Algavas keskeprogrammis riigita rahvas tuleb juttu Lõuna-Ameerikas elavatest indiaanlastest vajudest. Saate tegid Andrus Mölder ja Marje Lenk ning see oli esmakordselt eetris möödunud aastal. Oma juud, keda eesti keeles on vanasti nimetatud koguahhirod, Nad elavad siis Kolumbias ja Venezuelas nende riikide piiriäärsetel aladel Lago hiira poolsaarel. Selle poolsaare nimi on ka see põhjus, miks seda rahvastme. Vanasti eesti keeles nimetasime hiirud. Aga täna me nimetame neid va juudeks ja majudeks nimetame me neid sellepärast, et ise nimetavad nad ennast vajud. Varem elasid vajud põhiliselt Kolumbias. Nüüd on need rohkem Venezuelas. Kusjuures rändamine on toimunud kõige viimasel ajal isegi veel 60 aastat tagasi elasid nad väga valdavalt Kolumbias, aga selle viimase 60 aasta jooksul on nad siis jah ümber asenud. Venezuelasse Ma juudi elupaik on vägagi kuiv piirkond. Seal on Lago hiira kõrb. Aga poolsaarel on ka alasid, mis on täiesti kaetud metsaga. Enamikes poolsaare piirkondades sajab aastas vähem kui 200 millimeetrid. Ja vanasti oli niimoodi, et vajud liikusid üsna avati ülesele Kolumbia Venezuela piirid. Kuivematel aastaaegadel liikusid nad Venezuelasse. Niiskemal perioodil olid nad Kolumbias, aga ühel hetkel Kolumbias Lagohira poolsaarel leiti suured kivise varud. Sinna hakkasid tulema kaevandused, juude elu muudetud keerulisemaks, nad ei saanud enam omapead olla. Lisaks Kolumbias on viimastel aastakümnetel tegutsenud sellised paramiitaarsed jõugud. Need paramilitaarseid jõugud juude vastu rakendasid hirmutamistaktikat. Nende eesmärk oligi see, et või uut sellest piirkonnast lahkusid. Et nad olid justkui nendel kaevandustel ees ja vanus siis jah, ime, et vajud tasapisi tõesti sealt lahkusidki ja, ja täna asuvad peamiselt Venezuelas. Esmapilgul võib tunduda, et Venetsueela ja Kolumbia on üsna sarnased riigid. Venetsueela ja Kolumbia need on mõnede näitajate alusel vägagi sarnased maad aga mõnede näitajate alusel täiesti erinevad maad. Nende riikide pindalad on suhteliselt sarnased. Tseelo pindala on natukene enam kui 900000 ruutkilomeetrit. Kolumbia pindala on natukene enam kui 1,1 miljonit ruutkilomeetrit. Nüüd rahvast elab Venezuelas umbes 27 miljonit, Kolumbias umbes 46 ja pool miljonit. See tähendab, et Kolumbia rahvastiku tihedus on natukene suurem kui seal Venezuelas. Venezuela pealinnas Caracases elab suurusjärgus kuus miljonit inimest. Kolumbia pealinnas Bogotas elab umbes seitse miljonit inimest. See tähendab, et ka pealinna elanike arv on suhteliselt sarnane. Mõlemat riiki iseloomustab ka see, et, et põliselanike osatähtsus on väga väike. Majanduslikus mõttes on need riigid ka sarnased, aga igal juhul on Venetsueela jõukam kui Kolumbia. Venezuela sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on umbes kaks kolmandikku Eesti omast. Kolumbia sama näitaja on aga ainult natukene enam kui 40 protsenti Eesti näitajast isegi mitte poolt. Ja kui arvestada sisemajanduse kogutoodangut elaniku kohta niiviisi, et see arvestab ka raha reaalset ostujõudu ka siis on Venezuela Kolumbiast enam kui 20 protsendi võrra jõukam, siis mõtlen seda näitajat ühe elaniku kohta arvestuses. Nüüd, kui Venezuelas elab allpool vaesuspiiri natukene enam kui veerand elanikkonnast siis pumbias elab allpool vaesuspiiri peaaegu pool elanikkonnast. Ja kohalikud põlis elanikud, indiaanlased on kahjuks mõlemas riigis just nimelt need, kes kuuluvad sinna kõige vaesem, vaata inimeste hulka. Üks selline näitaja, mis ka iseloomustab seda elu-olu, on gini indeks. See on siis see indeks, mis näitab inimeste seas ebavõrdsust Venezuelas. See majanduslik ebavõrdsus on gini indeksi alusel umbes sama suur kui USA-s. Aga Kolumbias on see ebavõrdsus näitaja oluliselt halvem, see tähendab, et see ebavõrdsus on oluliselt suurem kui Venezuelas. Räägime siin, et Venezuela rikkam kui Kolumbia ja samas võib-olla inimesed, kes teavad, et Venezuela on siiski päris tõsine nafta maa, võivad mõelda, et mis Venezuela viga, et need sõelal on ju nafta. Ja, ja loomulikult Venezuela peabki olema rikkam, aga tegelikult on nii, et see nafta ja naftasaadused ja naftakeemiatooted need annavad õnnetusse ela sisemajanduse kogutoodangust natukene vähem kui viiendiku. Ehk siis tegelikult nende riikide elatustaseme vahe on suurem, kui on üks ise naftast ja naftasaadustest tulene osa. Aga jah, nafta on Venezuela jaoks loomulikult väga tähtis. Nafta ja naftakeemiatooted annavad Venezuela ekspordist näiteks umbes 95 protsenti. Rääkida nende riikide kaubanduspartneritest siis nii Venezuela kui Kolumbia jaoks oluline kaubanduspartner USA. Ja seda sõltumata asjaolust, et Kolumbia all on USAga väga head sidemed ja Venezuela läbisaamine USAga on suhteliselt halb. Siit tuleb ka välja nende riikide väga suur ja väga oluline erinevus. Kolumbia on kogu Lõuna-Ameerika üks kõige Eerika meelsemaid riike üldse. Ja ta on olnud seda väga pikka aega Venetsueela, seevastu viimastel aastatel võib siis öelda, et alates 1999. aasta veebruarist eriti on seevastu riik, kelle suhted USAga on küllaltki pingelised. 99. aasta veebruaris sai presidendiks Hugo showees. See on mees, kelle esivanemate seas on väga erinevate rahvaste esindajaid. Oma esivanemate seas on hispaanlasi. On aafriklasi, aga on ka põliselanikke indiaanlasi. Aga oma poliitikas on ta väga selgelt liikunud sellises suunas. Püüdnud anda põliselanikele indiaanlastele õigusi juurde ja püüdnud hoolitseda selle eest, et väga vaeseid inimesi oleks vähem ja et nendel väga vaestel inimestel oleks ka mingid elementaarsed õigused. Sest Lõuna-Ameerika on väga pikka aega olnud selline piirkond, kus jõukatel on hea elada. Aga kus vaesemate inimeste, eriti nende kõige vaesemate inimeste elu on ikkagi väga, väga raske, see on piirkond, kus väga selgelt on avaldunud röövkapitalism kapitalism oma kõige halvemates ilmingutes. Maailmas on vähe piirkondi, kus kapitalism oma negatiivseid jooni on välja näidanud nii agressiivselt kui on seda teinud Lõuna-Ameerikas. Ja jällegi tuleb tunnistada, et selles kõiges on väga olulist osa mänginud USA alates Monroe doktriinist. 19. sajandi on kogu Ladina-Ameerika olnud USA mängumaa, kus teisi ei ole tahetud ligi lasta. See on piirkond, kus USA on teinud sisuliselt, mida heaks arvab et USA suurkorporatsioonid on peaaegu Dorjastanud neid sealseid inimesi. Ja kui nüüd Kolumbias nende suurkorporatsioonide tegevuse ohjeldamiseks mitte midagi sisuliselt ette ei võeta sisse Venezuelas, USA reisi ajal on püütud selliste suurkorporatsioonide ülemvõimu selgelt vähendada. Kui ma loen meie Internetikommentaare, siis mind teeb nukraks see, kuidas inimesed lähenevad kogu maailmale ühest ja samast vaatenurgast. Meie siin väikeses Eestis meie siin Euroopas ei saa ja ei tohi Lõuna Ameerikale läheneda samasuguste mallide järgi millega me vaatleme võib-olla Euroopat. Euroopa ja Lõuna-Ameerika on kaks täiesti erinevat piirkonda. Ja ütlen ma seda seetõttu, et internetikommentaarid väga selgelt väga sageli eestikeelset silmas pean, kiruvad huugošoveesi, nimetavad teda kommunistiks, äärmuslikuks, vasakpoolseks ja nii edasi ja kiruvad teda eeskätt selle eest, et ta on USA poliitika vastu. Ent Me unustame ära, et Lõuna-Ameerikas on see USA mõju väga pikka aega olnud selgelt liiga suur ja sealsed vaesemad inimesed ongi väga selgelt USA vastu. Sest et midagi ei ole teha. See USA mõjuvõim on mõjunud neile väga negatiivselt ja seda väga pika aja jooksul. Nii et me ei saa Hugo Chavezi vaadelda siin Euroopa vaatevinklist. Jah, ta on vasakpoolne mõne jaoks võib-olla äärmuslik vasakpoolne aga selleks, et kaitsta Venezuelas kohalike elanike huve. Selleks, et kaitsta Venezuelas vaeste inimeste huve, ei olegi võimalik teistsugust poliitikat ajada. Šveitsi ajal näiteks tegeletud vaesemate inimeste toidulauaga. Venezuelas on terve kaubanduskett, mis müüb riiklikult kehtestatud hindadega toiduaineid. Me mäletame muidugi, mida tähendas nõukogude ajal riiklikult kehtestatud hind, me mäletame, et see tähendas tohutut defitsiiti ja nii edasi? Jah, ka Venezuelas defitsiit selles kaubandusketis on aeg-ajalt esinev probleem. Ent need riiklikult kehtestatud toiduaineid on siiski aidanud vaesematele inimestel oma eluga paremini hakkama saada. Venezuelas on ka selgelt viimastel aastatel panustatud haridusse, sealhulgas põliselanike indiaanlaste haridusse. Naftasektor on täna pandud riigi enda elanikkonna huve teenima. Me teame, et väga paljudes maailma piirkondades teenib nafta ainult riigi keskvõimu huve väga paljudes piirkondades. Need elanikud, kelle piirkonnas nafta asub, ei saa sellest tegelikult mitte midagi. Nii on see mitmel pool Venemaal, nii on see paljudes kohtades Aafrikas. Nii on see mitmel pool Ladina-Ameerikas. Ent Venezuelas kõrvuti sellega, et loomulikult nafta teenib ka keskvõimu huve. Kõrvuti sellega on siiski naftat suudetud rakendada ka selle vankri ette, et täiesti tavalise inimese heaolu tõsta. Muidugi, Venezuela on jätkuvalt vastuolude maa loomulikult väga jõukaid inimesi ja nendele väga jõukatel inimestele see Saveesi selline noh, mõnes mõttes võrdsustamise poliitika absoluutselt ei meeldi. Et seal reisil on ka kõvastamine, sõelas vastasest. Aga sa reisil on ka väga suurel hulgal poolehoidjaid ja tegelikult ei ole absoluutselt imekspandav, SO ees on mitmetel valimistel võitnud. Kui palju on Venezuelas ja Kolumbias? Indiaani rahvast vajusid? Kokku on vajusid täna üle 460000 sellest enam kui 310000 Venezuelas ja kusagil 150 kuni 180000 Kolumbias ega joodan põhiliselt maarahvas. Väga valdavalt on tegemist maa elanikkonnaga, kusjuures nad ei elanud kompaktselt, nende külad paiknevad väga hõredalt sealpoolsaarel. Külad ise on ka hõreda asustusega vajuu majapidamises, mida võib nimetada Ranzox. Selles majapidamises on enamasti kuni kuus hoonet, aga need majapidamised ise paiknevad üksteisest üsna kaugel. Ühest küljest on põhjus veed vajud, seal oma sellel rantšo territooriumil koguvad kogumiskastidesse vett. Et see vesi siis nii-öelda ei läheks naabritega segamini. Aga teiseks on oluline ka see, et veised ei läheks naabritega segamini, kuigi veised on üldiselt way uude klanni omand. Agava juudele on üksjagu palju klanne mitukümmend klanni, kuigi nendel klientidel on kindlad territooriumid, aga need territooriumid paiknevad üksteise suhtes läbisegist, millest on ehitatud jõude, hooned, need ajude majakesed, enamus on väga algelised. Esiteks olnud väikesed koosnevad enamasti kahest ruumist, üks ruumidest on siis magamisruum ja, ja teine on siis elamisruum. Hooned on enamasti ehitatud mudast savist õlgedest, Reali, nende hoonetel. Kui on katused, siis katused on tehtud kaktustest valmistatud singlitest ja neid katuseid kasutatakse ka piiretena kõikvõimalike taradena. Ühest küljest nad kaktused siis piiravad selle pere rantšo, aga teisest küljest need kaktused on siis nagu külade piiritähised, kusjuures kaktused on piirdeks ka kahel erineval moel. Ühest küljest kasutatakse suuri elavaid kaktuseid, aga teisest küljest kasutatakse ka siis maha lõigatud kaktused, mida siis pannakse piireteks. Aga jah, enamus nendest elamutest on väga algelised, kuigi mõnel pool on täna jõutud ka juba tellis ehitisteni. Vajud on ikkagi olnud selline rahvas, kes elab omaette, kuna see juudi elamispaik ei olnud midagi erilist, omal ajal seal ei leitud selliseid klaasid, mis oleks nii-öelda valget inimest väga huvitanud. Ja teisest küljest väga oluline oli ka see, et vajudori selline sõjakas rahvas, kes ei lasknud hispaanlastel ennast orjastada ja kuna selles piirkonnas ka midagi eriti ei olnud, siis hispaanlased, kui nad nägid, et neil ei õnnestu organeid vajusid enda alla suruda siis nad lõpuks seda ka väga ei proovinud teha. Ja väga pikka aega ma juud elasid omaette ka täna on küllalt palju vajusid eriti Kolumbia poole peal, kes ei oska näiteks hispaania keelt. Neil ei ole olnud hispaanlastega kokkupuuteid ja, ja see on ka näiteks põhjus, miks vajude seos on vägagi suur kirjaoskamatus. Nad on ikkagi jah, elanud nii omaette ja tegelenud nii oma asjadega ja nende elamispaik seal on ka selline, et ega seal ei ole ka midagi teha, et vajun tegelenudki sellega, et endal hinge sees hoida. Traditsiooniliselt on vaja uut tegelenud loodusandide korjamisega jahipidamisega ja kalastamisega. Rolaguahhirov poolsaar on ju ümbritsetud Kariibi merega ja siis Kariibi merest on pajud traditsiooniliselt kala püüdnud. Vist öelda, et vaju klannides on võim naiste käes. Jah, võim on naiste käes, see on ka selgelt materiarhaarne ühiskond ja ühiskond, kus on nagu kaks sellist peamist tunnust. Ühest küljest on tegemist klanni ühiskonnaga, kusjuures klannile sisesed abielud on keelatud, abielluda võib ainult siis klannide vahel. Aga teisest küljest see on ühiskond, kus väga tähtsal kohal on naised. Neid klanne juhivad vanemad naised. Kuigi külavanemaks valitakse mees. Aga sellel külavanemal on üsna selline sümboolne võim. Selle külavanema peamine kohustus on aidata oma rahvast. Ehk siis külavanemaks. Enamasti valitakse selle küla kõige rikkam mees. Ta jaotab oma vara külaliste elanikega ja vajadusel aitab meil igas mõttes, aga see tähendab seda, et see kõige rikkam mees jagab selle oma varanduse nagu ära mingi aja jooksul. Tähendab, et ühel hetkel valitakse siis jälle uuskülavanem ja valitakse jälle kõige rikkam mees. See olukord tagab siis selle, et ei tekiks väga sellist järsku kihistumist. Et ei ole nii, et on keegi, kes on väga rikas ja ülejäänud on väga vaesed. Tal on tegelikult kõik vaesed unistus, näiteks on öelnud sellist asja. Et kui läänepoolkera kõige vaesem piirkond on haid, siis läänepoolkera vaesuselt teine piirkond on see vai uude asuala seal Lagohira poolsaare. Isegi vaesemad indiaanlased kui Boliivias elavad indiaanlased, keda me oleme harjunud pidama ikkagi väga vaest, eks vaju, naised on väga tuntud oma õmblemise ja kudumise oskuse poolest. Rahvusvaheliselt Ta on viimastel aastakümnetel tuntuks saanud, vaju naiste poolt kootud kotid, suurema käekoti suurused kotid vägagi keerulise mustriga. Enamasti see muster on geomeetriline. Noh, võib öelda nii, et me ei leia kahte päris kokku langevat koti mustri poolest. Varaste. Need kotid olid vajalikud ainult juude endi oks. Sellega veeti siis kõikvõimalikku kaupa. Aga tänasel päeval on siis need kotid saanud ka juba müügiobjektiks. Turism areneb ja vaju, naised püüavad eeskätt siis linnades Kotega müüa. Nende kottide hinnad on üsna madalad, samas nende kottide tegemisele kulub üsna palju aega. On arvatakse, et selline keskmiselt osav vaju naine ühe sellise suurema koti valmistamiseks kulutab seal 150 kuni 160 töötundi ja viimasel ajal on siis fondis eeskätt siis vaju ajafond ostnud ise neid materjale, millest siis need vaju, naised saavad neid kotte valmistada. Vajud on selline omapärane rahvas, et ühest küljest oma juudel naised väga tähtsad. Aga teisest küljest on vaja Uudel siiski täna olemas ka sellised abielud, kus mehel on mitu naist ja see ei ole väga laialt levinud, aga selline olukord on siiski täitsa olemas, kuidas nende pulmapeod välja näevad? Vajude pulmad on üldse sellised, kus seda pulmapidu peavad tegelikult naise sugulased jälle ka seal tuleb see tähtsus välja ja ja pulmades ka naine on tähtsal kohal ja pidutsevad naise sugulased, mehed on teisejärgulised, kusjuures meeste sugulased annavad siis naise klannile pulmaanda, mitte, annavad siis veiseid. No ei saa siin öelda, et tegemist oleks pruuliostuga. Vajud ise ei suhtu sellesse, kui pruudi ostuveiste andmine ei tee seda naist mitte kuidagi selle mehe omandiks. Ma ju naine võib täiesti vabalt lahutada toda ja läheb oma emapoolsete sugulaste juurde tagasi. Kusjuures enamasti on siis nii, et kui noored abielluvad, siis takse elama naise koju abiellutakse väga noorelt. Sawyenemise protsess koosneb sisuliselt kahest etapist, kõigepealt juba väga noores vanuses juba puberteedi eas vahel, aga veel nooremana lubatakse naine konkreetsele vaju mehele. Vaju mehele lubamine ei tähenda sugugi seda, et see abielu nüüd reaalselt algakski. Reaalselt algab see abielu alles siis, kui see naine on jõudnud sünnitusikka. Tehakse sellistest praktilistest kaalutlustest lähtuvalt nagu noored ikka, nii kava juu noored käivad omavahel läbi ja indiaani rahvas loomulikult ei tunne mingeid rasestumisvastaseid vahendeid ja, ja sellise varajase mehele lubamise põhjus peitub siis suuresti selles, et kuinitsevaiu naine peaks jääma ootamatult rasedaks. Et siis ei tekiks olukorda, kus sellel naisel ei oleks meest, et sellel naisel, kuigi ta ei ela selle mehega veel koos, kuigi reaalset abielu ei ole. On sellel naisel siiski juba mees olemas? Lapse sünd on jällegi ma juude jaoks selline sündmus, kus tähtsal kohal on, on naised ja kus tähtsal kohal on selle lapse ema klanni naised sünnitavad naised külades, loomulikult kodudes linnades, kus on siiski olemas ka arstiabi, haiglat see täna enam päris nii alati ei ole, aga, aga külades igal juhul sünnitatakse kodudes. Ja kui on teada, et naine hakkab sünnitama, siis ümbritsevad ja aitavad teda tema oma klanni teised naised. Ja, ja mis on huvitav, et vajude puhul on tüdrukute sind hoopis rohkem soositud, hoopis oodatavam kui poiste sind kindlasti ei ole seal nii, nüüd kui sünnib poiss, siis ollakse väga kurvad ja seda poiste sündi üldse ei taheta. Aga kuna naised on tähtsamad, siis jah, tüdrukuid oodatakse rohkem ja, ja sellele sündivale lapsele antakse huvitav nimi. Enamasti on see nimi kolmeosaline. Kusjuures esimene nimi on üldjuhul lapse emapoolse mõne sugulase nimi. Teine nimi on siis klanni nimi ja kolmas nimi, mis lapsele antakse, antakse sisuliselt nende jaoks, kes klanni ei kuulu. Ja nüüd selle lapse sünni puhul jällegi on selline traditsioon, pidu peab ainult emavoolne klind, isapoolne, klint pidu ei pea ja ka lapsed elavad siis ema juures ja, ja kui lapsed saavad suuremaks, siis enamasti kasvatavad neid emapoolsed sugulased. Suuremaid lapsi enamasti ei kasvata, emad ja, ja poisse kasvatavad siis emapoolsed onud või siis ka üks emapoolne onu. Aga igal juhul kasvatatakse lapsi siis emapoolse klanni poolt. Kui nüüd rääkida laste kasvamisest, siis puberteediiga poiste jaoks vajule juures ei oma. Erilist tähtsust on see aga väga tähtis, tüdrukud peaks, see puberteediiga on seotud ka väga konkreetsete rituaalidega ja üks selline oluline rituaal näeb ette seda, et tüdruk elab teistest eraldi, kusjuures eraldi elamise periood võib-olla kahe kuu pikkune, aga see võib küündida ka kaheaastane enamuse sellest ajast veedab ta siiski iseseisvalt. Ta näiteks võib see tüdruk käia magamas või puhkamas tema kasvatajate, elamute lähedale riputatud rippkiiges. Vajuden üldiselt ongi niimoodi, et elamutes enamasti magatakse rippkiiged. Kiiged võivad olla nööridest, aga need võivad riidest, nad võivad olla kootud ja, ja ka nendes vajude külades siis erinevates kohtades puude vahel ripuvad siis kiiged. Need eristuses olevat tüdrukud võivad siis oma kodu lähedal puhkamas käia, aga üldise aja on nad eraldi, kusjuures neid toidetakse sel ajal taimetoidu dieediga. See toit on küllalt kindel, aga see toit sel ajal ei sisalda liha. Seva juude toit. Nii või teisiti koosneb suures osas maisist vähemal määral riisist piimast. Nendest osatakse siis teha erinevaid toite ja vähesel määral on siis sealjuures ka veiseliha. Ja paljudel on ju ka see komme, et nad oma klanni veiseliha ei söö. Ja, ja see teebki selle olukorra keerulisemaks, et seda teise klanni veiseliha ei ole ainult alati võtta. Oma klanni veiste liha ei sööda seetõttu teistesse, suhtutakse austusega, suhtutakse nagu juskui omadesse, inimestesse on isegi nii. Kui veis jääb haigeks, siis veistega minnakse šamaani juurde, šamaani juude juures on jällegi naised. Rääkisime siin tüdrukutest, tüdrukud saavad siis jah, sellist eraldi spetsiaalselt dieeti, kusjuures puberteedi eas õpetatakse tüdrukutele ka kõikvõimalikke oskusi, mida neil täiskasvanud naisena vaja läheb. Ühest küljest õpetatakse neil toidu valmistamist, aga neile õpetatakse ka kindlasti õmblemist kudumist ja väga oluline oskus on see õpetatakse, kuidas elada koos mehega, kuidas olla koos mehega. Nii et see puberteediiga tähendab seda. Tüdruk valmistatakse igas mõttes, et täiskasvanud eluks poistele antakse ka õpetusi, mehed annavad poistele õpetusi, poisid käivad isaga koos karjas, käivad onudega koos karjas aga rituaale see poiste puberteediiga ei sisalda. Way uude elu on viimastel aastakümnetel mõjutanud see, et Lago hiira poolsaarel on küllaltki suured kivisöevarud ja see tähendab seda, et seal on kaevandusi osava juusid küll töötavad ka kaevandustes, aga siiski pahandustes töötab neid suhteliselt vähe. Samas need kaevandused lõhuvad vōi uude traditsioonilist ühiskonda. Kaevandused on juba tänaseks päevaks hõlmanud ka selliseid piirkondi, mis way, uude jaoks on traditsiooniliselt olnud pühad paigad. Ja loomulikult noh, selline pühade paikade hõlvamine tekitab väga tõsist vastuseisu. Aga teisest küljest need kaevandused tekitavad tugevat reostust ja nagu see sageli arengumaades kipub olema. Ma ei ole erandiks siinkohal ka Kolumbias, kus need kivise kaevandused asuvad. Sellistes piirkondades ei pöörata loodushoiule mitte just väga suurt tähelepanu. Et kasum, mida sealt maavarasid kaevandavad firmad saavad, on palju olulisem loodushoiust ja reostus hävitab sõna otseses mõttes juurde tervist. Ja nagu ma siin ka enne ütlesin, et vōi uuest on püütud piirkonnast nende kaevanduste tõttu lahti saada paramilitaarseid jõugud on püüdnud siis nii-öelda maa-alasid puhastava juudest, et saaksid sinna tulla uued kaevandused. Aga ma juude elamispiirkonna lähedal leidub ka naftat. Ja noh, võib arvata, et kuise kivisöe kaevandamine, nafta ammutamine hakkab tulevikus ka loodust rohkem säästma siis võib-olla saavad vajud nendest tegevusharudest ka rohkem tööd. Samas on tehtud ka selliseid uurimusi, mis näitavad, et kaasaegse majanduse peale tuleks sinna vaju aladele või vajude alade lähedastele aladele. Et sellel on vai Uudele kahetine mõju. Ühest küljest, see võib anda tööd, see võib anda rahalist sissetulekut, aga teisest küljest pajud kaotavad suhteliselt kiirelt oma sellist identiteeti. Et see, mis on sajandite jooksul säilinud, et vajud tõesti on sajandite jooksul väga hästi säilitanud oma keele ja kõikvõimalikud traditsioonid, see on viimasel ajal ajal küllalt kiiresti kadumas. Hoidu ma juurde, praegusel asualal elas enne valgete tulekut väga palju erinevaid indiaanirahvaid. Kusjuures vajud olid selle piirkonna rahvastest kõige arvukamad, samas vajud elasid kõige raskemates tingimustes. Pajud oli surutud elama just nimelt sellesse kõrbepiirkonda, sellesse kõige kuivemasse piirkonda. Et need teised indiaanirahvad olid natukene sõjakamad, natukene võimukamad ja surunud need vajud sinna küllaltki rasketesse tingimustesse elama. Vajul olid nomaadid, kes oma asualal liikusid ringi, tegelesid jahipidamisega, tegelesid kalastamisega, tegelesid loodusandide korjamisega ja põllumajandusega tegelesid siis need vajud, kelle elamispaigad olid mõnevõrra paremad. Aga ma juut tegelesid muuhulgas ka pärlite püüdmisega. Kui kohale jõudsid hispaanlased, hakati neid pärleid hispaanlastega vahetama. Ja vastukaaluks said vajud hispaanlaste käest koduloomi jusse. Koduloomade vahetamine pärlite vastu on see, miks paljudes said siis veisekasvatajad ja nüüd esimesed kokkupuuted vajudel. Hispaanlastega olid 1502. aastal esimese asundus hispaanlased piirkonda 1535. aastal ent hispaanlased ei suutnud väga pika aja jooksul mitmete sajandite jooksul vajusid olla, suruda. Juude vastuhakk suruti tõsisemalt maha alles 18. sajandil. Aga sellest hoolimata vajud ka hilisemal ajal korduvalt astusid valgete vastu üles ja pidevalt toimusid seal ülestõusud. Näiteks 18. sajandil olid ülestõusud 1071. 1727. aastal 1741. aastal, 1757. aastal 1761. aastal, 1768. aastal kusjuurest mõnest ülestõusust võttis osa mitu 1000 indiaanlast. Aga kõige tuntum ülestõus või Uudel on kohira ülestõus ja see ülestõus toimus 1769. aastal ja algasse näiliselt sellises suhtelisest väikesest seigast. Hispaanlased nimelt vangistasid 22 vajud ja vangistasid nad selleks, et tahtsid neid sisuliselt orjadena kasutada oma kaitserajatiste ehitamisel. Pajud, kes aga olid harjunud olema siiski vaba rahvas hakkasid sellele vastu nende 22 vangistatud vaju vabastamiseks. Alustasid vajud ülestõusu vajud panid põlema ühe hispaanlaste küla, põletasid maha ka hispaanlaste kiriku ja, ja surma sai kaks hispaanlast ja lisaks vangistasid siis pajud ka hispaanlaste preestri. Seepeale saatsid hispaanlased piirkonda jõud, kelle eesmärgiks oli ülestõus maha suruda. Aga ülestõus hoopis laienes ja arvatakse, et tipp Pedge ülestõusust võttis osa umbes 20000 vajud. Selle ülestõusu käigus hävitati ka hispaanlaste vara ja mõningatel andmetel võis näiteks hispaanlasi selle ülestõusu käigus surma saada isegi sadakond. Lõpuks loomulikult hispaanlased kutsusid juurde abiväed ja abivägede abiga suudeti siis ülestõus ikkagi ka maha suruda ja selle suure ülestõusu mahasurumise eest alates on siis vajud elanud natukene tagasihoidlikumalt, nad ei ole enam seesugusel kujul siis valgete võimule vastu hakanud. Laiude kristlaseks pööramine algas 19. sajandi lõpul umbes paarkümmend aastat peale hiira ülestõusu. Võib öelda, et ega sellel pööramisel nüüd väga suurt edu siiski olnud ei ole. Tõesti, osava juusid on kristlased ja eeskätt on kristlased täna need vajud, kes elavad linnades aga küllalt palju vajusid, on jätkuvalt loodususundite Energiat selliste traditsiooniliste loodususundite järgijad ja nagu me oleme mitmete teistegi rahvaste puhul rääkinud. Nii eksisteerib ka juude juures selline olukord, kus inimene võib ühest küljest olla kristlane aga teisest küljest selle kõrval järgida siiski oma traditsioonilisi uskumusi ja, ja ta ei näe seal mitte mingisugust vastuolu. 20. sajandi algul hakati katoliku kiriku poolt juude aladele ja vajuda alade lähistele rajama oma juude orgudele lastekodusid ja neid lapsi, kes seal lastekodus olid, õpetati aga neid õpetajaid loomulikult hispaania keeles. Nendele lastele ei räägitud mitte midagi. Vaju keelest vajugultuuristva juude ajaloost ja see tähendas seda, et need lastekodus olnud lapsed väga kiiresti kaugenesin oma esivanematest. Nad muutusid selgelt hispaaniakeelseteks. Et ühest küljest muidugi selliseid lastekodusid oli vaja, et nendel orbudel oleks lihtsam elu. Aga teisest küljest vajud täna ütlevad, et see lastekodudele peamine oli osa pajude vastasest skulptuuri genotsiidis. Vaju keel kuulub Aravaki keelte hulka. Aravaki keeled olid omal ajal Kariibi mereäärsetel aladel domineerivad keeled, kõige enam oligi seal piirkonnas Kariibi mere ääres. Indiaanirahvaid rääkisid keeli, mis kuulusid Aravaki keelte hulka. Vaju keel jaguneb kaheks peamiseks rühmaks lõunapoolseks põhjapoolseks rühmaks. Kusjuures need keeled jagunevad veel omakorda dialektideks. Aga õnneks nende dialektide vahelised erinevused on üsna väikesed, mis tähendab seda, et nende erinevate keelte kõnelejad saavad üksteisest üpris hästi aru. Ma ju keelel on tänasel päeval Venezuela suulia osariigis ametikeele staatus. See staatus ametikeelena on küll rohkem nimeline sisulises mõttes mõttes ei ole ta midagi väga juurde andnud. Selles osariigis elab umbes 3,8 miljonit inimest ja öeldakse, et umbes viis protsenti, eriti nendest räägib pidevalt, siis vaju keelt. Kolumbia kohira piirkonnas ei ole, vaju keelel ometi keele staatust. Ent seal on alasid, kus mitmel pool vajud hispaania keelt üldse ei oska. Ma ju kirjakeel põhineb ladina tähestikus ja selles tähestikus on 20 tähte. Näiteks täishäälikud on a e i o u ja öö, kusjuures ö hääldatakse üpris sarnaselt meie eesti keelerüüga. Aga meile tuntud tähtedest ei ole vaju tähestikus näiteks b-d ja g-tähte Öeldakse, et see juukeel on kaasajal suhteliselt arenenud ja küllalt keeruline ja, ja selle keele õppimine ei ole üldse mitte lihtne ja, ja isegi vaju lastel, kes küll võib-olla kodus vanemate kuulevad seda keelt siis selle vaju kirjakeele õppimine ka tegelikult kuigi lihtne. Ja see on ka üks põhjus, miks tänasel päeval Wayou keeles kirjutajaid on siiski väga vähe. Umbes üks protsent va juudest oskab oma keeles kirjutada. Ilmselt on see olukord siiski lähiajal natukene paranemas, sest viimastel aastatel on nii Kolumbias kui ka Venezuelas asutatud koole, kus toimub kakskeelne õpe, kus õpetaja üheksa, nii Hispaania kui kava juu keeles osaained on siis paania keeles osa aineid juu keeles. Lisaks õpetatakse siis eraldi vajuu keelt. Nendes koolides on täna küllalt vähe lapsi, aga oluline on see, et sellised koolid on täna olemas. Ja siinkohal väga olulist rolli nende koolide arendamise juures on mänginud vajuda aiafond. See on fond, mis suuresti baseerub suhteliselt jõuka inimese aktiivsel tegevusel. See inimene on rahvuselt Wayou, tema nimi on Patricia Velasku ees ja ta on näitleja ja modell ja ta on teeninud teatava väikse varanduse ja osa sellest oma varast on ta siis paigutanud sinna fondi ja kuna ta on Venezuelas küllaltki tuntud inimene, ta on tänaseks päevaks mänginud peaaegu 20. filmis, siis tema ees nii-öelda avanevad uksed. Tal on võimalik erinevate tähtsate inimestega kohtuda ja tänu sellele on tal võimalik sellele fondile saada vahendeid juurde ja vajuda. Ajafond on täna ära teinud ikkagi väga palju. Näiteks tegeleb see fond eelkooliealiste laste kooliks ettevalmistamisega eelhariduse andmisega. Muidugi seal fondil ei ole täna jõudu väga paljude lasteni jõuda, ent siiski mitusada last igal aastal saavad selle fondi toel eelkooliealisele lapsele sobiva ettevalmistused. Lisaks tegeleb siis see fond ka kooliealiste laste hariduse edendamisega. Ta siin mõned aastad tagasi oli näiteks jõutud rajada viis klassi, kus siis vaju lapsi õpetati. Kusjuures need klassid asusid just nimelt nendes vajude külades väga vaestes piirkondades ja toetatakse siis just nimelt neid, eriti vaeseid lapsi. Algul rajati klass näiteks isegi lihtsalt loodusesse lihtsalt puudesalusse, aga nüüd on siis ka olemas jaht, klassiruumid, kusjuures kas tänaseks päevaks on jõutud olukorrani, kus on suudetud isegi tagada klasside varustatus personaalarvutitega näiteks õppetöö toimub ka suuresti personaalarvutite abil. Kuna osa lapsi, kes kooli tulevad, on selliseid, kes peale vaju keele midagi ei oska siis leitakse, et seda õpetan, lihtsam teostada, kui arvutist näidatakse pilte ja sõnu ja seal on võimalik kuulda asja. Ja, ja teisest küljest on täna isegi jõutud sellise arusaamiseni, et väikese tiraažiga õppematerjalide trükkimine on kallim kui selliste lihtsate programmide loomine, millega on võimalik siis lapsi õpetada. Ja lisaks on täna siis fun jõudnud kokkuleppele. Mõnede tarkvaratootjatega näiteks kasutatakse koolide Sainkarta entsüklopeediat. Seda entsüklopeediat kasutatakse siis selleks, et anda lastele elementaarseid teadmisi geograafiast ja see vajuda ja fond teeb koostööd ka näiteks Microsoftiga ja Microsoftiga koostöös on näiteks välja antud esimene vaju keeletehnikasõnaraamat kusjuures täna liigutakse selgelt selle poole, et anda välja korralik vaju hispaaniakeelne sõnaraamat. Rääkides vaju keele kasutamisest Venezuelas, Columbias siis tänaseks päevaks ilmuv Venezuelas kuukiri mis on kakskeelne, kus on artiklid hispaania ja vaju keeles ja, ja seda kuukirja levitatakse siis nii Venezuela kui ka Kolumbia juude seas ja see kuukiri hõlmab siis artikleid, mis on seotud selle piirkonna põliselanike keele kultuuriga aga ka selle piirkonna põliselanike probleemidega. Venezuelas tegutseb ka kakskeelne raadiojaam. Ja minu arvates jällegi väga positiivne, et on suudetud jõuda nii kaugele, et tegutseb kakskeelne raadio jällegi siis Hispaania ja muukeelne kusjuures liigutakse siis ka selle poole, et jõuda kakskeelsete telesaadeteni. No minu teada Kolumbias on kakskeelseid telesaateid isegi tehtud ka, aga noh, need on olnud sellised juhuslikud Trio televisioon indiaanirahvaste juures ei saa väga suurt rolli mängida, sest näiteks nendesse vaestes külades seal kõrbepiirkonnas Lago hiira poolsaared seal ei ole elektrit, seal ei ole võimalik seda raadiot kuulata või telerit vaadata. Aga raadiosaated on mõeldud siis eeskätt ikkagi linnades elavate way Uudel nendele, kellel on kõige suurem oht oma esivanemate keel kaotada. Kui palju on vikipeedias vajukeelseid artikleid? Pajukeeles on täna 129 artiklit, see number võib-olla ei olegi nii väike, enamikel indiaani rahvastel siiski vikipeedias üldse artikleid ei ole või on tõesti mõned üksikud artiklid. Aga need artiklid koosnevad valdavalt ühest lausest ja needki laused on enamasti väga lühikest. Ma usun, et kui see vajukeelse hariduse edendamine jätkub et kui on võimalik seda laiendada, kui on võimalik sinna taha saada rohkem rahalisi vahendeid siis ilmselt suurem tähendab nende inimeste hulk, kes suudavad vaju keeles kirjutada ja, ja kui see hulk suureneb, siis ilmselt suureneb ka vikipeedias artiklite hulk. Seda enam, et täna on internetis portaalid, mis on Hispaania Jaava juukeelsed ja mille abil on võimalik õppida vaju keelt. Vajude peamine probleem seisneb selles, et nad ei kaotaks oma mittekultuur et nüüd, kus nende läbikäimine hispaaniakeelse elanikkonnaga Venezuelas Columbias on suurem. Nüüd on see oma keele ja kultuuri kaotamise oht palju tõsisem, kui see on olnud varasematel sajanditel. Aga arvestades seda, Venezuela püüab siiski väga selgelt arendada poliitikat, mis kaitseb põliselanike ja ka Kolumbias on viimastel aastatel astutud küllalt jõudsalt samme, mis on seotud põliselanike keele ja kultuuri kaitsmisega siis ma siiski tahaks loota, et vajud Venetsueela ja Kolumbia suurima indiaanirahvana On olemas ka mitmekümne aasta pärast ja ka tulevikus kasutavad oma keelt ja elavad oma huvitavate traditsioonide kohaselt. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Saate tegid Andrus Mölder ja Marili.