Meikari tung ei toonud. Iga asi on millestki sündinud või kasvanud. Millest sündis aga muusika või laul, seda me päris täpselt ei teagi. Võib-olla on ta kogu aeg meiega koos kasvanud. Võib-olla aga on ta maast või ilmast tulnud, nagu me isegi ei tea. Laulavad küll kõik maalapsed ning maa ja ilm, isegi puud kohisevad. Ojad vulisevad, meri mühab, tuul ulub. Igalühel on omad laulud. Usun, et oskasite seda laulu kaasa laulda. See on kohe selline laul, mis paneb kaasa laulma või kaasa ümisema. Ja eks see on tore, kui oskad ise mõnd pilli mängida. Pille on palju, palju ja hästi palju vanu rahvapille on teatri- ja muusikamuuseumis. Teatri- ja muusikamuuseum asub Tallinna vanalinnas Müürivahe 12 ja täna kuuletegi. Mida huvitavat rääkis muuseumitöötaja Jaan loderaud. Käisin seal koos Mari, Ave, Maria ja AnnaLiisaga. Muidugi kuulete, Medri saatis ka mitmeid pillilugusid. Kas te tunnete ära, mis pillid siin on? Küll need kaks tunnen Erranitel lõõtsapillikand leida siin mitut sorti ja ema, kelle kätte ära pulli sarvepillid ja. Praegu me oleme siis tornitoas ja siin on välja pandud Eesti rahvapillide näitus ja mis te arvate, mis pillid pige ja armastatumaks ja vanemas pillideks? Ma arvan, kanna kannel või sisse, Taro, pelga karvane lõõtspill vannet, vilepillid, mis sa ise puust teha? Ja eks need vastused on kõik õiged, aga kõige vanema üks ja armastatumaks pildis on tõepoolest kannel ja torupill. Kanleid ja torupille on teada eestlaste juures juba väga ammu. Ja miks te nüüd lapsed arvate, miks torupillil on selline nimi nagu tal on torupill? Lillaselt torusid ja piikia seesdowne. Ja ma arvan, ka, on tal sellepärast selline nimi, et tal on palju torusid ja need torud on kinnitatud kõik nihukese koti külge tuulekott kott, mis valmistati vanasti loomamaost, näiteks seamaast või lehmamaast või siis kitsenahast ja mõnel pool on torupillil isegi selline nimi nagu kitsepill. Ja torud erineva pikkusega on väga pikk, see on bassitoru, see läheb nihukest madalat passi nooti mängib, siis on seal üks niisugune sõrmeaukudega toru, seal meloodia tõru ja siis on seal veel olemas ilma sõrmeaukudeta torusid. Puhumispulk. Mängija võtabki selle torupilli niimodi kätte. Et võtad selle koti oma käte vahel ja paneb selle puhumispulga suhu ja puhub puhumispulga kaudu õhku tuulekoti. Nüüd see õhk hakkab siis tuulekotist välja voolavat, voolab nende kahe toru kaudu selle pika bassitoru ja selle väikse meloodia toru kaudu sinna toru alguse otstesse paigutatud õhukesed keeled ehk jõugud ja need hakkavad siis selle õhusamba survel vibreerima ja niimoodi tekibki helitoru pilis, et torupillimängule on omane kahehäälse bassitoru, mängib madalat bassi, nooti ja meloodia, toru peal mängitakse viisijuppi. Te olete kindlasti näinud torupilli mängijaid? Olen küll vabaõhumuuseumis ja Eesti telefilmides lein ema-isaga sõitsin ühte suurde looduskaitseala juurde, säraliga allid, vaara, talumajad, mis olid veel nendest kõrtest olid katused tehtud ja seal olid ka neid pillimängijaid, torupilli, mängijaid ja ma arvan, et siis te käisite ka vabaõhumuuseumisse seal kuskil seal valgejõe kandis pole Lahemaa rahvuspargis käisite siis? Seal on nii ka rahvamuusikaansambel. Näen ka filmides näinud tantsijat valeliga. Edasi järgmises vitriinis on pikad pasunad, need on karjapasunad. Ja karjapoiss ise valmistas neid pasunaid kas siis puust kui puukoorest tavaliselt valmistati siis lepakoorest. Ainuke asi on see, et lepakoorest pasunat kole kiiresti kuivavad ja nendega pikka aega mängida ei saa. Vastupidavamad on aga hoopiski puust valmistatud pasunad. Ja kuidas karjapoiss siis valmistades sellise puust pasuna, ta otsis endale niisuguse pika Sirge oksa, raius selle oksa pikuti pooleks ja õõnestus mõlemad pooled seest tühjaks ja need õõnestatud poolelt liimitakse uuesti kokku, kas siis puuvaiguga või mõne muu liimiga sinna peale veel nihukesed vitsad pandud, et pasun kindlalt koos seisaks ja nüüd sinna sisse puhudes saamegi selliseid pasunahääli. Eesti rahvalugudes ja lauludes on kandle kohta väga palju räägitud. Kandlast lauldakse väga palju ja ülistatakse tema kaunist kõla. Kannel on eestlaste üks vanim ja armastatum pill. Ja esimesed andmed kandle kohta on teada üheksandast sajandist. Mitmes seal praegu on? Ka. Liita lahutada oskate? Eks siis sajandit paned? Päris õigesti, arvutasid 11. Nii ja vot need vanad kanded on niuksed, trapetsikujulised ja valmistati siis kuuse või männipuust, need on niisugused tugevad sitked, puud ja peale on tõmmatud siis keeled. Te olete, mis materjalist need keeled vanasti valmistati? Traadist? Traadist need keel ei tehtud, et keeled tehti kas hobusesabast jõhvidest, eks ole, või siis looma soolstest keerati niimoodi kokku. Vanadel kannetel näete veel seda, et nad on väikesed. Nad ei ole nii suured tunded, nagu me oleme tänapäeval harjunud nägema. Ja neid vähe keeli. Tavaliselt vanadelt on nendel viis kuus keelt ja need nendega niisuguseid väga meloodiarikkaid lugusid mängida vast ei saagi. Ja nüüd on siin veel Pill, mis kannab kandle nime, aga väliselt meenutab ta rohkem viiulit ja sinna pilli alla on pandud ka nisugune poogen, vibupoogen ja seda pilli mängitaksegi poognaga ja selle pilli nimi oli Hiiu kannel. Mängija paneb selle Hiiu kandle endale põlvede vahele ja poognaga tõmbab siis üle keelte. Hiiu kandled on ka väga vanad pillid ja arvatakse, et Eestisse nüüd jõudnud Rootsimaalt ja Eestis ongi nad levinud just läänerannikul, põhiliselt saartel. Siit ka selline nimi. Hiiu kannel. Nüüd Molpillid Lott vanasti maakoolides külakoolides ei olnud igal pool võtta oreleid, harmoonium, meid ja rääkimata siis klaveritest. Ja nüüd, kuidas siis lastele laule õpetati, kuidas neid laulmistunde läbi viidi, seal vot on teadagi, et Eestis väiksemates ja vaesemates külakoolides olid kasutusel moll pillid, koolmeister, õpetad siis lapsi Molpiljabil laulma. Moll pill, miks tal selline nimi on, mis te arvate, mis on olnud, on? See siga seisja. See on loomade söögianum, sinna pandi loomadele toitu ja oma ehituselt meenutata nisukest künovia muldi ja sellele üle kasti on tõmmatud siis üks keelt tavaliselt moll pillid ongi üks keel ja siin keele, Albeni sihukeste pügalatega sõrmelaud. Mille abil saab siis kas keelt pikendada või lühendada vastavalt, kas siis madalamalt kõrgemaid noote mängida ja seda pilli mängitakse jällegi poognaga pannakse laua peale siis seal tugevam kõla. Põispill põispill igale pillile peab olema kõlakastet, sellel pillil oleks ja hääl hea heli ja põis Pilile kõlakastiks on täispuhutud loomapõis Seltsi seapõis. See loomapõhi, see on pandud siia keele alla, siin on üks keel. Ja nüüd kui üle keele tõmmata poognaga, siis see pill teeb umbes samasugust häält nagu näiteks tšello. Siin näete sarvepillid. Loomasarvedest pasunaid neid tunti juba väga ammu juba ürginimene oskas looma sarvedest valmistada ruuporeid ja Pille näiteks oli vaja mingit teadet kusagile kaugemale edasi hüüda, veidi jahtuda, siis võttis ta metshärjasarve Eviilisele sarve ülemise tipu maha, moodustas sellest huuliku ja sinna sisse siis hüüdes või puudest sai ta nihukesi pasunad signaale mängida. Eestis Sikkuja sokusarved on levinud jällegi karjapoiste hulgas ja sinna külje peale puuritud sõrmeaugud, mille abil saab siis mängida nihukesi lihtsamaid meloodiakäike. Nii, aga kas te kujutate ette, mis pillid need on, mis meenutavad siukest trossi konksu või need on parmupillid? Ikka hästi teate ja armunud well juba nimi ütleb, et, et siin on tegemist sugune parmu pininaga, sest et kus ta see pilli mängida, siis jätab sellise mulje nagu parm kiireks ümber meie pea. Parmupill ja meenutab oma ehituselt oma kujulist võtit. Sul on võtmekujuga ja seal keskel on niisugune elastne metallist keeleke, mis pannakse vibreerima sõrme abil. Keele otsas on ära pööratud niisugune väike konksuke, see pannakse sõrme abil vibreerima ja pilli, kael, parmupilli, kael pannakse hammaste vastu või huulte vahele ja kõlakastiks on sellele parmupillile mängija enda suukoobas. Ja vastavalt siis kas suud avardades ei kiitsendudest saama siis erinevaid helisid parmupillil mängida. Parmupill on väga laialt levinud ja väga populaarne pill, seda mängitakse paljudes paljudes maades. Villast tehti esimene. No ma arvasin, metallist siiski. Aga miljardilise esimene parmupill tehti, seda ei oska öelda, sest parmupill on parun pill on väga-väga vana pill ja väga paljudel rahvastel Ja nüüd neid viljade kindlasti siin tunnete. Vilepillid ja. Neid mängiti teiega meie maana, siis meil on maja vastasel suur peal ja siis me tegime seal tsirkust ja siis tegime ka oma vilepilliorkester. Ja millest ta selle vile tegite? Ei, need vanaisa tegi, kui me maale juba tuli, läksime, siis vanaisal oli natuke aega ennele, siis ta meisterdas meile väikseid vilepill. Aga ma ei tea, põle Tägest kesine. Pajupuust pajupill, eks ära on olemas niisugune. Kevadel, kui koor lööb lahti, siis just valmistatakse neid pajupille. Karjapoisid vanasti valmis side ja praegu ka, kes oskab, see valmistab, see ei ole väga raske, see natukene vajab oskust nuga käsitseda ja. Ja ja saab igaüks endale valmistada pajukile, ta peab olema noor paju siis kõik kevadel pajukoor all lahti, hästi lahtine, siis on kergem teha, saab paremini kätte, teda. Ja siin on ka meeldinid vilepillid erinevast materjalist on puust isegi bambusekoorest, metallist ja orgaanilisest klaasist. Ja siin on üks niisugune laste vile savist, seal on niisugune laste mänguasi ja see meenutab oma hõõrn sihukest oinast. See pill, kannabki nime oinas, olete võib-olla näinud veel niuke lindude kujuga pildid Kukerpillid ja, ja. Ja igale Vileri on siis ka vastav kõla, olenevalt materjalist, millest see video valmistatud. Ennem kui ma küsisin teie käest, et kas te teate, missugune on niisugune eesti armastatum rahvapill, siis keegi ütles siin, et ka lõõtspill lõõtspill on ka tõepoolest eestlaste hulgas. Laar, lõõtspilli te olete kindlasti seal kuulude näinud ja Eestis on väga palju tuntud ja teatud lõõtspillimeister August Teppo keda loetakse Eestis kõige kuulsamaks lõõtspillimeistriks, August Teppo on ise valmistanud peaaegu 200 lõõtspilli ja tema pildid on ilusad oma välisehituselt ja head oma kõla omaduste poolest. Ja Teppo lõõtsasid, teatakse mitte ainult meil Eestis, vaid ka väljaspool Eestit, nii et see Teppo pillid on väga hinnatud praegu ja olid ka omal ajal hinnatud. Muidugi lõõtspill ei ole üldsegi vana pill, lõõtspill on uus pill ja rahvamuusikasse tulnud küllaltki suhteliselt hilja, alles möödunud sajandi keskpaiku. Nii, aga siis on meil olemas veel siinselt siuksed, huvitavad pillid ja, ja neile võib-olla tõepoolest ei oskagi nime anda. Sest see pill meenutab siin tavalist pinki, seda pinki võib kujutada kusagil maal talumaja õuel, trepi ees või toas kusagil. Et see nagu rohkem istumiseks, aga tegelikult pink pill ehk tuhka pill. Ja seda pilli kasutatakse rahvamuusika ansamblites või küla kapellides rütmi andmiseks. Tähendab, kui ma ütlesin, et sellel pillil on tuhkapill, siis ma seletan teile kohe ära ka, miks selline nimi mängija raputab siia vot näiteks siin kõike. Õnsus siia, raputab tuhka ja siis kulbivarrega või kepiga hõõrudes saab niisugused krudisema heli. Ja näete Nihukest rütmi saab sellel pillil mängida ja seda pildisad mängidega, vot sellised hambulise puust saega. Seal elasid seda pilli, muidugi ei mängita, see soolo pilinendada vaevalt kasutatakse aga põhiliselt just rahvamuusika ansamblites rütmi andmiseks. Teine rütmipill. Meie panime, siin nimetan, nii on jauraja. Jaurama, et teate, mis tähendab jaurama eesti keeles. Teater tähendab nihukest müra ja kära tegema, eks ole, ja see pildi, et tõepoolest igasugust lärmi ja müra ja kära tänu nendele igasugustele metallist kurkidele ja liidritele ja siin võib veel olla killukesi ja võib veel palju-palju nisukesi asju küljes olla, mis müra teevad ja seda pilli mängitakse, niimoodi. Taotakse vastu maad. Meie tegime, korjasime pude, ei, Karkis, ajasime neitsile otsa, tegime neile augud sisse, selleni siis see võimalus on veel väga palju ära teha, et see on nüüd selline pill, mida küll iga üksi kodus teha. Ainult et see kära ja müra läheb kole suureks, kui kui need pillimängijaid palju saab kokku korraga. Tahaksingi siis seda, et mis puust, kas ükskõik millisest puust sawste jaurad teha. Ma arvan küll, et puuliik sellele pillile ei ole määrav, näiteks kui viiuleid ja ja kandeid, mõningaid teisi pille, seal on puuliik väga tähtis jauramine. See puuliik ei ole. Oluline, et on ükskõik missuguse suure toki koer peab olema, paned traadi külge sinna traadi külge igasugust kola ja ongi pill valmis. Aga mis te arvate, kas lapsed saavad veel midagi meisterdada, ise kodus? Niisugust, millest saaks oma koduorkestri teha siin maal vanaema juures suvel külas olles või on hästi palju lapsi koos ja teatris mängitakse ja loetakse koos ja palli mängitakse, kas on võimalik oma omatehtud pillidest, orkestrit ja tärd ja küll ta jauramit juba mõtlesite siin väljamisel. Sealt vilepill. Aga aga vot need on ja nisukesed pillid, mis vajab ikkagi natukene oskusteta, meisterda neid pille. Algavat on olemas niisugune pill nagu lehepill. Suvel, eks ole, võtate sirelilehe ja kaks lehte, valeta huulte vahele peale puhudes, need lehekesed hakkavad vibreerimine, tekib niisugune heli või on olemas seal kuke küll teeks rohukõrs lible, pannakse siia kahe pöidla vahele ja sinna sisse siis puhudes saame niisuguse kuke kiremist imiteerida ja siis on veel olemas põsepill. Need on ka niisugused noh, eesti rahvamuusikast teada pillid. Põskedel mängitakse sõrmedega vastu põselihaseid või vastu laupa vastu kõri ja saame kesi erisiga. Proovige. Villem palju palju, pillilugusid veelgi rohkem. Aga igaüks võib juba täna mängida loo näiteks põsepillil v lehepillil. Proovige. Ja kui tahate vanu eesti rahvapille vaadata, siis paluge ema isa, et nad viiksid, tõid teatri- ja muusikamuuseumi. Soovin teile toredat päeva õhtul, tulge jälle, kuuleme unejuttu. Migri saatis kohtumaga. Järgmisel laupäeval. Dmitri tund ei toonud