilane. Ja kohe võitis seega noorte kuulajate poolehoiu. Hiljem on esimese klassi õpilast mitugi korda mängitud ja lasteraadio üle tuleb ikka veel kirju, milles soovitakse selle kuuldemängu kordamist. Kõik need poisid ja tüdrukud, kes seal esinesid, on nüüd pikkadeks neidudeks noormeesteks sirgunud. Ent meie helilindil on nad ikka veel lapsed. Oh, ma sain nelja, mina oleksin viie saanud, aga õpetaja leidis plekki, ma küll rääkisin, et mina seda ei teinud, aga, aga tema ei uskunud mind. On ta vall. Ohoo, ja kuidas? Aga kas teil ringi on? Ahaa, nii palju kui vaja. Aga elaval sellurcall on kõige ilusam terves koolis. Südamepäevik emal ütelda, kui vanimas äng. Näe, tulebki. Tere, Niina Vassiljevna redelist. Lõdvarjusse. Jutusta kiiresti, mis sul on uudist varutan valvekorda. Emalasin, tere, neljak. Tere. Tore. Mis? Vaata neli. See on isal aeglane viiele muidugi, neli on juba peaaegu viis, peaaegu kutt, mitte täiesti. Ema, sa ei mäleta mind homme hommikul kell kuus, miks nii vara on vaja, ma olen korrapidaja juba jälle alles. Eelis olid, sellest on vaja. No mine neid koju, õppi hoolikalt ja mine varakult magama. Nägemiseni. Peaosalist marussijat mängis siis väike Kersti Palm. Tolleaegse pisikese tüdruku asemel kohtame aga nüüd 16 aastast neidu. Kersti Palm aga üks äsjase kuuldemängu tegelastest. Ta mängis nimelt marus marussi, osa, On vahepeal juba neiuks sirgunud, nii et me temale sina öelda enam ei julgegi. Kas tundsite oma hääl ära? Ka ei tunneks seda, kui me teaks, et mina olen ja no nüüd vist küll enam niisugust lausa teha ei oska. Kui palju sellest on nüüd aastaid möödas? Ei tea, viis või kuus aastat, umbes siis te olite umbes kolmandas klassis, nüüd aga üheksandas rühmas, kus koolist õpite, seitsmeteistkümnendas keskkoolis. Kuidas üldse toona raadiosse sattusite? Ma käisin pioneeride maja näiteringis. Näitlejale niige juhatas seda ja siis tema kaudu sain siia. Oleks see oli ikka päris suursündmus, esimest korda raadiosse esinema tulla, need ei ole pooltki nii põnev. Oli küll, aga see tütarlaps, kes laulis seal kuuldemängus kas te olete ka teie või? Noh, aga mis praegu on Teieni lemmikharrastusteks? Praegu ma käin Tallinna laste muusikakoolis ja õpin seal klavereid, nii et siis te olete lihtsalt vahepeal otsustanud elu kutsut muuta näitlejast klaverikunstnikuks. Kas kavatsete konservatooriumisse minna? Ei tea, tõesti, praegu aega on veel mõelda. Kuuldemängu esimese klassi õpilane lõpulaulu laulis siis, kui see kuuldemäng tehti lasteansambel, kes koosnes Tallinna Õpetajate Instituudi harjutuskooli õpilastest. Nüüd on nad juba täiskasvanud inimesed, kes töötavad, kes jätkavad oma hariduse teed kõrgemates õppeasutustes. Kuid tookordset lauluansamblit võib õigusega pidada teerajajaks praegusele lasteraadio noorte ansamblile, keda kuulete sageli raadios esinemas. Kord kuus õpite koos temaga uusi laule saates nüüd laulgem. Kõik. Muide, selle saate pealkiri on püsinud lasteraadio saatekavas juba üheksa aastat. Ja kui on juttu juba nii kaugest ajast, siis meenub üks saatesari millest esimene saade läks kuulajateni 10 aastat tagasi, 15. mail. Ei mäleta enam täpselt, kui kaua see saatesari kestis, aga ta oli üsnagi kaua tookordsete lasteraadiokuulajate üheks armastatumaks saateks. Tema pealkirjaks oli matk töö ja elukutsete avarasse maailma koostatud Jevgeni Permi äkki raamatu, kelleks saada ainetel. Sellest sari saatest ei ole aga säilinud ühtki heliülesvõtet, kuna sel ajal olid meie tehnilised võimalused palju piiratumad kui praegu ning seetõttu tuli enamik saateid anda eetrisse otse. No ja mis siis imestada, aga kui vahel saatajal viperusi keelte tuli. Kuid käsikirju on säilinud veel tänaseni ning nendelt loeme, et selles oli kaastegev siis veel päris tundmatu nimi. Kuid nüüd igale teatrisõbrale tuntud Jaanus Orgulas. Teine noor, kes samas saates esines Elvi Niine valis samuti endale näitleja elukutse. Praegune kuulajaskond tunneb teda Elvi Koppeli nime all. Kuna näitlejad on lahutamatud kaastöölised raadiosaadetes ja üsna tihti külastavad raadiomaja EDI raskusi Nendega tänagi pisut vestelda. Nüüd on meie mikrofoni juures aga päris suured täiskasvanud esinejad Elvi nine koppel ja Jaanus Orgulas. Elviine Koppelit tunnevad kõik meie noored televisioonisaadete jälgijat. Jaanus Orgu las on, aga esinenud enamuses meie laste ja noorte kuuldemängudes. Ei tea, kas ta ise mäletabki, kui palju kordi ta on esinenud. Ei tea, täpselt, ei ole pidanud testimisest arvu arvestust, ega seda vist ei oleks jõudnudki. Jah, ei tea, ma mäletan, esimene kord üldse, kui ma esinesin raadiosse, oli 45. aastal vist siis kooli poolt saadeti niisugused aktiivsemad lugejaks esitasid oma kooli õpilaste omaloomingut. Muidugi koolis, siis kõik ootasite kuulasid raadio juures, et nad Orgulas läks esinema, kuidas ta esinenud mäletan, siis teil olid need saateruumid, olid all, keldris kitsad ja otsesaade oli punane, tuli läks põlema ja ma hakkasin hirmsa tugeva häälega rääkima, nii tugevasti. Muide kuidas ma lugesin, seda ma ei tea, aga igatahes pärast kooli läksin ja siis tasapisitegin juttu, et no kuidas oli siis poisid ütlesid, ei teadnud, sa loed muidu hästi, aga sul ei ole mikrofoni häält, et hirmus põrinat. Meie arhiividokumendid reedavad, et 1947. aastal te olete koos elligoppeliga esinenud meie saates matk töö ja elukutsete avarasse. Maailm. Sellest on hulk aega möödas, tõesti, ma ei saa üteldakse saadik mäletaksite vist olid üliõpilased tollel ajal ja me olime teatriinstituudi esimesel kursusel. Ma ei tea, kas sa mäletad, kuidas me olime instituudi käia ja siis pidime plaksutama. Igaüks pidi midagi meeles ühe tähe ja siis öeldi üks vanasõna. Ja me pidime selle vanasõna välja plaksutama. Igaüks tegi oma tähe kohalt. Läks, ma pole kunagi ühelgi etendusel ühelgi esinemisel nii närveerinud kui selle plaksutamisega. Kate plaks tuleb õigel ajal. Ma mäletan kriit, närveerisin. Eks raadios on vist palju kergem esineda, sest siin ju keegi ei näe, mis sa teed, võid maha lugeda. Ei ole, ta on omamoodi raskem, sellepärast et ettevalmistusaeg. Raadios on minu arvates on nii, et kui, kui inimene esineb estraadil või või teatris või näiteks televisiooni saates, siis ta võib petta oma kasvama välimusega oma liigutusega raadios. Inimesel on ainult võimalus kuulda näitlejate, sellega peab olema muidugi sõnameisterlikkus peab olema ikka ääretult tugev teatrilaval, tihtipeale inimene on oma kuju, kas ta teeb huvitava Krimmi endale ja ja läheb palju kauem aega, kui publik saab aru, et mees valetab. Kes on kõige nõudlikum raadiokuulaja? Kahtlemata lapsed. Kõige nõudlikumad. Samuti nagu teatris teatripublik öeldakse, et lastele tuleb mängida paremini kui täiskasvanutel. Laps saab vestlusest arukale. Kas teil meeldib, lastel esineb, lastel on kõige tänulikum esineda, sest et kui laps kord uskuma hakkab esinejat siis ta usub seda väga siiralt ja lõpuni ja väga tänulik selle eest. Sellepärast on lastele esinedes endal ka rahuldustunne, võib-olla kõige suurem. No siis vist võime loota, et ka uutes kuuldemängudes jällegi teie häält kuulda saame või nagu Toots hüüab. Brass sai ema käest. Nii vähegi kui veel võite, mobiil kui Peegi piirakas ikka puudub tubakas sinisoo peal samblaid kaar, Jaan, ma. So-so näen täiega. Meie saateaeg hakkab lõppema ja lõpetame siis ka ringkäigu lasteraadio fonoteegis. Kas tänane raadio vestlus teie tähelepanu köitis? Kas ta teie huvi äratas? Seda saame teada siis, kui olete meile selle kohta kirjutanud.