Läheneva vaikse nädala tõttu valisin tänaseks Norra vaimuliku rahvamuusika töötlusi. Neis on põimitud keskaegne kirikulaul rahvapillimuusika ja rahvalaul ning modernsed kõlaja rütmipillid. Skandinaaviamaades üldiselt aga Norras eriti tuntavalt on rahvamuusika olnud kirikueluga tihedalt seotud ja on seda tänapäevalgi. Norra kiriku lauluraamat sisaldab palju rahvaviise. Täna kuuleme valikut koraale ja vaimulikke laule rüüf tõlkest, mis asub rooga landi maakonnas Edela-Norras. Laulud on kogunud piiskop Hans Adolf Brursson, kes elas aastail 1694 kuni 1764. Lauljad on ränne, fos als viik ja siig Värn tahaks land. Pillidest kuuleme Harding veel, et ja flööti, kitarri, mandoliini, orelit, süntesaatorid, löökpill, laulud on sisse mängitud õõts teeni kloostris 1985. aastal. Esimeseks kõlab laul, laula, süda, õhtu, laulu. Selles on säilinud keskaegne elurõõm, mis hilisemal sajandil tihti raskemeelsusest varjutatud sai. Ma tahan kiita issandat. Huvitav on ees laulu ja koori vaheldumine, seda ei kohta norra rahvamuusikas just eriti tihti. Järgmises laulus Jeesus Su armast kogudust laulavad monga kooris Pereigil hoovlandi Henning Sammerra. Laul ise on lihtne ja karge. Ta teeb meelesaale. Kusealisi. Ära kõik mainimu silmist ja mõtteist. Ilus sissejuhatus Harding veelelt. Laulu lõpus kuuleme surnuitku, see on lõik dokumentaalsalvestust 1948.-st aastast. Oh, isa, anna oma sõna ja vaimu nagu appihüüd või anumine. Oh kaunist all sind seismas näen jälle kaunis saade haarding sellelt. Saate lõpetab laul. Ma tean üht pikka ja kaunist puhkust, nukker igatsus taevasse pääsemise järele. Te kuulsite norra vaimulikke rahvalaule, rüüf tõlkest, roogalandi maakonnast.