Kodumaa ja Isamaa sünnimaa tunnetuse aasta ilmselt suurimaks mälestiseks katki paekivi. See ei ole enam saladus. Me oleme teinud kahe seltsi, Eesti looduskaitse seltsi ja geoloogia seltsi nimel. Just nimelt Arnold Rüütlit nimele ettepaneku tunnistada rukkilille kõrval mille omal ajal meie Eesti loodus kaitseselts rahvuslilleks tegi ja suitsupääsukese kõrval Eestis veel kolmas rahvuslik sümbol selleks paekivi. Põhja-Eesti paekallas Saaremaa pangad Eestimaa sümboliks saanud Toompea paesed nõlvad. Need tähistavad eestlaste kodupiir. Kaunid on need paekiviga seotud omanäolised paigad Eestimaal. Paeastangu alla paiskuvad joad, vahutavat repoiad, Lääne-Eesti salumäed. Need kunagise korallimerre lupja, kivinenud saared tugev ja püsiv on meie paekivi. Paasi on Eestis murtud tuhandeid aastaid. Temast on tänu lubjapõletamise oskuse levikule laotud aastasadu vastu pidanud müüre. Muiste Vabaduse ajal tuli esimene Eesti parlament maavanemate kärajad kokku Raikküla, Puka mäe paesel astangu. Neil aegadel kasutati Kesk ja Lõuna-Eesti vahel sillakohana Taest jõe põhjalõiku Navesti mis oli tuntud kaugel väljaspool Eestimaa piire. Me tajume ja mõistame, et pahas pole meie jaoks lihtsalt hall. Ehituskivibaas on meie olemise ja püsimise sümbol. Me oleme Euroopa vanemaid paikseid, rahvaid. Loopealsetele, kus mullakiht on mõnikord nii õhuked, võid kõndida otsekui paepõrandal. Sinna rajasid meie kauged esivanemad kolm ja pool 1000 aastat tagasi esimesed põllud. Lood on maastiku poolest meie kõige haruldasem. Ökosüsteem. Põldude ümber hakati kiviaedu laduma seitsmeteistkümnendal sajandil. Mõisaorjusest välja rabelenud Eesti talude maadele rajati möödunud sajandil tuhandeid kilomeetreid kiviaedu. Need tehti igaveseks. Tänaseks on kiviaedu küll väheseks jäänud, aga eestlane püsib oma paepealses kodus edasi. Vana aekonna paealuspõhi avaneb Viru, Harju, Järva, Rapla, lääne, Hiiu ja Saaremaal ning ulatub sügavamal ka Lõuna-Eestini. Ta pole kõikjal kaugeltki ühte nägu. Sellest annavad tunnistust talle antud ilmekad, rahvapärased nimetused nagu rõngaspaas, sibul, baassõrmus, spaas, vesi, baas, Vasalemmas kalanas ja Kaarmal on vanad meistrite taga Marmuriks nimetanud. Paekivi on valget, halli, kollast ja sinakat, punakat ja pruuni värvi. Meie esiisadest paemurdjad ja kivi tahujad on teda aastasadade vältel õppinud nii hästi tundma et on andnud nime, mõnikord murru igale kihile. Näiteks Lasnamäel on teada risti ja tuli kord põhja ja muld valge laksu ja põhjapunane raud, süda, tige, seitsmene ja arvukaid teisi nimesid. Need märkisid kivikihi kohani looduses kui kasutuses. Taas on igaveseks ristinud ka meie sünnimaa paljud paigad. Temast on saanud otse meeliskohanimi. Sedavõrd palju oli see kivi meie asustuse rajajate meeltes. Sageli just paest ristimisvaagna kohal anti nimiga äsja ilmavalgust näinud taiesed on meie esiisade kätega ehitatud paljud Eestimaa kirikud ja mõisad. Nii nagu meie vanaisade enestegi kodutalude hooned. Taess on raiutud kunstiteoseid, mis kuuluvad maailma kultuurivaramusse. Taas on eestima rahvuslik rikkus, mida me varasematel aegadel oleme müünud Peterburgi, Riiga, Soome, Rootsi, Saksamaale ja kaugemalegi. Paekihtide vahel lamab ka meie tähtsaima maavara Kukersiit põlevkivi. Eesti paelasundid on kivististe rikkuse poolest unikaalsed kogu Euroopas. Meie paekivi on seepärast olnud rahvusvahelise teadusliku uurimise objektiks ligi 200 aastat. Paljud Eesti paest esmakirjeldatud kivistised kannavad ladina keeles Eestiga seotud nimesid. Mitmed paeuurijad on meie alma maatorist suurde teadusse läinud. Paekihtide uuringute jätkamine on üks Eesti teadlaste rahvusvahelisi kohustusi ja meiepoolne panus maailmateadusse. Viimastel aastakümnetel Me oleme kippunud unustama paekivi tähtsust rahvuskultuuris, majanduses ja rahvusteadvuses. Paekivi on sihipäratult kasutatud ja mõttetult raisatud. Nüüd vajab see kivimit ainult kaitset, vaid ka taasväärtustamist. Tammsaare on öelnud, sinililled ei valeta, aga päris tõde on kivides. Kui rukkilill on meie leivavilja ja suitsupääsuke maakodu sümbol siis paekivi kandku rahvuskivina meie püsimise aadet siin. Ma arvan, et paekivi niisugune tunnustamine, see on täiesti õige ja, ja täiesti põhjendatud, sest et paekivi on määrav olnud suuresti meie rahvas Tartust sõna tõsises mõttes. Ja nii imelik, kui see ka ei ole. See paekivi poolt dikteeritud maastik on maailmas täiesti unikaalne maastik. Võime praegu ütelda täiesti selgelt, et sellist mäekivi poolt dikteeritud maastikumaailmas on ainult just nimelt siin teie Saaremaal, kõigepealt väga pisut Hiiumaal, see teeb saarlastel rõõmu, et, et et selles mingit küsimust naabermaakonnaga üldse ei saa olla on pisut Läänemaal ja Põhja-Eestis. Ja siit läänes ojamaal ja Ölandil ja väga pisikeste fragmentidena Rootsi mandriosas. Uurimised on tehtud ka mitmel pool mujal, sest et on tekkinud kahtlusi, kas ei ole ikkagi seda pae peal erilist ökosüsteemi erilist kooslust ka veel laiemalt olemas. Kõige rohkem tegeles selle küsimusega professor Roland Pežel Kanadast kes arvas, et seal on samuti loopealsed olemas. Aga kui ta oli Eestis käinud uurimas, siin ise neid näinud, siis ta jõudis veendumusele, et ka nendel päris õigeid olemas ei ole. Ta kutsus mind sinna ja ma omakorda käisin ka oma silmaga üle vaatamas ja võin ütelda jah, et need on loopealse analoogid. Midagi väliselt on sarnast, aga need ei ole loopealsed. Sama küsimus tekkis balti pangaga balti kliendiga seoses meist idasse, sest see läheb ju Süvari jõeni välja. Siit läänes läheb ta läbi või mere alt. Ö landi läänerannikule välja, aga idast läheb ta Süvari jõeni ja, ja teoreetiliselt on jälle mõeldav, et tõesti seal pangal võiks loopealseid olla. Paraku jällegi uurimised on kinnitanud, et seal neid ei ole, kadakaid, seal leidub aga ökosüsteemi või sellist kooslust olemas sellisena ei ole. Nii et terve maailma ees täidame. Meie siin ja teie saarlased, eriti suurt kohustust. Me peame hoidma kogu maailmale ühte sellist ökosüsteemi, mida keegi teine hoida ei saa. Selle lihtsa asja tutatistel ei ole lihtsalt siukest asja olemas. Ja kui nüüd praegu on maailmasse biosfääri kaitsealade süsteemi põhimõtte puhul jaotatud maailm regioonideks ja öeldud, mis Gioonides, mis asju tingimata peaks säilitama, no siis ei ole mingisugust kahtlust, et meie kohustus number üks on hoida loopealseid. Selles ei ole mingisugust kahtlust, sest et see on, see on kõikide rahvaste kõikide maadevahelises võrdluses meie püha kohustus, sest et seda püha kohustust võivad täita meie kõrval veel ainult rootslased ja nad teevad seda hästi, aga ärme oleme rootslaste kõrval ja liiga pealiskaudselt liiga asja mitte mõistvat vaid mõistame, et meie, Saaremaa loopealsed on sama väärsed mõnes asjas veel huvitavamad, kui on need Rootsis võib-olla mõnikord liiga juba kultuuri mõju all. Sama ökosüsteemi piirkonnad. Nii palju siis paekivi mõtest, selle ökosüsteemi aspektist tahaksin ütelda veel järgmiseks siin saarlaste ees mõned sõnad ka lihtsalt terminoloogilistest plaanist, sest et saarlased Nii nagu kõik meie, Eesti erinevate maakondade inimesed omavad iga asja kohta oma oma sõna ja oma nime. Kui maailmas avastati see maastikuüksus, avastajaks oli ei keegi muu kui kuulus Karl oli nii ise maailmasüstemaatika, isa, kes oma ekspeditsioonil käis neid asju vaatamas Öörlandil. Muide, selles raamatus Ölandi raamatus ta räägib ka midagi Saaremaast. Ja üks joonis on sees seal, see tahab veel uurida, kuidas selle asja käikond ta ütleb, et pulmades käiakse seal mängimas ühte imelikku pilli ja need pillimehed kutsutakse Saaremaalt ja nad nad niimodi mängijate tardardar ja see piller, niisugune väljad ja raamatus on torupillijoonis, see on Eesti kõige vanem Torupilli joonis ja linn kinnitab, et seda pilli käiakse mängimas Saaremaa meeste poolt, kes sinna kutsutakse pulmadesse noh, nüüd on tagantjärgi võib-olla siinses diskussioon Šotimaaga, kus torupill ikkagi vanem on, kas meie oma või, või seal rahaliselt naljakas asi on, et, et Rootsi kõige autoriteetsemaid teadlasi kinnitab, et Rootsi ei tundnud seda pilli ja selleks kutsuti Saaremaalt pillimängija ja tema oma kuulsas loopealsete uurimise raamatus joonistab ka torupillipildi sisse vapnelse saarlasena. Ta Pill näeb niisugune välja. See töö on uuesti välja antud ka hiljem, need võid hõlpsasti kontrollida seda originaali täpsust, see on just nimelt niimood. Oll, ta nimetab siis selle maastikuüksuse nimeks Alvar. See on tüüpiline siis Öörlandi nimi ja kõige suurem siis selline kadakane, lage maa on tuura, Alvar seal mis on siiamaale kõige suuremaks albariks jäänud. Aga, ja hiljem muidugi on selgeks saanud, et see albari mõiste on puht ö landlik mõiste, mis läks käiku ka esimesena meil Gustav Vilbaste kaudu, kes oma doktoritöö tegi teatavasti loopealsetest ja nimetas seal selle rootsi termini kaudu, näed ka albariks meie siinsel lähemal Karel Gotlandil ojamaal nimetatakse teda rohkem Helmargiks. Ja siit tuleneb muide üks selline huvitav geoloogiline seos. Miks härra heinastu minu jutu siia plaani? Ma võtnud, sest et see on ka geoloogiline probleem, see ei ole ainult geoloogiline substraadi mõttes, vaid vaid see substraat dikteerib ikkagi terve ühe koosluse või veel laiemas mõttes. Helmark vastab tegelikult rootsi paljudel aladel samale mõistele, mis paljand. Paljanduv kivi on see. Ja seesama mõiste on muide saanud soome-ugri mõisteks. Võib-olla te vanemad loodusesõbrad, kes on vanemad kirjandust lugenud? Mäletate, et Eesti vabariigi aastatel oli olemas isegi üks kaitseala Kazis biolood? Se kasid? Rood ei olnud sugu kui mitte loopealsete kaitseala, vaid oli linnukaitseala pisikestel saarekeste lahes. Kivised pisikesed saared on eestlastele koodnimega olnud jaan sama nimega ka soomes Loodo. Ja, ja see viitab siis sellele algpäritolule, paljanduvale kivile ja kui paljanduva kiiblib kivi peale tulevad ka taimed kujuneb mingisugune kooslus, siis ikka nimi on jäänud samaks. Nõnda siis lood või loopealne. Pealne sellel puhul tähendab ka ei midagi muud, kui, kui selle, selle kivise maa pea ole olevat asja, eks ole. See tuleneb täiesti sellest paekivi põhimõttesse paekivi on dikteerinud selle maastiku Voolood loopealne on rohkem tuntud ja kohanimega fikseerunud põhjal Eestis. Ja kuna just nimelt Harjumaa idaosa loopealsed kõigepealt Vilbaste tookord uuris ja Viinis oma doktoritöö kaitses siis sai sealt see termin ka nagu üldisema leviku. Alveri kõrval. Juba jutuks olnud Kanada teadlane Roland Pežel leidis, et Eesti loopealsed on palju võimsamad ja vägevamad kui rootsi omad. Ja kasutanud kasutusele tuleb võtta selle ökosüsteemi mõttes Eesti termin ja ta võttis inglise keeles kasutusele mõiste loo. Ma ei tea, kuidas seda küll inglise keeles hääldatakse hääletamise asja kuulnud kellegi suust, ainult kirjasõnas on tal ilusti see, see öeldud, et neid asju tuleb nimetada nimetada niimoodi ta jõudis nüüd asjad ilusti ära kirjutada enne oma õnnetut saatust. Nimelt ta ei mõistnud siin, miks teda lasti nii palju ringi käia ka Saaremaal ja, ja, ja mujal ja ja Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia maksis küttel kinni. Ma ütlesin talle küll, et natukene palju sul on raha iga kord, et kust seda haikese tuletada söinud makstakse teaduslikult kinni. Tagantjärgi selgus, et ta ka ei teadnud, mille eest talle maksti ja ja kui tal see selgus, siis ta laskis oma kabinetis ennast maha, et mitte oma kodumaal teha skandaali. Et ta on olnud ühe teise suure riigi spiooniks endale teadmatult. Noh, igatahes tema viis inglise keelde selle termini sisse ja niimoodi on see inglise keelde ka praegu siis jäänud. Ja sellele tahan nüüd kõrvale lihtsalt ütelda seda, et saarlased ärgu olgu siis solvunud, et nende sõnad selle maastiku kohta ei lange täiesti kokku, ei selle rootsi albariga, ei Elmargiga, ei looga Saaremaal minu meelest kõige sagedamini nimetatakse seda kadakaharuks ja eri kihelkondades veel omas variantides seda kõike, aga see on ilus ja hea, et, et keel võimaldab nii palju erinevaid väljendusi sama asja kohta. Ja saarlased võivad selle tänase sellealase mõiste kohta ta rahulikult ka jääda ütlema. Kadakaaru. Nii nüüd ma juba vaatan, minu aeg hakkab läbi saama, sest et minu üks suur vigunika olnud selles, et ma ei mõista, piiri pidada ja ma ütles siis ainult veel väga lühidalt. Mille pärast siis see looja loopealne, mis selle paekivi põhjenduse, maastikuline detud determinanton miks ta tõeliselt imeväärne on? See tõeline imeväärsust tuleneb sellest, et see on niisugune maastik, mis kõikidest teistest Eesti maastikest ökosüsteemidest erinevalt näitab seda Eestimaa kujunemislugu paremini kui mingi muu. Miks? Sellepärast, et see paepealne maa oli paljas. Kõik kujunes siin konkurentsivõitlust ja seaduspärasuste alusel. Ja niimoodi see paljasmaa võimaldas tagantjärele otsustada paremini selle üle, kuidas siin midagi toimus, sest seal säilisid selle omaaegse formeerumise elemendid. Rahulikumana ja lihtsamana kuusk ei saanud algul olla sellepärast et, et kuuske ei kannatapinnalähedast vett, kui tuli palju hiljem. Nii, nüüd on kuusemetsad meil igalt poolt, aga kuusemetsi näita meile kujunemisloost mitte midagi, sest et algaegadel ta ei saanud kasvada, sest et et maa oli liiga vesine, tema jaoks loopealne see, kui maha, aga võttis vastu esimesed. Meile saabunud. No nüüd on see immigrant alb mõiste, aga midagi ei oska ütelda, ka loodus on immigratsiooniline, sest et me oleme kõik jää all olnud maa ja peale seda kõik kuskilt pidi saabuma ja, ja see, mis saabus lõunast, nüüd taanduvale, jää järele järele. See oli floora ja fauna immigratsioon. Ja kui paljudel puhkudel see kõik kadus hiljem ära ja taandus ja ühtlustus ja muutus meile mittemõistetavaks siis loopealsed oma ranguses oma ökoloogia loogiliste tingimuste piiratuses säilitasid need erijooned alles. Ja niimoodi on siis olemas kas või siukene. Suur ime, et Vääna ümbruses on põõsasmarana lood natuke soost, Blood setatas Ifurra või potentilla Puttik koosa lood mis terves maailmas tähistavad kõrgmäestikes enne liustikueelset piirkonda. Esimene pioneertaim. Üldse enne liustiku etet loopealsele tulid Need esimesed pioneerid juba tõeliselt siis, kui alles jää oli värskelt taandunud. See oli meile pikka aega nii mõistmatu, et sedasama potentilla Rutiku osa pärast suured vaidlused olnud, on öeldud, et no küll ta kuskilt mõisapargis pidi sinna minema. Ei ole mingit mõisapargis minekut, vaid see on, see on kõige vanem meile sisse tulnud tänu loopealsele säilinud fragment sellest esmataimkattes pioneertaimkattest üldse. Meie Refungiumid, Need, pelgupaigad olid loomulikult mandrijääst lõuna pool seal täiesti ju geograafiliselt iseenesest mõistetav, aga me ei mõista sageli seda, muide ma ei mõista seda ka inimestega seoses ja räägime nüüd, et eestlased on oma maal olnud 5000 aastat. Ei eestlased on olnud selle pulli asulast saadik siin üle 10000 aasta julge mereranna peal. Need, kes püüdsid kala olid, oli, olid meie esivanemad selle tõttu, et see murrang, et, et soomeugrilaste osatähtsus siin kasvas, see on hilisem asi. Mets, merisoo sõnad on meile tundmatu päritoluga, öeldakse, need peavad olema nende inimeste käest, kes olid enne soome-ugri lasi siin ja miks me siis ütleme, et vii põhimõistete, meile andjad ei ole meie esivanemad, ei soomeugrilased sulatasid nad enda sisse ja meie keeles meie olemuses on ka see Kunda kultuur olemas, see pulli asula kultuur olemas, kõik need asjad põimuvad, segunevad ja annavad lõpuks selle resultaadi, kuhu me tänapäeval oleme jõudnud. Ja ma ainult tahan ütelda seda, et loopealsed lood näitavad seda resultaati ja kujunemislugu kõikidest teistest asjadest paremini. Sest et siin selle ökoloogiliste tingimuste determineeritud seetõttu ja piiratuse tõttu on säilinud asjad, mis mujal on hiljem ära sulandunud muudesse hoopis paremate tingimustega välja kujunenud ökosüsteemidesse ja niimoodi siis on primaarsed lood algselt tõesti ant loodena tekkinud, mitte metsast hiljem inimeste poolt vaadatud alad, need on stepi suurel määral. Siin on umbes 30 26 30 liiki Misson areaaliliselt ainult steppides levinud, need, need on põhjast stepid. Ja, ja samal ajal ei maksa jälle siis nüüd ütelda, et, et, et ma ajan teile lihtsalt päid segamini, sest et varem on kirjutatud ja mujalt sõbrad ja kolleegid on ka kirjutanud, et kõik loopealsed olid enne metsad raiuti mets maha ja siis tekkisid need asjad. Ei, see asi ei ole nii lihtne, sellepärast et stepitaimed ei saa kasvada seal metsa all. Aga kui nad on praeguseni olemas 30 liiki või ligi 30 riiki täitsa selliseid asju, mis on meist 1500 kilomeetrit lõuna pool omal normaalses asukohas, siis pidid nad ka sellel ajal, kui loodusformeerus omama tingimusi enda kasvamiseks ja vaat selleks oli see Helmark. Selleks oli see loob, mis algselt tähendas paljast kivi. Nad suutsid konkurentsi puudumise tingimustes kasvama jääda paljale kivile, mets ei suutnud seda, aga loopealne on just eriline selle tõttu, et vat seda, mida metsi jõutud teha, seda jõudsid teha need stepitaimed, mis on, mis on ilma metsata maastikust pärit. Ja selle tõttu siis kõik need maastikulise iseärasused, mis meid teiste rahvaste ees uhkeks võivad teha ja oleme uhked selle peale, need on suuresti loobiaalsetega seotud, teiega ta karudega seotud ja me peame seda maastikku väga täpselt hoidma ja arvestama. Elvi Viira, võib-olla siinolijatest mäletab kõige rohkem, eks mole Saaremaameestega tülis ka olnud, kui neid. Neid Kadak karusid hunnikusse on aetud ja enamasti mõttetult tagantjärele tulemus on seda kinnitanud. Samamoodi kui kõik need suured stalinliku loodus, ümberkujunduse plaanid, et kõik loopealsed paneme metsade alla. Idee on ilus, aga loodus on loodus. Looduse seadus on selle vastu. Sest nii nagu stepi sygasva mets kuigi kaks meetrit on puhast huumusmulda, aga mets ei kasva. Nii ei ole ka tõeline loobiaalne, mingisugune metsa kasvatamise maa. Me võime oma ressursse raisata ja teha ja möllata mingit jässakat tulevad sinna peale, aga need on samad, mida rabamännid. Jaa, rabamände, meil esialgu ei ole Eestis tarvis hakata spetsiaalselt kasvatama selle tõttu siis ma tahaksin siinolijatele, kes eelkõige on saarlased, panna südame peale, et mõistame, et selle Saaremaad tõeline eri ära on tema kadaka arude maastikus, mida ei tarvitse kadakatena hunnikusse ajada ja seda vähest mulda, mis seal peal on ära koorida ja jälle uuesti täitsa paljaks jätta seda maad. Et uuesti hakkaks ajajärgne situatsiooni peale, et mitmed tuhanded aasta jooksul hakkab suus stepikooslus sinna kujunema, selleks ma ütlen veelkord, selleks on mitu 1000 aastat tarvis, et see toimuks. Ja sellepärast üks järgmisi ülesandeid on tingimata loopealsete, tõelise kaitsealade süsteemi väljakujundamine. Saaremaa tingimustes selleks on juba palju tööd tehtud, aga see tuleb ilusti viia lõpuni, siis me täidame kohustust rahvana teiste rahvaste ees.