Kui vana te võidupäeval olite? 25 aastane ja sõda oli selja taga, see tähendas seda, et te läksite sinna ju päris noore mehena jah. 20 aastasena. Ja muidugi hästi noorena, sellepärast et et meie asime taludes ja tänapäeva noored on ju palju kiirem ja arenenud tabelid võrdlete, siis tundub, et tänane 20 aastane noormees on juba kuidagi täiskasvanu ja kindlasti kaks nädalat oli möödunud sõja algusest. Mobiliseeriti 20. 21. 22. aastakäik ja toodi minule ka siis kutse ilmuda lauluväljakule Tallinnasse kolmandal juulil. Noh, muidugi siis sai oma leivakoti kaasa võetud ja ja kurb oli minna, väga kurb oli, raske oli minna, see vist üldse meieaegsed, noored me ju vähe liikusime üldse väljas, töötasime kodus ja, ja taludes ja mis kodus pooleli jäisel kodus, siis oli just see kesa kündmine pooleli seal ja niisugune aeg sõnnikuvedu, kinneline täitja pooleli ja olite ainus poeg peres ei olnud, vend oli veel ja siis vanem vend temaga läks sõtta peale, mind muidugi mobiliseeriti, noorem oli siis päris noor poisikene veel, tema jäi koju. Isa, isa ja ema, jah, mul olid nad mõlemad ja ja siis eksis töö ja jäi nende õlgade peal. Aga teie vanema vennaga olite ilmselt tol ajal ikka nii põhiliselt juba sellel suuremate tööde tegijad. Ja muidugi Isame väga tugeva töökas põllumees ikka läbi ja lõhki, meie kolmekesi need kõvad töömehed ikka olime, tuli jätta siis kõik pooleli. Jah, kõik ei, elu jäi nagu toppama ja pooleli ja muidugi armas neiu kah, nagu ta ikkagi oli, igalühel on normaalne, ta on, tuli maha jätta. Palju neid poisse kokku tuli? Meie külarahvast oli umbes kaheksa meest, jah. Ja Keila jaamas Lähme kõik kokku ja siis kurva meelega istusime rongi peale ja sõda on niisugune asi, et kui ka kui ka kodumaa nõuab, peksis, tuleb iga mees peab välja minema ja oma kohust täitma. Kaks käis ka see mõte läbi pea, et sõda tulla siiasamasse minu koju, minu kodutalusse saksa oli küllaltki kaugel alguses. Ja aga eks mure oli tõesti sellepärast. Ja seda isegi kole asi, rahvas kõik teab, et see hirmus laastamine ja. Vene huvitav, kas kahekümneselt kui sõtta minnakse mõeldakse sellele, et on võimalus, et ma sõjast tagasi ei tulegi. Tunne tuleb küll, aga ekse loodad ikka, et võib-olla läheb hästi. Küll ma ikka tulen tagasi ja läheb elu jälle vana rada. On meeles, mis ema teele kaasaid, eks emade asi oli ikka niiviisi, et hoia poegi ennast, jah, tulegi ilusti tagasi, ära mind ikka unustaja, niuksed, soovitused. Ega sõjas, seal on ju väga raske ennast hoida ja üldse kui läheb hoidmiseks, ega siis ei tule sõjas ka. Mina võtsin Eesti vabastus lahingutest osa ja esimene mäng oli Emajõe ületamine edasi kogu Eesti territooriumi vabastamine, Saaremäe lahingud olid need kõige raskemad lahingud, nende hulgas ka öölahing. Sellest tuli mul ka osa võtta. Aga nüüd ongi teil siis sellest lahingust mälestus, kaheksas oktoober 1944 Saaremaa see oli siis Tehumardi lahing. Jah. See oli tõesti väga raske ja jube lahing, võib öelda, tuli teadmatus ootamatus öösel, kui sattusime kokku, vaenlastega arvestasime, vaenlane vees pole ka pärast tuli välja, et vaenlane tuli meile selja tagant peale ja siis oli väga raske, väga raske olukord oli nii mees mehega tuli võidelda. Kusjuures ei teadnud peaaegu, et käsikaudu käis. Jah, tõesti, käsikaudu oli lahing, minul trehvasime sakslane tulla öösel suures madinas, seal järsku hakkab üks mul käest kinni ja ütleb, et tema tahaks nagu üledal saksa keeles, räägi mulle veidikese, taipasin sealt midagi tema jutust ja niiviisi see asi siis läks sakslasi tüli palli üle. Jah, tuli küll, eriti austerlased, vot seesama mees, kellest ma rääkisin, see oligi austerlane. Sakslasi ja tuli küll ka ikkagi. Kas olid nooremad või vanemad mehed, kes tulid rohkem ikka vanemad mehed ikka vanemad mehed nendel nagu ikka mure selle kodu pärast ja et saaks ikka kodus oma põldu harida ja nagu ikka, igal inimesel südamepealne oma argipäevase tööle tagasi pöörduda. Aga nooremad on jah, nad on võib-olla tõesti julgemad ja sõjakamad sõjakamad ja jah, ja ekskasvatusele ka, kuidas kedagi jõutud kasvatada, vanem mees on vanaaegse kasvatusega ja noore mehe Hitler oli jõudnud teda seal ümber veenda ja kasvatada omas vaimus. Kui palju sõjas üldse sõltub sellest, missuguse kasvatusega mees sõtta tulisest? 20 aastaselt võib küll rääkida sellest kodusest kasvatusest välja. Nojah, eks sellest oleneb palju nimelt just inimese moraalist ja kollektiivis, nagu sõjavägi, on ju ka üks kollektiiv ja seal näiteks sõpra aidata näiteks rasked ülesanded lahingus täita. Et mitte sõbralt vedada Atsjonist kasvatuse ülesanne, kui sa näiteks kuulipildur seal oled ja siis on sul ju suurem ülesanne kaitsta seal teatud Maal oma kuulipildujaga ja kui sa siis selle jätad tegemata siis teised kannatavad, selle all langevad. Teie olite kuulipildur, reamees? Jah, mina olin reamees ja kuulipildur kergekuulipildujaga ja vot seal ongi niisugune asi, seal on käiga kaks meest, jällegi üks on esimene number ja teine on siis teine number. Mina olin esimene number sihtur ja kui sul teine mees on tubli mees, kes sind igal pool abistab ja näiteks rännakute ajal ju on ju väga raske tassida seda kuulipildujat ja neid padruni kettaid ja kui ta on tubli, siis on hoopis kergem nagu. Räägime sõjast ja sõjaolukorrast. Samad asjad peaks saama tegelikult ju ka rahuaega üle kanda. Tähendab just selle, et mees peab jääma alati meheks ja olema mees omal kohal. Rahuaegne randub töösse. Et töö on tähtis ja tööülesannete täitmise juures on jälle üksi, pani ju vähe ära, teed, peab olema ikka mitu meest kollektiiv. Ja kui nüüd antakse ülesanne, üks mees, seal on viil siseasi, hakkab logisema teistele väga raskeks seda ülesannet täita. Te, olete praegu autojuht? Jah, autojuht, Harju KEKis. Töötan elektrijaoskonnas. Liin ehitamisega. Liine. Ja üsna palju tuleb vist ka noorte meestega kokku muutuda. Jah, eks ongi, nii et peamine meie töömehed, kellega ma koos töötan, ongi noored mehed, see elektriehituse liinide ehitasin noorte meeste töö, tublid mehed on enamuses, on alati tublid mehed. Aga on ta muidugi niukseid mehi, kes kardavad tööga liiga teha. Aga seda ma ütlen tõesti noortele, et ärge kartke, et ega need käed ja jalad ikka pooleks nii kergesti lähe töö tegemisega. Aga sellest samast igapäevasest tööst sõltub ju see lõppkokkuvõttes, kui hästi me elame. No see on nüüd päris kindel, selles ei ole mingit kahtlust, ega seal midagi imet ei olegi selles asjas lihtsalt tööd tuleb teha, ausalt, on häid töid ja halbu teid ja kui me hakkame ainult häid töid tegema, siis keegi peab halvad tööd ära tegema. Selles see asi ongi, et mõned suhtuvad töösse nii, et ainult teha seda tööd, millest ta saab seal paljude tulu peab ju teised tööd kah keegi keegi ikkagi ära tegema. Näiteks meie ehitame liine on tõesti sooja raba, lihtsalt vaatad, hirm tuleb peale, et kas masinaga jääb püsti, kui sina sinna tööposti alla saada, sõna tõsises mõttes meie postidega tegelemine, ehitame liinisi paneksite traktori ette ja muudkui läheb Pole midagi parata, sest elektrit on tarvis. Ilma elektrita ei saa enam kui ilma elektrit ei tule kõne allagi, kõne allagi, isegi väga pingelised tarvis. Nii et meil on katkestustega, tähendab liinide välja lülimistega tööd ja seal antud juhul, kui me õigeks kellaajaks ei saa, oma tööd lõpetatud, siis jääb ju terved mitmed farmid jäävad ilma vooluta. Loomade toit, jootmine kõikjalt joomata elektrilüps kõik ja täpselt ja toodang kannatab selle all, kui loomise õigel ajal seal juua. Süüa aga ilmselt iga mees peab tunnetama just võib-olla rohkem kui seda, et kui palju ma selle päeva eest palka saan, just seda, et, et mis sellest tööst sõltub? Nojah, see oleks ju tore, kui kõik niiviisi oleks, aga, aga kahjuks ikkagi on, ainult, on inimesi, kes mõtlevad, et vaat nii, mitu rubla ma saan ja ja nii palju ma ennast ka pingutan. Sõjas ei makstud meestele back, kui nüüd otseselt võeta, eks siis maksti ka ikkagi. See oli tindipliiatsi ostmiseks ja paberi ostmiseks ainult orgist. Aga muidugi see ei oma mingisugust tähtsust. Palk, tädi, sõnum oli ülesanne ja käsutäitmine ikkagi käsu täitmine ja seda tuleks ka töö juures võtta nii tõsiselt, väga tõsiselt. Aga kui me jätame käsud täitmata, siis hakkabki logisema. Sest on ju ka töö juures, nii nagu armee koosnes põhiliselt reameestest nii ka töö. Kurest sõltubki töö täitmine, plaani täitmine seal objekti käikulaskmine just nendest samadest reameestest, kui nad ikka ausalt töötavad ja ja, ja siis saab see tehtud ülesanne täidetud minu elukutse, nisuke, et me liigume just sovhooside-kolhooside territooriumidel ja siis eriti töökoda ümbrust, kui vaadata seal anmasinaid ja materjalirauda, nii et oi, oi oi, kui selle lihtsalt samuti juba vanarauana ära anda. Siis see on suur summa, sellest võiks saada, mis ümber valada, teha või seda meie kallist igapäevast leiba. Vot sellega ma tõesti tahan öelda, meie noored ikka väga ükskõikselt käituvad, jääb tükikene leiba üle, visatakse kohe minema põllule maha, kuskile ma ei tea, meie aeg küll seda ei olnud. Maapoisina sõtta läksite ja maainimene tol ajal? Vist selle leivahoidmise suhtes sai küll niisuguse kasvatused, seda ei tohtinud raisata. Kui ei, leib oli ju nii, et, et ega teda igas talus ja oli meilgi kitsas, tihtilugu puhast rukkileiba ümber aasta jätkunudki. Leib oli püha, seepärast teda saadakse ja saadi veel raskemate vaevadega ja töö tegemisega, kui teda praegu saadakse, muidugi praegu masinata tehnikatega masin, see muidugi jällegi neelab omajagu resurssi ja, ja materjali, nii et leivasaamine ei ole sugugi mitte kerge. Mis te arvate, mis? Kuna iga inimese elus määrab terve tema Edaspidise saatuse ta hakkab ikkagi juba lapsepõlvest, seal on muidugi see arenemise aeg ja aga ikkagi, nii noore mehena näiteks 20 aastane 18, siis on see väga oluline just eriti ma mõtlen. Elukutsevalik on väga tähtis. Praegu on see muidugi eriti võimalik valida, vanasti ei olnud nii suuri võimalusi, tuli olukorra sunnil teha, mis vaja oli ja mis sulle elu ette dikteerida, aga praegu on ju võimalik valida. Ja nii et kui sa ikka meelepärase elukutse omale oled valinud siis ikka elu peaks nagu minema. See elukutse valimise aeg see ongi kuskil nii, võib-olla juba isegi 15.-st eluaastast. Ja siis on see algharidus olemas ja kuhu siis keegi soovib, kas kõrgemat haritust hüvitada või läheb kutsekoolidesse õppima või? Aga kindlasti tegelikult tuleb õppida ka tänapäeval ilma õppimata ei tule midagi. Elu on niivõrd tehnikaga juba seotud, et, et ilma õppimata ei, ei jõua. Ja ometigi, kui kunagi oli seal õppimisega küllalt raske siis praegu antakse vaadet. Kandikul kõik kätte, vot see on nüüd tõesti väga õige. Nii et ole kallis inimene ja palun õpi, aga vanasti minul oli isiklikult käia neli kilomeetrit sinna tagasi, suvel või kevadel-sügisel polnud see asi nii hull. Aga, aga talvel oli ikka päris raske lumi ja ega ei olnud suurt teed, möödakäija tuli väikest rada ise sisse trampida, hommikul läksime, kes ees, see oli raskem, vahetasime kordamööda läbi lumetüdrukute tagapool ja nii see koolis sai käidud. Ja ega siis kuus klass oli see võimalik haridust saada ilma tasuta, aga siis läks juba tasuliseks ja ja igaühel seda võimalust ei olnud ja meil oli kah viis last oli, ja siis oli niuke mood ka, et vanematel lastel noh, vanem vend ja temal oli väikene Rõõmus loetiga vanem vend ja siis tema sai meil gümnaasiumihariduse pele pingutas muidugi jah. Aga meie isaga sel ajal olime kõvasti, tuli tööd teha, oi hommiku vara kella kolmest vahest kevadine külviaeg oli väljas juba kepsu löövate jänestega koos juba niidu peal olime tööl. Nii et siis teised pingutasid selle arvelt, kui üks hariduse jah, siis teised pidid sedajagu jällegi kitsamalt läbi ajama. Aga praegu on küll niimoodi, et et lause palutakse. Tõesti palutakse, ma vaatan töö juures meilgi käiakse ühe juures ja teise juures ja see inimene, kes seda asja seal korraldab, ta on püsti hädas, kohe ei taheta minna, ei taheta lihtsalt vaat et too veel lõputunnistus ka kandikuga koju ära. Eks seal ikka seda laiskust vist on kõvasti sees, ma kardan. Koolitöö, eks ikka nõuab ikka pingutust ka. Ega see niisama kerge polegi, eks nad ole mõlemate tööd nagu võtta nii koolis käimine kui ka see päris töö. Kui sa ühte asja ei tee korralikult logiseb, siis teine kindlasti kohe haridus annab ikka inimesele silmaringi laiendab ja ja, ja kui silmaring on laiem, siis sa näed ka midagi tehakse, kus halvasti tehakse, kus hästi tehakse siis inimene oskab selle järgi juba oma eluski sääda, tööst lugupidamine. See on jah, mitmekülgne ja ja üksteise tööst. Vaat nii kui autojuhina töötanud, siis on ju näha, kus viljapõld seal seisab pea. Ja mees, et väikest pooma tehasel ümber põllunurga kohe sõidab otse üle põllu. Vanasti nihukest asja küll ei olnud, see oli nii pühadze põldudelt, seda ei tohtinud kuidagi puutuda, rikkuda. Või muru näiteks vaatad, muru on ilusti külvatud, seal seisab tee peal, ruumi on, aga jälle on ratastega üle sõidetud muru Nävitatud, seal on kohe nii kurb vaadata. Need võivad tunduda pisiasjadena, et noh, mis see siis nüüd ikka ära ei ole, et ma nii natukene midagi midagi tegin. No ei oleks nii, kui öeldakse, et eks elu koosneb pisiasjadest ja kui sa pisiasjad need halvasti, ega see suur asi ka siis Noh, aga kui muidu on tubli mees ja väga hea mehhanisaator näiteks ja teenib nagu öeldakse, ränka raha ja teeb tõesti hooaegadel väga palju tööd põllu peal ja. Nojah, ta võib tõesti, ta on tubli mees ja teeb palju ja nii edasi, aga, aga tuleb ikka arvestada teistega ka. Ega siis võib-olla sina oma palju tegemisega jälle teed seal, nii et teine mees kannatab hoopis selle oma tööga ja nii tekibki jäävad. Mina olen kange mees, minul on ja masin, mina teen palju tööd. Sina oled kehva kehvem nagu ei jõua nii palju tekkida ja ongi niukene pinge, mida üldse vaja ei ole. Nii et võib-olla üks vanamemm on korras hoidnud mõne platsi oma maja ümbert, aga tuleb üks kange mees ja see on tal ainult mõne sekundi küsimus, kui see plats on üles küntud. Jah, seda ma võin tõesti ütelda, et päris minu kodu ligidal alles hiljuti oli niisugune juhus, et mutikene nii ilusti hoiab oma aja äärekorraski ta niidab ja ja, ja kõik servad on toredasti ära ääristatud, see muidugi tänava peale kai ääres ja ta on silmale ilus vaadata juba. Ja oligi siin mõni päev tagasi, üks kange mees tulija sõitis oma autoga üle ja oligi see kõik hävitatud. Kurb, lihtsalt vaadata seda. Kui kunagi oli päästmatult vaja sõita võib-olla üle kõigest ja ja kiiresti jõuda sihile, see oli eriolukorras, see oli tõesti karmi sõja ajal siis praegu rahuajal on ikka järjest tähtsamaks muutuvad just need, nagu te ütlesite, et pisiasjad, millest elu koosneb Jah, need praegu mul tuligi meelde juhus, oli üks väikene jõekene ja Lõuna-Eestis eestikorpusega, kui tulime lahingutega siit ja oli vaja silda seal parandada, palki kuskilt võtta ei olnud, ligidal oli talu ja midagi tanud, lükkas aida nurga laiali sealsele palka, panime sillaks ja see oli paratamatust midagi teha, aga praegu seda ju ei ole vaja teha. Praegu on meil aega antud ja materjali ja midagi tarvis teha, seda meid abistatakse. Me teeme selle asja korda ilma mingisuguse hävituse. Tähendab, te olete vanaisa, teil on nelja aastane tütrepoeg. Iga vanaisa-ist mõtleb selle peale, et saab siis sellest väiksest mehest kunagi. No muidugi üks suur suur nagu soov on ja kõigil inimestel kindlasti, et sõda ei tuleks enam. Ja siis muidugi etastiks, tubli mees kasvaks.