Sellist häält teeb väga vana ja halvasti säilinud fonograafi rull. Kuigi kahine tagant muusikat peaaegu ei kuulegi, oli geograaf omal ajal esimene abivahend just folklorist idele. Alles korduval kuulamisel on võimalik rahvaviisist enam-vähem rahuldavat noodistus teha. Iga kuulamisega kulub aga Heliva kuva harullil ja nii on tänu korduvale kuulamisele paljud vaharullid väga kulunud. Kuna juttu tuleb helisalvestuse algusaegadest, siis on meie tänased muusikanäited enamasti monofoonilised. Täna oleme külas Leningradis, asutuses, millel lasub vastutus meie maa kõige vanemate vaharullide üle. Meie vestluskaaslane on Seegolot korguse alluv ja esimene küsimus talle. Kuidas on selle paiga nimi, milles viibime? Ametlik nimetus on NSV Liidu Teaduste Akadeemia, Vene Kirjanduse instituut või Puškini maja. Puškini maja loomise idee tekkis sajandi algul. Koguti kokku Puškini käsikirjad ja tema elu puudutavad dokumendid. Hiljem juba peale revolutsiooni nimetati Puškin maja. Vene Kirjanduse Instituudi yks. Säilis ka endine nimetus. Peale Puškini loogilise tegevuse sai instituuti ülesande koguda ja uurida kõike vene kirjandusse kuuluvat Instituudi käsikirjade fondi. Laekusid materjalid peaaegu kõigi vene kirjanike kohta. Instituudi juurde kuulub ka fonogramm arhiiv, millest me praegu viibime. Idee selle asutuse loomiseks tekkis juba sajandi alguses. Nii näiteks unistas väljapaistev Vene folklorist Jevgenia Linjova sellest, et oleks vaja luua ülevenemaaline fonoteeki, kuhu saaks koguda kõigi Venemaal elavate rahvaste rahvamuusikat. Alles kahekümnendatel aastatel, kui Vene folkloristid olid tutvunud Viini ja Berliini fonogramm arhiividega otsustas Teaduste Akadeemia presiidium. Koos tolle oleks see haridusministri luna charskiga, et ka Venemaal peab olema keskne fonogrammide säilitamise koht. 1926. aastal loodigi selline arhiiv kunstide ajaloo instituudi juures. Peale pikka rändamist mitmesuguste instituutide vahel jõudis fonogramm arhiiv 1939. aastal Vene Kirjanduse Instituudi katuse alla. Fonogramm arhiivi põhifondi kuuluvad mitmed ulatuslikud kollektsioonid 30.-test aastatest. Hiljem sattusid siia ka mitmed vanemad salvestused. Praegu on arhiivi kõige vanem salvestus aastast 1890 seega siis vanem kui salvestused maailma kõige vanemas viini fonogramm arhiivis. Peagi kogunes fondidesse üle 30000 salvestuse. Vaatamata sellele, et viimastel aastakümnetel olid fondid visad täienema, on tänaseks salvestuste koguarv jõudnud üle 70000. Siin säilitatakse rohkem kui 100 rahvamuusikat ja mitte ainult Nõukogude Liidu rahvaste oma. Keskse arhiivina on võetud eesmärk kõik salvestused restaureeritud kujul üle viia metallmatriits-idele. Selline säilitusviis tagab salvestuste säilimise väga pika aja jooksul. Fonogramm. Arhiivil on oma teaduslik nõukogu, mida juhib akadeemik lihatšov. Sinna kuuluvad väljapaistvad teadlased, heliloojad ja insenerid ning see nõukogu otsustab arhiivitöösuunad planeerib ekspeditsioone ja publikatsioone. Tänapäevaks on komplekteeritud ka täiuslik restaureerimislaboratoorium ning hangitud liikuv helisalvestusaparatuur kvaliteetsete salvestuste tegemiseks ka välitingimustes. Fonogramm arhiivi praktiline looja ja tema esimene juhataja oli professor Jevgeni kipius, kes praegu on Moskvas ülevenemaalise heliloojate liidu folkloorikomisjoni teaduslik konsultant. Tema õlgadel lasus arhiivi algaastate organisatsiooniline töö, arhiivitöösuundade ja säilituspõhimõtete läbimõtlemine ja täideviimine. Hiljem on arhiivi juhatanud mitmed väljapaistvad muusikud, professor Anatoli meetriew, professor Feodor sirubtsov pianist Flavi Sokolov, muusikateadlane Boriss provolski ja nüüd siis see Volot korgusalov. Palusime sibulat korgusalovil tutvustada mõnesid arhiivi huvitavamaid salvestusi. Muheledes võttis ta riiulilt ühe väheldase lindirulli ja soovitas tutvuda selle sisuga. Esimesed näited ongi läbilõige arhiivi peaaegu 50 aastasest tööst. Juubelit tähistab arhiiv tuleval sügisel. Näiteks olid valitud katkendid põlinast, kus peategelaseks on hiljamuromets. Selle bõliina on esitanud rahvalaulik Jeremy Chuprow. Komimaalt. Esimese salvestuse tegi professor kipp just 1929. aastal, kui rahvalaulik oli 50 aastane. Teist korda külastasid folkloristid Jeremy Tšub proovi juba magnetofoniajastul 1955. aastal ja viimane salvestussammast põliinast tehti vähe aega enne rahvalauliku surma. 1965. aastal. Kõigepealt sellest, mis on kõige kallim Vene Kirjanduse Instituudi jaoks. Nimelt säilitatakse siin vaharulli Leo Tolstoi häälega. Salvestuse ajal oli kirjanik 60 tõstane. Ta loeb oma jutustust. Patukahetsussalvestus on säilinud üsna halvasti, aga ometi võib kirjaniku hääletämbri ja mõnede selgemate lõikude põhjal saada üsna elava ettekujutuse sellest suurepärasest inimesest. Samasse kollektsiooni kuuluvad ka kõige vanemad folkloorisalvestused. Need on 1894. aastal salvestatud põliinad Ivan Reabiinini esituses. Neid samu vaharulle hoidis kord käes helilooja Arenski, kes noodistes Rebeinini laulud ja kes need viisid sisse komponeeris ka oma fantaasias klaverile ja orkestrile Reabiinini teemadel. Arhiivis säilitatakse Jevgenia Linjova kollektsioone slaavi rahvaste sirbi, horvaadi, ukraina, vene rahvalauludest materjale, mis käivad Nikolai Terzavini uurimuse Bulgaaria kolonistid Venemaal juurde ja palju muud huvitavat. Hinnaline on näiteks Vladimir Johelzani Ale uudikollektsioon. Selle kollektsiooniga on seotud üks romantiline lugu. Nagu teada, jäi Vene folklorist ja filoloog Johelson olude sunnil elama Alaskale. Pärast uurija surma sattusid tema käsikirjalised materjalid Alaska rahvaste instituuti Ameerikas. Suur osa tema kogutud fonogramme aga asub Leningradi arhiivis. Pikkade teaduslike kontaktide tulemusena on nüüd meil Xerokoopiad Johelsoni käsikirjalistest materjalidest. Ameerikasse aga saadeti koopiad fonogrammidest. Mitmel korral on Johnson salvestanud hale uudi ronga müüti ja sellega seotud kultuslike toiminguid. Alaska instituut tänas arhiivi eriti koopiate hea tehnilise kvaliteedi eest. Meid huvitas eriti, milliseid on fonogramm arhiivi soome-ugrikogud ka selles osas anarhiivil palju huvitavat pakkuda. Varasemast ajast on teada mõnede eesti päritoluga kanneldajate jäädvustamisest Leningradis. Sellega ka Eesti-aineline materjal lõpeb. Seest on arvukalt salvestusi Karjala mari mordva handi mansi ja teiste soome-ugri rahvaste pärandist. Kaasa saime aga huvitava kogu ennesõja aegsete salvestustega. Koola saamidelt. Laulab saami rahvalaulik fomaadaniilov. Helisalvestuse tegi Zinaida Evald Leningradis 1936. aastal. Fomaa oli mitmekülgne inimene, hea jahimees ja räägitakse. Et aga samani kunstist ühtteist teadis. Meile laulab ta kaks laulu, kuidas sõidetakse suvekülast talvisele eluasemele. Ja teiseks sõit tundras heade põtradega. Tänases rahvamuusikapooltunnis kuulsite helisalvestusi Leningradi fonogramm arhiivist.