Kui on veidi mahti kõndida metsa all, siis on kohe tunda, et sügis valmistub talveks. Õhk on jahe, rõske puud on langetanud lehed ja enam ei kuulame linnulaulu. Kui aga tulla laagri metskonna jahimajandi katsepunkti, siis siin kohtame me nagu peopesal kõiki neid ilusaid, meie metsaelanikke. Kohe väraval tuli vastu pisike metskits, hüüdsin teda Mikuks ja neid on teil siin, seltsimees Arumäe, mitu tükki? No meil on siin seitse tükki, neid, need on kõik nii korjatud ja leitud, orvud emadest mahajäetud, jäänud, võib-olla nemad otsa saanud. Ja siis jahimehed ja loodussõbrad, on nad siis oma hoole alla võtnud ja hiljem siis siia kokku toodud. Söödata neid vist käes, sellepärast kui me tulime sisse, siis kohe tulid, nuusutasid kätt ja nagu tahaksid midagi saada. Mida te neile üldse annate? No põhiline toit on praegu neil seda kapsas ja kui vein lehis, vihad, kaera saavad ja muidugi kellegi sõbraliku juurde tuleb see Saabikega külastajatega, sest enda käest käike leiba natuke ja ja saia ja kes kõik ei, kõike rätiga söövad, ei ole proovinud ja ei ole soovitav, ei ole andnudki neile, ta ei olegi tema toit ja võib-olla rikub tal seedimist ja parem kui sellest hoiduda. Seal teises aias on teil põdrad kaks tükki pole vist veel päris täiskasvanud. Noh, ei ole, neid, on selle aasta vasikat. Üks leiti Sangastes, teine Keila juurest. Sangastes leitud vasikas oli kukkunud magistraalkraavi võib-olla oli päeva või kahevanune alles. Ja siis muidugi oma jõuga ta sealt välja ja siis olid metsaametnik, oli ta sealt siis üles korjanud ja siis toodi ta siia meile ja siis hiljem toime, siis Keilast, Kavil talle seltsilise juurde. Käituvad rahulikult, kõnnivad julgelt ja on oma eluga praegu rahulolu oma eluga päris rahul ei ole midagi siin nüüd võrkudes meie ees on õige uhked linnud. Need on jahifaasanid. Neid toodi ju äsja teile just siia mitmekümnepealine partii. Ja esimene partii Me saime Keilast Dünamo faasanikasvatusest, sealt tõime 18 lindu. Aga siis meilgi tahame siin ikke suuremalt neid hakata arendama ja kasvatama siis jahimajanduse inspektsiooni algatusel, siis saime juurde Valgevenest Belovežje Pustast. Saime 85 lindu. Eriti isalind on väga kaunis, pean sellise rohelise metalse läikega ümber silmade on erkpunane roos siis kaelal valge rõngas, selja pealt kuldne rind, kael ka pruunikas-kollased, üksikud smaragd, sinised suled sees. Ja kõige uhkemaks teeb kindlasti faasani tema pikk pistodakujuline saba, mis on vist mõnel kuni pool meetrit, no natuke jääb alla. No natuke jääb alla, aga siiski vanal kukel, nagu te siin näete, on need ja ega seal suurt puudujääk aheneb. Poolest meetristki. Need linnud jahifaasanid toodi Euroopasse väga ammu, 2000 aastat tagasi, kreeklaste poolt. Hiljem 15. sajandil muutusid nad tõelisteks luksuslindudeks. Nii on teada, isegi Saksamaal anti välja seadus, et iga lihtinimest tabas karistus faasanitapmisest paremaks. Yamaha raidumine muidugi, see oli liialdus, kuid tõepoolest, kui selline linde metsas lendav või liigub, siis ta on silma, leiavad ja annab ka metsale palju juurde. No kindlasti meile toodi esimesed faasanid 1890. aastal Petseri maakonda, hiljem sangastesse Õisu ümbrusse siis Kaagjärvele, hiljem nad levisid, kuid esimese maailmasõja paiku, kui faasonitele lisatoitu ei antud, siis nad jäid õige arvadeks. Hiljem loodi kasvatus, väänas kuid ikkagi jällegi nad kadusid meie metsadest. Nüüd aga siis 56. aastal tõid Tallinna jahimehed Lätist kuus faasanit ja Keilas faasani kasvatus. Ja nüüd on siis juba faasaneid meie metsades mitmel pool. Võrus ja Pärnus ja Keilas on juba mitmed vist üks paarsada tükki on vabadusse lastud. Ja oli juba sovhoosi põldude peal sil nüüd kasvatajad seal rääkisid, et väga ilus pilt on, kui läheb kohe lendusi, parv nagu vikerkaar on ehitamisel on suur hoone, milleks see on mõeldud, see on yksi. Esimene kõrgem järk, nagu te näete, seal on siis inkubaatori ruum, söödaköök ja laoruum, esimadalam, mis siia nüüd ida poole välja tuleb, see on siis mõeldud tibude kasvatamise jaoks. Seal käib kaks soojendustruupi või lõõri käib pikuti läbi. Faasanipoeg muidugi tahab väga-väga soojaturul peab olema kuni 28 kuni 30 kraadine soojus esimestel elupäevadel mida tema ei ela ju üldise taga faasanit, külma, täiskasvanud täiskasvanud faasanid taluvad täiesti meie kliimat, kuid üks tingimusi ja, ja, ja põhimine tingimus on äkki see toiduküsimus, kui paks lumekiht on paks lumekiht on, ta ei saa kätte sealt ja siis viljad koristatakse ära. Lume alt tähendab tera kätte ei saa. Putukaid ei saa, putukaid ei ole ja siis jääb paratamatult nälga. Kui aga seda tööd, mida teie siin teete ja mujal tehakse hoogsalt edasi viia siis võib arvata, et aasta-paari pärast on meie metsades juba faasaneid. Õige hulk peaks olema peaks olema.