Tere, mina olen Maria Lee Liivak, eetris on kultuurikaja ja tänases saates on palju rahvusvahelisi teemasid. Mäletatavasti tegime läinud aasta detsembris jutu lasteteatrist. Räägime noortele vanusegrupis 11 kuni 15 aastat suunatud rahvusvahelises teatriprogrammist, platvorm 11 pluss, millega Eesti poolt on seotud VAT teater. See projekt algas 2009. aastal ning lõpeb käesoleva aasta märtsis. Selle raames on nii suisa rahvusvahelisi lavastusi, nagu hiljuti Ungaris, Inglismaal, Soomes ning Eestis lilleküla gümnaasiumis etendunud teismiid kui ka Eestis eestlastele loodud noortelavastused, nagu näiteks Mare Sabolotni Omaani põhjal tehtud kirjaklambritest vöö. Projektist platvorm 11 pluss, räägib Mari-Liis Velberg. Katkendeid kõlab nii lavastustest käismi kui kirjaklambritest. Seejärel viib omade ring lausa ja maikani. Puulõike virtuaaltarvilik Roman avas kuuendal veebruaril Tallinnas Vabaduse galeriis näituse nii Jamaika ning esitles samal päeval oma reisiraamatut. Minu Jamaica alapealkirjaga pole probleemi. Näitus on Tallinnas avatud 19. veebruarini. Seejärel 21.-st veebruarist 21. märtsini on see Viljandi linnagaleriis. Saate lõpus peab päevikut teatri NO99 dramaturg Laur Kaunissaare, kes hetkel on proovisaalis no teatri lavastusega iga eht südamelöök. Aga nüüd kõigest järjest. Platvorm 11 pluss on 11 kuni 15 aastastele noortele suunatud rahvusvaheline teatriprogramm mida siis esindab ja edendab VAT teater. Täpsemalt räägib sellest noorte kaasamise koordinaator Eesti poolt Mari-Liis Velberg millega tegeleb platvormiks teist pluss. Platvormiks teist pluss on selline väga vinge teatrite koostööprojekt, mis sai alguse 2009. aastal ja mis lõpeb siis 2013 märtsiga. Ja see projekt tegeleb väga mitmete erinevate selliste teatrit puudutavate valdkondadega. Lühidalt öeldes on kolm sellist nagu alustada, et siis kunstnikud, visuaalkunstniku töö, teatrikunstniku töö, siis Befoomingaartse ehk siis artistide vestleme lavastusega seotud tegevused, teatrietenduse väljatoomisega seotud tegevused ja ühtlasi siis ka noorte kaasamine ja need on kõik tegelikult omavahel seotud. Lühidalt öeldes, selle projekti eesmärk on leida noori puudutavaid lugusid, mis on just sellele vanusegrupile, kellele väidetavalt ei ole väga palju siukseid puudutavaid tõepäraseid nende tegeliku elukäsitluste maailma puudutavaid lugusid ehk 11 kuni 15 vanusegrupile. Ja siis leida neid lugusid, leida näidendeid koostöös noortega neid materjale, mis neid puudutaks. Ja siis nende näidendite väljatoomine lavastamine teatrites ja ühtlasi siis sinna juurde käivad ka haridustegevused, et mõtestada pärast teatrikogemust need niisugune hästi laiapõhjaline laiaulatuslikke. Neid teatreid on üle Euroopa hästi, paljud 13 teatrite 12 riiki on kaasatud ja ka üks siis Lõuna-Ameerika teater, Argentiinast. Eesmärk on põimida erinevate riikide teatritegijaid ja vahetada ideid ja teha koostööd koos looming hästi mitmel tasandil. Ja siis just põhirõhk on sellel, et noortega kokku saada, luua dialoogi ja nendega siis otseselt koostööd tehes neid eksperdistaatuses tõstes leida seda päris elusat teatrit nagu Aare Toikka ütleb, et selle projekti eesmärk on elusa teatri loomine. Nüüd, kui pärast nelja aastat hakkab see projekt, kui selline lõppema, siis kuidas tagasivaates elusa teatri leidmine on vilju kandnud ja milline see teater on, mida 11 kuni 15 aastane noor praegu sinu kogemuse järgi ootab või tahab näha? Et see on hästi kirev ja põnev protsess olnud, et selle nende aastate jooksul on sündinud päris mitu näidendit, päris mitu lavastust. Ja see on, oli alguses võib-olla selline natukene isegi sõltumatu omapärane teatritegijatele, et kuidas me nüüd nende noortega hakkame dialoogi looma. Aga see on muutunud mingil hetkel hästi loomulikuks ja see naine enam kuidagi juba pärisosa sellest teatritegemisest ja no ma arvan, et ta on olnud hästi, need viljad on olnud hästi nähtavad, et sest see on olnud hästi-hästi inspireeriv, aga ühtlasi on ka näha nagu tulemusi, et selles mõttes ei saa ainult vahel öeldakse protsessor hästi kihvt tulemusest pole oluline, aga koos olnud kuidagi. Et noored, õpetajate tagasiside, need mõned on õide puhkenud, et mis te olete teinud, et väga äge. Ja me näeme ka ise, et näiteks need noored, kes on kunagi osalenud. Ma vaatan silmadega tööd, oleks hiljem, on hakanud ise näiteks foorumteatrit tegema või käivad ikka mitu aastat kaasas, nende etendustega käivad rohkem teadma Chris või on rohkem nagu kuidagi on hakanud algatama mingeid asju, et alguses tulnud nagu osalema, nüüd on nad ise millegi aktiveerijad v algatajad, et need viljad on ju konkreetselt ka nagu lavastuste kujul, et on sündinud ja kirjaklambritest, vöö. Lavastus on salto Mortaalele, vastus on help ja nüüd on tulemusel viimane Andromeeda saar ka antud projekti raames. Pillad on ka selles mõttes konkreetsete kunstiteoste kujul, näiteks et on orden meisterdanud igasugused videosid ja puslesid ja on toimunud näitused, mida siis meie projekti kaasatud teatrikunstnik Inga Vares on Siskureerinud ja juhendanud seda, et teda poolt dramaturgi tsis Kristiina, Jalasto ja Marian jääb ära. Ja nüüd ka siis Indrek Hargla on kasutud. Kui sina tegeled noorte kaasamisega, mida see tähendab, kuidas need noored, kes nelja aasta jooksul selles projektis on osalenud, on tee selle projektile leidnud või kuidas sina neid oled leidnud? Noortega on siis tõesti toimunud väga tihe koostöö ja see on käinud enamasti siis õpetajatega kontakti läbi ja õpetajad, me oleme ka innustunud selle projekti raames hästi palju loovaid meetodeid kasutama ja, ja mõtestama teatriskäiku ja järel pele teatris käimist, tegema kokkuvõtteid teatrikogemusest ja, ja meil on selline hästi hea õpetajate võrgustik kujunenud, kellega me teeme koostööd üle Eesti ja siis antud projekti raames rite Tallinna koolid, kellega meil oli koostöö. Et esimene kool oli 32. keskkool, kus on ka teatriklassid Gümnaasiumi osas ja siis õpetaja Marika Reinmanniga tegime koostööd ja nüüd viimases etapis ka minna minna, kas siis minna Kohjusega ja sellised erinevad töötoad toimusid näiteks teises keskkoolis, kirjaklambritest vööprotsessis ja noored ka ise said võimaluse seda lavastust, näiteks. Nendega lavastas Margo Teder sellesama lavastuse kilogrammides töö siis õpilastega ja ühtlasi ka näiteks ka meie esitasime Watedri foorum grupiga sama loo foorumteatri võtmes, need sama loo ümber toimus mitu erinevat protsessi. Ja veel, siis näiteks seal oli kaasatud vanalinna hariduskolleegium, kus ka väga kihvtid noored siis olid salto Mortaale näidendi loomise protsessi kasutanud, kirjutasid näiteks kirjandeid teemal õde ja vend, kuna selles lavastuses on väga palju õe ja vennateemalist siukest perekonnasuhteid ja armukadedust ja viha väljaelamisega seotud teemasid. Nad kirjutasid siis oma kirjandeid, mille näitekirjanik sai endale saada innustust ja inspiratsiooni noorte päris lugudest sisse. Pealt tekkis juba näidendi esialgne versioon ja foorumteatrigrupp siis lavastas formloo, mida me mängisime taas kord seal koolis noortega, otsisime, kas see on tõeline situatsioon, kas võiks sihuke situatsioon venna vahel juhtuda. Siis saime tagasi veel, näitekirjanik oli meiega kaasas seal ja järgmine etapp oli siis see, et juba näidanud valmis ja me käisime seda näidendit koos noortega luge. Ja veel kord nad said avaldada arvamust ja trend on kogu aeg kaasas eksperdi rollis taaskord, et mis nemad arvavad, kas toimib ja siis näitekirjanik taas kord seal tekib, parandasin noorte ettepanekutele tuginedes ja siis toimus juba esietendus ja pärast seda toimus veel järgmine level nii-öelda, et ka haridustöötuba, kuna need lood platvormi raamas üsna sellised nagu traagilised olnud, siis ka antud lugu salto Martaale näiteks lõpeta. Ei tahaks küll ette öelda, aga veidi traagilises noodis olla pehmelt öeldes siis see on nüüd loodud, kas meie juurde haridus, töötuba, mille nimeks on teine võimalus ja kus siis kunstnik, lavastuse kunstnike näitlejad annavad võimaluse noortel mõtestada pärast teatriskäiku, mida saaks teistmoodi teha, need tegelased, näiteks seda aitasid noored välja töötada, mis võiks olla selles töötoas need tegevused ja helpi lavastuse puhul siis. Samamoodi toimusid töötoad merivälja kooliõpilastega viienda klassiga nad näiteks andsid konkreetselt lavastajale käisin vaatamas siis seda läbi mängu ja ütlesid, et nemad ei taha aktsiate lugu, nii lõpeb, et see lugu lõppes jälle üsna traagiliselt ja nende versioon joonistasid siis Inga varasega koostöös kunsti töötoas oma ideaallõppu ja lõpuks suutsid ka veenda lavastajaid Marko Tederit Aare Toikka, et nad muudaksid selle lõpu helgemaks ja sealt siis konkreetselt ongi noortepanusse, et see lugu on natukene teistmoodi lahendatud ja sellised otseselt koostöökohad on olnud hästi rikastavad ja mõnusad ja innustavad vastastikku, et tõesti nii ongi, tundubki nagu õige luua teatrit. Et hetkel juba ei ole sa enam midagi sellist, mida peaks keevitama teatri juurde, vaid see ongi hästi orgaaniline, et jah, et noorte arvamus ongi tähtis ja õpetajat Tal on ka kujunenud. Mulle tundub see tunne vähemalt meil koostöös, et nende arvamusele oodatud ja me vajame seda vastastikku. Viimane koostöö on olnud siis lilleküla gümnaasiumiga, kellega koos tuli selline lavastus nagu fasismi muutuste aeg, Black Stone, selline mitmekihiline pealkiri välja ja seal puhul on taas kord nooretz, osales terve jaanuarikuust jooksul lilleküla gümnaasiumi noored töötubades, mida juhendasid Ago Soots ja Inga Vares, Ago Soots on siis näitleja selles lavastuses ise ja Inga Vares, teatrikunstnik selles lavastuses aga selle taustal taas kord hästi-hästi, mitmekihiline. Eelmisel suvel toimusid Pilsanis siuksed laborid kolm nädalat Eesti, Ungari, Soome ja Inglismaa teatrikunstnikud, näitlejad, teatrikunstnikud, lavastajad said kokku ja protsessid siis teatud siukseid tekste, tekste ja oma isiklikke kogemusi, eelnevaid allikaid ja jõudsid siis sellisele uueni, kuhu nad kaasavad ka noori. Ja kõigepealt mängiti see lugu noori puudutav, siis lugu Pilseni kooli õuel. Projektijaamas on ka hästi oluline koolidesse jõude kooli õuelt reaalselt koolimaastikult leida. Neid lugusid mängiti lugu läbi ja lisaks sellele loole oli seal veel nagu siis kaks lugu, mis rikk ka mitme erineva riigi koostöös loodud. Et näiteks sellel samal pläxtownil, millest me praegu räägime, Eesti koostööprojekt on kaks lavastajat kaks kunstlikku ja siis on veel ka mitmest erinevast riigist näitlejad. Nii et noh, selle projekti viimane aastane üritanud põimida väga palju erinevaid riike kokku, et luua nagu tõelist ühisloomingut, et ta nüüd tuuritanud siis Budapestis koolis, et justkui aluslavastus on samaga, seal kastetakse kohalikke noori, siis ta muutub, alates koolikeskkond nagu tingib ka oma omakorda, nagu neid muudatusi Budapestis oli oma protsessis Londonis oli. Ja nüüd Eestis oli neljas kord etendus, samad näitlejad, aga uued noored alati ja nüüd järgmine kord jubedaid vaimus ära, aga pärast Eestit oli Oulus Soomes seal veel tuleb viimane kord trammelis Norras, kus on siis märtsi alguses kogu projekti kokkuvõttev suur suur kohtumine, kus kõik need 13 teatrit on koos ja seal mängitakse veel totaalselt see etendus läbi ja sinna on kutsutud siis ka erinevatest riikidest Lähed kohale näiteks Eestist kaks noortelt lilleküla gümnaasiumis sõidavad sinna ja mängivad ka koos teiste riikide noortega, nii et see saab olema tõeline rahvaste paabel, tõeline teatripidu. Nii et see projekt on üritanud igatpidi põimida rahvuseid ja mulle tundub, et see on ka väga hästi õnnestunud, sest ma ei tea. Ma ei ole varem kokku puutunud nii põhjalikult läbi mõeldud ja tõesti nii mitmedimensionaalses projektiga, mis sellest linnukese pärast tõesti sisuliselt ka väga väga inspireeriv igatepidi olnud nii teatritegijatele kui noortele natuke õpetajatele. Et noh, ilma liialdamata võib seda antud projektiga Kas oskate kirjeldada, millised on praeguse aja noortelood ja mis nendes sulle endale võõras või tuttav tundub võrreldes selle ajaga, kui sa ise näiteks olid vanusegrupis 11 kuni 15 Noh, me saame usaldada neid noori, et järelikult need lood, mis on praegu tulnud lavale, et nad tõesti peaks puudutama ja tundub, et puudutavad ka, et igati on tulnud tagasiside, need on puudutavad, need teemad on tähtsad ja, ja see on puudutav teater. Et võib-olla lihtsalt minu enda tähelepanek on nagu see, et, et kui noored ise öelnud, et, et võib-olla teatris arvatakse, et noored tahavad kangesti sellist nii-öelda siis sex drugs and rock n roll või et, et sellist võimalikku musta haariumit noore elust, kus on kõik hästi traagiline hästi paavst ja kõik pahed on seal esindatud ja hästi palju ropendamist peaks olema alkoholipudeleid laval, et tal on seda küllastunud juba ta on näinud seda kinos ja igal pool, et mitte ainult maid, teatrit, näidet võime mingist konkreetsest lavastusest üldse, vaid üleüldse laiemalt, et tõesti, kas või mis tundub, et poeesia või armastus või kes ma olen, et see kõik ei pea olema nagu sellises hästi räiges võtmes, et siis noor nagu sööb seda või et et see peab olema kuidagi hirm ja võimalikult nagu traagiline, et noh, see on küll üks asi, mida noored on ise öelnud, et ärge alahinnake vesid, et meile meeldivad siuksed, ilusad ootalised asjad, seepärast on ka raske tõmmata nagu joont, et kus on nüüd see noortelavastuse, kus on täiskasvanute lavastus ja noh, selles mõttes siis ei saagi väga libastuda, kui sa lähed ja küsid noorelt, kas see on sinu teema kogu selle protsessi vältel hoiat, temaga sidet ja lood koos, niimoodi võid leida, et noh, see muutub ka tohutult kiiresti. Et näiteks me tegime Est foorumteatri töötuba, kus noored ütlesid ka, et kui te praegu küsite meilt slängi, siis tulge poole aasta pärast, toetused isegi paari kuu pärast, sest et meil on juba uued slängisõnad. Et see ei kehti enam kindlasti kindlasti ärge neid pange sinna näidendisse, mõõtsime nüüd ühe internetiohtude projektiga seoses siis noorte ideid, et mis on nende jaoks ohtlikud teemad internetis? Noored on hästi tänapäeval, need ei saa üldse laheneda, et nad on väga teadlikud, aga targad ja tõsiselt hoopis teise pilguga maailma vaatavad, nendega peab hoidma sidet. Mis ei tähenda, et ei peaks teinekord nagu raputama, aga et see, kuidas sa raputad, võib-olla see, see siis on juba maitse küsimus peabki olema erinevad teatritel ühte noort puudutab 11 kujutab teine Mida kujutavad endast need lavastustele, järgnevad töötoad noortele inimestele? Need täidavad, on siis sellised haridustegevused, lisategevused, mis aitavad ka siis eel häälestada õpilasi või noori enne teatrisse tulekut pärast seda kogemust kokku võtta ja mõtestada, mida nad teatris on kogenud. Et ma võin tuua siis näitena, et hetkel on meil neid viis ja kirjaklambritest vöö lavastuse pärast, siis etenduse vaatamist on võimalik õpilastel foorumteatri kaudu läbi mänguliste tegevuste rääkida siis töötoa vormis pooleteise tunni jooksul oma kooli kutsutakse töötuba, mis võiks olla need lahendused, sest seal loos on hästi palju kriitilisi probleeme Neeme noori puudutavaid valusaid punkte. Ja noh, kõikide teiste nelja-töötoa puhul on samamoodi, et salto Mortaale puhul on siis tööda nimi, teine võimalus, seal on kunstnike näitleja, kes siis samamoodi püüavad leida võimalusi, kuidas need tegelased oleks saanud teistmoodi käituda, kas ära lõhkemata kunstivõtete kaudu. Ja siis näiteks peale hea, paha, inetut on selline töötuba nagu, mis seal lugu ja mis selgus, on siis teatriplaanis rohkem, räägitakse lahti, mis on teatrilugu või kuidas see lugu sünnib ja kuidas lavastus sünnib ja mis roll räägitakse selles lavastuses konkreetsetest rollidest, hea pahaine, kuidas need võib-olla selles lavastuses on välja tulnud ja kuidas nad on meie enda igapäevaelus, et kes sina nendest näiteks oled vaid lavavõitluse töötuba peale baldama poiste etenduse vaatamist seal siis Tanel Saar teeb erinevaid lavavõitluse harjutusi, et noh, alati on ka lava, selle töötoa läbiviija sihuke äge ja kihvt teatriinimene, kellel on midagi pakkuda, kellel on mingi kogemus, lihtsalt ei tule sinna noorte juurde võite tõesti nagu ikka läbi mingi protsesse annab midagi uut, mingit uut oskust, et lavavõitlus on paljudele noortele väga uus ja äge kogemus, samas räägitakse siis võitlemisest ja sõprusest ja kuidas oma viha väljendad ja kas on mõttekas seda füüsiliselt agressiivset teha või mismoodi, et siis kas sulle meeldib porno enne seda lavastust siis viies töötuba on meedia meie elus, mida viib läbi Marko Teder selle lavastuse lavastaja ja tema siis räägib meediast ja meedia mõjudest, nii et noored ei tule teatrist ainult selle pealkirja järgi, vaid nad juba hakkavad mõtlema, millele nagu tähelepanu pöörata ja kuidas meedia meid mõjutab ja Marko teeb erinevaid, väga kihvt harjutus ja see töötuba populaarne olnud, nii et need on sellised abikäsi kui õpetajale ja samasemad hästi. Õpilasi ka arendavad. Ja tundub, et väga vajalikud. VAT teatri mängukavas on praegu veel mitmeid platvormiks, teist lavastusi ja ka muid noortelavastusi või nooriga huvitavaid lavastusi, mis ei välista ka seda, et need on suures osas ka ikkagi täiskasvanutele mõeldud kateedri tegevusest ja platvorm 11 pluss programmist, rääkis Mari-Liis Velberg. Mängukava ja infot haridustegevuse kohta leiab VAT teatri kodulehelt www. Punkt VAT teater. Ja rubriik õpetajale pakub just rohkem informatsiooni töötubade ja muu sellise kohta. Platvormi 11 pluss lõpeb nüüd küll sel kevadel ära. Aga läinud nädalal oli lilleküla gümnaasiumis teismi muutuste aeg lavastus. Ja vahepeal kõlasid katkendid nii sellest lavastusest kui Mare Sabolotni ja Rein Aguri kirjaklambritest tööst. Seitsmendal veebruaril avati Vabaduse galeriis Tarrvi laamanni näitus Miia maika ja samas esitleti ka Tarvi raamatut. Minu Jamaikaalapealkirjaga pole probleemi kirjastuselt Petrone print. Laamani nimi on tuttav ilmselt erinevatest valdkondadest. Kindlasti ei ole vähetähtis ta vaimustus rege muusika vastu ja tegevus stiihheina ning ka Päshmandi ürituste korraldajana. Aga tänases saates räägime eelkõige tarvist kui kunstnikust. Nagu Jutagime sinu näituse avamisel märkis, on sinu tööd puulõiketehnikas haruldased nii Eestis kui tõenäoliselt ka Euroopas. Puugrabüüriga tegelesid juba ekas graafikat õppides, millesse tehnika seisneb täpsemalt? No mina tegelikult ei nimetaks seda puugrabüürikski, et mina kutsun seda ühise nimetajaga puulõiketrükk ehk siis laut, puutrükk, mis vahe puulõikel ja puugraviiril ongi see, et puulõikel lõigatakse puu külje peale ja graveerimisel siis lõigatakse puuots puu peale, see võimaldab siis hästi peened imepeeni detaile teha. Näiteks Wiiralti tööl lamav akt, puugravir, kes seda teab, täpsemalt siis vaadake täpselt kaenlaalusega vabandan näiteks tehtud või ehk siis graviril ja lautpu lõikel on väike vahe sees. Sa kasutad trüki plaatidena, vineeri, mis erinevuses tekitab. No, ega tegelikult muud erinevust ei olegi, see, et materjal on kõige soodsam, teiseks ta ikkagi tähendab sellesamasuguse puidu efekti, kui teeks laua peale, et ütleme, et mul on lau lauajuppidest tehtud suur puuplaat, mille sisse graveerida, eks, et vineer on põhimõtteliselt sama, et ta on lihtsalt natukene odavam. Muidugi tänu sellele on ta ka pudedam. Ja noh, see puuefekt on alles puu ikkagi mängib sinuga. Ja lõpptulemus ei ole alati sajaprotsendiliselt selline, nagu ma kujutan ette. Milline see tööprotsess üldse on ja mis see töömaht ühe teose taga on? Keskmiselt üks teos on umbes ühe nädala töö keskmiselt. Et mõnikord teen kahe päevaga mõnikord helistada, et kaks nädalat nihukest kunsti tegemist ei saagi ju mõõta, nagu ajasid, see ei ole nagu päris liinitöö ka, et noh, nüüd lõikad, lõikad ja ongi valmis, et seda niimoodi saadi. Inspiratsiooni otsimine vahest võtab nädalaid. Aga räägigi inspiratsioonist, sinu seekordne näitus on väga selgelt orienteeritud ja maikale, aga millele sa kunstis üldse tähelepanu pöörad või mida kunstiga teha tahad? Noh, see kõlabki kõlab labaselt natuke, eks ma pööran tähele nendele asjadele, mis minu ümber. Ja kuna mul väga meeldib reisida, eriti Jamaical, tegelikult mulle meeldib vägagi Indias reisinud ja siis kõik see, mis ma teen kunstis, on selle, mida ma näen, minu peegeldus. Kui ma nagu läbi seedinud selle ja siis uuesti materiaalse vormi panen pildivormi. Milline see Jamaica, mis nendes piltides praegu on, milline ta näiteks näitusekülastajale võib mõjuda? Paljudele mõjub täiesti värviliselt näha, et oi kui nii värviküllane ja nii edasi, aga ma tean ka, et mõni ütleb, et mis mõttes värviline ei ole midagi värviline, täitsa tavaline. Aga jah, pigem ta mõjub ikka värviliselt, see asi eriti selle aasta tõmmised, mis ma nüüd jaanuaris tegelikult tegin selle näituse jaoks, need on eriti värvilised abstraktsed tööd. Raamat, mis sul just ilmus, mis räägib samuti ja maikast ja on jaotatud siis nelja erinevasse peatüki, 1999 aasta 2001 aasta 2004 aasta 2008 aasta. Võtab siis kokku sinu reisid ja matkale. Jah noh, kokku, ma olen käinud viis korda raamatus, ma võtan küll kokku neli põhilist perioodi aastate ajalgi ütlen mina kui kunstnik, eks ma selle raamatu kirjutasin sellepärast, et tegelikult oma kunsti tutvustada ja läbi siis selle Jamaika reisib ja tööd on ka seotud väga tugevalt ja maikaga, et ma nagu mõtlesin, kuidas ma nagu seda pilti tooksin inimestele, mismoodi see Jamaical. Ja ma leidsin, et kindlasti pildistamine fotoaparaadiga ei ole see et see peaks olema joonistatud läbi mälutud minu poolt, et siis ta on nagu õide emotsioon. Väga sümpaatne on selle reisiraamatu juures see, et ei olegi kasutatud tavalisi selliseid reisifotosid, vaid raamatus endas on juba need sinu enda pildid ja maikast. Jah, ja no ütleme, sellega läks ikka päris palju, pidin selgitama seda Petrone kirjastuse, et ma tahan nii teha, et nende tavapärane, see minu sarja teema on see, et on fotot sees, on mingisuguse seebikaga tehtud, ütleme nii ja mingid fotod suht kehva kvaliteediga tavaliselt ja siis läks õnneks ja ma sain panna kõik tööd, nii et ainuke foto, mis seal raamatus on, ei ole ka minu tehtud raamatu tagakaasAnu hammeri pildistatud portree Pohhimis. Tallinnas. Räägi natuke sellest, kuidas need pildid lõpuks näitusele jõudsid ja mis selle näituse, mis praegu Vabaduse galeriis avatud on, mis selle näituse taustalugu? Seda näitust ma tegin kokku umbes kaks aastat ja, ja noh, selline tunne on, et lõpuks, kui see näitus valmis, et see oleks nagu mitu ringi ümber maailma käinud, et see oli väga keeruline protsess alates bürokraatiast, lõpetades loomingulise protsessiga, et kokku saada selline kogus, töösid, mida võiks näitusele panna, eks. Mul näitas, on mul 35 tööd, millest siis pooled on tegelikult juba selle aasta tööd ja ütlen ausalt, kõige viimased töödel üldse mul väga värvilised, vaid on hoopis valge valgega trükitud kleebisgraafia, mis ma ise välja mõtlesin praegu kleebisgraafia tehnikas. Kui tagasi tulla selle juurde, et selline tehnika või sinu töömeetod on kuidagi harukordne, miks seda rohkem ei viljeleta? Ma arvan, et lihtsalt ei ole võib-olla kogemusi, et ei teata, et see on põnev ja kujutatakse ette, et see on nagu füüsiliselt raske töö puidu sisse kratsida midagi. Et nagu võib-olla kunstnikud tähtsustavad seda töö raskus liiga üle, noh näiteks minu jaoks on võib-olla sama raske lõuendit pingutada raamile, et sama keeruline ja tüütu tegevus kui võib-olla mõne kunstniku jaoks puidu sisse kratsimine. Ma ei tea, miks seda ei tehta palju. Kas sa ise õpetad seda ka Eesti kunstiakadeemias? Jah, et aeg-ajalt kutsutakse mind korraliseks lektoriks, siis ma õpetan puulõiketrüki ja tavaliselt need päädivad ka näitusega ja siis ma õpetan seda ka akadeemiliselt, ehk siis aeg-ajalt korraldan töötubasid puulõiketehnika alal. Ja noh, samas ma õpetan kunstiakadeemias kompositsiooni näiteks praegu ja ja Tartu kõrgemas kunstikoolis. Kõrgtrükitehnikaid. Kui nüüd jälle rääkida ja maikast, siis mis töö selle raamatu kirjutamise taga oli? Sest kui sa alustad aastast 1999 ja need on väga detailsed reisimärkmed, kas sul on harjumuseks alati reisides kirjutada detailselt üles, mis sinuga juhtub? Ei, absoluutselt mitte, et ma ei kirjuta üldse reisidel niimoodi üles, aga ma tegelikult joonistan. Ma visandan ja, ja siis, kui ma vaatan reisivisandeid, siis mul tulevad meelde need sündmused niimoodi kõige täpsemini, et siis mul tuleb meelde, mis ma siis mõtlesin, mis tunne see oli ja nii edasi, et ma küll räägin 99. aastal, kui ma esimest korda läksin, mis tunne seal ja see tunne on mul siiamaani meeles täpselt, mismoodi see oli. Võib-olla mul on hea mälu või siis ma petan ennast. Valetan, 100 100 protsenti ei tea. Mille pärast reisimine oluline on? Reisimine eelkõige sellepärast oluline, et aru saada, kui tore koht on see, kus sa elad. Tegelikult öeldakse küll, külas on hea kodus veel parem et ma arvan, et see on üks asi, et sa näed nagu seda koduasja eemalt ja võib-olla ka iseennast siselimalt tänu sellele, et sa reisid ja kunstnikule on reisimine sellepärast hea, et siis on see keskkond ümberringi teistsugune ja siis tuleb hoopis teistsugune kunst. See ongi see saladus, sellist kunsti nagu näiteks Jamaical visanud. Ma tahan. Seda ma elu sees ei suuda Tallinnas teha, elus ei suuda, lihtsalt see keskkond muudab inimest. Ma võin selge näite toon näiteks isegi sõjavägi ma olin sõjaväes, on olnud Eestis aasta otsa ja ma sealt välja tulin. Siis ma olingi nagu sõjaväelane, sest keskkond muutis mu selliseks, et ma ainult oskasin käsku täita ja mitte mõtelda, et keskkond mõjutab inimeste, seda ma olen enda kehadel tundnud, kes väidab, et see ei ole, niisiis ta valetab täiega. Sa töötasid vahepeal, kui ma õigesti aru olen saanud pikka aega lennujaamas. Ma töötasin 15 aastat järjest lennufirmas Estonian Air ja ma olin seal suhteliselt tubli töötaja, ehk siis ma olin täppisteadust mingis mõttes, ehk siis võtsin enne lennuki reisi, võtsin kokku postikaubareisijad, meeskonna kütuse- ja pagasi ja siis kõik need asjad planeerisin lennukisse enne reisi ja nii, et lennuk oleks teatud raskusega ja balansi indeksiga ja siis tänu sellele kapten teadis, mis nurga, et missuguse nurga alt tõusta ja mis kiirusega ta teadis, täpselt, kui raske on lennuk. Ehk siis mina arvutasin, need asjad, indeksid, kaalud kõik välja tema jaoks kaptenile väga vastutav töö, aga see tundub, kui öeldakse, et oi, kuidas kunstnik seda suudab teha, aga noh, ütlen ausalt maailma kõige lihtsam mingis mõttes, et kui sul on kõik monuaalides paberites kirjas loominguga tegelema, et see on väga lihtne ta kunstnik, keda on väga raske töö Millega sa ise praegu veel tegeleda, mis su lähituleviku plaanid kunstivaldkonnas on? No minu lähitulevikuplaan on tegelikult nüüd kõigepealt Islandile kuuks ajaks ja siis vaatab, mis edasi saab. Et seal ma teen ja pean tegema koostööd umbes 15 kunstnikku üle maailma Ameerikast, Jaapanist igalt poolt, eks. Et see on plaan ja ma ei tea, mis sealt välja kasvavad, et ideaalis ma tahan neid inimesi kutsuda Eestisse vähemalt Tallinnasse tegema näitust koos projekti. Et see on niisugune salaplaan, mul väikene. Ja teine olen, on mul minna Jaapanisse õppima, et ma juba uurisin välja ühe kooli, kus õpetatakse jaapani stiilis puulõiketehnikat, mis on natuke teistsugune kui see, mis mina teen siis Jaapani stiilis vesivärvidega selle stiili nimi, onu Ukoje, ehk siis väga spetsiifiline graafikatehnikavaldkond on tehtud tuhandeid aastaid ja, ja ma ise nagu põnevusega ootan, kui me selle tehnika selgeks saanud oma niukse, lääneliku see lääneeuroopaliku mõtlemisega teen seda idamaatehnikat. Ma arvan, et see oli päris põnev tulemus olla veel võib-olla teistsugused. Ei tea. Kas selle näituse vaatamiseks peaks inimene kõigepealt läbi lugema su raamatu või selle raamatu läbi lugemiseks viibima selle näitusekeskkonnas? Kindlasti nad ei ole nagu niimoodi mõeldud, et kui nüüd ühte asja ei tee ja teist vaatad, et siis ei saa aru, need on täiesti Ikkagite. Noh, minu jaoks erinevad projektid, mis mul kuidagi sattusid sujuvalt, täiesti juhuslikult kõik ühel ajal. Kahetuhande näitaja, kolmapäeval, kuuendal veebruaril oli Bob Marley sünnipäev, regelegendi sünnipäev, siis ta sai viis, 67 aastat vanaks. Oleks saanud neljapäeval lasin näituse ja ka esitasin raamatut, kõik sattusid ühel ajal ja kõik on nagu Jamaica teemalised minule kui kunstnikule. Loomulikult on see olnud ikka nii, et raamatule on see näitus saanud palju rohkem tähelepanu. Eks see väike nihuke salamõte mul oli ka. On sul kavas veel kirjutada tulevikus? On küll kusjuures on, et mul on juba ammu plaanis kirjutada luulekogu, et ma tegelikult nooruses olen kirjutanud päris palju luuletusi ja nüüd ma mõtlesin uuesti katsetada, aga ma ei tea, mis ja millal ja mis sellest tuleb ja kas ma üldse julgen seda kellelegi ette lugeda. Tarrvi laamanni näitus Miia maika on Tallinnas Vabaduse galeriis üleval 19. veebruarini ja 21.-st veebruarist 21. märtsini Viljandis Viljandi linnagaleriis. Katkendi Tarrvi laamanni äsja ilmunud raamatust minu Jamaika pole probleemi. Loeb näitleja Martin Kõiv. Minul on eriliselt suur tunnustus kui kohalike elanike arv, et ma olen ka kohalik kuigi valgenahaline nagu Bob Marley ütles, kodu kodu on seal, kus ma olen. Kodu on minu peas. Olen saarel olnud juba kolm nädalat ja tunnen ennast suhteliselt enesekindlalt puhanult ning olen uute võimaluste ootel. Aga miks kutsun seda saareks, kui saari on maailmas palju ja miks jamaikalased kutsuvad seda saareks eriti kui neil mandri maikad ei ole? Minu arvates tuleb see asjaoludest ja põhjustest, mida ma loetlen suvalises järjekorras. Esiteks enamik Jamaika elanikke on toodud küllalt kaua aega tagasi Aafrika mandrilt. Ja selle sisserännet on soodustanud Tafaarib Maconini ehk Aile seilassi, esimese suur populaarsus 20. sajandi keskel. Sellest on mõjutatud folk Dance hooli laulud, kus jutustatakse oma juurte juurde Aafrikasse, täpsemini Etioopiasse naasmisest. Ja ma ikka ise on ju vaid väike imeilus maalapike keset Kariibi merd kahe suure kontinendi vahel ja keset merd asuv saareke, mis on väga kaugele esiisade sünnipaigast. Teiseks populaarset Bob Marley sõnad. Kodu kodu on seal, kus ma olen kodu, minu peas. Kodu kutsutakse oma mõtteis alati suure tähega, sest kodu on alati midagi erilist. Ja see saar on kodune, samuti väga eriline paik. Kolmandaks inimesele võiks olla ideaalne muusika, mis sünkroniseerub südamelöökidega ja mis seal salata, paljud valivadki alateadlikult endale kuulamiseks pigem sobiva rütmi kui sõnumi. Lihtne näide on näiteks Eesti raadiojaamades kõlavad regetoni muusikapalad, kus lauldakse enamjaolt hispaania keeles. Ma julgen sügavalt kahelda, kas nendes olev sõnum jõuab pärale hispaania keelt mitte oskavad tale kuulajatele. Siin tulebki minu meelest mängu rägetoni rütmi, mis pulseeriv südamelöökidega sobivas rütmis 80 kuni 100 lööki minutis ja ägedalt rabeledes kuni 150 lööki minutis. Viimasel juhul on tegu juba karnevali muusika klassikalise hüppa hüppasokaga. Väga paljud eestlased käivad rahvapidudel simmanitel ja kohalikel jaanituledel ning nii mõnigi kord võetakse üles rahva ja regilaulud, mis kostab minu kõrvu taga regelikult. Tõtt-öelda on kõikide maailma rahvaste muusika minu jaoks väga regelik. Aga saarel seda tehakse kõige meeldivamat. Ning nii saan aru, millest lauldakse. Ja mis kõige tähtsam suudan juba kaasa laulda, nagu seda saab kodus rahva pidudelgi teha. Tänane saade hakkab lõppema Tarrvi laamanni maika teemas ja tema soovitusel kõlasid laulud Myllysmoli Mayboy lolli papp, mis oli esimene maailma superhitt aastast 1964 ning Bob Marley esimene avalik raadioid Von kabav kohvi. Tänase saate panid kokku Viivika Ludwig ja Maria Lee Liivak. Ning lõpuks on järkpäevikul, mida sel nädalal pidas teater NO99 dramaturg Laur Kaunissaare. Pühapäev alustan päevikut pühapäevast, sest tihtilugu märgitakse pühap päev kalendrites isegi nädala esimeseks päevaks. Pühapäevast alustada tundub kuidagi euroopalik, euroopalikult rahulik. Pühapäev on ka see ainuke päev nädalas, kui proovi ei ole. Vähemalt prooviperioodi tihedamas otsas, kus me uue lavastusega praegu oleme? Proovides oleme rääkinud paljust, aga pikalt ka sellest, mis tunne on olla eurooplane siin ja praegu täna maailmas, kus paarisaja või pisut rohkema töö tunnihinnaga saad sa liikuda punktist, kus praegusel planeedil oled mõnda teise punkti samal planeedil ja säravaid ööpäeva jooksul. Mis tunne on olla eurooplane, küsima endalt, nagu too legendaarne spordireporter? Ja aasta eest elas Euroopas 40 protsenti maailma inimestest. Aga selleks ajaks, kui mina olen 68, on neid vaid 13 protsenti. Noh, olgu, üldiselt väldime targutamisest laval juba ei targuta. Aga täna proovi ole, sest täna on pühapäev. Miskipärast tundub parim viis selle tähistamiseks minna tüdruksõbraga Lasnamäele. Lähemegi jala. Werner Hertzogi rääkis kunagi filmi, režissööri tehakse jala kõndimine üks olulisemaid erialaseid harjutusi. Kiiresti liikudes jääb enamus nägemata. Lasnamäel hakkasime jalutamas käima, eelmise aasta suvel oli selline tunne lihtsalt. Mäletan paar esimest korda, läksin igaks juhuks jalgrattaga. Et kui midagi juhtub, siis saan sealt Murdorist kiiresti tulema. Aga siis võtsin kätte ja läksin jala. Eelmisel nädalal kuulsin, et sügiseks on paljumas raamatusarja jalutaja teejuht Lasnamäe raamat. Kui oleme Lasnamäe risu täis matkanud, leiame end Kalevipoja põiktänavas söömas Usbekistanis kasvanud Põhja-Korea vanamehe pererestoranis kintsit usbeki keelde vene estraad kõrvu süürgamas. Pühapäev on korda läinud. Esmaspäev lavastuse iga eht südamelöökproov 12 päeva esietenduseni tuleb uudised Meissner kammerzbile. Lavastus, milles Risto on peaosas, on valitud teater telefonile festivalile, kuhu kutsutakse saksakeelse teatri eelmise aasta 10 tähelepanuväärsemat lavastust. Maitse üle ei vaielda, aga paljud peavad saksa teatriskeenet Euroopa üheks huvitavamaks. Mis tunne on olla eurooplane? Loen ajalehte Süürias on sõda. Sunnid, kurdid, kristlased, truusid, alaviidid, kes kõik veel 70000 inimest on surnud. Jeemenist saadetakse mehi sinna võitlema. NATO saatnud raketid Patriot Türgi Süüria piirile. Piiripunktis plahvatab, auto ei näe nii välja, ketse hakkaks lõppema. Mis tunne on olla eurooplane? Teisipäev proov, õigemini kaks proovi päevas 11 päeva esietenduseni. Enne proove iganädalane üldkoosolek. Koosolekut teatris on nii naljakad. Kinnitama tööplaani. Kas lihvida või lakkida täitumus, publikuarv, eelarve plaan, arengukava. Ja ometi on kogu see ratsionaalsus väga vajalik, eriti teatris. Õhtul latan tund aega järjest internetisaiti, millel saab ühe klahvivajutusega liikuda mööda juhuslikke kohti Google StreetView's. Click kõrgete taradega ühepere elamut palmide all, kuskil puulam omalangas Lõuna-Aafrikas. Kruusane mägitee mehikus, klik lepavõsa kuskil kohas Saaremaal nimega Jämaja hänga. Klik harvade puudega ääristatud kiirtee Botswanasse. Oo, siin saab sisevaateid ka valida klik mingite daamidega paari Yokohamas tooli all on kellelegi tossud. Ja et mis tunne siis on ikkagi olla eurooplane. Kolmapäev, esimene lavaproov. Kõik on nii teistmoodi kui proovisaalis. Lihtsalt teistmoodi. Mati Unt ütles kunagi, et esimese lavaproovi mõte on see, et see tuleb lihtsalt üle elada. Sõber kurdistanis üks sealne türgi näitleja saadab Facebooki sõnumi, et tule külla. Ma küsin, et kuidas teil on seal muidu seal Süüria piiri ääres? Haa, it's OK, kõlab vastus. Näitlejad loevad hämaral laval, Juhan Liivi. Selgus on väärtuslikum kui sügavus. Õhtul loenudesseiat. Odysseus purjetab sõpradega koju möödas küllaste Harüptisest. Siis jäävad vaid need sireenid. Kes või mis on tänapäeval sireenid. Mida tähendab tänapäeval kodu? Maja tänav, linnaosa linnriik, maailmajagu. Kas minu kodu on Euroopa? Neljapäev? Kaks proovi üheksa päeva esietenduseni. Proovi vaheajal käin korra kuulamas, mida räägid, mägironija Alar Sikk. Reisimisest räägib, et head mägironijad tulevad eelkõige hobimatkajate, mitte sportlaste hulgast. Sportlased tahavad kangesti võistelda. Näiteks sic käib alpinistide grupi juhina mägedes, kui grupis ilmub välja mingi sportlane jutuga, et ta oli Vasaloppetile eelmisel aastal 100 sees. Et anname hagu sikuvaist, haistab halba ja ta mõtleb, et selle mehega tuleb olla eriti ettevaatlik. Sikk räägib, et mägedes on kangelane, see, kes 100 meetrit enne mäe tippu pöörab otsa ringi, hakkab tagasi tulema, et mitte teisi ohtu seada. Kangelane on see, kes baaslaagris ütleb, et mul on täna sitt päev, et maid tule mäkke. See seostub millegagi. Aga millega? Reede? Juhan Liiv 2013 Jessedei i Google tõstownia kirjutab Berk Vaher Facebookis. Ligin ja lähen proovi.