Kell sai kuus, Päevakaja teeb kokkuvõtte kolmapäeva 20. veebruari sündmustest MINA OLEN Tõnu Karjatse. Euroopa komisjon alustas uurimist seoses Eesti riigi abiga Estonian Airile, sest riik on abistanud lennuettevõtet Ta võib-olla rohkem kui lubatud. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul pole riik reegleid liikunud. Eesti elanike hinnangud tervisesüsteemi korraldusele ja arstiabi kvaliteedile on viimase viie aasta kõrgeimad. Mõnevõrra vähem ollakse rahul arstiabi kättesaadavusega. Eesti Energiaga, kaevandused allkirjastasid kollektiivleppe kaevurite ametiühinguga leppe kohaselt tõusevad kaev tõuseb kaevurite palk aprillist keskeltläbi 90 eurot. Riigikogus on esimesel lugemisel. Põhikooli ja gümnaasiumi. Haridusministri sõnul väärtustatakse õpetajaametit, opositsiooni kinnitusel aga halvendab hoopis õpetaja olukorda. Eesti ettevõtted on koostöös Tartu Ülikooliga töötanud välja meetodi, mis võimaldab uurida inimeste geeniandmeid senisest turvalisemalt. Täna avati kogu riiki kattev elektriautode kiirlaadimisvõrgustik laad ja tasuvad suuremate teede reisiasulates ja neid saab kasutada, kui sõlmida leping iseteenindusportaalis ELMO poee. Eesti vabariigi sünnipäeva eel esitleti TEA entsüklopeedia eriväljaannet Eesti vabariik maarahvaskulptuur. Homme algavad Itaalias Val di Fiemmes põhja suusaalade meistrivõistlused. Kohe avapäeval on kavas eestlaste oodatuim ala. Meeste sprint. Ilm on pilves selgimistega, sajab kerget lund. Külma on öösel kuus kuni 12, homme neli kuni kaheksa kraadi. Euroopa komisjon algatas uurimise, et välja selgitada, kas Eesti riik on rikkunud reegleid abistades majandusraskustes Estonian Airi Johannes Tralla räägib lähemalt. Euroopa Komisjon kahtlustab, et Eesti riik on Estonian Air alates 2009.-st aastast tehtud rahasüstidega rikkunud Euroopa Liidu riigiabi reegleid, mis lubavad raskustes ettevõttele riigiabi anda vaid korra 10 aasta jooksul. 2009. aastal paigutas riik Estonian Airi 7,3 miljonit, 2010. aastal 19,9 miljonit ja aastatel 2011 kuni 2011 veel 30 miljonit eurot, seisab Euroopa Komisjoni tänasest teatas Euroopa Komisjoni konkurentsivoliniku kõneisik. Antuankolumbani pritsisin kindral Wilson Open inglise kindlasti keisse on, see on põhjus, miks uurimist alustasime. Kui ettevõte on finantsraskustes, lubavad Euroopa Liidu reeglid ajutist päästeabi või rekonstrueerimistoetust, aga maksumaksja raha ei tohiks kasutada selleks, et hoida elus ettevõtteid, mis ilma riigi abita ei oleks elujõulised. Majandusminister Juhan Parts ütles eile Brüsselis, et kõik senised rahasüstid Estonian Airi on valitsuse silmis käsitletavad ühekordse riigiabiandmisena. Meie vaatame Estonian Airi restruktureerimist ikkagi kõiki valitsusi toiminguid alates 2009.-st aastast, see on olnud üksnes struktureerimise protsess ja tegelik oma sisu song vaadata niimoodi olnud. Komisjon ootab nüüd riigilt täiendavaid selgitusi lisaks raha süstidele tekitab komisjonis kahtlusi ka Estonian Air või maapealse teeninduse müük Tallinna lennujaamale, mille näol võib samuti olla tegemist riigiabiga. Majandusministeeriumi asekantsler Ahti kuningas ei näe muretsemiseks põhjust ja soovitab julgelt Estonian Airi pileteid osta. Me usume, et meil on olemas täiesti head argumendid, et Estonian Air peaks jätkama ja sellepärast on põhiline on see, et juhtkond töötaks välja niisuguse äriplaani, millega on võimalik edasi töötada ja et ka riigi rahapaigutus oleks õigustatud. Kui see äriplaan on, siis ma olen kindel, et me saame ka komisjoniga nende reeglite osas kõik läbi räägitud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel, Eesti Energia kaevandused allkirjastasid kollektiivleppe kaevurite ametiühingutega Ago Gaškov vahendab. Eesti Energia kaevanduste juhtkond ja kaks ametiühingud, kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühing ning Narva Energia ametiühing kirjutasid täna jõhvis alla kollektiivlepingule, mis kehtib kaks aastat ja tõstab kaevurite palka keskmiselt kaheksa protsenti aastas. Ametiühingu juhid on lepinguga rahul. Kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu juhatuse esimees Vladislav Ponjatovski. Jah, me oleme rahulises töötajate palgatõus kompenseerib hinnatõusu, mis kaasneb elektrituru avamisega. Iga töötaja saab juurde 90 eurot, ütles Vladislav Ponjatovski. Ma ütleksin, et kaevurite jaoks saavutati väga hea kokkuleppe, lisas Narva Energia ametiühingu juhatuse esimees Vladimir Aleksejev. Pool aastat kestnud läbirääkimised Eesti Energia kaevanduste ja kaevurite ametiühingutega kahe ametiühinguga lõppesid täna kollektiivlepingu allakirjutamisega. Eesti Energia kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov, mis tähendab uus kollektiivleping, mis muutus? Meil on kokku lepitud kaheaastane periood ja kuigi võib jääda arusaamine, et me rääkisime ainult palgast, siis läbirääkimiste protsess keskendus ikkagi peale palgaga muudele küsimustele, nii et see on terve rida nüansse. Kollektiivlepingus aga põhimõtteline, mis on tähtis, me leppisime kokku. Palgaküsimuse kaevurite töö on siiski ohtlik, nagu näitas esmaspäevane hommik kahjuks ja kas kollektiivleping puudutab ka kaevurite töö turvalisust? Jah, kõik see on kirjas meil erinevates dokumentides, mis reguleerivad kaevuritööd ja lisaks sellele on teatud ka soodustingimused ette nähtud erinevateks juhtumiteks, sealhulgas näiteks õnnetuseks kõiki neid asju reguleerib meil ametiühinguga kokkuleppeni, et kõigele on mõeldud. Energeetikute ja kaevurite ametiühinguid, neid on kaks tükki, meil Eestis peetakse väga rasketeks ametiühingud, eks tööandjale või siis selle kohta öelda. Nagu ütles, oli see Suvorov vist jah, raske õppustel, kerge lahingus pärast kollektiivlepingute probleemid lahenevad pärast lepingu sõlmimist ja see ei ole enam selliseid streigiähvardusi ja inimesed mõistavad teineteist, pooled mõistavad teineteist. Ja me peame harjuma dialoogiks ja ma arvan, et meil see see kollektiivlepingu läbirääkimisprotsess näitas, et dialoog ka kõige raskema partneriga on alati võimalik ja ma ei nimetatakse, et partner on raske, tuleb rääkida asjadest nii, nagu nad on ja aasta leppida kokku teatud asju, nii et selge see, et me peame töötama efektiivselt ja selge see, et me tahame maksta kaevurile maksimaalselt töötasu. Terviseameti teatel on gripihooaeg kõrgpunktis eelolevate, nädala jooksul hakkab haigestumine juba taanduma. Terviseamet nentis, et sedavõrd suurt arvu haigestumisi pole olnud mitu aastat, samas pole aga selles midagi erakorralist. Eesti elanikud varasemate aastatega võrreldes riikliku tervishoiukorraldusega üha enam rahul uuringufirma kee ka tutvustas täna vastavat uuringut Margitta otsmaa, vahendab. Uuring viidi läbi eelmise aasta novembris ehk vahetult pärast meditsiinitöötajate streiki. Nii sotsiaalministeerium kui uuringufirma esindaja Liina Märtin kinnitasid, et nad oletasid, et streik võiks tulemustes avalduda, kuid olulist mõju sellel siiski ei olnud. Märtin ütles uuringut tutvustades, et Eesti tervishoiu korraldust hindab positiivselt 67 protsenti vastanutest. See on viimase viie osta kõrgeim näitaja. Arstiabi kvaliteeti hindas heaks või pigem heaks ligi 80 protsenti elanikest. Vähem rahul ollakse ka arstiabi kättesaadavusega. Kui inimesel tekib ootamatu terviseprobleem, siis suurem osa inimesi eelistab sellega ise hakkama saada. Perearsti vastuvõtule saadakse enamasti kahe päeva jooksul. Valdav osa inimestest saab oma perearstiga soovi korral ühendust ka telefoni teel. Eriarstile suunamine on hüppeliselt vähenenud. Kas kõrvalekalle on juhuslik või mis selle taga on, et siin on vaja natuke pikemalt tendentsi. Üha rohkem inimesi peab ootama eriarsti järjekorras üle kahe kuu. Sotsiaalminister Taavi Rõivas meenutas, et perearstid saavad sel aastal haigekassa rahastatava teise pereõe, mis tähendab, et perearsti juurde peaks pääsema kiiremini. Mõnel erialal on rakendumas ka e-konsultatsioon. Patsient ei pea alati minema füüsiliselt eriarsti konsultatsioonile, vaid on võimalik ka perearstiabiga elektrooniliselt saatekiri saata ja, ja on võimalik, siis eriarstiga ostetakse jooni kahel konkreetsel erialal rakendada, et, et seda on juba piloteeritud ja ma ise usun, et, et see võiks olla kindlasti positiivne trend. Vähem inimesi käis ka hambaarsti juures. Põhjus teenuse kallis hind. Kasvanud on aga erakorralise meditsiini osakonda pöördujate arv peamiselt selleks, et pääseda kiiremini uuringule või eriarstile. Haigekassa juht Tanel Ross kinnitas, et ravijärjekordadega tegeletakse. Me kindlasti selles, mida me kavatseme ettevõtte avalikkust ja meediat informeerime aastaid jooksul kindlustatud inimeste lihtsalt käivad iga aasta natuke rohkem maksta. Et me sellel aastal haigekassa poolt vaadatuna hakkame saama oluliselt täpsemat informatsiooni selle kohta, kui palju patsiendid tegelikult peavad ootama sellest hetkest alates, kui nad on ennast järjekorda võtnud kuni selle hetkeni, millal nad abi saavad. Kuna apteekrid pakuvad üha enam soodsama hinnaga retseptiravimeid, siis inimesed julgevad ka üha enam neid osta ja nagu ütles minister, rõivas, saavad hinnad ainult kallimaks minna. Viiendik hinnast ühe retsepti kohta kaheksalt eurolt Kuuele poolele eurole keskmiselt, see on väga märgatav vahe, et sama toimeainega eri brändide ravimid mõjuvad ühtemoodi. Aga inimeste jaoks see kindlustunne, et kui ravim on Eestis turule lubatud, sisaldab kvaliteetne, sõltumata sellest, kas ta on originaalravim või geneeriline ravim. Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, millega lisatakse keelatud ainete nimekirja narkootilise aine GHB ehk korgijoogi lähteained. Seadusemuudatus annab nii politseile kui ka maksu- ja tolliametile võimaluse paremini tegeleda nendega, kellel on kuritegelik eesmärk nende ainete Eestisse toomisele kasutamisel narkootiliste ainete tootmiseks. Riigikogul on esimesel lugemisel ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused. Uku Toom teeb ülevaate. Selle seaduse üle on peetud kirglikke vaidlusi ja peeti ka täna ning tegelikult peetakse veel praegugi, sest arutelu kestab. Haridusminister Jaak Aaviksoo oli puldis kaks ja pool tundi ja põhiosa sellest ajast vastas ta küsimustele ning selgitas seaduse põhimõtteid. Ta ütles, et Eesti haridus korralduses on terve rida ebakohti. Esiteks koolivõrk. Meil on täna Eestis koole, kus on lapsi vähem kui töötajaid köetavat pinda üle 300 ruutmeetri ühe lapse kohta. Osades valdades on lapsi kolm korda vähem kui 20 aastat tagasi. Aga õpetajaid on täpselt sama palju. Aaviksoo kritiseeris vananenud õpetajate palgasüsteemi ning peatus ka gümnaasiumide arvu vähendamisel. Mulle on mõistetav see, miks gümnaasiumist püütakse iga hinna eest kinni hoida. Paraku need põhjendused ei ole mitte eelkõige hariduse ja tema kvaliteediga seotud, vaid eelkõige lähtuvad kohalikest erinevatest poliitilistest huvidest ja eelsed kohati ka väär ettekujutusest. Et hariduslik sunnismaisus suudaks kuidagipidi vastu töötada nendele objektiivsetele protsessidele, mis rahvast suurematesse keskustesse viivad. Mis on siis Aaviksoo sõnul uue seaduse põhipunktid? Õpetajaameti väärtustamine, sisustamine, toetamine ja lihtsustamine. Teiseks, koolile ja õpetajatele rohkem vabadust ja vastutust ja vastutus erinevate haridussüsteemi osapoolte vahel peaks saama selgemaks ja sellega seotud rahastamine. Läbipaistvamaks. Nagu öeldud, oli küsimusi palju kriitikat ka endine haridusminister, keskerakondlane Mailis Reps, kelle sõnavõtt Parlamendis veel ees seisab, kritiseerib uut õpetajate töölepingut, mis halvendab tema sõnul nende seisundit rahul põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamisega ning riigigümnaasiumite eelisarendamisega ning samuti erivajadustega laste tugiteenuste rahastamisega õieti selle konkreetse rahastamise puudumisega. Aga nagu öeldud, on see alles seaduse esimene lugemine, nii et pikk arutelu seisab veel ees. Majandusministeerium on koostamas eelnõu, mis võimaldaks elektriautodel sõita pealinna bussiradadel. Tallinn on seni kinnitanud, et ei saa elektriautosid bussiradadele lubada, sest seadused seda ei võimalda. Elektriautode programmiga tegelev KredEx on aga esitanud majandusministeeriumile ettepaneku muuta seadust ja ministeerium loodab nüüd eelnõu saata kuu aja jooksul ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile. Valminud on kogu riiki kattev elektriautode kiirlaadimisvõrgustik iseteenindusportaalist Elmo näeb laadijate asukohta, jagas millised laadijad parajasti hõivatud. Kiirlaadimisvõrgu ehitamist rahastati Eesti riigi ja Mitsubishi Corporationi vahel sõlmitud lepingu alusel saastekvoodi müügist saadud vahenditest. Liisu Lass jätkab teemat. Eesti teedel sõidab praegu üle 600 elektriauto tänaseks on Eestis valminud maailma esimene üleriigiline elektriautode kiirlaadimisvõrgustik koosneb 152-st kiirlaadimisjaamast Kokollaadijaid planeeritud 165. Sihtasutuse KredEx elektriautode programmi juht Jarmo Tuisk ütles, et ennekõike on tegemist tugiteenusega. Laadimisvõrgu planeerimisel arvestati tema sõnul, et elektriautod saaks laadida kõikides suuremates asulates ja samas saaks liikuda ka üle riigi. Esimene kiir laadija paigaldati eelmise aasta juunis. Siiani on kiirlaadijaid kasutatud üle 8300 korra ja kokku on loetud 53 megavatt-tundi energiat. See tähendab, et eesti tuulikud peaksid selle energia saamiseks töötama umbes tund aega. Alates veebruarist on oma elektriautot laadimine kiirlaadimispunktis tasuline ja selleks tuleb sõlmida iseteenindusportaalis kasutusleping. Võrgustikku rajanud ABB kiirlaadimisvõrguprojektijuht. Kri suudame ütles, et laadimisvõrkkraati rekordkiirusel. Päris maksimaalne vahemaa peaks olema Eesti võrgul siis laadijate vahel 60 kilomeetrit, enamasti Sangil väiksem tegelikult ilmselt kuskil seal 30 40 kilomeetrit. Kes see kiirlaadimise kestvus ei ole nagu kindlasti selline lineaarne aeg, mida saab nagu üheselt lapsed, on ta 15 minutit või 30 minutit, et ta veidi sõltub aku suurusest ja sõltub ka temperatuurist, aga jämedalt siis öeldes, et kuskil pool tundi ta on talvel, siis muidugi võiks pikeneda poole võrra lausa. Eesti on nüüd kiirlaadimisjaamadega kaetud, entsiit hüppas oma elektriautoga veel väga lihtne sõita ei ole. Eesti ja Saksamaa vahel on näiteks vähemalt praegu laadijate koha pealt täiesti tühi maa. Euroopa liit on nüüd elektriautode taristu teema tõstatanud ja muuhulgas tähendaksega ühiste standardite kehtestamist pistikutele. Eestis on praegu kasutusel Chademo laadijad, Euroopa komisjon on välja pakkunud aga vahelduv voolu ja Combo kaks pistikud. Jarmo Tuisk ütles, et Eestis ei ole praegu kombo kaks pistikuid. Tundub siiski, et tööstusharu pigem liigub kompromissi poole. Standard ei ole nii oluline, pigem et oleksin laadimisvõrgustik toetaks mitut standardit multistandardseadmed, et see võiks olla see nii-öelda väljapääs tänasest surnud punktist. Eesti ettevõtted on koostöös Tartu Ülikooliga töötanud välja meetodi, mis võimaldab uurida inimeste geeniandmeid senisest turvalisemalt. Geenipangad aitavad selle abil uurida andmeid neid üksteisele avaldamata. Meetod lahendab probleemi, kus teadusuuringutes saaks tuvastada inimeste isikuid avalikke geneetika ja suguvõsa andmebaaside kaudu. Pireteerin Preis räägib lähemalt. Geeniandmeid loetakse eriti tundlikeks, sest nende kaudu on võimalik saada inimese kohta. Seal on palju rohkem, kui inimene iseendast juba teab, rääkimata infost, mida on sealt võimalik välja lugeda tema sugulaste kohta. Meetodid, mis võimaldaks uurida geeniandmeid nii, et nendega seotud isik jääb tuvastamata, töötas välja Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo koos tarkvara tehnoloogia arenduskeskusega. Tehnilise rakenduse lõi aktsiaselts küberneetika, kasutades selleks turvalise ühisarvutuse süsteemi. Sermainud lähemalt räägib aktsiaselts küberneetika teadur Liina kamm. Me tegelikult iseenesest mingeid uusi geenianalüüsi meetodeid ei kasutanud, me tegelikult lihtsalt võtame olemasolevad analüüsid, näitame, et neid on võimalik teha niimoodi, et andmeid ei ole näha, geenianalüüsid on ikka juba mõnda aega olemas olnud ja turvaline ühisarvutus on ka ikka pikka aega juba olemas olnud, aga just see kokkuviimine on see, mis on revolutsiooniline. See on praktiline kasutus turvalisel ühisarvutusel. Senisest suurema turvalisusega lahendus võimaldab luua mitme geenipanga ühiseid andmekogusid, mis lasevad otsida olulisi geenivariante, kuid ei lekita isikuandmeid. See annab geeniteadlastele teadustööks paremad võimalused, ütles professor Andres Metspalu. See meetod lubab teha kõik kanalisse, seda teeme geneetikat, aga anname paigutatud nii hajusalt, et mitte keegi kunagi ei soodetifitseega, kelle andmeid uuritakse. See on niivõrd revolutsiooniline meetod, et peaks rahuldama kõiki tiimikaaslase maailmas ja rahustama kõiki inimesi, kes oma tünn on lasknud uurida. Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee esimees Aime case tõdes, et ettevaatusabinõud geeniandmete töötlemisel on kahtlemata vajalikud ka siis, kui esialgu võib tunduda, et neid andmeid ei saa kasutada inimese kahjuks. Geeniandmete kasutamine ongi niivõrd uus asi tänapäeva mitte ainult teaduses, vaid ka igapäevaelus, me üritame nagu ette näha, mida kõike nende andmetega võidakse peale hakata ja meie vastu ära kasutada ja sellepärast me, me peame nagu kaitsma oma elanikkonda, nii kaua me ei tea, mismoodi need ära kasutada võidakse, siis siis tundub, et, et noh, neid ei saa ära kasutada, aga ma arvan, et kindlasti kuskil keegi leidub, kes, kes oskab kas või needsamad kindlustusseltsid. Geeniteadusest moodustab tänapäeval poole informaatika. Geenivaramu on osaline praegu juba enam kui 100. rahvusvahelises projektis. Uue, senisest turvalisema analüüsimeetodi väljatöötamine näitab, et ka meie arvutusmeetodid on maailmatasemel. Metspalu sõnul aitab see kokkuvõttes kaasa teadusharu edendamisele üle maailma. Piret Preis Tartu stuudio. Ajaloomuuseumi suurgildi hoones esitleti pidulikult TEA entsüklopeedia eriväljaannet Eesti vabariik maarahvaskulptuurteos on pühendatud Eesti vabariigi 95.-le aastapäevale. Esitlusel käis Riina Eentalu. Ajaloomuuseumi suurgildi hoone akendel oli täna pidulikult välja valgustatud TEA entsüklopeedia, samuti pidulik eriväljaanne, mida Elleri Kodumaise viisi helide saatel esitleti TEA entsüklopeedia. Akadeemilise kolleegiumi esimees Peeter Tulviste. Ütleb, et see on ebaharilik entsüklopeedia. Siin on tegemist erientsüklopeediaga, mis tähendab seda, et on üks temaatika kohta, seal kirjutatakse, on üks, üks maarahvaskulptuur, see on väga tore pealkiri. See on pärit 20.-test aastatest juba, aga ma hea meelega ütleksin paar sõna selle ühe eelkäija kohtades on hästi vähetuntud. Nimelt ilmus üks Eesti entsüklopeedia 1949. aastal kais lingenis, kus oli palju eesti pagulasi. Meil ei ole praegu seda hirmu, et neil oma maadimised käes tol ajal, kui see ilmus Saksamaal, säravat tol ajal ma ei olnud Linda käes. Nii et see oli ennekõike adresseeritud. Ma saan aru pagulasnoortele, nemad peaksid meeles eestlaseks olemist. Aga täna esitletud teos, Eesti vabariik, maa, rahvas, kultuur on vabariigi sünnipäeva puhuselt ilus ja pidulik TEA kirjastuse juht Silva Tomingas. Ta on ühest küljest väga faktitihe, kuid teisest küljest ka selliselt illustreeritud ja sellises keeles kirjutatud, et sellest saab aru ka juba üsna noor õpilane, sündis tegelikult omaette uus teos, mis on mõnevõrra teisiti kujundatud, sai pandud olev soonsi kultuuriloolised kaardid peatükkide algusesse, mis annavad teistsuguse tunnetuse ja kultuuritunnetuse kogu sellele teosele hästi palju sai lisatud ajaloolist fotot, hästi palju sai lisatud illustratsiooni, kuid kogu materjal sai täna päevastatud täielikult ja nüüd esmakordselt on seal ka mitmed sellised asjad, mida täpselt sellisel kujul ei leia näiteks alates Eesti vabariigi esimesest valitsuskabinetist kuni tänaseni välja kõigi valitsuskabinetis, nende koosseisud, siis majanduse peatükk on põhjalik, täielikult uuendatud. Silva Tomingas ütles, et juba küsitakse ka võõrkeelset väljaannet. Päris palju on nüüd selle teose ettetellimise käigus küsitud ka juba kas vähemalt inglisekeelset väljaannet ei ole? Spordiuudistega jätkab Alvar Tiisler. Eesti kergejõustiku liidu juhatus kinnitas esimesest kuni kolmanda märtsini Jöteboris peetavatele Euroopa sisemeistrivõistlustele kümneliikmelise Eesti koondise. Sisemeistrivõistluste normi on täitnud Anna Iljuštšenko ja Elerin Haas kõrgushüppes ning Grit Šadeiko 60 meetri tõkkejooksus. Mitmevõistlejad Mikk Pahapill ja Kaarel Jõe valikvalifitseerusid võistlustele Euroopa hooaja edetabeli põhjal 400 meetri jooksja maris mägi ja kuulitõukaja Raigo toompuu saavad Jettevuris võistelda tänu mulluse Helsingi EM-i normatiivide täitmisele. Lisaks otsustas Eesti kergejõustiku liidu juhatus võistlustele lähetada ka 60 meetri tõkkejooksjana tiitlivõistluste debüüdi tegev Andres ja ja kaugushüppaja Rain Kase, kuna mõlemad jõudsid Jötebori EMi normatiivi täitmisele väga lähedale. Rasmus Mägi lähetuse aluseks 400 meetri jooksus on suurepärane esinemine Helsingi EMil 400 meetri tõkkejooksus. Homme algavad Itaalias Val di Fiemmes põhja suusaalade maailmameistrivõistlused. Avapäeval on kavas eestlaste ehk tähtsaim ala meeste sprint. Kaks aastat tagasi osas toimunud maailmameistrivõistlustel kuuenda koha saanud Peeter Kümmel võrdleb praegust vormi toonasega. Raske on midagi nii võrrelda, aga ma ütlen, et ma olen ette valmistada sama hästi saanud ära teha, ma olen hästi puhanud ja, ja ei ole haige olnud ja ei ole ühtegi märki täna pärast soojendustrenni ka, mis ütleks, et enesetunne lonkab või on midagi. Kõik on okei. Tänavu esimest korda sprindis Eesti meistriks tulnud Peeter Kümmel peab rada tavaliseks. Midagi erilist ei ole, täitsa sõidetavad tõusud ja suhteliselt kiire siin viimaste sprintide valguses midagi uut. Suvel käisime siin, teadsime juba, mis rada on nagu mägedes on alati siin, et tuleb päike välja, õhk hästi soe ja olud muutuvad kiiresti, et võib-olla see sind mõjutab, kõige rohkem tulemusi tuleb kõigepealt maksimaalselt keskenduda, kvalifikatsioonile saad oma edasi pääseda ja siis iga sõit-sõit korraga. Spordiarbitraažikohtu poolt rahvusvahelise jalgrattaliidule täitmiseks tehtud otsus taastada Katjuša staatus võrreltuuris võib kurjasti kätte maksta Rein Taaramäe ja Gert Jõeääre koduklubile Cofidis. Nimelt tõusis eliitdivisjoni kuuluvate tiimide arv nüüd 19-ni, mis omakorda vähendas Tour de France'il jagatavate kaartide arvu neljalt kolmele ning Euroopa jalgpalli meistrite liiga. Kaheksandikfinaalide avakohtumised jätkuvad täna, kui vastamisi lähevad AC Milan ja Barcelonas ning Istanbuli Galatasaray ja Schalke. Milline on aga lähipäevade ilm, sellest räägib meile nüüd maile Meius, olge hea. Tere õhtust, Poola kohal pöörlev madalrõhkkond hääbub järk-järgult ja selle mõju Läänemere ääres kahaneb. Seetõttu jääb Eestiski saju võimalus väiksemaks ja tundra Nikoladel nõrgemaks. Ilma rahunemisele ja sajupilvede hõrenemisele aitab omalt poolt kaasa kõrgrõhkkond, mis ulatub Skandinaavia keskosast Soome kohale. Lähema ööpäeva jooksul liigub kõrgrõhkkond Baltimaade kohale ja selle kohalolekut lähemal ajal ükski madalrõhkkond kuigi palju ei ohusta. Saabuval ööl tuleb Eestis pilves selgimistega ilm ja kohati sajab kerget lund. Puhub kirdetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Külma on kuus kuni 12, Lõuna-Eestis kohati 15 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Külma on neli kuni kaheksa kraadi. Reedel veebagaid nõrk madalrõhulohk, mistõttu võib kohati kerget lund sadada. Laupäeval on kõrgrõhkkonna mõjul pilvi vähem ja ka saju võimalus väike. Pääseme ka tugevast tuulest ja külmakraadides suuri muutusi ei toimu. Aitäh selline oli Päevakaja järjekorranumbriga 18924. Mina olen Tõnu Karjatse. Soovin teile head õhtut.