Tere argipäeva saade alustab uut hooaega ja täna on stuudios saatejuht Madli lõikop. Et hooaja esimene saade langeb kokku esimese töise koolipäevaga, siis siit ka saate teema. Räägime Audru vallas Jõõpre põhikoolist ja Paide valla purdi endisest põhikoolist sest üks sai uue koolimaja ja teine pidi laste vähesuse tõttu uksed sulgema. Uusi koolimaju ehitatakse Eestimaal ikka vähem ja vähem. Veel vähem asutatakse päris uusi koole, tänavu vaid kaks. Jõhvi evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduse hea sõnum asutas Jõhvi erapõhikooli. Mittetulundusühing haridus- ja kultuuriselts meelespea asutas Tallinnas Vaba Waldorfkooli esimesest kuni kolmanda klassini. 991 kuni 2001 on aga suletud 127 kooli, neist 68, kolme viimase aasta jooksul. Alustame helgemast poolest. Nende helide saatel oodati laupäeval, esimesel septembril Pärnu lähistel Audru vallas uue koolimaja avamisele kõiki Jõõpre ja Lavassaare elanik. Uue koolihoone avamisel kõneles kõigepealt kooli direktor Mati Sutt. Armsad, kallid Jõõpre ja Lavassaare inimesed, koolilapsed, õpetajad, vilistlased, kõik, kes te olete täna siia kokku tulnud. Mul on siiralt hea meel näha siin uue koolimaja ees. Nii palju, nii palju lapsi, nii palju külalisi. See teeb südame soojaks. Üks laulgi ütleb, kuni su küla veel elab. Ja võib-olla see algus ongi just õige, sellepärast et olen kuulnud väljendit, kus öeldakse. Et kui sureb välja kool, tuleb välja küla. Ma olen teist meelt. Kuni su küla elab. Elad sina ka piduliku tseremoonia läbiviimiseks. Selle lindi läbilõikamiseks annan ma üle sõnad Audru valla vallavanemale härra Rein, kallis ole. Mul on ütlemata suur hea meel. Tervitada teid Audru ja täna nii rõõmsal päeval ja Jõõpre koolile samamoodi ja natukene võib-olla ka tervele Eestimaale. Et jälle on üks pool üks uus pool saanud uue hoone. Alles see oli natukene rohkem kui aasta tagasi. Hästi meeldejääval päeval, 13. juulil kell 13 panime siia sammusele sellele hoonele nurgakivi. 10 miljonit krooni valla eelarvest. Lisaks viis miljonit riigieelarvest. Harju ehituse eestvõttel koos tema alltöövõtjatega on arenenud selle teie sinus ja uhkuses seisva kauri. Mis tegelikult job Regooli jaoks, tähendab, uut algust. On küll selja tagant lint, enne kui sinna sisse saaks astuda, tullakse lint läbi lõigata. Ma palun seda linti läbi lõikama. Eesti vabariigi peaministril Mart Laaril Pärnumaavanemal Toomas Kivimäel ja Audru vallavolikogu esimehel härra Vahur kaugusel. Jõõpre põhikoolis olid vestlusringis kooli direktor Mati Sutt, õppealajuhataja Ülle Haavasaar, huvijuht Ülle Varik ja Audru vallavanem Rein Talisoo. Küsisin kõigepealt, kui kaua võttis aega uue koolimaja ehitus. Mati Sutt. Alustan sellest momendist kui aastat poolteist tagasi, õigemini ei olegi päris poolteist aastat tagasi, 13. juulil kell 13, null null. Suure vihmasaju saatel pandi ja õpe põhikooli nurgakivi. Sellest on möödas, siis nüüd aasta ja kuu, nii täpselt sellise aja jooksul on see ilus maja kerkinud. Audru vallavanema öelge palun teie, kelle poolt tuli see initsiatiiv või see teadmine, et uut maja on tarvis kas kooli poolt või valla poolt. Peab ütlema, et see initsiatiiv tuli elust endast, et tingimused koolil olid sellised, et see nõudis uue või karjus lausa uue hoone järele. 60-le lapsele 36. aastal ehitatud koolimaja ja õppis seal 170 last, siis need olid tingimused, mis nõudsid uut kolima. Kui palju läks vallale maksma? Vallale läks maksma 10 miljonit pluss viis miljonit riigieelarvest. Ja ei olnud mitte kusagil mitte hetkekski mitte mingid kõhklused, et lükkame ikka veel edasi ja ehk nad saavad ikka veel hakkama. Siin oli pigem vastupidi, et me tahtsime varem seda uut koolimaja kätte saada ja et koolimaja soovijaid vehita ehitada soovijaid oli ka teisi nii vabariigis kui kui Pärnu maakonnas, siis me suutsime selle põhjenduse Tuua maa vanemani, kellest sõltusse. Et Audru vald ja jope kool sattusite teistest tahtjatest, siis ettepoole, selle riigipoolse abiga oma poole raha. See oli meil nagu varuks alati olemas. Ja mul on siin hea võimalus nüüd härra vallavanema härra Rein talis Hoyotku õlle jätkuks öelda, et mul on kaks suurt tänu edasi öelda nendest esimene Tõnu oleks meie lapsevanematele kõigepealt selle eest, et meil on piirkonnas nii jõhkras kui Lavassaares nii tugevad, suured paljulata, sellised ja toreda lapselised pered, et seose elust enesest tulnud vajaduse ehitada see koolimaja ja teiseks, et vallavalitsus nägi ikkagi seda vajadust ja suutis panna nii suure summa siia kooliajast, et teada on, et kui riik pani viis miljonit ja vald oma eelarvest 10 miljonit, siis seal on see suurim, suurim tänu just nimelt vallale, et ta selle suure töö ette võttis. Küsime õppealajuhataja käest, kui palju lapsi tuleb tänavu sissi õpra põhikooli esimesse klassi. Esimesse klassi tuleb 14 õpilast. On see selline tavaline keskmine või on seda tavapärasest rohkem vähem? Ma ütleks, et see on tavaline keskmine meil niimoodi nüüd olnud, et, et tuleb kuskil 14 15 õpilast. Nii et kui mujal kurdetakse, et lapsi kuule ja ei ole ka kuskilt tulemas ja koolid pannakse kinni Stei meie kandis seda muret ei ole. Praegu me ei kurda jah, laste arvu ja üle, et tundub, et, et lapsi meil jätkub. Ja õpetajate ametikohad kõik on täidetud või otsite veel kedagi meile, õpetajate ametikohad täidetud, nii et selles suhtes aastaks valmis. Kas uus koolimaja annab ka paremad võimalused lastele vaba aja veetmiseks? No kindlasti, kui meil on väikeses majas olnud probleeme sellega, et ringidega aegade paigutamisega, et kuidas ja mis ajal keegi tegutseda saab, siis uues majas ja üks ringi tegevust teise ringi töö teisega. Kindlasti on lapsed palju rõõmsamad, palju rohkem võimalusi, kui nüüd kirjeldada seda koolimaja siis, kui õpilased täna tulevad ja õpetajad, mis neid ees ootab, kui palju on ruume, missugused on eriklassid? Jah, ruume on nüüd nii palju, et, et me pidasime õppenõukogus päris vajalikuks läbi mängida selle liikumise graafikust, et vanas majas oli üks uks ja hargnemine omaette väikestesse ruumidesse. Nüüd mängisime tõesti nende ruumide jaotuse läbi. Kõik teisest kuni üheksanda klassini on saanud oma kenad suured, kaks korda suuremad, isegi klassiruumid. Esimene klass jääb meile silmsides üle pargi vanasse koolimajja, sinna tuleb ka juurde. Lasteaed. Meil on tõesti ka väikseid kooli eelikuid väga palju, nii et ka vajadus korraliku lasteaia järele oli olemas. Aga nüüd, kui teistest ruumidest sedasi rääkida, siis meie lastel on olnud väga head tulemused käsitöös kunsti õpetuses nii maakonna kui ka vabariigi ja kaugemal. Siis tänu sellele on meil eraldi nüüd ruumid käsitööle tööõpetusele väga ilus, suur avar valgusrohke kunsti klass. Peale selle keelte kabinet, keemia, füüsikakabinet, eraldi raamatukogus, lugemissaaliga, kuhu me tulevikus tahame edasi arendada. Videoõppesaali, kus teatavasti väga palju tuleb viimasel ajal ka õppefilme, mida me saame siis tundides väga kenasti ära kasutada. Ja kindlasti peab ära mainima meie suure uhkuse, me avatakse selle koolis ka uhke arvutiklass, kus alates kolmandast klassist kuni üheksanda klassini saavad õpilased õppida arvutit. Peale selle on meil olemas oma kooliaed, kus on kaks hektarit kapsast, porgandit, peeti kõike, mida oma koolisöökla saab kasutada ja nii olemegi orgaaniliselt seotud omavahel kool küla, sest et abijõud selle põlluharimiseks tuleb küla pealt arvutiklass, kus me pakume edaspidi õpet ka ja juba eelmine aasta pakkusime külarahvale, nii et nii ongi ja peakski olema, et üksküla on seotud nii kooliga, lapsevanematega, lastega. Mitu lasteasutust üldse on Audru vallale ülal pidada, sest et need on nüüd kõik kohaliku omavalitsuse kanda. Nad on olnud omavalitsuses alguse aegadest siis juba peaaegu 10 aastat omavalitsuse kanda ja Audru vallas on üles lugeda lasteaeda neli kooli. Need on nagu lasteasutused, aga lisaks on raamatukogu viis kultuurimaja vanurite kodumuuseum. Kas Audru vald on rikas vald? Ei rikkust, millega rikkust mõõta, meie mõõdame rikkust inimeste arvu arvuga. Võib-olla, võib-olla see oleks õige, rikkuse väljendas, et kui on inimesi, siis on kõik võimalik sinna juurde teha ja, ja küsida ja loota. Aga see tähendab siiski seda, et teil on siin inimestele tööd pakkuda, muidu nad ju siin ei püsiks, see siia ei tuleks. Mis on need töökohad, mis teil siin on pakkuda? Audru vallale on eelis ka teatud geograafiliste tingimuste poolest, et me asume natukese suurema omavalitsuse Pärnu linna kõrval, et linna sõita tööle ja ei pea nagu keegi paljuks, et see on nagu lisatöökohtade võimalus nendele töökohtadele, mis on Audru vallas, sest noh, neid ettevõtjaid siin Audru vallas Audru valla territooriumil ikkagi leidub, aga aga palju saavad töökohaga linnast. Teie arvamus, miks üks vald saab ja teine ei saa kuidagi hakkama, tähendab üks kohe kiratseb ja jääbki kiratsema ja teine noh, ei ole sedamoodigi üldiselt midagi viltu, hakkaks minema. Öelge, kas on põhjus ikkagi selles riigipoolses hoolimatusest geograafilises asendis või siiski on tegemist sellega, kuidas valda juhitakse? Eks need ülesloetud faktorite mängi oma osa, kõik küsimus, millises pingereas nad asetsevad, aga üks asi, mida ma nimetasin, et rikkus on inimeste arv siis eks väiksel vallal kindlasti sellised võimalused on hoopis väiksemad kui, kui suuremal vallal. Aga noh, eks kui suuremaid vaata kui Audru ja nende tegemisi, siis siin tuleb juba mänguraha jagamise poliitikat. Audru vallas on volikogu seisukoht läbi viimase kahe valimisperioodi olnud, et vähemalt 30 protsenti valla eelarvest pead enam investeeringuteks ja seda me oleme järginud ja, ja see on omandanud ka seda luua, mis on igalühel võimalik vaadata kui Audru vald olla. Selge, et selle arvelt kannatavad võib-olla töötajate palgad, aga me oleme võtnud seisukoha, et enne peaks olema katus töökoht ja siis hakkame palgast rääkima, sest muidu ei oleks ka seda olemasolevat töökohta. Kas üldse kunagi on tulnud kasvõi jutukski või avaldatud arvamust, et mõni lasteasutus või mõni kool Audru vallast tuleks sulgeda, on sellist momenti kunagi olnud? Lausa sulgemise jutt ei ole olnud, aga võime rääkida aastast 96. Kui tehti valla üldplaneeringut, siis oli näiteks ka Aru tusel ja praegu põhikooli nagu tulevik. Kaaluti variante, et kas jätkata põhikoolina või vähendada klassikomplekte, aga joopera areng näiteks on olnud nii kiire, et 130-st lapsed on kasvanud. Õpilaste arv kokku peaaegu et 180-ni sel aastal 100 176 last alustab nüüd, esimesel septembril Jõõpre koolis. Et need on olnud momendid, mis on nagu tasandanud kiirelt igasuguse plaani võib-olla mingid kooli r vormida, vere organiseerida, aga tegelikult. Iseenesest me väikseid koole, kus on olnud kuus klassi, neid me oleme natukene teatud põhjustel ja just põhjus on olnud see ikkagi, et lapsi on mõnel aastal vähem, et ühe kooli ja see oli Arovele algkool, me tegime kuueklassilises neljaklassiliseks. Viimase seitsme kaheksa aasta jooksul on Eestis suletud kokku üle 120 väikese maakooli. Mis on teie arvates see põhjus? Valdavalt jääb alati kõlama, et lapsi on meil Eestimaal vähem, aga kas on siiski see alati põhjus, millest teie näete väikeste maakoolide sulgemise põhjust? No mina võtan oma mätta otsast selles, et kui lastega aga väga palju tegeleda ja kui kooli, nii klassivälise kui kui ka õppetööga ja lapsed on hästi hõivatud ja igal pool on esirinnas, siis see on juba reklaam sellele koolile. Ja kui vanemad otsivad töökohti elamiskohti, siis ahah ja õppekool, see on tugev kool nii õppimises kui kellel on lapsed ju malevas tööl tänu matis otile, kes organiseeris tervele maakonnale ja nüüd on juba kasvanud väljapoolegi uuesti tagasi. Õpilasmaleva noorteorganisatsioonid töötavad tugevalt üle vabariigi, kõik teavad, Pärnumaa on, küsitakse kohe, kas jope Cool ka kohal on? Et tublid lapsed on meil, et minu meelest on see iseenesest ka üks reklaam, mis, mis aitab maaelu säilitada, et seal on kool ja koolis on teotahtelised õpetajad ja, ja väga hakkajad lapsed ja maakoolis Need on kõik lapsed haka, et tuleb leida ainult see nipp, kust küljest läheneda ja nad tulevad kõik väga hästi kaasa. Võib-olla ma hakkan natuke kaugemalt peale sellele küsimusele vastates tõesti kurb meel on, et neid osasid väikseid maakoole suletakse, see on surm ka külale ilmselge. Mingil määral kordan ka tulevikus neid äärevaldade liitmise on surm ka nendele valdadele mis jäävad, ütleme, liidetava valla ääremaaks. Eks ta karta on, et kipub nii olema, mul tuleb meelde ühe poliitiku lause, kes mainis, et aga, et selle asemel, et viriseda, tehke ise midagi, võtke midagi ette, tehke ettevõtteid. Ja see tiraad oli palju pikem. Kodus sellele järele mõeldes leidsin, et seda vaest maad, mitte nii palju linna kui vaest maad on kooritud oma mõtleva, töötava inimese ja teotahteliste inimeste poolest selle 50 aasta jooksul neljal korral. Kõigepealt 1940. aastal, kui võim Eestis muutus, kui esimesena viidi Siberisse vallavanemad koolidirektorid, siis on, ütleme, esimene peolt koorekihi korjamine, teine kiht läks ära sõja ajal sealt edasi 44, ma mõtlen just seda 44. aasta kui eelmise kogemuse põhjal tugevat talupidajad hirmuga lahkusid maalt. See on nagu teine koorekiht, kolmas kord 49, kes veel järel olid, saadeti Siberisse. Tehke, mis te tahate, omakorda on see neljas kord, kui seda kord maalt kooriti on 92. kolmandal aastal, kui kolhoosid kiiremas korras suleti ja siis lahkusid maalt kunagi EPA haridusega või tipi haridusega spetsialistid, insenerid, kõik need, kes on need teotahtelised edasi viivad, kellel ei olnud enam perspektiivide, need maale töötanud inimesed, kes olid 50 aastat õpetatud töötama alluvussuhetes, olla hea traktorist, ta oli väga hea töötaja, kuid teda pole kunagi õpetatud olla ettevõtja. Et see on võib-olla see, mis on viinud momendil selleni, et need maakoole suletakse, et võib olla. Ma jään enda selle kinnisidee juurde, et tuleks taasluua mingit juba riigi regionaalpoliitika mõttes mingeid selliseid nurki, nagu kahekümnendatel aastatel tehti osundus külasid, kuhu suunati spetsialiste, anti neile tasuta maid, anti neile võimalusi, et võib-olla see tooks inimesed maale tagasi. Ma olen jonnakalt kinni ühes kinniseid ees selle eestluse eesti rahva säilimisest. Maa toidab linna leivalastega. Kõnelesid Jõõpre põhikooli direktor Mati Sutt õppealajuhataja Ülle Haavasaar, huvijuht Ülle Varik ja Audru vallavanem Rein Talisoo. Ilus kooliaasta ootab ees ja põhikooli õpilasi tuliuues majas. Aga hoopis rohkem on neid koole, mis õpilasi enam kunagi ei oota või vähemalt, mis jäävad väga pikaks ajaks suletuks. Sellest õppeaastast suleti Eestimaal 13 algkooli ja need on Nurme põpste, Nasva, Kurenurme, Urvaste, solgo, Viru-Jaagupi, Vana-Antsla leevaku, Tootsi tagula rabivere ja Vätta algkool. Suleti neli lasteaed-algkooli don väinjärve, Männa maa, Cadila ja hoidrema algkool, lasteaed ja suleti seitse põhikooli. Kaimi, Sompa, Jõhvi, Vene põhikool, purdi Saare Jõgeva põhikool ja kui Katsi kool, neist viimane on riigikool. Pordi Põhikool asus endises mõisahoones, üldse on seal haridust antud kord nii-kord, teistsuguse koolina pea 80 aastat. Ja pordis läks selles mõttes õnnelikult, ehkki kool suleti, eye hoone tühjaks. Uus omanik soovib mõisahoonesse teha muuseumi käime praegu siin. Seisame õigemini praegu siin endises spordikoolimajas rahvamaja juhataja Elle näppu Öelge. Kas teie elukäik on ka mingi kombel konkreetselt selle majaga seotud ja on küll, sellepärast et minu enda lapsed on ka siin koolis käinud aga käisid sellel ajal, kui siin oli alles kolmeklassiline kool ja rohkem ei olnud ja siis nad pidid ikkagi minema kasitra kaugele. Nii et see laste kaudu kuule, kooliminek on mul isiklikult kõik üle elatud, nii jalutame ringi, kuuleme, kuidas kõlavad sammud tühjas koolimajas. Lähme teisele korrusele parasjagu. Kui Villu klassiruume siin siis on. Klass oli nagu üheksa, aga ma ei oskagi ruumide arvu täpselt öelda, kuidas te ise kunagi kokku lugenud ja nii kui vaadata, siis poolest täpselt sellises olukorras lapsed siin viimati käisidki, need ruumid näidiki sellised välja tõepoolest lausa karjuvad remondi järele. Ja täpselt niimoodi siin ei ole mitte midagi muutunud tehtud, kui lihtsalt need kooliasjad ja mööbel välja viidud ja täpselt hiiule trummid jäänud mõnda ikka on jõutud restaureerida ka, nagu näiteks see siin siin on see näeb täiesti kena välja, uksed, restaureeritud aknad, väga ilusad kardinad on ees, väga ilus ahi siin, milleks kuulsada, kasutaks kool, kasutaski seda aula, noh, siin tehti pikkama pidulikud aktused, sündmused, mis olid, olid ikka siin aulas, koorile, võimla kui seda nii võib nimetada, nägi küll ikka üsna selline nukker well jah, seda alumist väikest saali, mis on täielikult remont, vaata. Et ülevalt lastele krohv pähe 100-ks, on seda lihtsalt võrk ette pandud. See oli ainukene koht, mida nad said kasutada siis spordi tegemiseks sees ruumides. Öelge, kui nüüd sel suvel üheksas klass lõpetas, kas aktus oli ka veidi teistmoodi, oli siis juba ju teada, et purdi kool suletakse? Jah, aga ma ise olin ka selle aktusel ja vaatasin üheksanda klassi lõpetamise, need lõpetajate aktusel on iga aasta niikuinii natuke sellised kurvamaigulised aga minu meelest läks see asi kurvemaks siis, kui juba peeti vilistlaste kokkutulekut. See oli siis nädal aega, olen kooli ametlikku sulgemist, aga samas nad said aru, milles asi? Ei sait küll, mis seal parata, kui ikka niimoodi on. Ja vilistlaste suhtes võib-olla oligi optimistlikum see, et noh, maja jääb alles, alati võivad nad siia tulla, alati lubatakse need siia ja pandi paika ka see, et vilistlaste kokkutulekut korraldataks ikkagi edasi. Nukker oli see pilk, mis endise spordi põhikoolis silmale avanes ja ütlen ausalt ei kujuta küll ette, et sealsetes tingimustes oleks näiteks saanud tööle panna nõuetele vastava kooli söökla. See oleks nõudnud küll lausa tohutuid investeeringuid. Poordi kooli sulgemisest ja laste tänasest koolidest rääkisid Paide vallamajas vallavanem Ülo Ansberg purdi rahvamaja juhataja, Paide vallavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees Ella Paide vallavalitsuse kultuuri ja haridusnõunik Edit Tänavots. Seal tekkis esimest korda kahtlused purdi kooliga läheb just nii, nagu läks ja kool tuleb sulgeda. EDIT Tänavots. Päris esimest korda vastu oli see mõte juba kolm aastat tagasi kui me analüüsisime kultuuri ja hariduskomisjonis õpilaste arv, see tähendab ja selle üldse selle piirkonna sünde. Ja siis veel kolm aastat ka see oli selle kooli õpilaste arv 70 ringis. Ja edasi planeerides tuli välja, et aastaks 2001 ei ole seal kindlasti rohkem lapsi koolis kui 40 põhikoolis. Ja see juba on liiga väike, et põhikooli pidada ja veel edasi mõelda, siis aastaks 2002 oleks seal olnud alla 40 lapse aastaks 2003 juba 32 last ja aastaks 2004 26 last. Nii et esimesed märgid olid tõesti juba mingi kolm aastat tagasi, kui me hakkasime mõtlema, et äkki läheb selle kooliga nii, nagu ta tänaseks läinud on. Missugune oleks see arv optimaalne õpilaste arv, et kool veel saaks tegutseda? No praeguse rahajagamissüsteemi järgi, mille järgi õpilased või õpetajad palka saavad on kehtestatud pearaha süsteem. Nii et iga iga õpilase kohta tuleb riigi poolt kaasa pearaha. Teema on muidugi väga keeruline, et seda siin nüüd hakata lahti seletama. Aga on meil olemas teine põhikool, mille õpilaste arv on 70 ringis natuke üle natukene alla. Kuidas kunagi, mõnel aastal ja tema tuleb praegu taimeAga optima, reaalne arv oleks 100 120 põhikoolis, et direktoril oleks veel raha, et saaks lisatasusid maksta õpetajatele jätta lähedalt toime, tuleks. Et kuidas nüüd see protsess toimus, see teadmine, see mõte, et nii asjad lähevad, oli olemas. Loomulikult oli ka ju eta emakat, see võib palju probleeme kaasa tuua, kuidas te suutsite kõik nii lahendada, et kõik läks rahulikult, korrektselt ja kõikidele mõistetavalt? Ülo Ansberg. Pealtnäha jah, ta paistab, läks rahulikult, aga ega siin oli tükk tööd selle asjaga. Eks me kõigepealt muidugi vestlesime personaliga koha peal ja noh, andsime ja arutasime arengukava, tegelikult see need järeldused, mis, mis tegid volikogu inimesed siin komisjonides ja kus ja, ja muidu vallavalitsuse arutamine ja see nagu viisil nende juurde ja ja nagu käisime kahtlusi välja, siis me rääkisime lastevanematega, kutsusime kokku väga aktiivne koosolek oli, seda toimus siis see koosoleku ja toimus ka veel lausa siin noh, juhuslikke niukesi jutuajamisi, kes tulid vallamajja, kes helistasid, rääkisime üldiselt väga niisugust suurt niisugust vastuseisu minu üllatuseks ei olnudki. Tõdeti, et, et ilmselt tuleb ikka panna suuremasse kooli ja ja üks või teine ütles eriti nagu siuksed, jõukamad pered või niuksed avaldasid arvamust, et nemad paneks oma lapse ikka Paide kooli edaspidi. Ja noh, kuna see ratas juba tema hakkas ja see jutt käis siis noh, mingil hetkel osutus niimoodi, et seda protsessi enam pidada, mida me saanud seal seal tuli tõdeda, et nüüd tuleb see asi ära teha. Sest see nagu võimendus ja inimesed olid arvamusel, et et kui täna ei tehta, siis tehakse järgmine aasta võib-olla ja nii edasi. Personali soov oli see, et aga teeme ühe aasta veel. Ja noh, meie jaoks oli see natuke. Raske vastu võtta, sest volikogusse taoline taoline arvamus nagu arutlusele ei läinudki volikogus äratus, see kasvõi mitte. Ja noh, loomulikult volikogu otsustab meie asju kohaliku omavalitsuse ühe või teise teenuse piire ja suurusi. Siis volikogus läks asi suhteliselt rahulikult ja põhjendused olid taga. Muidugi vahel toimus ka see protsess, et otsida seda, mis, mis edasi saab, ega me ei saa otseselt ja niimoodi, et jah, lõpetame ära ja saab edasi, mis saab, eksis et see pole mingi niuke kolhoos, nagu niiskus lätt kuskil Võrumaal võib-olla oli. Räägitakse nii et vallavalitsus võtab asja väga tõsiselt ja see hariduse küsimus on ikka äärmiselt niukene. Delikaatne lugu ka selles mõttes, et kohalik maa sool nagu õpetajad. Mis neist saab? Aga purdi põhikooliga oli tõesti see probleem, et et sinna õpetajad sõitsid meil tööle paidest ja mujalt maakonnast, kohapeal elas ainult kaks pedagoogi kooli direktor ja, ja matemaatikaõpetaja. Ja ülejäänud kõik sõitsid. Nii et nad tegelikult ei ole meie valla inimesed üldse. Ja ma tean seda, et need õpetajad, kellel on nüüd päris pedagoogi haridus ja, ja kes on selle nimel vaeva näinud, ennast täiendada nagu teada kaks kuud või kolm kuud on õpetajate lehed puupüsti täistööpakkumisi ja kuulutusi, siis ka need inimesed said kohe pakkumised ja nendel on uued töökohad olemas. Aga need õpetajad, kelle haridus ei vastanud kahjuks nõuetele ja kes ennem sellele nagu tähelepanu ei pööranud. Ma usun, et mõned neist on veel töötud. Pedagoogiline kaader oli 15 inimest, see tähendab seda, et osa lõpetajal oli ainult kaks tundi nädalas. Tunniandjaid oli väga palju. Ja saan teie jutust aru, et see oli ka probleem, et seal oli liiga palju neid õpetajaid, kellel ei olnud nüüd juba seda nõuetele vastavat haridust, pedagoogilist kõrgharidust. Jah, see oli probleem ja purdi kooli probleem on üldse see olnud, et õpetajad vahetusid seal noh, väga tihti ja see ei lasknud tekkida sellist sellisel stabiilsel kollektiivil. Loomulikult mõjutas kooli õppetöö kvaliteeti kui põhiainete õpetajad iga aasta tuli direktor pidi vaeva nägema, et leida sinna õpetaja, kes oleks nõus sõitma. Ja need tunnid ära andma, nii et see mõjutas juba õppetöö kvaliteeti väga-väga suures osas. Teie olete purdi, rahvamaja juhataja, öelge, kuidas teile tundub selline kooli sulgemine, mis on ju iseenesest paratamatu siiski, kas ja kuidas see mõjutab kohalikku elu? No kohaliku elu kohta ost nii palju, et ma tean, et lapsed on tänaseks kõik leidnud, oma koolid kusagile lähevad aga kui veel kohalikku elu poole pealt rääkida, siis noh, võib-olla töökohad. Töökohtadega on niimoodi, et tänaseks on seal kaks ajalist töötajat on. Ja siis on viis kuus töötajat, kes töötavad töö ette võtu lepingutega. Nendest paariga sõlmitakse samal ajal kohe tähtajatu tööleping, nii et nad saavad oma alalised töökoha. Ja samal ajal tänavu suve jooksul on seal leidnud üks, seitse, kaheksa koolilast pidevalt tööd, nad on tööd saanud ja üsna normaalselt korralikult teeninud. Nad on teinud tööd just põhised, koristus ja korrastustöödel. Me räägime praegu purdi mõisahoonest ikka endisest koolist. Jah, nii et too oli mõisahoone jahve, endine kooli ja, ja ikkagi tänu vast arvatavasti sellele firmale või osaühing tähe parkis selle mõisa ära, ostis, nii et seal on lootust, et sealt tööd on, elu käib ja elu läheb edasi. Kus koolis siis nüüd purdi põhikooli endised õpilased, nüüd siis käivad, kuhu lapsed läksid, kas valdavalt tuldi paidesse? Jah, see on tõesti nii, kuna paide on purdile kõige lähem koht siis enamus lapsi valis tõesti Paide koolini paides on kaks eesti kooli ühisgümnaasium, Biden, gaasium. Ja tänase päeva seisuga on siis 17 purdi koolilast Paide ühisgümnaasiumi nimekirjas kaheks abordikoolilast Paide gümnaasiumi nimekirjas. Osa lapsi valis ka Ardu kooli ja samuti oli meil kaks last. Anna kandist ja kes olid purdi koolilaste nimekirjas, aga kelle kodu asus väga sügaval metsa sees, nii et nad iga päev ei saanud koolis käia ja olid koduõppel ja nemad on ka sellest õppeaastast uuesti koduõppel, aga nüüd on nad käru kooli nimekirjas väga tublid lapsed ja said väga hästi hakkama ja, ja vanemad on hästi sellised aktiivsed ja oskavad ise õpetajata nendega ka ei tohiks probleeme olla. Öelge palun Ülo Ansberg, kuivõrd mõjutas kõige selle juures otsust ka see, et tegemist oli mõisakooliga kooliga endises mõisahoones ja et tegelikult sellise koha ülalpidamine seab koolile eritingimused ja nõuab vallalt veel rohkem raha? Noh, tegelikult me saime selle hoone nii-öelda vett pidama ja see võttis päris suuri rahasid sinna peale tegime ka seest häid väärtusi arvestamise sees on neid kordaja näiteks saal sai päris kenasti ja uksi ja ka kallis töö üldiselt. Me oleme pandi sinna, ütleme nii, et kolm miljonit raha eesti kroonides mõisahoones mina näen küll isiklikult, et see kaunis suur tegu, vallad, kes nüüd tegutsevad siin mõisaühingu kaudu näiteks ja on ühingu liikmed ja näevad küllalt suurt vaeva, et, et see hoone nüüd koolis kohandada ja eelkõige on see sportimisvõimalused. Ja mina kardan veel ühte, mis on siiski niinimetatud need euronõuded, ütleme siis nii, et uued koolide hügieeni ja mis tahes nõuded. Need on ikka tontlikud raske sinna sisse saada. Ja see hind on ühelt poolt see, et peab midagi millestki loobuma, neist võib olla väärtustest või, või, või väga olulistest siuksest, mingitest ilusatest elementidest, millestki. Aga teiselt poolt ikka ei saavutada seda, seda päris, seda noh, nihukest head. Ma ei tea. Samal ajal teha näiteks nende mõisahoonete asemele nüüd uusi hooneid ja et kust see raha võetakse. Nii et noh, muinsuskaitseväe, muidugi inspiratsioon vaatab hea pilguga sellele, et et on, kes teeb ja elu käib sees ja kuid mina arvan, et et see tee ükskord kinni jookseb ja meie kusjuures praegu teeme tööd järgmiseks aastaks, tahame kooli üle viia mõisahoonest teise hoonesse, näiteks. Jah, see on küll õige, tegelikult on tõesti niimoodi, et, et on ilusad ajaloolised hooned ja kõik on väga kena sellest rääkida ja, ja et lapsel on keskkond seal väga lapsesõbralik. Aga teiselt poolt on tõesti see, et, et need nõuded, mis koolidele esitatakse, on niivõrd karmiks läinud, et neid mõisahoonetes on täiesti võimatu täita. Ja teiselt poolt on ju ka muinsuskaitse oma nõudmistega peale ei tohi seda muuta, siin tohib ainult nii palju muuta, seda ei tohi teha, seda peab tegema. Just nimelt, muinsuskaitsenõuded on ka väga karmid ja ega me siin selle purdi kooli remondiga nägime ka kurja vaeva, kui, kui muinsuskaitsjad igal sammul käisid meil järgi ja ütlesid, et siin on ajaloo hõngu ja seda põrandat ei tohi puutuda ja see laud ei sobi. Nii et, et see kõik maksab. Kui suur koht on purdi, kui palju seal on elanikke ja missugused on teised töövõimalused purdis? Töövõimalused on üsna napiks jäänud, sellepärast et ei tegutse enam, annab põllumajandusühistus, on täiesti hääbunud, töötab aktsiaselts Sõmeru, no kusagil 15 20 töötajat siis tankla ja kauplus annab kusagil 78-l inimesel tööd. Üks tööandja oligi nagu kool, mis andis ka teenindava personalitööd. Ja rohkem ei olegi selliseid töökohti enam seal saada üldsegi, aga üldiselt Kuburdi küla ümberringi nüüd võtta siis see küla on jäänud tühjaks. Kunagi oli see purdi asunduse elu keskpaik, siis on nüüd läinud see elu niimoodi, et seal on ainult see mõis, rahvamaja, aga ümberringi üks, kahe kilomeetrise raadiusega on väga üksikud elanikud, üksikud talud. Ja põhiline rahvas ongi nagu annas. Noh, seal on vast kokku porti, anna kusagil 100 inimesega koos lastega kokku, see piirkond on. Mis peaks inimest sinna meelitama, mis te arvate? Ilus loodus või, või ajalooline paik? No tähendab, ma mõtlen ikkagi töökohta, kui tal oleks tööd, küllap ta siis tuleb ja küllap ta on. Aga no laatus praegu ongi selle peale ikkagi jälle selle mõisa peale. Et need uued omanikud on teise tegevusaasta lõpuks lubanud võtta tööle kuni 15 inimest ja see on sellisele väiksele kohale ikkagi juba suur arv. Ülo Ansberg, kes on siis see, kes praegu seal purdi mõisahoones tegutseb ja mis sinna tuleb? Purdi mõisahoone ostis osaühing, tahe, park, mis on tehtud kolmest firmast eesmärgiga osta see mõis ja hallata seda. Ostmine ilmunud haldamine nagu alustatud normaalsed äriidee üheks kandjaks on patenteeritud patendiametis litsents võetud ajamuuseumi peale. Sõna ajamuuseum hõlmab endas neid nende jutu järgi neid erinevaid hooneid, mis on võimalik panna kandma erinevate aegade. Kultuuri ja ajalugu, no investeeringu maht on lepingus kokku kuu praegu viis miljonit. See ei ole mingi saladus, seda võib rahvas teada. Ja ka see investeerimiskohustused on lepingus sees ka samuti trahvid, kui neid ei viida ellu. Aga väidetavalt uute omanike jutu järgi pidi see number ikka väike olevat, nemad loodavad rohkem investeerida sinna. Kas teil tuli tõrjuda süüdistusi, et kool suletakse, et sellepärast, et vald tahab äri teha? Vald tahtis seda, et see raha, mis sinna pandud, on, see nüüd kasvaks edasi ja väärtus suureneks. See oli jumala õnn, et see asi nii läks hästi korda, aga mitte ainult jumala peale ei saa loota alati ka ise mehega hoolega tegutsesime ja meil õnnestus päris ütleme saime, saime teha hea tehingu ja meloodiaga korralik leping, mis on ka muinsuskaitseinspektsiooni poolt minu teada eeskujuks toodud, lausa. Nägin, et haridusinimesed siin noogutasid pead. Selle küsimuse peale tuli tõrjuda süüdistusi, et kool suletakse sellepärast, et tahetakse äri teha. Jah, eks ta õige ole, tegelikult kui, kui nüüd keegi eelnevast jutust sai aru niimoodi, et et ühe kooli sulgemine on lihtne asi, siis tegelikult see loomulikult niimoodi ei ole. Ei soovita seda kogemust kellelegi, kellel vähegi võimalik on, ühe kooli sulgemine on väga, väga raske protsess ja eelkõige nendele inimestele, kes seal töötavad, nendele lastele ja lastevanematele aga mõnikord lihtsalt Üheteist teed üle. Sest ega meiega ju tegelikult analüüsisime seda olukorda väga ja väga põhjalik. Kuulge see otsus ei sundi sündinud üleüldse üleöö. Ja kõiki plusse ja miinuseid, kokkuvõttes tuli nii välja, et on õigem, kui purdi kool lõpetab tegevuse ja selle tagajärjel taga või noh, põhiliseks asjaks ei olnud ainult raha. Et, et neil ei ole lihtsalt raha õpetajatele palka maksta. Seal oli ka väga palju muid tegureid ja, ja mina olen siiamaani veendunud ja et, et see oli õige otsus ja seda, et see külaelu päris ära soiku, sellepärast et seal cool ja ei ole, see ei ole nii õnneks tõesti. Me saime, praeguse seisuga vähemalt on näha, et, et need inimesed, kes selle mõisa ära ostsid, on väga asjalikud ja kultuurilembesed ja, ja hariduslembesed inimesed, kes tõesti südamega selle asja juures on seal vaat seal elu edasi viia. Ja sest koht iseenesest on ju väga ja väga atraktiivne, kogu see kompleks ja kogu see kant seal, et mina usun, et, et sellest kandist tuleb, kuuldakse tulevikus rohkem, kui siiamaani on kuuldud. Ma ütleks seda, et noh, öeldakse, et kaotate külast kooli, kaob kool, kaob küla. Aga ma ütleks vastupidi. Enne on kadunud sealt juba küla, enne saate kadunud kõik töökohad, rahval ei ole midagi teha, ta lihtsalt peab sealt ära minema ja selle tagajärjel hääbuvad maal koolid. Hea juhataja ja Paide vallavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees Helle näppu ja Paide vallavalitsuse kultuuri ja haridusnõunik Edit. Tänavots. Ja see kõik kokku oligi selle hooaja esimene argipäevas. Et see sattus kokku esimese töise koolipäevaga, siis siit tuli ka saate teema. Me rääkisime Audru vallas Jõõpre põhikoolist, mis äsja sai uue hoone ja Paide valla purdi endisest põhikoolist, mis pidi laste vähesuse tõttu uksed sulgema. Karge päeva saate pani täna kokku Madli lõikop, homme teeb saadet Agu Uudelepp ja siis on teema parlamendi uus tööaasta.