Lõngaks edasi. Aga enne seda pakuti meile kahte meeskonnaliiget, tüür juurde, üks tüürmann, üks rokist. Inglasi üks oli küll inglane, aga teine oli eht kanadalane. Mister kämbel, meie protestidele vaatamata terves selles mõttes Molotov ka nõus kogenenud iimed ja raadioside on tähtis asi ja muidugi orienteerumine navigatsioon veel tähtsam. Miina Punning, olete õigesti sinust teavet peale võtad seal mõlemad mu püürmarendi mõlemad statistid, liigud ähmi täis üldse ja tunnevad ennast, nagu öeldakse vääristatele. Et midagi hullemat ei mõtle välja. Lõpuks siis saime kompromissile. Hästi, logistikud võtame, aga firma nii võtab, mina annavad hirmutidele kindel arktilise, tõmbasid endaga igasuguse ilma ja igasuguse olukorraga. Ja ei ole vaja. Ja kitsaks jääb ka see ruum seal on ju ette Ühele inimesele. Nii töötab seal kaks, kolm alla ja üldse oli pardal kui mitu inimest pardal oli meil meeskonnas meeskonnas 11 ja reisijaid 14 25 inimestega. Nii, ja lõpuks radist tutvustab, et tema on don kembel ja näitama vallast mappi selles mapis on koguma raadio. Layla mahukas mapp. Pärast Jausa selles mapis olid viiski pudelid peamiselt ja maailma raadiota oli üsna õhuke niuke kaustik mister kembel isegi kaalus 110 kilo. No et kaal ei lugenud, aga kogus luges ta ju mahtunud kuskil sinna istuma juba ette joosta, ütelda nii palju, et ei olnud ühtegi korda, kus radist oleks milleski sky abistanud. Nii startisime Inglismaad suuremalt. Mis on meie jaoks natukene veider nimelt ütleme, kui on täiesti tuulevaikus, siis viljakaks õlidelt puudu. Vastutuule korral avasta tuule korral on küll, jääb ülegi ja Meid lahutati, sellega jäi, seega me lugesime vitsu käsiraamatuid. Seal puhub alati tuul, kas siis mägedest võimelt, mägedest merelt tulime sinna rahulikult maanduvad ja ma nägin, et see lennudraamalingis hädalenud room küll. Ümberringi on tundrasoo raba. Rada umbes 100 meetrit lai. Ja mõlemil pool on nimega keskpaiku lennukeid täis, rada otsast otsani vasakule ja paremale, kahe mootorlased ühe mootoreid ja neile materjalidele viidates sorti, rohkem kusagile panna ei ole. No ikkagi, 50 meetrit on seal paista, tühja laiuselt. Aga meie lennuk on ka 46 meetrit lai. Nii et ega seal tagavara ei olegi seal mitte midagi. Nii ladna läks mööda, ei olnud valmis. Bensiin, tangitud, tip-top korras, sidet ei ole sidet üle ookeani, mingisugust ühendriikidesse ja ei tea, missugune ilm on, mitte midagi ei tea, kas võetakse vastu, kas ei võeta vastu, tähendab, ta ei tohi, läheb mööda, läheb kaks mööda, lõpuks üks asjamees ei pardal, arvas, et mina olen taldrik ja ei taha sõita välja, tegi mulle kurje, algselt läksin siis peremehega neid asju klaarima. Kantslis voolatavali ette. Sul niuksed sõnad, no see aas asja jutti. Ja ütleb mulle, et nüüd hakkame käima siis seal raadiojaamas ja selles semiootikute juures koos türmanni ja teiega, mina ka, mina küll aru, isa, eks mais pärast kuulutan mikspärast, meil enda jäi asi vaikseks. Tuletis lõbuks, kuid tekkis side. Ilmastik on tipp-topp, vastu võetakse vaid ka korralikult. Aga meil ei ole tuult, vaat meil tuult ei ole ja nüüd siis jääb see lennutrumli lühikeseks ja issi üldise peale sõitsite veel kord otsast otsani läbi lugeda, sellepärast pikemaks muidugist ei läinud. Aga igal juhul ma vaatasin, mis siis teha ja kuhu poole siis lennata. Ühel päeval algab kohe peale lennuraja hakkab linn algul väiksed majakesed, seal ühe kahekordselt, pärast natuke suuremaid ka. Aga teine pool lõpeb kohe järsu kalda peal. Kaheksa võidad allapoole, on ookean. Vaat see kaheksa väidad allapoole metsis aitaski. Rimis lennuki sinna linnapoolsesse, linnapoolsesse otsa ja nii kaugele, et ainult esirattad olid mõni peal, aga see pisike ratas oli seal mudas ja see andis 10 meetrit, jõudis, jahtis mitte 10 16 meetrit juurde. Ikkagi natukene. Ja siis tuli välja, mina küsin disArdo inseneri käest, palju kütust söötades liidrite aru ma ütlen, et jaa, navigatsiooni sappas, navigatsioonivaru olemas, ainsal järgneda, kas see muigab kah natukene, Valtiinsenerniga pääsevad uuesti pankadesse tagasi? Vaatab mulle suurte silmadega ookeani lendama ja vot just sellepärast biookkaid lendabki lade pidudele üleliigse meditsiini praegu välja. Ja siis tuli Molotov ka minu juurde ja küsib mu käest, et kas meil ikka jätkub kütust üle ookeani jätkub ja jääb natukene, kael. Lase välja, mitte väga palju. Ligi poolteist tonni. Noh, ega mina ka hea meelega oleks teinud, aga ei ole võimalust, ei tõuse, muidu jäänuk lühendaste stardipesad ideed täis panimegi minema. Otsekohe tuult ei ole, kui tuult ei ole, siis lennuki juhitavus tekib ka hiljem, kui siis kui tuul on, kui kõva tuul, siis lennukit võid juhtida kohe alad jalga ja kohe vaatad lennukakia. Ja natuke teistmoodi tuli reguleerida mootoritega ja see võttis kiusedamad jälle ära, mootoritamad ühe maha, vasakult poolteta, ütleme paremale ei keeraks, selle võimsus on siis üldine, väiksem ja ikkagi pikemaks läheduse jooksurada. Lõppude lõpuks Lähed, vasaku tiiva alla jäävad teiste väiksemate masinate ninad ja vaadet vastaga meid mootoritega raiuvad. Kordis röögatas insenerile on veel niisugune võimalus üle üle piirivõimsust anda, niipalju kui üldse mootor kannatab mõneks minutiks. See pani selle viimase tagavaraga hakkama. Lennuk oli juhita peatõstjale vasaku tiiva natuke ülespoole ja parema ratta peal jõutimisele. Lennuraja lõpuni ja siis tõmbasin rooli oma, oli, oli õhus. Päris õhus olime küll, aga selja tagant vaadates mega. Me vajusime sinna selle järsaku alla ja need, kes olid meid saatmas Need mudugist peast kinni. Nüüd on kõik, ei olnud veel, kõik, läks seal mõnikümmend sekundit või minut mööda. Me ilmus sealt alt uuesti välja, nähtavale ratavale jääksime kõrvust võtma. Aga lugu on selles, et lennuki tiibade ja maa, ehkki vee vahel tekib õhupadi ütleme, kuleerukoliva tõusul ja tõusiski ülesse sisse, padi kadus ära, kui see järg tekkis see padi piid võetava veele ja enne, kui ta toetas, meie kaldusime, tahtsime pilt ära, vajusime alla, nii et kõik olid teaduse pärale. Kas sellise tähtsa reisija saabumine Islandisse oli kuidagi salastatud ka ümbritses kogu seda operatsiooni mingi mingi saladuskatte ikka ja seal teadsid üsna väheseid sellest. Vaat aga siis vallandas, tegi selle avalikuks ise kuna käis külastamas Islandi valitsust. No siis oli ka sakslastel juba teada, et niisugune mees me sinna läheme, aga siis oli meil juba nendele niivõrd kättesaamatut, et enam midagi teha ei olnud, head, võid midagi tagasi tulles vooluta. Häid inimesed alati rohkem kui halbu. Islandis puutusime Ameerika koloneliga lenduritega kes juba aastaid ilmunud üle ookeani Livereitoriga, kes juba mitu korda oli viimases hädas olnud küll merele maandunud küll tundrasse asi, mis, nagu öeldakse, piibu juttu õllekruusi juures. Ja see andis mulle head nõu. Teated Islandist, Saar on üks niisugune omapärane koht maailmas. Seal kohtuvad ja mispärast seal kohtuvad kaks verevoolust sooja külma Islandi kallastel ja nii edasi ja vaat selle atmosfääri niivõrd sassis ja segamini, et sa kunagi ei tea. Kuus tundi ette, mis tuleb küll ütleme, lubatakse ilusad ilmad, tuled silmadest, ilmast, põimekkovi, jõle kuhugile mujale minna, kas siis tundrasse või siis merele alla. Ja võtab minu mappi. Tiia vanem üks 500 miili Islandist põhja poole pisikese risti, et vaat siin on ma ilma kena lennurada. Ta on kuus kilomeetrit pikk ja 400 meetrit lai. Seal mingisugust erilisi. Mugavusi ei ole teel, giid on kindlasti kütust ja õlisid, kindlasti jääd, seal on kõik olemas, isegi sooda viski on ka 150 säält, tema arust oli kõik olemas. Jõudsime poole ookeanil umbes 1000 kilomeetriga maha lennatud 2200 300 ja saamegi Juhandendist, saame raadiogrammi, et lennud, room on kinni, udu on maani ja lähema 12 tunni jooksul Lootust tahavad, saab, ei ole. Ilus tervis, leiab kütust kani parasjagu siin kaua õhus ei saagi ja vot siis võtsime selle ristikese peale kursi kaugelt võtta, see ei muuda suurt maad. Kursi natukene paremale poole jõuab, lõpptulemus oli 100 500 miili põhja poole, ilma et sa Reigi maalse pikemaks lähekski. Leidsime lennutrammi üles ja mis kõige tähtsam, enne seda veel üks üks koma viis-kuussada kilomeetrit. Tüürmad leidis selle ristikoha pealt raadio, paraku see oli veel lennujaama majak kompas reguleeritud selle peale ja otsekohe. Raadio kittel maadlesime täiesti maailma pikk must jutt, tundras kuusekesed, seal mõned kasvavad ja lehised ja metsa kulise ümberringi ei ole. Maandusime ja kattis selle rajaga uduga kinni. Me nägime uduses, udusel tuli sealt puhtalt otsast valmis maandama, olime maa peal ja siis jõudsime selle soodustuse sisse. Midagi tuli meie juurde, üks auto viis meid seisuplatsile. Mina hakkan ronima, kuulen ümberringi taas venekeelne jutt. Doch Sistid tähendab. No tavaliselt seal mitu 1000 kilomeetrit veel kaugel. Tuli välja, et need olid need kasakate järeltulijad, mis möödunud sajandi keskpaigas olid Alaskas kui seal oli veel kuberneriks Baranov. Ja siis, kui Nikolai, teine viimane. Valijast raske maha müüs smilis, kes jaksasse sõitis kodumaale ära jaksu ei olnud see sinna. Selleks oli vaja raha terve perega üles tõusta ja siis laevaga sõitma hakata. Ja vaata nende järeltulijaid on praegused, seal teevadki Taavi tööd, langetavad metsa, ehitavad lennudroome ehitust igal pool, kus on jõudu vaja, seal töötavad vedelast velodroomi ehitusega. Nii, esimene küsimus, mis meil oli? Kõigepealt, kus te siia saite? Islandist tõusime üles ja teil maandusime. Aga kustutati, tahtsite siia tulla? Kui lendur ei ole kuhugi minna ja üks raadio majak lennujaama majak, siis ta läheb, vähemalt ma ei hakka peale. Läheb makk, oli teil Juhandend kinni? Jäädi rahule? Mina ei andava uut, võtavad välja, tema pole pannud mulle midagi, ütelnud mina, temast ei rääkinud ka midagi. Seal ehitasid kolm riiki strateegilises lennudroomile tulevaseks sõjaks meie vastu. Kanada, Ameerika Ühendriigid ja inglased eitasid uut sõjaväes strateegilist lennudroomile. Vaat sellepärast ühelgi kaardil tol ajal sellepärast otis suudetud uue saaduse all kalendrid, tavaliselt jäävad kõiki neid teadmisi Ameerika kala veel ka. Mul on Diviga praegu meeles kaanel Arnold. Seal oli siis suur sahin, kui teada saadi, tuli liidu välisminister. Tehti kohe ühes barakis, pikad lauad kokku. Pidulik lõuna ja kõik ja puha. Meie poisid, sel ajal laagid, lennukite mootorid seal läbi. Loneeriviidigasime termasest süüa. Ja nagu ma hiljamas olen märganud välismaal on üldse niisugune komme, et kui kusagil tasutad, söödetakse, joodetakse Hizbele rahvas joob ennast niivõrd täis, et ta ei saa enam aru, mis abi. Vähemalt suurem osa liialt. Nii ameeriklased ka lendurid, seal, tehnikud, insenerid, ehitajad, kes seal ohvitserid olid? Võtsid nii palju kui jaksasid. Me tõstsime klaasi uute juurde, kuna oli vaja lendamine. Salti. Ma ei tea, kas saaks. Ja kui siis olid piaadima täitsa segased, siis tullakse juurde, hakatakse vita ainult Pepe, vaid ordereid ära kruvima mälestuseks. Suveniiriks. Mina olin püsti hädas, mul oli tolleks ajaks juba kolm tükki ja millegipärast kõige rohkem meelisele suur, kuna vedela punase tähe orden. Ja virutab Jerva kõik vaata selle vastu, mina ei ole nõus, hoial vähe jäi kinni maalata. Adolf naerab. Tõuseb püsti ja inglise keeles, mina ei saanud algul aru, mis ta ütleb, seletab siis niimoodi, et oh, et jätke ta rahule, et meil see asi lihtne. Tulete meile. Me võtame hea meelega vabatahtlikuna. Me lennuväkke, tulistate tervelt kolm neli. Vaenlase hävitajad võib-olla ongi see punane täht. Veel kümmekond saatavad selle vissi Marikal. Ja nõnda edasi. Jätkad tahavad ise ära teeninud ja ega ta teile praegast nööpideta laiama. Mind jäeti rahule, aga mudugist tahtjaid vabatahtlikult õppe tulla ei olnud. Hiljem ma sain teada, et Ameerika lendurid, kes pommitasid seal Roori basseini ja üldse fašistliku Saksamaa tööstuslinnu tegid lepingu väejuhatusega. Et nad sooritavad 15 pommitustele Igalühel elu eest saavad 1000 dollarit. Ja siis on sellega neil sõda lõppenud, tuleb järgmine meeskond võtab selle lennuki vastu, nende 15 lend on tehtud, need sõidavad tagasi. Vaat niimoodi pidasid sõda ameeriklased. Nii. Lõpuks siis saime sealt minema. Anti meile väga rumal kõrgus ainult 1000 meetrit, mitte kõrgemale nõuetest raugele, muidu näeme 1000 meetri kõrgusel, kuhu ütleb, on 30 kraadi maadel, sooja ei ole õhk kuigi rahulik. Ta looming kogu aeg sakutab. Siis pakuti meile saatjaks Montreali lennudroomilt Ameerikale mootorile 17 pommituslennuk ja kästi meil maanduda Reali lennudroomile niisugust kaupa. Meil ei olnud üldse. See samane radist 110 kilone tempel, piibel annab mulle telegrammi, seal on siis kirjutatud, palutakse maanduda ja sealt lähme siis kahekesi koos Ameerika lennuk ja Meiva. Vaata et mul ei ole mingisugust põhjust maandama hakata. Et ma teen tiiru õhusamas, tulevad õhku ja siis lähme edasi maanteele, see on täitsa ilma tsiviilmajandus uuesti tõusuteel. Kuidas läheb? Ja siis Savindidega täpselt niukse niukse kellaajal oleme lennutrammi kohal, teeme suure tiiru ja võtame kursi Washingtoni peale. Palun. Millegipärast aegsest õhku ei tõusnud ja kui me olime lennutrammi kohal, võtsime kursi Washingtoni peale. Läheme talt, tõuseb üks hõbe tarve Lelle vaatria lennuk jõuab jälle meie aja Vabaras kiirust kuskil seal üks 260 280 kilomeetrit tunnis. Algul mehed nägid laskurid seda lennukit seal selja taga aga istuli pilvi vahepeal pilvest läbi kadusse lennukil seal meelde rohkem minek pärast tuli välja, et keegi neid ei sundinud maanduma, Mandriaali. Vastupidi, aga ladistil ja seal maanduda, kuna ma olen ealise laste majapere Kanada kodanik, vabadus näha ja andis juba radiogrammi maale, et seal vastu võetaks. Vaat see oli ainukene, mis ta tegi, kõik muu tegin mittemidagi, igale poolda katkes sakslasi isegi sedasama see islandi ja lükkan vendi vahel ta katkestama, sakslased toovad meile kallale, kui me hakkame liiga palju rääkima raadio kaudu. Kõva 1000 meetri kõrguselt lennata oli üsna raske ja hiljem oli vaja juba. Et sa läheks kogu aeg maad, pilved lähevad sallapole meiega allapoole lendama, nii kolme-neljasaja meetri kõrgusel ühest künkast üle teiseni, jällegi künkast jälle teiseni. Ja maa peal oli päeval 32 kraadi pluss. Ja meie mootorit ei olnud nii et kogu see tehnika ei olnud üldse arvestatud niukse temperatuuri peale. Mootorite järve tekivad tiibade peale mustad joad, tähendab, õlid tulevad kuskilt sealt tihendite vahelt natukesehaaval läbi. Jooksevad mööda tiibulis selja taha. Sellest Poludele vägajaga õli jätkub. Kaheksanda palju hullem oli see, et mootorid läksid kuumaks vesijahutusega mootoritel, aparatuur, saba. Vaata ema. Aga kui kauaks sa võtad? Hakkab teine hakkab kolmas ja kõik neli korraga. Poole võimsusega, veerand võimsusega. Ja lõbus Vladimir voodil küünlad läbi. See oli veel poolada. Ja veel põriseb, raputab mis hirmus, jälle seal midagi küünaldega veel midagi häda naasis, nägime, et ees on maandumisrada Vaidma Vik kahjuks paar kilo vähemalt ja kohe selle raja otsa jäänud aega vaadata, kas see on see õige velodroom või mitte, oli kapten, tram üks ühel pool patamakijaga teie meeli, palun. Aga kogemata sattusin õige trammi peale. Maandume ilusast imena, vajuta pidurit peale ja näen, et vasakut minu ees lendavat mingisugused mustad linnud, suured niuksed ju, igaüks ise suurusega. Mina ei saanud algul aru, mis asi see oli. Jäime seisma, tuli jällegi ruttu-ruttu midagi. Lennu Romi korrapidaja autoga näitas meile koha, kus lennuk parkida. Olime välja esimesena, seekord jõudis välja pardainsener tootarjov. See tuleb mul liiva vastu, no peremees, et nüüd tegema või ta küll ei saa aru, mis kuradi kohustused, kõik tipend hakkan vaatama vasakult ratta kummilt on neli, viis kihti maha hõõrutud, need olid need linnud, need olid need linnud, mis meie lendasid. Aga betoon võrdlemisi tere ja kumman kuuma käes, kui 36 kraadi vilus on võrdlemisi pehme. Ja niimoodi me Türgis ja sealt siis need kaardid ära. Muide, kas teie tähtsad reisijad taipasid kõiki neid? Midagi maandumisel ja meelile ei räägi sellest? Mitte midagi ei rääkinud. Ei olnud kohustatud ette kandma selleks asjade asjadest, mis andis parandada ja teha üldse, kes õhus mingisuguseid jutuajamisi toimus küll ja Olof luges peamiselt raamatut. Aga teil oli siis kõikide reisijate veel kokku oli üks telefon telefon alati kasutada kui, siis aga kus me oleme ja kuidas lend läheb ja kõik ja puha ütleme, kui lendasime Inglismaa-alale seal alu alus. Me võtsime suuna kohe kaldale. Elasime Šotimaal, vaata mis pärast ühest mootorist hakkas õli välja tulema. Mina keerasin natukene vasakule. Kindla maa kohal on ikka parem lennata mere kohal, kes teab, mis seal, kus juhtub. Nii kui me jõudsime kohe peale pooldab, viib kohe minu käest. Et aga mikspärast kaua lendasin mandrit mööda, et me pidime kohe kaldal leidma lennu trump, siis vaatame kuidas lood, ja ega need õhus kuigi sageli helistanud ei helistanud. Lugu oli selles, et algul oli ju kõik see värk hapnikumaskidega. Seitse kaheksa 9000 meetrit kõrgust kõigile hapnikumaskid Hiinas. Ja see oli võrdlemisi niisugune tülikas asi. Seal kaks naisterahvast ja üks risttalus väga halvasti lendu. Vaatamata sellele täiesti vaikne on, õhk ei jõutud, ei loobi mitte midagi, ei olnud nii, kui siini sõidab lennuk ei keda on halb ja. Viska päeva. Minu poiss on üks seal kogu aeg Karaulis. See paneb uue maski, läheb käime mööda uuesti sama, midagi pole parata, remondi eelmisemadki puhtaks pühkima liidadest väga vana pole ka, nii palju, kümmekond saab vahetada. Ja see värk oli üldse selle koha pealt hirmus kardetav ja ohtlik. Et kui tekib hapnikupuudus, inimene jääb magama ja vaikselt sureb ära. Ta ei tunne mitte midagi halba. Mina olen ise magama jäänud, aga mul pole ära surra lastud, nendel üle saadud, kohe jääd magama, kõik veerand tunni pärast on, jääb süda seisma. Aprillikuus ja teine oli alati üks mees, kes kontrollis kõiki reisijaid, et viirus hapnikumaskid ees ja ilus rõhk hapniku nagu kord ja kohus. Ja kui midagi seal kohe aiti õiendas. Parata polnud midagi. Mootor sõitis ära. Siis oli vist, kui ma ei eksi, riigisekretär shell seesama, korduvad hell koos Molotovi ja meie suursaadiku Maksim Litvinovi toitsid. Ja nad vaevalt jõudsid ära sõita, tuli meil kohe esimene külaline. See oli Simson, Kaitseminister, vanem mees juba 70 lähedalt täiesti valges kitlis valgetes pükstes ja tahab meie lennukid vaadata, noh, mul olid luba näiteks ülemusele solvad. Ja siis. Läks ta redelist ülesse lennukisse, istus minu kohapealselt, vaatasite kabiini läbiva ruumi. Ja minu suureks üllatuseks imestuseks poeb tiiba Mootorite taha, seal, kus on nüüd nii kõik õli täis, kui üldse midagi täis, võib-olla mis tal sinna asja oli? Ta käis kõik läbivus, üldse inimene jõudis pugeda. Niisugune uudis, uudishimuline vanamees oli isegi sõrmega, mõõtis kahurikaliibriga totapis ametisse. Nii, Lõbusa, sealt välja tuli hoida niiekümne siiruviiruline valges riis, mõtlesin, kuidas sellisesse autosse istub kedagi, see oli kõik juba ette nähtud. Adjutant tuleb väikse samal ajal kogu aeg ja käib järel, aga roninud summad olid samas kabiinis sees. Võtab ennast riidest lahti, eriti kitli maha, püksid maha, uued samasugused selga ja nii puhas, kui ta läks välja ka. Aga mul oli küll pahade olemine, aga pea veel ei olnud. Peamine oli see, et andis lennudaami kõva käsu, kõik, mis on vaja sellele meeskonnale teha, Ivan Hingluste jututa kohe ja tasuta arved ministeeriumi. Nii meeskonnal, vaja oli vaja ratas, esimene mure oligi, mätas hakati kohe üle üle terve riigi otsima, kas on nii suurt kummi, tuli välja, et seda mõõtu ei ole. No igalühel oma standardit, see on vajalik ja millimeetri täpsusega. Kuigi ameeriklastel oli ka ju nalja, motooli, lendavad kindlused ja needsamad libereitorit, aga nende rattad olid tüki maad õitsvad, meie ratas oli meeter kuus, 10 protsenti, see oli peamehekõrgune mehekõrgune Alenud rattad olid meeter 20, ainult et 40 senti tuli kuus ja siis tuli välja, et võib selle ratta uuesti Vulcani kummi maha võtta, lahti monteerida ja viia umbes 800 900 miili põhja poole Detroiti kus pudridži kummitehased. No siin, kas sa naera või nuta? Üks viis kuus lennukit käis enne meie lennuki juures ära, kui leidis niisugune, kus rattad uksest sisse mahub. Põrand kõige täiega alla vajus siis seal kummipaat sinna peale põranda üles läks Detroiti ja öeldi ette ära, et kummiparandamisega hakkame pihta, kohe. Täna läheb vähemalt kuus päeva. Seal oma tehnoloogia peab laskma jahtuda. Järgmine kord diale jälle ära jahtuda ja ikka nii edasi. Läheme edasi. Kas sobiste aja krai mulle ei sobinud enam midagi? Läheb paar päeva mööda. Muide, Molotov sõitis kohe esimesel õhtul ära Roosevelti residentsi. Kui ma ei eksi, siis oli kahceptjevits. Ja mis kõige üllatavam, Molotov läks ära üksipäini eiteilki ei abi, ei valvet. Roosevelt ja tema kahekesi ühes masinas Jakut läksid. Ta oli seal kaks päeva. Leppisid üsna kiiresti kõikides asjades kokku. Tuleb tagasi, kolmandal päeval kutsub mind suursaadik lit viinaga major lõunale, et peremees sureb ka. Ja palun tulge siis kankijate, kuidas teil lood on, vaat siis ma alles esimest korda kandsin ette, kuidas meil lood on, et kuum tuleb umbes kolme päeva pärast, et varem midagi teha ei saa. Hooldakreetsetas nägu kahetses väga, et kuna tal asjadega valmis võiks hakata tagasi Vändra. No ja siis. Tiina tegi sellise ettepaneku sõita ja karve kogu seal veel teist teise-kolmandasse kohta. Saega kuidagi muidugi ära kasutada. Ja lõpuks kreisis või kummiga hakkama saada, teeme, oli jälle väga kuum ilm. Nii 30 28 vilus. Nende usu, aga hane hädamootoritel töötavad suure võimsusega kuivad lennuk üles tõuseb ja kütustangaasis paagid täis, lennuk on kõige raskem tõusu ajal. Me Jautsu lennukit ennast, lennukeid ennast tuhati veega üle külma veega. Mootoritel. Peale proovi sai vesi vahetatud, uuesti külm, vesi sisse valatud ja nii lõpuks siis, kui me koos selle suure kamba korrespondentide, küll raadio, küll kino ennast traktori taha otsisime ja tõusuraja otsa hakkasime sõitma. Kogu see kamp tuli meile järele, kõik need akumulaatorid ja prožektorid ja kõik, mis seal neil kaasas, sõidavad meiega kaasas. Nii jõudsime kohale lõpuks nendest kõigist lahti eest oli puhas, mootorit käima ja mingisuguse proovita, panime kahis sõita. Jõudsime paarsada meetrit kõrgust võtta, mootorid keesid jälle. Jälle võinud vahe poole peale vaevalt vaevalt seisame, õhus tegime mitu tiiru enne ära. Jälle kõrgemale läksime. Saime rahulikult minna. Mina küsin tüürmanni käest, kurss. Ja mulle teeb nalja saada, või siis ütleme, kurss on apelsinide all. Mis apelsini tal tead, nii palju saatjad tõid kõiksugu pakkija värke sisse, et praegu ma ei saa üldse aru, mis igaks juhuks võtab kurss umbes nii 60 70 plaadid, siis ta ei eksi. Nüüd, kus oli juba teada, et Molotov viibib Ühendriikides, kuidas salastati tagasilend? Selle koha pealt oli kõige targem mees sealpool meie piire. Ruusvelt Me jõudsime Jofond Lenny, seekord oli hirm kena. Põlesid ja kohe hakkavad meid intervjueerima igasugused tsiviilkorrespondendid. Tuleb välja, et see maailmakuulus ajakirjanduse peremees, arst oli palganud allvee, avakujutage ette laevastiku allveelaeva, oli palganud Herst ja see tõi oma korrespondendid Jufondendi sadamasse. Noh, mina ei teadnud sellest mitte midagi muidugist, seal oli mehi, kes selle saladuse asjadega õiendist needis lõid alarmi teadveti Roosevelt Roosevelt pani selle allveelaeva lava seal aresti alla, koos nende kõik neli kirjasaatjatega bandiitidega Radio juurde valve pitseeris raadio kinni, mingisugusest jutu õhk, kui ei teki ja hoidis siis seda allveelaeva seal seni kui Molotov maandus Moskvas nõnna. Seal oli kõik veel tip-top korras, järgmisel päeval lendasime välja. No ilm ei olnud just nagu öeldakse, kulda. Kõiksugurinded seal ja tsükloyd tee peal ees, suurem osa teest sai läbitud pilvedes pimesi isandisse jõudsime ilusti, maandusime jälle nende lennukite ninade vahel. No need olid juba tuttav, heerame võivad, ots oli ju teinekord. No ja siis oli meil Maiiluma tore vastuvõtt, kõik lendurid, Kanada lendurid olid seal Norra lendurid olid inglise lendurid, Ameerika vedurid ja me ei jõudnud lennukist välja kõveid sülle, jah, Mati ja hakati loopima õhku. Nad tuletasid meelde seda ülestõusu, kui me sealt lahkusime, enne seda tagasilend Inglismaale ei olnud ka midagi erilist. Seekord rikkusime natukene marsruuti, selle asemel, et fareeris andmete ülesõite teha. Sildre. Konks sisse marsruudile. Tuur Kari, tulime otsekohe, saime üsna kiiresti pressegi lennudroomile ja vot seal tuleb äkki minu juurde üks inglise ohvitser ja nii puht selges vene keeles ajata kollet. Et teate, kalleeg, et teid juba Berliinis oodatakse. Ma algul ei taibanud, mis tähendab Berliinis öeldes, et ta ja et neil on täpselt teada, et te olete praegast Londonis. Ja et nüüd hakkate uuesti üle Euroopa ja siis ei ole muud, kui sa tagasi lendama. Vot sulle ka sakslased oleks kindlasti saatnud vastu pooled oma hävitajatest mammutile lennukile tegelenud ja küllap Vicky valmis kunagi Hitlerile sellest ette kanti isad hobisid vaid täitsa usinasti. Päevast päeva ootasid. Ja Minays kadedad. Ta vaatab, mõtleb kajat. Ja et see on üks, lasi jäätismi disteemi. Ainult mina ei oska midagi ütelda. Teist marsruuti mingisugust ette võtta ei saa. Võimalust lihtsalt ei ole, kütet ei jätku. Ja et tuleb otsekohe ikkagi lennata. Järgmisel päeval tuleb ettepanek sõita läbi Aafrika. Jooksime ookeani mööda alla soori saartest mööda Mari vägaaristule Sahara kõrbe lähistel klasse sealt põhja. See oli siis inglaste Ilves ettepanek. Mina ütlen, Molotov, iva Ameerikas me 30 kraadi käes, tegime niuksed tsirkust, et aga me jõuame 50-ga kätte Sahara kõrbe kohal. Karis-ide maandumine, Lähme lesi tõuseb. See on kõik, mis, mis teeme? Vaatab, mõtles, mõtles. Läks ära ja nad saavad, kutsub mind oma juurde. Teate mis ma mõtlen, et kui nad teavad, et me oleme praegu Londonis ja alustas uuesti lendu Moskva poole ja kindlasti palju rohkem et küllap nad teavad ka tingimusi, millal need lepingud saavad kogu maailmale välja kuulutatud siis me sõlmisime Ameerika Ühendriikide ja inglastega. Ja siis ta näitas mulle neid lepinguid. Elus ja ütleb, et aga meid jälle kõik vastupidi. Meil oli kokkulepe, et siis, kui Molotov jõuab Moskvasse, kuulutakse Moskvast, Washingtonist ja Londonist kogu maailmale lepingut välja. Lepingute sisu. Aga me teeme nüüd kõik vastupidi. Et kahe õhtul kuulutame välja Londonist, Washingtonist ja Moskvast need lepingud. Homme õhtul neid siit välja. Nii kui ette vaatas, natuke neid kaugemale ettepoole. Ma olin 11. või 12. mail, kohe peale sõja lõppu oli Berliinis. Keskrajooniga mendatuurist, mulle tuttav mees ütleb, et su nime siin tuttav ja et mul on dokumendi isegi seal sisse kirjutatud. Nad leidsid seal. Praegult arhiividest dokumendid, kus selgus, et nad tõesti teadsid kõigega, mis Molotov mulle rääkis. Ja et nad seal sama tööl kui kuulutati välja lepingut kolmest raadiojaamast kogu maailmale võtsid maha palve meie Järd nüüd anima Moskvas ja pole enam midagi kümmekond, aga hiljem nad said täpselt teada, millal. Me jõudsime Moskvasse. Seda said teada ja siis oli Hitler märatsevalt mitu tundi. Ja kõik suuremad ja väiksemad ninad, kes sellega tegelevad, olid, viskas, kaotasid, kes, kes pagunid, kes kohakissell midagi. Vaat. Tõepoolest, kui me sõitsime välja Vestzigist sealt inglased panid meile saatideks kaks hävitajad kes asid veidi ta kaugele, umbes Põhjamerre, kes paika saatis üks, üks läks varem ära. Aga mitu korda leiutasin neil tiibu ja tegelikult hoidlaski jalga. Aga nemad aparaadist liigub liimitud minu tiiva küljes ja tuleb minuga kaasa. No eks see oli ikka väike julgestus. Pinev. Õhtul tulime tagasi kusagil juunikuu nii 18. või 16. või sedasi nende kuupäevade sisse. Ja siis on ju meie laiuskraadil valge teed. Nii et me praktiliselt lendasime alates ütleme kuskilt sealt väinadest Kattegati raki juurest. Juba päike hakkas tõusma hoiaku kogu aeg üsna valges puhtas taevas ja meie suureks õnnetuseks ei ühtegi nii-öelda kuskilt. Aga oleks üks koeraga haugetanud, justkui meid poleks olnud Medelime 10000 meetrit kõrgelt igaks juhuks. Seal niisugune kõrgus, kus hävitaja näiteks ta võib küll teha ühe ataki, näiteks päevajuksistada läheb tund või rohkem, millega ta uuesti meile Järviva. Ja ei ühtegi pauku Saksamaa kohal ei otsi, kohaleid ei Norra kohal esile okupeeritud Läti kohal. Ainult rinde kohal tehti veel jälle Is natukene säru, aga see oli juba. Teie kõrgus oli ikka 10000 rinde kohal, madalamal rinde kohal olime kaikumis üheksa, 10090. No kas tookordsed õhutõrjerelvad üldse ulatusid nii kõrgele tuli kahuri troopilistel kaotasid juba 10 12000 vahel ja niimoodi, aga see oli ka niisugune juhuslik kaupega ära. Mürsud ja väike pilveke iga lõhkemise kohale. Aga seekord läheb kõik meist allpoolistuli loovatis, dire olgu praegu meeles, ilmeni isegi mäletan veel ja siis juba alla ja koju. Oligi see suur reis lõppenud ja muidugi mõtlesime, et meid, autasu selle eest ka, aga meil polnud küll kurje aimu, et ma nii kõrge autasu saab Nõukogude Liidu kangelase vanglas. Ja mõlemate Jormanid heidet Lenini ordenit, punalipu ordenid, punatähe, ordenid, mitmenda Nõukogude lendurid sooritasid lennu üle Atlandi. Teisena. Esimene paar aastat varem lendas üle Vladimir kakki mägi. Kahe mootorise lennukiga üle Põhja-Atlandi ja ka umbes samas rajoonis njuufaundlandi juures. Olime sunnitud taanduma, kuna tüürman pidas natukene viltu ja seda tuletas meile meelde Roosevelt. Kui naljakas see ka ei ole, vila ei saanud arugi, kui olime Roosevelti juures vastuvõtul. Aga siis oli kombeks. Kui lendur esimest korda lendab ookeani, siis Ameerika president võtab ta vastu. Meil veidi ka selline traditsioon, selli traditsioon.