Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja võtab kokku esmaspäeva, 18. veebruari olulisemad sündmused. Mina lähen Liisu Lass. Täna hommikul hukkus Estonia kaevanduses kaevur, kellele varises kaevanduse laest peale Poola tonnine kivitükk. Surmaga lõppenud tööõnnetusi pole põlevkivi pahandustes juhtunud viimased viis aastat. Tööinspektsioon ei osanud praegu veel varingu põhjustada Öelda. Hukkunud kaevuril jäi pääsemisest puudu vaid paar sammu. Demokraatide Ühendus hakkab kaaluma võimaliku kokkulepet ühistööks sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsiooniga kolmapäeval. Mõlemad osapooled tõdevad, et ühiseid seisukohti on palju. Keskerakond avaldas majandusministeeriumi ees meeleavalduse, et protestida elektri hinnatõusu vastu. Kohale tulnud umbes paarisajale inimesele esinesid kõnedega Keskerakonna liikmed Igor Gräzin Reformierakonnast. Majandusminister Juhan Parts vastas aga Riigikogus arupärimistele ja kaitses avatud elektriturgu. Euroopa Liidu välisministrid jõudsid lõpuks kokkuleppele, et Süüria sanktsioone pikendatakse. Relvaembargo sõnastust muudetakse nii, et see võimaldaks aidata tsiviilelanikke kaitsta. Uuralites on leitud üle 50 väikese meteoriiditüki. Vormsil esitleti täna telemeditsiiniseadmeid, mis muretseti Kihnu ja Ruhnu saarel. Seesugused seadmed võimaldavad kaugetes paikades anda patsiendile professionaalset arstiabi. Eestigi ristid esitasid sihtasutuse Eesti filmi Instituudi nõukokku kaks kandidaati, filmiteadlase Lauri kärgi ja mitmekülgse filmimehe Valter Uusbergi spordist. Eesti judoliit määras täna koondise peatreeneriks Aleksei Budõlin. Ühehäälse toetuse saanud Sydney olümpiapronks alustab peatreenerina tööd esimesel märtsil. Ilm on eeloleval ööl ja homme päeval enamasti pilves, mitmel pool sajab lund. Külma on öösel kolm kuni kaheksa, homme päeval kaks kuni viis kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Täna hommikul kella veerand üheksa paiku juhtus Ida-Virumaal Estonia kaevanduses raske tööõnnetus, mille tagajärjel sai surma 53 aastane kaevur. Ago Gaškov jätkab teemat. Estonia kaevanduses hukkus täna hommikul kaevur, mis täpsemalt juhtus, räägib Eesti Energia kaevanduste tootmisdirektor Erik Väli. Kaheksa 15 tuli maalt telefonikõne, kus mäetööline andis teada, et on toimunud laevaring ja tema paarimees sattus selle laevaringu alla. Kaevanduste mäepäästjad sõitsid kohale, avastasid siis hukkunu pulss, ei olnud inimene, teadvuseta, tehti kunstlikku hingamist, aga kahjuks tulemusteta. Praegune inimene on toodud, ma nad üles. Tegemist on suure staažiga kaevuriga. Ta on üle 30 aasta maal töödanud. Kahju, et see nii juhtus, aga mis seal nüüd siis tegelikult jah toimus seda, siis tuvastab komisjon. Laevaring toimus selle töö käigus, mida nimetatakse lahte Ankordamiseks, ehk siis võetakse välja need pikad poldid, mis lage kinni hoiavad. See on tegelikult väga ohtlik töö, kuidas selle töö juures ohutusnõuded on? No ohutuse nõuded näevad ette, et seda tööd teostatakse mehhaniseeritult aastaid tagasi, kui me selle töö olen mehhaniseerinud, niukseid, õnnetusi pole juhtunud? Varemalt küll, see on nüüd erakorraline juhus ja asja uurib komisjon, on kahtlused on, et see on geoloogiline rike, mis on etteaimamatu. Ja teil on õnnestunud viis aastat neid õnnetusi vältida, kui tihti neid varem? Mäletan küll neid kaheksakümnendatel aastatel oli neli tööõnnetust aastas, käesoleval ajal on ikka olukord kordset panustanud. Me oleme selleks ka hästi palju investeerinud. Mäetööd on sellised tööd, et kõike ja kõigest hoiduda ei suuda ka need sinna panustatud. Tööinspektsiooni ida inspektsiooni tööinspektor-uurija Tiit Tabor tekkisid Estonia kaevanduses sellesse õnnetuskohas. Mis seal siis praegu öelda saab, mis seal juhtus. Töötajad tegelesid läbi töötatud alal laest ankrupoltide demonteerimiseks toimis lae varing, mille tagajärjel töötaja sai surmavaid kehavigastusi. Esmasel vaatlusel koos Estonia kaevanduse töötajatega ei osatud otsest põhjust öelda, mis põhjustas varingu. Kas tegu geoloogis rikkega läheduses ka ei toimunud, ei mingeid lõhkamistöid ega ka muud varises alla üks kümme-viisteist ruutmeetrit, lagemäemassi paksus võis olla kuskil 10 12 sentimeetrit. Väga raske, selline tik, seda kivimit kaalub kaks pool tonni. Ega seal vist eluga pääsemise lootuste olnud? Jah, oli näha, et ta liikus lae toestus masina suunas, kuna ta oli peaga masina poole ja masina juures praktiliselt juba, et tal jäi mingi hetk taganemisteest puudu paar sammu, võib-olla ei oleks seal õnnetusi juhtunud. Keskerakond korraldas majandusministeeriumi ees täna meeleavalduse, et protestida elektri hinnatõusu vastu. Kristi Sobak käis kohal. Elektri hind peab alanema ja me täna kõik nõuame ja palume seda, et see juhtuks. Harju tänavale kogunes meelt avaldama paarsada inimest, peamiselt küpsemas eas mehed ja naised, kellele jagati rohelisi õhupalle ja plakateid, kus nõuti majandusminister Juhan Partsi tagasiastumist ja protestiti elektri hinnatõusu vastu. Pensionärid, meil enam ei ole mitte midagi teha, nisukesed hinnad, kus saavad, et millest sa maksad, täitsa õigus ja me muretseme vete pärast, ka lapsed ei saa õppida enam pimedas toas küünlavalgel, elekter on nii kallis. Ma ütleks, et Eesti riigis on põhjalikult midagi korrast. Küsimus ei ole halb varss. Küsimus on kogu tegelikult täiesti juhuslikult, sättisin tellinis, sellel hetkel ei teadnud, et midagi sellist siin toimub, aga iste huvitav tundub, jäin vaatama. Kõnega esinenud Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kadri Simson selgitab, miks meeleavaldus korraldati. Kaks aastat tagasi öeldi meile, et pole kindel, et elektrituru avamine toob kodutarbija üldse hinnatõusu. Aasta tagasi öeldi, et valitsus tuleb omapoolsete meetmetega, ta tuleb taastuvenergia tasu alandamisega välja, mille mõju on poole väiksem kui elektriaktsiisi alandamine. Täna me teame, et hinnad on tõusnud, valitsus ei suuda kokku leppida taastuvenergia tasu osas ja tõenäoline on, et säilib taastuvenergia osastaatust. No ehk mingeid tasusid ei vähendatagi ja samas olemasolev võimalus, kuidas elektriarveid vähendada aktsiisi vähendamise teel on eiratud valitsuse poolt. Lisaks Keskerakonna liikmete kõnedele väljendas meeleavaldusel oma arvamust ka reformierakondlasest riigikogu liige Igor Gräzin. Mina olen kogu aeg olnud seda meelt, et elektrihinna tõus ei ole mingil kombel põhjendatud ja muide, ega siis mina üksini mõtlema. Tal on üks väheseid, kes siia tuli, aga lõpus Reformierakonnast siiski on oodata. Elektrienergia on olnud ka meie valimiseelne lubadus, kuigi selle täitmine ei ole praegu välja tulnud, see on teine küsimus, on see, et majandusminister on paljud asjad tegemata jätnud. Aga ega see praegune tema tagasiastumine midagi targemaks ei tee, see probleem on vindunud juba aastate jooksul täpselt sama muud. Muide, seal sama probleem, mis on Estonian Airi, kus Eesti energia ei tea, mida teha, kas Eesti energia peab elektrit tootma või tema peab endale raha korjama? Majandusminister Juhan Parts vastaspool tundi tagasi Riigikogus arupärimistele ja kaitses avatud elektriturgu. Elektrituru avamise edasilükkamine tõenäoliselt ei oleks Eesti tarbijale midagi andnud. Nimelt käesoleva aasta algusest Euroopa kliimapoliitika uued regulatsioonid revolutsioonide kohaselt siis ei ole, on võimalik Eesti elektritarbijatele elektrivarustuse katmiseks vajaminevat CO2 kvooti elektrovõtjalt saada tasuta. Me teame, et kuni möödunud aasta lõpuni reguleeritud või niinimetatud reguleeritud elektri hinnast CO2 kvoot ei taastanud seal üsna märkimisväärne summa. Muidugi sõltub CO2 turuhinnast. Seega kui elektrituru avamine oleks edasi lükkunud, mis ei ole reaalne, kuna Euroopa Liidu lihtsalt väljakutsed on energia siseturgude täielik harmoneeritud. Aastaks 2014 oleks elektri tootmishind tõusnud CO2 kvoodi hinna ja muude keskkonnatasude võrra. Ajal ei oleks meil võimalust olnud ehitada Estlink kahte merekaablit, mille tõttu CO kahe hinna märkimisväärse tõusu korral oleks elektri hind tarbijatele oluliselt kõrgem jaamast põlevkivist tootes, kui seda vabaturult ostes. Eelpool toodud arvestades võib väita, et elektrituru avamine ja selle raames teiste tarbijatele võimaluse andmine osta elektrit erinevatelt tootjatelt ning rajades välis lahendusi on tarbijale kasulik. See hoiab ära võimaliku hinnatõusu ja konkurentsisituatsioonis muudab elektrimüüjate tegevuse efektiivseks. Politsei ja piirivalveameti peadirektori kandidaatide hindamiskomisjon otsustas pärast avaliku konkursi hindamisvoorude läbivaatamist mitte esitada siseministrile kandidaati ühendameti peadirektori ametikohale. Peadirektori leidmiseks jätkatakse sihtotsinguga. Hindamiskomisjoni esimees Leif Kalev siseministeeriumist ütles, et konkursil osalenud kandidaadid on tugevad oma valdkonna asjatundjad. Tema sõnul soovitakse sihtotsinguga saada kindlused. Politsei ja piirivalveameti peadirektoriks saab tippjuht, kelle senised tulemused võimaldavad edukalt juhtida keerukat ja Eesti suurimat avaliku sektori organisatsiooni. Politsei ja piirivalveameti praeguse peadirektori Raivo Küüdi ametiaeg lõpeb esimesest märtsist. Peadirektori kohale kohale kandideerimiseks laekus kuus avaldust, teise vooru pääses kolm kandidaati. Välisuudistest teeb nüüd ülevaate Kai Vare. Euroopa Liidu välisministrid otsustasid pikendada Süüria suhtes kehtestatud sanktsioone kolme kuu võrra, aga samas muudetakse relvaembargo sõnastust, et võimaldada osutada tehnilist abi tsiviilelanike kaitseks. Kompromiss saavutati pärast mitu nädalat kestnud vaidlusi. Suurbritannia soovis relvaembargot leevendada ja et aidata ülestõusnute võidelda president Bashar al-Assadi vastu. Mitu Euroopa liidu liiget olid aga selle vastu, et Süüriasse rohkem relvi toimetataks. Venetsueela president Hugo Chavez saabus Kuubas vähiravilt tagasi koju. Ta tänas Twitteri kaudu Kuuba presidenti endist liidrid Raulia Fidel Castro. Samuti tänas ta Venezuela rahvast toetuse eest. Chavez teatas, jätkab ravikodumaal. Hugo Chavez on riiki juhtinud 14 aastat, valiti oktoobris järgmiseks kuue aastaseks perioodiks uuesti presidendiks. Haiguse tõttu ta ei ole ta veel aga ametivannet anda saanud. Ka praegu pole teada, kas ja millal asuta aktiivselt ametikohuseid täitma. Opositsiooni arvates peaks Parlamendi esimees presidendi kohused üle võtma ja Venezuelas tuleks korraldada uued valimised. Madridi lennujaamas tekkis streikivate lennundustöötajate ja politsei kokkupõrge. Politsei kasutas kumminuiasid. Hispaania lennufirma Ibeeria plaanib koondada 3800 töötajat ja vähendada palku. Töötajad kuulutasid veebruariks ja märtsiks välja mitu streiki, mis toob niigi raskustes olevale ettevõttele miljoneid eurosid kahju. Sel nädalal jääb streigi tõttu ära umbes kümnendik kauglendudest ja pool sisemaistest lendudest. Uurijad on leidnud Tšeljabinski meteoriidi, st 53 väikest tüki. Leitud kivitükid on musta värvi ja nende suurus on kuni üks sentimeeter. Uurali Ülikooli teadlase Viktor krohowski sõnul on leitud Käia laboratooriumis analüüsitud ja kindlaks tehtud, et tegemist on Kondriidiga ehk tavalise kivi meteoriidiga, mille rauasisaldus on ligikaudu 10 protsenti. Meteoriiditükkide otsingud tekitavad piirkonnas tõelist hasarti. Internetis pakutakse meteoriiditükkide eest tuhandeid eurosid. Suured inimrühmad luusivad jääs ja lumes lootes midagi leida. Reedel toimus Tšeljabinski läheduses meteoriidiplahvatus. Üle 1200 inimese sai vigastada. Ja tagasi Eestisse täna keskpäevast ei tööta Põhja-Eesti regionaalhaigla infosüsteemid. Töö häire põhjuseks on riistvaraline rike, mille likvideerimisega spetsialistid tegelevad. Infosüsteemide töö loodetakse taastada täna õhtuks. Suure haigla infosüsteemi rivist väljaminek tähendab muu hulgas seda, et analüüse ei saa tellida pääse ligi elektroonilisele haiguslugudele ning ei saa saata elektronkirju. All vormistatakse patsientidele dokumendid käsitsi, see tähendab, et patsientide teenindamine võtab tavapärasest rohkem aega. Eilsel Sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu istungil tegi Sven Mikser riigikogu demokraatide ühendusele ettepaneku alustada kõnelusi ühise tegevuse kokkuleppe sõlmimiseks. Uku Toom uuris lähemalt. Kõik uus on unustatud vana ka üle-eelmise riigikogu koosseisus oli Keskerakonnast lahku löönud saadikurühm. Tõsi, tookord nimetasid nad ennast sotsiaalliberaalide, eks, ja siis oli Sven Mikser üks selle liikmeid. Nagu mõni teinegi, ühines ta tookord sotsiaaldemokraatidega. Nüüd Mikser, Sotsiaaldemokraatide juht ja püüab fraktsiooni tugevdada demokraatide saadikurühmaga. Mikser ütleb, et see koostöö on ka seni hea olnud ning paljus tuntakse muret samade probleemide pärast, mida annaks kokkulepe. Seni on see koostöö olnud selline, ühe üksiku juhtumipõhine on tulnud mõtte algatada mõni eelnõu oleme küsinud, et kas olete ka valmis liituma või on, nemad pöörduvad meie poole ja küsinud, et kas me oleme valmis koos nendega näiteks mõnda aru valimiste eelnõud sisse andma ja need vastused puudub üldjuhul positiivsed, aga oleme leidnud nüüdseks, et miks mitte ei võiks seda, seda strateegiliselt nendega koos planeerida, et me juba neid mõtteid välja käia, teaksime kui suure häältepagasiga me võime Riigikogus neid asju menetledes arvestada. Et ma loodan, et me sellise koostööni jõuame. Demokraatide ühendust esindav Rainer Vakra ütleb, et sotsiaaldemokraatide ettepanek teda ei üllata ning koostöö oleks tervitatav. Eesti ühiskond ootab muutuse ja selleks üheks võimalus on tugev ja ühtne opositsioon. Et seda koostööd on ka varem olnud ja ma näen tõepoolest seda, neid kokkupuutepunkte meil on. Aga seda me hakkame arutama kolmapäeva. On kohalike valimiste aasta ja loomulikult vaadatakse juba praegu kõikide erakondade kõiki võimalikke samme nende valimiste kontekstis. Kas kõneks olevat võimaliku kokkulepet saab vaadata kui tulevase koostööalget ka kohalikel valimistel. Sven Mikser. Elame-näeme, et sotsiaaldemokraadid lähevad kindlasti kõigis suuremates omavalitsustes, kaasa arvatud Tallinnas välja sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirja, aga samas on täitsa selge, et nii nagu varem, nii ka seekord mitmetes omavalitsustes, meie nimekirjades saab kandideerima ka inimesi, kes meie erakonda ei kuulu, ehk siis erakonnatuid, erakonnaväliseid kandidaate, et nad on teretulnud. Kui me räägime riigikogu fraktsioonide koostööst, siis tänane seadus ei luba asuda volikogudes tööle inimestel, kes kuuluvad Riigikogusse, nii et otseselt kaks asja, siis riigikogu fraktsiooni ja sotsiaaldemokraatide ühenduse koostöö siin Toompeal ja see, mida sotsiaaldemokraadid teevad Tallinnas kohalikel valimistel seotud ei ole. Aga ma ei tahaks tänasel päeval midagi välistada, lihtsalt on see teema, millest me seni ei ole rääkinud. Ning Rainer Vakra, jah, kindlasti, täna võib öelda seda, et spekulatsioonid on õhus, selle üle võib arutleda, aga see on teemast ette rutamine. Kui koostöö sobib ja koostöö toimib ja me leiame kokkupuutepunktid, siis ma ei välistaks ka seda, et me võiksime seda koostööd laiendada nii teatud kohalike omavalitsuste valimiste ringkondades, miks mitte ka veel laiemalt. Vormsi saarel näidati täna, kuidas töötavad Eestis uudse telemeditsiiniseadmed. Ivar Soopan käis kohal. Vorm siis Kihnus ja Ruhnus on nüüd telemeditsiiniseadmed, mis võimaldavad eraldatud paigas anda head arstiabi. Kui saareperearsti õe juurde tuleb patsient, kelle seisundi hindamiseks on vaja kohapeal võimaldatavast täpsemat diagnoosi siis võtab perearst interneti teel ühendust Tallinnas Põhja-Eesti regionaalhaiglas asuv arstiga saartele muretsetud ele. Meditsiiniseadmed on sisuliselt kaks kohvrit, ühte mahub arvuti koos lisaseadmetega ja teise protseduurideks vajalik aparatuur jätkab Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiiniülemarst. Arkadi Popov. Meil on olemas juba piisavalt palju juhtumeid. Praktiliselt iga juhtum, kus patsient väiksel saarel oli vaenud meditsiinilist abi, on need juhtumid, kus meie kasutasime komeedi meditsiinilist tehnikat, esmaabibrigaad ühendab patsiendi külge erinevaid juhtmeid, siis rida sisse oma aparatuuri, mis saadab oma kordades signaali edasi meie haigla ant Jul anaal haigla serverisse ja siis meie arstid, kes konsultant keerivad esmaabiandjaid väikestesse, et nad kohe viidusega kolm-neli sekundit näevad onlain pilti, mis ilusti patsiendi seisundit, teiste sõnadega on näha, millised vererõhu näitajad, milline temperatuur patsiendil on, milline südamesagedus, kui palju hapnikku veres ja nii edasi saab registreerida kardiogrammi täies mahus ja saab seda hinnata, kusjuures saab saata edasi kardiogramm, EKG, pildipanka Tartusse ja pärast kardiogrammi saab analüüsida tagantjärgi ka kardioloogia, perearst ja nii edasi, kellel on olemas ligipääs andmebaasi. Lisaks sellele on meil võimalus distantselt juhendada näiteks brigaadi, kui on tegemist raske situatsiooniga. Patsient vajab elustamist või vajab päästmist, rasket traumat. Puhul Vormsil olevat ele meditsiinikomplekti hind on umbes 50000 eurot kolmele saarele ja kiirabi brigaadidele ostetud kõik seadmed maksid kokku 250000 eurot, raha tuli selleks riigilt sihtotstarbeliselt. Tulevikus on võimalik samal põhimõttel töötavaid seadmeid osta palju odavamalt, kui nüüd eraldi soetada ja kokku sobitada. See tähendaks, et ele meditsiin jõuaks rahva sekka. Vormsi perearst Madis Tiik. Tegelik tulevik on see, et need seadmed lähevad nii väikeseks, nii lihtsaks. Kroonilise haige juures on, on igalühel selline seadmete komplekt kodus täpselt sama palju, nagu on temal ravimipurk seal öökapi laua peal on tal täpselt samasugune komplekt seadmeid kodus. Ivar Soopan, Vormsi. Eesti filmialaliidud tegid täna oma otsuse, keda saata meiekene, istuda huve esindama sihtasutuse Eesti filmi Instituut nõukokku. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Eesti filmiloojaid ühendavate alaliitude esindajad arutasid võimalike ühiskandidaate kogu nädalavahetuse. Otsus tehti täna hommikul ja selle kohaselt hakkavadki nii hästi teest nõukogus seisma filmiteadlane Lauri Kärk ja Valter Uusberg, räägib režissöör Sulev Keedus. Me jõudsime konsensusele, mida nagu no seda oli väga raske, et see tõesti nii nii läheb, aga üllatavalt üksmeelne oli kõik see otsus, milline on see mandaat, millega nad siin nõukokku lähevad, nii nagu kõigil nõukogu liikmetel on neil oma hääl ja kuna tegemist on auväärsete isiksus tööga, siis nad saavad oma arvamuse seal öelda. Loomulikult nad esindavad justkui filmitegijaid, aga, aga kõik nende otsused on sügavalt isiklikud. Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene. Ministeerium on filmivaldkonna esindajatele tänulik, et need kaks nime on täna meiena tõesti jõudnud ja oleme nüüd omalt poolt palunud need kahelt inimeselt ka vormikohased kütused, et nad on valmis Eesti filmi Instituudi nõukogus tööle asuma. Kohe, kui need kirjalikud kinnitused vajalike dokumentidega ministeeriumisse jõuavad, saame me teha ära kontrolli, kas nad vastavad, et seadustele ja kui sealt torkeid ei teki, siis mina teen homme kultuuriministrile ettepaneku kaheks tegevuseks ühelt poolt muuta Eesti filmi Instituudi põhikirja muuta seal nõukogu liikmete arv üheksaliikmeliseks, nii nagu see oli ka Eesti filmi sihtasutuse ajal. Ja teisalt siis, et kultuuriminister nimetaks Valter Uusbergi Lauring kärgi, kes on esitatud meile siis nõukogu liikmeteks ja seejärel 26. veebruaril juba eelduslikult uus nõukogu koosseis koguneb ja hakatakse kohtuma juhatuse liikme kandidaatidega. Filmi Instituudi juurde luuakse ka nõukoda, mis on avatud kõigile filmivaldkonna tegijatele ja millest saab regulaarne nõuandev organ Instituudi juhtkonnale. Sulev Keedus peab tänase päeva peamiseks sõnumiks Eestigi niastile ühtsust. Tänase päeva võit oli küll see, et kui öeldakse filmirahvas on omavahel tülli pööranud ja kindlasti nad ei ole suutelised midagi ühiselt ette võtma, siis siis see, et me leidsime igati auväärselt kandidaadid saime esitatud ja see konsensus oli tõesti väga läbipaistev ja üksmeelne siis meil endil on küll hea tunne ja ma arvan, et võib-olla see on tänase päeva kõige suurem võit. Spordisõnumid võtab nüüd kokku Eiki Rump. Eesti judoliit määras täna koondise peatreeneriks Aleksei Budõlin. Toetus Budõlin-ile oli ühehäälne. Senine 29 aastat koondise peatreenerina töötanud Aavo Põhjala ei soovinud enam selles ametis jätkata. Sydney olümpiapronks Budõlin alustab tööd peatreenerina esimesel märtsil. No ma ütlen niimoodi, et see ei olnud üllatus, aga ikka see oli Reim Kullo, et joodud. Mul on väga konkreetne plaan, kuidas me liigume järgmisel neli aastat, minu nägemus on natukene teistmoodi nagu haaval ja see, see ongi kõik. Aga me teeme trenni, et me teeme laagrit. Tik, teeme samamoodi ja meil on noored ja andekad poisid, siis loomulikult mandaan nendega töötada ja värske verd tuleb. Eesti kergejõustiku sisemeistrivõistlustel oli Kaarel Jõeväli parim kaugushüppes tulemusega seitse meetrit 52 sentimeetrit viie sentimeetriga pididele alla vanduma Rain kaskele, parimaks jäi seitse. 47. Kolmanda koha sai Eesti esisprinter Richard pulss tulemusega seitse. 46. Maris Mägi võttis 200 meetrit uue isikliku rekordiga 24,24. Rait Veesalu võitis sama pika distantsi meeste konkurentsis ajaga 22,20 sekundit. Meeste kõrgushüppes tuli esimest korda Eesti meistriks mitmevõistleja Mikk Meerents, ületades kaks. 16. Tiitlikaitsja Karl lumi jäi sama tulemusega teiseks. Naiste teivashüppes ületas meistritiitli võitnud Reena Koll kõrguse neli meetrit 15 sentimeetrit. Lembi Vaher oli nelja null-viiega teine. Täna sai teatavaks, et Raio piiroja on edukalt meditsiinilise testi läbinud ja lisatud seega ametlikult Hiina esiliiga klubi Cheng duubleid mängijaks. Ühtlasi on see ka hea sõnum Eesti jalgpallikoondisele sess. Peatreener Tarmo Rüütli sõnul on ta kindlasti pallur, kellega arvestatakse. Anett Kontaveit on taas teinud VTA tennisistide edetabelis. Tõusu asub nüüd 349. kohal. Võistluspausi pidav Kaia Kanepi hoiab 40 teist kohta. Muutus toimus tabeli tipus, kui Serena Williams Ameerika Ühendriikides tõusis uueks esireketiks ning Valgevenet esindav Victoria Azarenka langes teiseks. Ning iga-aastase korvpalliliiga NBA tähtede mängu võitis lääs tulemusega 140 338. Võitjate poolel säras Los Angeles Clippersi mängija Chris pool, kes viskas 20 punkti andis teiste resultatiivset söötu. Pool valiti ka kohtumise kõige väärtuslikumaks mängijaks. Ja ilmast, räägib sünoptik. Taimi paljak, palun. Tere õhtust saju toonud madalrõhkkond oli juba Saaremaalt lõuna pool eemaldumas. Õhtul ja öö hakul sajab veel tihedat lund. Pärast keskööd tuleb sajusse pause, sajuhood on nõrgemad, kohati tuiskab. Puhub ida- ja kirdetuul viis kuni hommikuks tugevneb, saartel kuni 13, puhanguti seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur tuur langeb, hommikuks miinus kolme miinus kaheksa kraadini. Homme päevaks jõuab madalrõhkkond Poola kohale. Eesti jääb selle kaugesse põhjaserva sadu küll hõreneb ja nõrgeneb, kuid kohati tuiskab, sest kirdetuul on tugev ulatudes sisemaal kuue kuni 12-l saartel ja rannikul kuni 14 puhanguti 18 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahe miinus viie kraadi piires. Aitäh selline sai esmaspäeva, 18. veebruari Päevakaja, MINA, OLEN, Liisu Lass, ilusat õhtut ja kuulmiseni.